3-12-2046/7 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

3-12-2046 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Halduskohus Kohtukooseis kohtunik Mare Krull Haldusasja number 3-12-2046 Haldusasi Sepmar OÜ kaebus Maksu- ja Tolliameti 29.08.2012

otsuse

nr

12.2-3/5062-25 tühistamiseks Menetlusosalised

kaebuse esitaja Sepmar OÜ (registrikood 11236929, Tartu mnt 21 c, Jõhvi) esindaja Heino Junolainen vastustaja Maksu- ja Tolliamet (e-post: kohtumenetlus@emta.ee esindaja Mare Ülenurm Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 24. 01. 2013.a, Jõhvi kohtumaja RESOLUTSIOON 1. Jätta Sepmar OÜ kaebus rahuldamata. 2. Menetluskulud jätta kaebaja enda kanda. Edasikaebamise kord Menetlusosalistel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsiooni vahetult Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates. Kui apellant ei taotle kaebuse läbivaatamist kohtuistungil, siis võib ringkonnakohus apellatsiooni lahendada kirjalikus menetluses. ASJAOLUD JA MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD 1

3-12-2046 1.25.09.2012 esitas OÜ Sepmar Tartu Halduskohtule kaebuse Maksu- ja Tolliameti 29.08.2012 maksuotsuse nr 12-2-3/5062-25 tühistamiseks. 13.12.2011.a. korralduse nr 12.2- 3/5062-1 alusel kontrollis vastustaja kaebuse esitaja poolt maksude deklareerimise ja tasumise õigsust maksustamisperioodil 01.10.2011 – 31.10.2011. 20.04.2012.a. koostas vastustaja kontrolli tulemuste kohta kontrollakti nr 12.2-3/5062-23. Kontrollaktiga tegi maksuhaldur kindlaks, et kaebuse esitajal tuleb täiendavalt deklareerida ja tasuda sotsiaalmaksu, kinnipeetud tulumaksu, tulumaksu erisoodustuselt, töötuskindlustusmakseid, kohustusliku kogumispensioni makseid ning käibemaksu. 07.05.2012.a. esitas kaebuse esitaja kontrollakti kohta eriarvamuse, milles kaebaja ei nõustunud täiendavalt määratud käibemaksusummaga ning esitas oma seisukohtade aluseks olevad põhjendused ning täiendavad tõendid. Maksuotsuses on maksuhaldur eriarvamuses toodud seisukohti käsitlenud, kuid ei ole neid pidanud piisavaks, et maksuhalduri varasemat seisukohta muuta. Maksumenetluse käigus kogutud tõendite põhjal on maksuhaldur oma otsuse rajanud järeldusotsusele põhjendades, et kaebuse esitaja ei ole majandustehingute tegemisel rakendanud piisavalt hoolsuskohustust ning seetõttu puudub kaebuse esitajal õigus arvestada maksustamisperioodil OÜ Florian poolt esitatud kuluarvetel näidatud käibemaks sisendkäibemaksu hulka.

2.Kaebuse esitaja hinnangul tõlgendab maksuhaldur ebamõistlikult KMS § 29 lg 3 p-st 1 tulenevaid ostja kohustusi müüjaga seonduvate faktiliste asjaolude tuvastamisel. Praktikas on majandustegevuses tegutseval isikul võimalik tuvastada teise juriidilise isiku kohta vaid avalikes andmebaasides kajastatavaid andmeid. Kaebuse esitaja kontrollis andmeid enne vaidlusaluste tehingute tegemist OÜ-ga Florian ning veendus, et selline äriühing on registreeritud nii äriregistris kui ka käibemaksukohustuslasena. 3.Vaidluse esemeks ei ole küsimus sellest kas kaebuse esitajale tehingute raames kaup üle läks. Maksumenetluse raames on kaebuse esitaja tõendanud, et ta on OÜ-ga Florian tehtud müügitehingute esemeks oleva ehitusmaterjali kätte saanud ja kasutanud seda konkreetsetel ehitusobjektidel. Maksuotsuses maksuhaldur kinnitab, et ei kahtle selles, et kaebuse esitaja sai tehingu käigus saematerjali. Maksuhaldur ei ole kahtluse alla seadnud, et kaebuse esitaja on saadud kauba eest müüjale reaalselt tasu maksnud. Kaebuse esitaja hinnangul on tehingu vastaspoole kontroll punktis 2.1. kirjeldatud asjaolud piisavad, et täita ettevõtjalt nõutavat hoolsuskohustust. Tavapärases majandustegevuses ei saa eeldada, et kaupa füüsiliselt käitlevale isikule on kirjalikus vormis antud volitus kaupa müüja nimel üle anda. Ostjal ei ole võimalik kontrollida, kas müügidokumentidele antud allkirjad on reaalselt antud müüja seadusliku esindaja poolt või on need võltsitud, samuti puudub ostjal võimalus kontrollida, kas ja kui palju on müüjal palgalisi töötajaid või milline on müüja majandustegevus . Kaupa pakkus OÜ Florian nimelt telefoni teel isik, kes ei ole sama ühingu juhatuse liige ja selles ei ole midagi tavatut. Maksuotsuses (lk 8, alates 1. lõik) esitab maksuhaldur tunnuste kataloogi, millele tuginedes jõudis maksuhaldur järeldusele, et vaidlusalustes tehingutes ei olnud kauba müüjaks OÜ Florian. 4.Kaebuse esitajal puudub võimalus kontrollida ning tal puudub seega igasugune teave selle kohta, kas ja kui palju on Bauhof Group AS-il töötajaid. Kaebuse esitaja tegi ostutehingu e- kirja teel aadressile info@sepmar.ee laekunud reklaampakkumise alusel. Kaebuse esitaja ei veendunud selles, kas reklaampakkumise saatis välja Bauhof Group AS-i juhatuse liige. Pakkumine saadeti müüja üldaadressilt ja arve väljastanud isikut ei ole pakkumusel märgitud. Kaebuse esitaja ei kontrollinud kauba ostmisel ja üleandmisel müüja ega laos kauba üleandnud laotöötaja volitusi ega isikut. Kaebuse esitaja ei ole pöördunud Bauhof Group AS-i juhatuse liikmete poole, et saada kinnitust kirjeldatud tehingu või kauba üleandnud isikute volituste kehtivuse osas. 2

3-12-2046

5. Vaidlusaluse tehingu raames anti kaup koheselt üle ning kaebuse esitaja veendus ostjana kauba üleandmisel, et selle kogus ja kvaliteet vastab arvel näidatule. Arvestades kauba nomenklatuuri (saematerjal) ei ole mõeldav, et kaubal esineksid mingid varjatud puudused ja seega on ka raske ette kujutada, missuguste edaspidiste vaidluste vältimiseks oleks kaebuse esitajal tekkinud mõistlik vajadus tuvastada kauba kohaletoimetanud autojuhi volitusi ja isikut. Kaebuse esitaja selgitab, et saatelehtede või üleandmisaktide vormistamise eesmärgiks on fikseerida kauba valduse tegelik üleminek, et vältida võimalikke vaidlusi hilisemate vastastike kohustuste täitmise osas. Kaebuse esitaja tasus kauba eest sularahas kauba üleandmisel ja seega täideti üleandmisel kõik vastastikused kohustused ning saatelehtede vormistamiseks puudus igasugune mõistlik vajadus. 6. Kaebaja on seisukohal, et maksuhaldur ei oska põhjendada, milline mõistlik vajadus oli kaebuse esitajal vastavaid isikuid tuvastada. Vastavalt HMS § 39 lg-s 3 sätestatule kuulatakse tunnistaja haldusmenetluses üle tsiviilkohtumenetluse seadustikuga sätestatud korras. Vastavalt TsMS § 262 lg-le 1 teeb kohus esmalt kindlaks tunnistaja isiku. Sama kohustus on seega tulenevalt HMS § 39 lg-st 3 ka haldusorganil haldusmenetluses, k.a. maksuhalduril maksumenetluses. Käesolevas maksumenetluses on maksuhaldur olulise tõendina tuginenud Florian OÜ juhatuse liikme Paul Mihkelmann’i kirjalikult antud seletustele. Maksuotsusest nähtub, et seletuste saamiseks pöördus maksuhaldur Paul Mihkelmann’i väidetava tööandja poole. Tööandja edastas vastava teabe omakorda väidetavalt Paul Mihkelmann’ile. Seejärel pöördus Paul Mihkelmann telefoni teel ise maksuhalduri poole ja saatis postiga täiendavalt oma kirjalikud selgitused. Maksuotsusest ei nähtu, et seletuste andmisel oleks maksuhaldur mingilgi moel tuvastanud Paul Mihkelmann’ina maksuhalduri poole pöördunud isiku. Maksuhaldur ei ole tuvastanud, kas kirjalikult edastatud selgitused on ka tegelikkuses saadetud või allkirjastatud Paul Mihkelmann’i poolt. VASTUSTAJA SEISUKOHT 7. Vastustaja oma vastuses kaebusele palub jätta OÜ Sepmar kaebus rahuldamata. Vastustaja selgitab, et kontrolli käigus kogutud tõendeid analüüsides ja neid kogumis hinnates jõudis maksuhaldur järeldusele, et OÜ Sepmar ja OÜ Florian vahel ei ole kontrollitud perioodil tehinguid toimunud. OÜ-l Sepmar ei ole õigust käibemaksust sisendkäibemaksuna maha arvata OÜ Florian arve-saatelehtedel nr 12, 14, 19 ja 20 märgitud käibemaksu, kokku summas 2820 eurot. 8. Maksuhaldur jõudis kontrolli käigus järeldusele, et OÜ Florian ei saanud tehinguid teha kuna OÜ-l Florian puudusid töötajad. Äriühing ei asu äriregistris märgitud aadressil. OÜ Florian juhatuse liikmed kinnitavad oma seletustes, et ei tea midagi äriühingu majandustegevusest ja nad ei ole teinud äriühingu nimel tehinguid. Merike Pettai on tutvunud maksuhalduri käsutuses olevate dokumentidega, mille koostajana on märgitud tema nimi ning seejärel teinud dokumentidele märkuse, et tema ei ole neid allkirjastanud ega koostanud. Vastustaja ei nõustu kaebaja väitega, et OÜ Sepmar on vaidlusalustel arvetel näidatud kaubad tegelikult saanud ja nende eest tasunud. Järelikult puudus tal mõistlik põhjus müüja esindaja isiku tuvastamiseks. Vastustaja leiab, et kaupade tegelikku saamist, kaupade hulka, hinda ja maksumust ning kaupade tegelikku müüjat ei ole maksuhalduril võimalik kindlaks teha kuna OÜ Sepmar on oma raamatupidamises kajastanud fiktiivseid arveid. Äriühing saab tegutseda ainult oma seadusliku või lepingulise esindaja kaudu ning äriühingu tuvastamine seisneb ka selle esindaja volituste tuvastamises, s.t väidetava esindaja ja äriühingu seose kindlakstegemises. 3

3-12-2046 9. OÜ Sepmar juhatuse liige Alar Seppern on oma seletuses öelnud, et saematerjali pakkumine OÜ-lt Florian tuli telefoni teel. Ettevõte ei olnud talle tuttav. Tasumine toimus kauba kättesaamisel sularahas ja raha võttis vastu autojuht, keda A.Seppern nägi esimest korda. 07.05.2012 esitas kaebsja koos eriarvamusega maksuhaldurile tõendina volikirja, mille kohaselt OÜ Florian juhatuse liige Merike Pettai isikus volitab Sergei Petrovi OÜ-d Florian müügilepingu tingimuste läbirääkimiseks, kokkuleppimiseks ja lepingu allkirjastamiseks. Kaebaja on esitanud ka tõendi, milles Sergei Petrov kinnitab, et OÜ Sepmar on tasunud sularahaarved. Volikirjas märgitud isikukood ei ole seotud Sergei Petroviga ja Sergei Petrov ei ela volikirjas märgitud aadressil. Juhatuse liige Merike Pettai eitab volikirja väljaandmist ning sellest lähtudes leiab vastustaja, et volikiri ja S.Petrovi poolt kinnitus sularaha tasumise kohta ei ole tõenditena usaldusväärsed. Maksuhalduril ei olnud võimalik S.Petrovi leida kuna volikiri sisaldas ebaõigeid andmeid. Vastustaja leiab, et asjakohane ei ole kaebaja näide äriühingu esindaja volituste kindlakstegemisest Bauhof Group AS kaupluses. Selle juhtumi puhul on tegemist olukorraga, kus ostja esindajal on alus mõistlikult uskuda, et esindajale on antud volikiri tehingu tegemiseks. Kaebajal tuleb mitte ainult väita vaid ka tõendada, et OÜ Florian müüs OÜ-le Sepmar kaupa ka tegelikult. Vastustaja märgib, et kaebaja on vääralt tõlgendanud HMS § 38 lg 2. Paul Mihkelmanni näol ei ole tegemist tunnistajaga vaid kolmanda isikuga. MKS § 61 lubab nõuda kolmandatelt isikutelt nii kirjalikku kui suulist teavet. Seega on P. Mihkelmanni kirjalik seletus maksumenetluses tõendiks. 10.Kaebaja esitas 16.11.2012 halduskohtule kirjalikud seisukohad, milles leiab, et kaebuse esitaja on nõutavas ulatuses kontrolli teostanud ja sellest tulenevalt on tal ka õigus tehingult sisendkäibemaksu arvestada. Kui maksuseadustest või muudest seadustest tulenevaid kohustusi on rikkunud kauba üleandja või kolmas isik ei puuduta vastav asjaolu kaebuse esitaja hoolsuskohustust ning vastav asjaolu ei saa kaebuse esitajale kaasa tuua täiendavat maksukohustust. Kohtule esitatud seisukoha kohaselt on Sepmar OÜ vaidlusalustel arvetel näidatud kaubad saanud. Kui maksuhaldur jääb kohtule esitatud seisukoha juurde, mille kohaselt ei ole OÜ Sepmar vaidlusalustel arvetel näidatud kaupa saanud, siis on vastav asjaolu juba iseenesest aluseks vaidlustatava haldusakti tühistamisele, sest siis on maksuhaldur haldusakti andmisel ekslikult lähtunud valedest asjaoludest ning vaidlustatav haldusakt on olemasoleval kujul põhjendamata. Kaebuse esitaja leiab, et maksuhaldur on haldusorgan, kellele on riiklikul tasemel pandud kohustus ja antud selleks ka kõik seaduslikud võimalused ning vahendid maksustamisega seonduvate asjaolude tuvastamiseks. Kui OÜ Florian või sellega seotud isikud või selle äriühingu nimelt tegutsenud isikud on rikkunud seadust siis on riigi kohustus vastav rikkumine tuvastada ja rikkujad vastutusele võtta. Kaebuse esitajal, kui kõrvalseisval eraõiguslikul isikul, ei saa olla kohustust selliseid rikkumisi tuvastada. Samuti ei saa kaebuse esitajale tekkida mingisugust vastutust seetõttu, et kaebuse esitaja ei ole selliseid rikkumisi tuvastanud. Kaebuse esitaja leiab, et maksuhalduri seisukoht, sest kaebuse esitajal puudus mõistlik alus eeldada, et telefoni teel pakutud kauba kohale toonud autojuhil puudub volitus kaupa üle anda või selle eest tasu vastu võtta. Isik, kes kaebuse esitajale telefoni teel kaupa pakkus ja tutvustas ennast Florian OÜ esindajana ning temaga lepiti kauba üleandmise tingimustes kokku. Kaebuse esitaja kontrollis seejärel, et OÜ Florian nimeline äriühing on olemas ning et see on ka käibemaksukohustuslasena registreeritud. Maksuhaldur ei ole esitanud ühtegi sisulist põhjendust, miks oleks pidanud kaebuse esitajal antud olukorras tekkima kahtlusi kauba müüja isiku suhtes või kauba üleandja volitustes. 4

3-12-2046 Kaebuse esitajale, kes osales tehingus ostjana, saaks tehingust kohustus tekkida vaid juhul, kui ta tegutses pahauskselt ja teadis, et kauba tegelik müüja ei olnud OÜ Florian. Kaebuse esitaja on korduvalt selgitanud, et ta kontrollis nõutavas ulatuses OÜ Florian andmeid ning tal ei olnud ühtegi põhjust tehingu ehtsuses või müüja isikus kahelda, kuivõrd kauba sai ta enne selle eest maksmist reaalselt kätte. Maksuhaldur ebaõigesti tõlgendanud tõendamiskoormise jagunemist. Ekslik on ka maksuhalduri seisukoht, mille kohaselt on Paul Mikelmanni näol menetluses tegemist kolmanda isikuga HMS § 11 mõttes. Vastavalt viidatud sättele on kolmas isik menetlusosaline, kelle õigusi või kohustusi võib haldusakt puudutada. Paul Mikelmanni näol on antud juhul tegemist siiski tunnistajaga mitte menetlusosalisega HMS § 11 mõttes. 11. 30.11.2012 esitas vastustaja vastuse kaebaja seisukohtadele ja vastustaja leiab, et käibemaksukohustuse puhul on oluline tehingu teise poole tuvastamine, sest kui müüja ei ole käibemaksukohuslane, siis ei ole ostjal õigust käibemaksu maha arvata. Kui käibemaksukohuslasest ostja ei suuda tõendada tehingu toimumist ja tehingu tegelikku teist poolt, siis puudub tal sisekäibemaksu mahaarvamise õigus kuna sellisel juhul tuleb tegelikuks müüjaks pidada tundmatut kolmandat isikut. Vastustaja ei ole maksuotsuses väitnud, et puudub kahtlus selles, et OÜ Sepmar on saematerjali ostnud, kuid mitte OÜ-lt Florian. Vastustaja juhib tähelepanu 19.10.2011 arve-saatelehele nr 20, mille kauba nimetuseks on märgitud kuivatamine. Seega on tegemist teenusega mitte saematerjaliga. Vastustaja on maksuotsuses esitanud ja põhjendanud järelduse, et OÜ Florian ei saanud olla tegelik müüja. Vastustaja on ka tõendanud, et äris tavapärast hoolsust ilmutades oleks kaebaja teadnud või pidanud teadma, et OÜ Florian ei ole tegelik müüja. Kaebaja ei kontrollinud, kes talle kaupa pakub ja kellele ta sularaha välja maksab. Kaebaja leiab, et OÜ-le Sepmar saab vaidlusalusest tehingust kohustus tekkida vaid juhul kui ta tegutses pahauskselt ja teadis, et kauba tegelik müüja ei olnud OÜ Florian. MKS § 45, § 59 lg 1,§ 61 lg 1 ja lg 3 ja § 61 sätetest tulenevalt on Paul Mihkelmanni seletus kolmandalt isikult saadud kirjalik teave, s.o maksumenetluses lubatud tõend, mis on saadud MKS-s sätestatud korda järgides. Maksuhalduril ei ole mingit põhjust ega alust käsitleda P.Mihkelmanni tunnistajana ning maksumenetlust reguleerivad sätted ei näe ka ette tunnistaja instituuti.

KOHTU PÕHJENDUSED Kohus tutvunud haldusasja materjalidega kogumis, leidis, et kaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. 12. Käibemaksuseaduse § 29 lg 1 kohaselt maksukohustuslase poolt tasumisele kuuluv on maksustamisperioodil KMS § 3 lg 4 nimetatud tehingutelt või toimingutelt arvestatud käibemaks, millest on mahaarvatud maksustatava käibe tarbeks, samuti ettevõtlusega seotud KMS § 4 lg 2 nimetatud tehingute või toimingute või välisriigis toimuva ettevõtluse v.a maksuvaba käibena käsitletavad tehinguid. Kusjuures maha võib arvata ka ühendusvälise riigi isikule osutatava sama seaduse § 16 lg 2 p 1 ja p 5 või nimetatud teenuse tarbeks kasutatav kauba või teenuse sama maksustamisperioodi sisendkäibemaksu. KMS § 29 lg 3 p 1 sätestab, et sisendkäibemaks on maksukohuslase poolt teiselt maksukohuslaselt soetatud või saadud kauba või teenuse eest tasumisele kuuluv käibemaks. Eeltoodust tulenevalt tuleb tuvastada, et tehing, mille alusel taotletakse soetatud kaupade ja teenuse eest tasumisel käibemaksu tagastamist on ka tegelikkuses aset leidnud ja on tehtud arvetel näidatud isikutega. KMS § 31 lg 1 kohaselt teised maksukohuslaselt kauba soetamise või teenuse saamise korral arvatakse 5

3-12-2046 sisendkäibemaks maha sama seaduse § 37 sätestatud nõuetekohase arve alusel. Tuginedes asjas kogutud tõenditele on maksuhaldur põhjendatud seisukohal, et kaebajal puudus õigus Florian OÜ arvete alusel sisendkäibemaksu maha arvata kuna maha arvata on lubatud üksnes selline käibemaks, mille kohta on olemas nõuetekohased arved registreeritud maksukohuslaselt ning arvetel märgitud majandustehingud on tegelikkuses aset leidnud arvetel näidatud maksukohuslasega. 13. Maksuhaldur on maksumenetluse käigus tuvastanud, et Florian OÜ ei vasta reaalse majandustegevusega äriühingu tunnustele ega saanud seetõttu ka kaupa müüa põhjusel, et äriühing ei asu äriregistris märgitud aadressil aga samuti ei ole ta kättesaadav äriregistris märgitud kontaktidel. Samuti puuduvad nimetatud äriühingul töötajad. Äriühingute juhatuse liikmed on oma seletuses kinnitanud, et nende teada ei ole olnud Florian OÜ puhul tegemist reaalselt tegutseva äriühinguga. Sepmar OÜ juhatuse liige ei tuvastanud väidetavalt Florian OÜ-d esindanud isikut. Nimelt Sepmar OÜ juhatuse liikme poolt antud seletuse kohaselt ei olnud Florian OÜ neile varasemalt tuttav äriühing. Samuti väidetavalt Florian OÜ töötajaga suhtles Alar Seppern telefoni teel ning see oli meesterahvas keda ta näinud ei ole. Maksuhaldur tegi kindlaks, et Sepmar OÜ juhatuse liige ei osanud maksuhaldurile tõendada, kes pakkus Sepmar OÜ-le saematerjali ja kellele maksis ta kassas sularahas. Alar Sepperni antud telefoni numbrid ei kuulu OÜ-le Florina ega ka nimetatud äriühingu juhatuse liikmetele. Tehingute tegelikku toimumist saavad kinnitada tehingu pooled ja nende seaduslikud esindajad seega antud juhul Sepmar OÜ poolt Alar Seppern ja Florida-OÜ poolt Merike Pettai ja Paul Mihkelmann ( t.l 42,43) . Florian OÜ juhatuse liikmed on oma seletuses kinnitanud, et ta ei tea Florian OÜ-st midagi. Juhatuse liige Merike Pettai kinnitas maksuhaldurile, et ta ei tea äriühingut nimega Sepmar OÜ ja Florian OÜ rekvisiitidega dokumentidele ta alla kirjutanud ei ole (t.l. 29,30, 31, 32, 45) Maksumenetluse käigus ei leidnud kinnitus, et tehingu teiseks pooleks oli Florian OÜ. Maksuhaldur leiab, et ei ole alust kahelda, et Sepmar OÜ ostis saematerjali, kuid seda tehingut ei tehtud Florian OÜ-ga ja arvetel märgitud tegelikult müüja polnud arvetel märgitud isik vaid maksumenetluse käigus tuvastamata jäänud kolmas isik kelle puhul ei ole teada kas tegemist on käibemaksukohuslasega. Seega Sepmar OÜ ei ole täitnud piisaval määral hoolsuskohustust tehingu teise poole tuvastamisel. Ainuüksi raamatupidamises kajastatud arve ja selle alusel raha maksmine ning deklareerimine ei tõenda teenuse või kauba tegelikku müümist ega selle saamist juhul kui puuduvad faktilised asjaolud, mis tõendaksid majandustehingute tegeliku toimumist või fakti, et tehingu teiseks pooleks on ka tegelikult arvel näidatud isik. Nimelt peab maksukohuslane maksuhalduri nõudel esitama tõendeid tehingute reaalse toimumise kohta ning piirduda ei saa ainult formaalsete tõenditega nagu arve olemasolu või asjaoluga, et teine pool on tehingud deklareerinud. Eeltoodu tähendab, et üksnes arve esitamine ei tõenda teenuse või kauba tegeliku müümist ega saamist nagu ka raha maksmine ja deklareerimine kuid puuduvad faktilised asjaolud, mis tõendaksid majandustehingute tegeliku toimumist arvetel näidatud poolte vahel. Sisendkäibemaksu mahaarvamine oleks võimalik vaid juhul, kui kaup või teenus on ka tegelikult soetatud arvel näidatud isikult ja see ka tõendatud. 14. Hoolsuskohustuse täitmist hinnatakse selle alusel, kas juhatuse liige on täitnud oma kohustusi nii, et tema tegevus vastab tunnustatud kutseoskuste tasemele. Juhul kui juhatuse liige on küll teinud kõik endast oleneva kuid tema tegevus ei vasta vaatamata sellele tunnustatud kutseoskuse tasemele siis on ta rikkunud hoolsuskohustust. Kohus leiab, et maksuhalduri seisukoht, et reaalselt toimuvate tehingute puhul peetakse dokumentide õigete andmetega vormistamist oluliseks, ainult formaalselt vormistatud dokumentide puhul ei oma tähtsust, millised andmed, millises vormis ning mis kujul dokumenti kantakse või kandmata jäetakse. Asjaolu, et saatelehti ei esitatud viitab sellele, et arvete aluseks olevaid alusandmeid 6

3-12-2046 ei koostatud või nende esitamist ei peetud vajalikuks. Kohus juhib tähelepanu, et arve- saatelehtedel ei ole märgitud auto numbrit, veose marsruuti ja kauba üleandmise ega vastuvõtmise kohta ei ole tehtud mingeid märkmeid. Kohus nõustub maksuhalduri seisukohaga, et tavapärases majandustegevuses koostatakse saateleht 2-s või 3-s eksemplari, millest üks jääb tavapäraselt kauba lähetajale ja teine kauba saajale ja saatelehtedega tõendatakse kauba saatmist ja kauba vastuvõtmist. Antud saatelehtedel need andmed puuduvad või on puudulikud. Käibemaksu puhul on müüja isiku tuvastamine oluline, sest ainult käibemaksukohuslasest müüjal on õigus lisada arvel kauba hinnale käibemaks. Ainuüksi firmade registreeritus äriregistris, arvete olemasolu ja neis märgitud kaupade ning teenuste saamine ja nende eest tasumine ei tõenda veel tehingute toimumist arvel näidatud isikuga, kui esinevad muud andmed, millest saab järeldada tehingute mittetoimumist. Maksuhaldur on käesoleval juhul oma kahtlusi põhjalikult analüüsinud ja põhjendanud maksuotsuses ja kohtule esitatud vastuses. Sel juhul läks kohustus tõendada enda heausksust üle maksukohustuslasele, kuid kaebaja ei ole esitanud oma väidete tõenduseks ühtegi usaldusväärset tõendit.

15. Sepmar OÜ poolt maksuhaldurile esitatud volikirjas puuduvad Sergei Petrovi ehk väidetavalt OÜ Florian juhatuse liikme isikut tõendava dokumendi nimetus, number ning allkiri. Volikirjas esitatud andmed kuuluvad erinevatele isikutele ja sellest tulenevalt leiab kohus, et maksuhalduril puudus reaalne võimalus tuvastada nimetatud isikut ja temalt seletusi võtta. Kohus on seisukohal, et Sepmar OÜ oleks pidanud põhjalikumalt kontrollima avalikest andmebaasidest äriühingu seaduslikke esindajate tausta ning uurima ka Serge Petrovi tausta ning kaebaja väide, et osaühingu ja volitatud isiku tausta uuriti on pajasõnaline. Maksumenetluse käigus on Sepmar OÜ juhatuse liige väitnud, et kokkuleppeid sõlmiti telefoni teel isikuga keda ta ei tundnud. Tausta mittekontrollimine viis olukorrani, milles Sepmar OÜ on jätnud hoolsuskohustuse täitmata. Kohus leiab, et kui Sepmar OÜ juhatuse liige oleks hoolsuskohustust piisavalt täitnud, siis oleks ta tuvastanud, et Sergei Petrovi volikiri on õigustühine ning tal ei ole õigusliku alust Florian OÜ nimel tehinguid teha. Asjaolu, et Florian OÜ esitas viimati 2009.a majandusaruande tõendab, et Sepmar OÜ ei kontrollinud piisavalt avalikest andmebaasidest Florian OÜ tausta, sest siis oleks selgunud, et peale 2009. majandusaasta aruandeid esitatud ei ole ja majandustegevust ei toimu. Kohus nõustub maksuhalduri seisukohaga, et OÜ Florian ei saanud tehinguid teha kuna OÜ-l Florian puuduvad töötajad ja OÜ Florian ei asu märgitud aadressel (maksuotsuse lk 8). Kohus märgib, et see tekitab kahtlusi kas tegemist ei ole varifirmaga. Kohus juhib ka tähelepanu, et Sergei Petrovi volikirja esitas kaebaja maksuhaldurile alles koos eriarvamusega ja leiab, et kui seda ei esitatud maksuhaldurile maksumenetluse alguses ei ole see tõendina usaldusväärne. MKS § 150 lg 1 kohaselt lasub maksuotsuses määratud maksusumma vaidlustamise korral kohustus tõendada, et maksusumma määrati valesti. Kohus leiab, et kaebuse esitaja ei ole esitanud selliseid dokumente või tõendeid ei maksumenetluses ega ka eriarvamuses, mis annaksid alust asuda seisukohale, et vaidlustatud makseotsusega tasumisele määratud maksusumma on valesti määratud. Maksuhaldur on kogunud tõendeid ja väljaselgitanud asjaolusid hinnates õigustatult jõudnud järeldusele, et antud juhul ei kajastanud esitatud arved tehingute tegelikku majanduslikku sisu ja tehingu õigeid osapooli ning kui isik on teadlik tehingu tegelikest asjaoludest, kajastades neid dokumente siiski oma maksudeklaratsioonis on tegemist ostaja pahausksusega või osalemisega maksupettuses. 16. Kohus ei nõustu kaebaja seisukohaga, et kui maksuhaldur jääb enda poolt kohtule esitatud seisukohtadega juurde, mille kohaselt ei ole OÜ Sepmar vaidlusalustel arvetel näidatud kaupa saanud siis sellisel juhul on maksuhaldur haldusakti andmisel ekslikult lähtunud valedest asjaoludest ning vaidlustatav haldusakt on põhjendamata ja kuulub tühistamisele. Kohus 7

3-12-2046 leiab, et asja materjalides on maksuhaldur pidevalt kinnitanud, et tehing saematerjaliga on toimunud kuid jääb arusaamatuks milliste firmade vahel. 17. MKS § 61 lubab nõuda kolmandatelt isikutelt nii kirjalikku kui suulist teavet ning kohus nõustub maksuhalduri seisukohaga, et Paul Mihkelmanni näol ei ole seaduse mõistes tegemist tunnistajaga vaid kolmanda isikuga. MKS § 59 lg 1 kohaselt on tõendid maksumenetluses lõik asjas kogutud andmed, sealhulgas maksukohuslaselt , kolmandalt isikult, riigi-, valla- või linnaasutuselt saadud teave, dokumendid, asjad, vaatluse teel tuvastatud asjaolud ning eksperdiarvamus. Menetluskulude jaotus Halduskohtumenetluse seadustiku § 108 lg 1 sätestatu kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Mare Krull Kohtunik 8