Legislator Case Law & Legislation
3-12-1331/33 AI generated

3-12-1331/33 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

Case Number 3-12-1331/33
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Legislator headnote

AI generated

3-12-1331/33 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium: K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Keywords

AI generated
criminal liability of the media broadcasting right media access freedom of expression and information defamation communication skills
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Madis Ernits, Maili Lokk ja Einar Vene Otsuse tegemise aeg ja koht

25. jaanuar 2013, Tartu Haldusasja number 3-12-1331 Haldusasi Nikolai Lilitškini kaebus Tartu Vangla kohustamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 23. oktoobri 2012. a otsus Menetluse alus ringkonnakohtus Nikolai Lilitškini apellatsioonkaebus Asja läbivaatamine Lihtmenetlus Menetlusosalised Kaebaja Nikolai Lilitškin Vastustaja Tartu Vangla RESOLUTSIOON Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 23. oktoobri 2012. a otsus muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, st kuni 25. veebruarini 2013.

1. Ringkonnakohus teeb asjas otsuse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 201 lg 5 alusel ilma kirjeldava ja põhjendava osata. HKMS § 201 lg 5 järgi võib ringkonnakohus teha otsuse kirjeldava ja põhjendava osata, kui apellatsioonkaebus jääb rahuldamata; põhjendused apellandi poolt apellatsioonimenetluses esitatud väidetega mittenõustumise ja tema viidatud tõendite arvestamata jätmise kohta sisalduvad ammendavalt ja selgelt haldusaktis, vaideotsuses, kaebuse või apellatsioonkaebuse kohta esitatud vastuses või halduskohtu otsuses; ning kohus järgib neid põhjendusi, osutades otsuses nendega nõustumisele, HKMS § 201 lg-le 1 ja dokumendile, kus põhjendused sisalduvad. Ringkonnakohus on seisukohal, et käesolev asi tuleb lahendada lihtmenetluses, kuna juhtumi asjaolud on vajalikus ulatuses piisavalt selged, vaidlust ei ole kohaldatavate õigusnormide üle ning apellatsioonimenetluses ei ole asja lahendamiseks täiemahulise otsuse koostamine vajalik.

2. Ringkonnakohtu hinnangul on halduskohus põhjendatult kaebuse rahuldamata jätnud ning apellatsioonkaebuse rahuldamiseks ei ole alust. N. Lilitškin soovib kohustada Tartu Vanglat võimaldama kaebajal lugeda ajalehti, ajakirju, kuulata raadiot ja vaadata televisiooni. Tartu Vangla vaideotsusest (tl 18–19), Tartu Vangla vastusest kaebusele (tl 46–46p), halduskohtu otsusest (tl 72–74) ja Tartu Vangla vastusest apellatsioonkaebusele nähtub, miks on kaebaja kohustamisnõue põhjendamatu. Ringkonnakohus nõustub Tartu Vangla ja halduskohtu toodud põhjendustega käesolevas asjas.

2

Apellatsioonkaebuses väidab kaebaja, et VangS §-st 69 ei tulene, et massimeediavahenditele juurdepääs oleks takistatud või ära võetud. Ringkonnakohtu hinnangul kaasneb paratamatult täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamisega, milleks võivad olla VangS § 69 lg 2 p-des 1–5 toodud meetmed, isiku õiguste piiramine, s.t ka juurdepääsu piiramine meediale. Kuna kaebaja suhtes kohaldatakse täiendavaid julgeolekuabinõusid Tartu Vangla 11. aprilli 2012. a käskkirja nr 6-1/188 (tl 50–50p) alusel, mis on kehtiv haldusakt, on kaebaja ilmajätmine raadioja televisioonisaadetest õiguspärane. Kuna mainitud käskkirja alusel paigutati kaebaja eraldi lukustatud kambrisse, ei ole tal tulenevalt vangla sisekorraeeskirja (VsKE) § 8 lg-st 4 liikumisõigust, mis on tagatud kinnipeetavatele VsKE § 8 lg 1 alusel.

Tartu Vangla ei ole kohustatud kaebajat varustama temale sobivate venekeelsete ajalehtedega. VangS § 30 lg 1 kohaselt tagatakse kinnipeetavale vanglas võimalus lugeda üleriigilisi päevalehti ning ajakirju. Tulenevalt tõigast, et kaebaja kannab karistust Eesti Vabariigis asuvas kinnipidamisasutuses ning Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) § 6 ja keeleseaduse (KeeleS) § 3 lg 1 kohaselt on Eesti riigikeeleks eesti keel, on mõistetav, et enamik üleriigilisi päevalehti ja ajakirju ilmub eesti keeles. Nähtuvalt kohtuistungi protokollist (tl 63–64p) kinnitab kaebaja, et tal on võimalus lugeda venekeelset Postimeest, kuid tema peab ajakirjanduse all silmas kõike muud kui seda, mida on võimalik pakkuda Tartu Vanglal kinnipeetavatele lugemiseks. VangS § 30 lg 2 ei keela kinnipeetaval tellimast isiklike vahendite arvelt endale meelepärast kirjandust. Käesoleval juhul ei ole N. Lilitškin seda võimalust kasutanud viitega asjaolule, et Tartu Vangla ei ole talle taganud tööd, mistõttu tal puuduvad rahalised vahendid ajalehtede ja ajakirjade tellimiseks. VangS § 38 lg 1 kohaselt kindlustab vangla võimaluse korral kinnipeetava tööga. Juhul kui vanglal see võimalus puudub, et saa panna vanglale kohustust, mille täitmine osutuks võimatuks.

3. N. Lilitškini rohkearvulised osundused rahvusvahelistele õigusaktidele ei kummuta eelpool öeldut ja kohtule teadaolevate asjaolude pinnalt tehtud järeldusi. Kaebuse rahuldamata jätmise on tinginud eelkõige asjaolu, et Tartu Vanglat ei saa tulenevalt riigivastutuse seaduse (RVastS) § 6 lg-st 1 kohustada sooritama toiminguid, mille sooritamiseks tal tulenevalt õigusaktidest kohustus puudub. Apellatsioonkaebus tuleb seetõttu jätta rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata.

Madis Ernits Maili Lokk Einar Vene