2-12-42207/17 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Triin Uusen-Nacke Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht 24. jaanuar 2013, Tartu kohtumaja kantselei Tsiviilasja number 2-12-42207 Hagi ese Eesti Vabariigi (Sotsiaalkindlustusameti kaudu) hagi XXXXXX XXXXXXX ja XXXXXX XXXXXXXXi vastu 448 euro väljamõistmiseks Tsiviilasja hind 448 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad hageja: Eesti Vabariik Sotsiaalkindlustusameti kaudu, esindaja: volikirja alusel Pille Martin (postiaadress Lembitu 12, Tallinn, e-post oigus@ensib.ee) kostja 1: XXXXXX XXXXXXX (ik XXXXXXXXXXX; viibimiskoht XXX) kostja 2: XXXXXX XXXXXXXX (ik XXXXXXXXXXX; viibimiskoht XXX) Menetlus Lihtmenetlus RESOLUTSIOON 1. Hagi rahuldada. 2. Välja mõista solidaarselt XXXXXX XXXXXXXlt ja XXXXXX XXXXXXXlt 448 eurot (nelisada nelikümmend kaheksa eurot) Eesti Vabariigi kasuks. 3. Jätta menetluskulud solidaarselt XXXXXX XXXXXXX ja XXXXXX XXXXXXXX kanda. Menetlusosaline võib nõuda Tartu Maakohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates lahendi jõustumisest. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. 4. Toimetada otsus kätte menetlusosalistele. Edasikaebamise kord ja tähtaeg 5. Otsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. 6. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu

2/3 otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Selgitus menetlusabi taotlejale 7. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Hagiavalduse kohaselt mõistis Tartu Maakohus kostjad 14.09.2012 jõustunud otsusega kriminaalasjas nr 1-11-13095 süüdi kuriteos, mille tagajärjel vägivallakuriteo ohver XXXX XXXXXXX suri. Ohvri matusekulud kandnud isik XXXXXX XXXXXXX esitas Sotsiaalkindlustusameti Lõuna Pensioniametile 20.05.2011 ohvriabi seaduse alusel taotluse riikliku hüvitise määramiseks. Sotsiaalkindlustusameti Lõuna Pensioniameti 30.05.2011 otsusega nr XXX hüvitati vägivallakuriteo ohvri surmast tulenevad kulutused 448 eurot. Hageja palub mõista OAS § 31 alusel solidaarselt kostjatelt enda kasuks regressi korras välja ohvriabi seaduse alusel makstud hüvitise 448 eurot (tlk 1-3). XXXXXX XXXXXXX vastuväited on alusetud. Kostja XXXXXX XXXXXXXX sai hagi menetlusse võtmise määruse, kirjaliku vastuse nõude ning hagimaterjalid kätte isiklikult allkirja vastu 25.10.2012, kuid ei ole kohtule vastanud. Samuti ei ole XXXXXX XXXXXXXX reageerinud kohtu 27.11.2012 määrusele, mille ta sai kätte 28.11.2012. Kostja XXXXXX XXXXXXX 29.10.2012 vastuse kohaselt ei tunnista ta hagi. Kostja ei ole kuritegu toime pannud ega ennast süüdi tunnistanud. Las maksab see, kes ennast süüdi tunnistas ning kelle vastu olid tõendid ja faktid. Samuti on kostja maksevõimetu. Keegi teda ei toeta, vangla ei anna tööd ning karistust on kanda 17 aastat. Kohus kuulas kostja vastavalt tema taotlusele ära 14. jaanuaril 2013. KOHTU SEISUKOHT Ohvriabi seaduse (OAS) § 7 lg 1 kohaselt makstakse hüvitist Eesti Vabariigi territooriumil toimepandud vägivallakuriteo ohvritele ja ohvri ülalpeetavatele ning OAS § 9 lg-s 4 nimetatud isikule, s.o füüsilisele isikule, kes kannab ohvri ravikulud või matuse korraldamise kulud. OAS § 8 lg 1 p 1 kohaselt mõistetakse OAS-is vägivallakuriteona otseselt isiku elu või tervise vastu toimepandud kriminaalkorras karistatavat tegu, mille tagajärg on kannatanu surm. OAS § 13 kohaselt hüvitatakse vägivallakuriteo ohvri matusteks tehtud kulutused need kandnud isikule summas 448 eurot. OAS § 31 lg 1 näeb ette, et pärast ohvriabi seaduse alusel hüvitise maksmist läheb hüvitise saaja õigus nõuda kahju hüvitamist kuriteoga tekitatud kahju eest vastutavalt isikult hüvitisena makstud summa ulatuses üle riigile. Tartu Maakohus tunnistas kostjad 29.02.2012 otsusega kriminaalasjas nr 1-11-13095 süüdi mh KarS § 114 p-ide 1 ja 5 järgi. Tartu Ringkonnakohus tühistas 13.06.2012 otsusega maakohtu otsuse osaliselt ning mõistis kostjad KarS § 114 p 1 järgi õigeks. Ringkonnakohus leidis, et tõendatud on kostjate osalemine XXXX XXXXXXX tapmises. Kostjad ründasid XXXX XXXXXXX ühiselt ja kooskõlastatult, XXXXXX XXXXXXXX kägistas kannatanut kaelast ja XXXXXX XXXXXXX lõi kannatanut samaaegselt kiviga pähe. Seejärel viskasid kostjad kannatanu tiiki, kus ta uppus. 14.09.2012 määrustega jättis Riigikohus kostjate

3/3 kassatsioonkaebused menetlusse võtmata. 02.11.2011 otsuses kohtuasjas nr 3-2-1-91-11 (p 10) märkis Riigikohus, et kriminaalasjas kogutud tõendeid ja kriminaalmenetluses tehtud kohtuotsust võiks kasutada faktiliste asjaolude tõendamiseks, samuti dokumentaalse tõendina oma väidete tõendamiseks, mida kohus hindab koos teiste asjas kogutud tõenditega. Kohus leiab, et tõendatud on kostjate poolt XXXX XXXXXXX surma põhjustamine. XXXXXX XXXXXXX väide, et tema ei mõrvanud, on paljasõnaline ja tõendamata. 20.05.2011 esitas XXXXXX XXXXXXX Sotsiaalkindlustusametile taotluse XXXX XXXXXXX matuseks tehtud kulutuste hüvitamiseks, kuludokumentide kohaselt oli kulude suurus 1041,18 eurot. Sotsiaalkindlustusameti Lõuna Pensioniameti 30.05.2011 otsusega nr XXX hüvitati OAS § 7 lg 1, § 8 lg 1, § 9 lg 4, § 13 alusel kuriteoohver XXXX XXXXXXX matuseks tehtud kulutused 448 eurot, kuriteoohvri riiklik hüvitis kanti XXXXXX XXXXXXX kontole. Seega on hageja maksnud hüvitist ohvri matuse korraldamise kulud kandnud isikule, kes oli õigustatud saama võlaõigusseaduse § 1043, § 1045 lg 1 p 1, § 129 lg- te 1, 2, § 137 lg 1 järgi endale tekkinud kahju eest kostjatelt hüvitist, kuid ei ole seda saanud. Kostja XXXXXX XXXXXXXX ei ole hagile vastuväiteid esitanud. Kostja XXXXXX XXXXXXX ei ole esitanud hagile ühtegi asjakohast vastuväidet ega omapoolset tõendit. Mh ei nähtu asja materjalidest, et esineks aluseid kahjuhüvitise vähendamiseks või väljamõistmata jätmiseks. Selleks ei piisa üksnes asjaoludest, et kostja on käesoleval ajal vanglas ja tal puudub sissetulek. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et tõendatud on kahju tekitamine kostjate poolt ning põhjendatud on mõista neilt hageja kasuks välja regressi korras XXXX XXXXXXX matusekulud 448 eurot. TsMS § 162 lg 1-3, § 165 lg 3 ja § 173 lg-te 1, 4 alusel ning hagi rahuldamist arvestades tuleb kõik menetluskulud jätta solidaarselt kostjate kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke Kohtunik