2-12-56195/5 · Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus

1

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Ruth Sild Määruse tegemise aeg ja koht 23. jaanuar 2013. a Haapsalu kohtumaja Tsiviilasja number 2-12-56195 Tsiviilasi Krediidikassa Aktsiaseltsi hagi Olga Allik'u vastu laenuvõlgnevuse nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja Krediidikassa AS, registrikood 11344313, asukoht A. Weizenbergi 20 Tallinn 10150 Hageja esindaja Silver Eensaar, Julianuse Õigusbüroo OÜ, asukoht A. Weizenbergi 20 Tallinn 10150, e-post * Kostja Olga Allik, isikukood *, elukoht * Menetlustoiming Kompromissi kinnitamine, menetluse lõpetamine ja ½ riigilõivu tagastamine

RESOLUTSIOON

1. Kinnitada hageja Krediidikassa AS-i ja kostja Olga Allik'u vahel 15.01.2013. a kirjalikult sõlmitud kompromissileping alljärgnevatel tingimustel: 1.1. Kostja Olga Allik kohustub tasuma hagejale Krediidikassa AS hagi aluseks oleva põhivõla katteks 343,67 (kolmsada nelikümmend kolm eurot kuuskümmend seitse senti) eurot, intressivõla katteks 62,42 (kuuskümmend kaks eurot nelikümmend kaks senti) eurot, viivisevõla katteks 140,60 (ükssada nelikümmend eurot kuuskümmend senti), hageja õigusabikulude katteks 143,80 (ükssada nelikümmend kolm eurot kaheksakümmend senti) eurot ning hageja tasutud riigilõivu katteks 50 (viiskümmend) eurot (1/2 hageja poolt tasutud riigilõivust), kokku 740,49 (seitsesada nelikümmend eurot nelikümmend üheksa senti) eurot alates 15.02.2013. a kuni 15.01.2015 igakuiselt kuu 15. kuupäevaks 30 (kolmkümmend eurot) ja viimane osamakse tasuda 15.02.2015. a summas 20,49 (kakskümmend eurot nelikümmend üheks senti) eurot. 1.2. Kostja Olga Allik kohustub võlgnevuse tasuma hageja Julianus Inkasso OÜ arveldusarvele nr 221015269783, Swedbank, viitenumbriga 703210838. 1.3. Kostja poolt käesolevast kompromisslepingust tuleneva maksega viivitamisel on Krediidikassa AS-il õigus koheselt sisse nõuda kogu võlgnevuse jääk ja kostja kohustub alluma kohesele sundtäitmisele võlgnevuse jäägi ulatuses. 2. Riigi Tugiteenuste Keskusel tagastada Julianus Inkasso OÜ-le (arveldusarve nr 221015269783 Swedbank) pool hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust so 50 (viiskümmend) eurot.

2

2.1. Riigilõivu summas 100 eurot tasus Julianus Inkasso OÜ 27.12.2012. a Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 221023778606 viitenumbriga 2900072369, selgitusega: RL hagilt Olga Allik; 3. Seoses poolte sõlmitud kompromissi kinnitamisega lõpetada käesolevas tsiviilasjas menetlus. 4. Määruse ärakiri saata menetlusosalistele ja täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele ½ riigilõivu tagastamiseks. Menetluskulude jaotus Kompromisslepingu alusel on kostja kohustatud hagejale tasuma hageja menetluskulud so ½ hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust e 50 eurot ja hageja õigusabikulud summas 143,80 eurot. Kompromisslepingus nimetamata menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord Kohtumäärus ei ole edasikaevatav

Asjaolud, menetluse käik

28.12.2012. a esitas hageja Krediidikassa AS kohtule hagiavalduse kostja vastu põhivõlgnevuse 343,67 euro, intressi 62,42 euro ja viivise 281,20 euro, kokku 687,29 euro nõudes /tlk 1-3/. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja kandnud menetluskulusid alljärgnevalt: hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 100 eurot ja esindajale makstud tasu õigusabi eest 287,60 eurot /tlk 4/. 10.01.2013. a määrusega võttis kohus hagiavalduse menetlusse ja kohustas kostjat teatama kirjalikult kohtule oma seisukoht hagi suhtes hiljemalt 14 päeva jooksul alates hagimaterjalide kättesaamisest. Kostjale on menetlusdokumendid allkirja vastu üle antud 10.01.2013. a. /tlk 26/.

Kompromissleping

18.01.2013 saabus Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja poolte vahel sõlmitud kompromissleping. Kompromisslepingu alusel AS Krediidikassa, kui hageja, esindaja volikirja alusel Silver Eensaar ja Olga Allik kui kostja, edaspidi eraldi ja koos nimetatud ka kui pool ja pooled, leppisid kokku alljärgnevas. Võttes arvesse, et Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja menetluses on tsiviilasi nr 2- 12-56195, milles hageja palub kostjalt välja mõista 687,29 eurot; võttes arvesse, et kostja tunnistab võlgnevust 546,69 eurot ning hageja kohtukulusid summas 193,80 eurot (1/2 riigilõiv summas 50 eurot ja esindustasu 143,80 eurot) ja on nõus need hagejale tasuma maksegraafiku alusel; võttes arvesse, et pooled peavad võimalikuks vaidluse lahendamist kompromisslepingu sõlmimise teel, on pooled käesolevaga kokku leppinud alljärgnevas: 1. Sõlmida tsiviilasja nr 2-12-56195 esemeks oleva vaidluse lahendamiseks poolte vahel kompromissleping alljärgnevatel tingimustel: 1.1. Kostja kohustub tasuma hagejale hagi aluseks oleva põhivõla katteks 343,67 eurot, intressivõla katteks 62,42 eurot, viivisevõla katteks 140,60 eurot, hageja õigusabikulude katteks 143,80 eurot ning hageja tasutud riigilõivu katteks 50 eurot (1/2 hageja poolt tasutud riigilõivust), kokku 740,49 eurot alljärgneva maksegraafiku alusel: Alates 15.02.2013 igakuiselt kuu 15.

3

kuupäevaks 30 eurot kuni 15.01.2015 (k.a) ning viimane osamakse summas 20,49 eurot tasuda 15.02.2015. a. 1.2. Kostja kohustub võlgnevuse tasuma Julianus Inkasso OÜ arveldusarvele nr 221015269783, Swedbank, viitenumbriga 703210838. 1.3. Kostja poolt käesolevast kompromisslepingust tuleneva maksega viivitamisel on AS Krediidikassa õigus koheselt sisse nõuda kogu võlgnevuse jääk ja kostja kohustub alluma kohesele sundtäitmisele võlgnevuse jäägi ulatuses. 2. Juhindudes TsMS §-dest 428 lg 1 p 4; ja 430 lg 1 paluvad pooled, et Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja kinnitaks käesoleva kompromissi määrusega ja lõpetaks tsiviilasja nr 2-12-56195 menetlus kostja vastu esitatud hagi osas seoses kompromissi saavutamisega poolte vahel. 3. Kompromissleping on sõlmitud kolmes võrdset juriidilist jõudu omavas eksemplaris, millest kaks jäävad pooltele ja üks esitatakse Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja. 4. Pooled kinnitavad, et nad on teadlikud TsMS § 432 sisust, et poolte kompromissi kinnitamine kohtus võtab hagejalt õiguse pöörduda kohtusse hagiga kostja vastu vaidluses sama hagi eseme üle samal alusel. TsMS § 661 lg 4 alusel loobuvad pooled määruskaebuse esitamise õigusest. 5. Kuna hageja ja kostja sõlmivad asja lahendamiseks kompromisslepingu, siis tulenevalt TsMS § 150 lg 2 p 1 palub hageja kohtul talle tagastada poolt menetluses tasutud riigilõivust summas 50 eurot Julianus Inkasso OÜ arveldusarvele 221015269783, Swedbank.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus olles tutvunud asja materjalidega ja esitatud kompromissilepinguga leiab, et poolte sõlmitud kompromissi võib kinnitada ja menetluse asjas lõpetada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1 ja 2 sätestavad, et pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Pooled esitavad kompromissilepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi kohtule protokolli kandmiseks. Vastavalt TsMS § 430 lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas. TsMS § 661 lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Kohtule esitatud kompromissilepingus kinnitavad pooled, et soovivad menetluse käesolevas asjas lõpetada kompromissiga. Pooled kinnitavad ka, et on teadlikud kõigist menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest ning pooled loobusid määruskaebuse esitamise õiguse TsMS § 661 lg 4 alusel. Kohus leiab, et kompromissi kinnitamist välistavaid asjaolusid käesolevas asjas ei esine - seega kuulub see kinnitamisele selles toodud tingimustel ja menetlus asjas tuleb lõpetada. TsMS § 430 lg 8 kohaselt saab kompromissi tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui

4

kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. TsMS § 432 sätestab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.

Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 1741 lg 1 sätestab, et asja menetluse lõpetamise korral kompromissi või hagist loobumise tõttu või kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral määrab kohus menetluse lõpetamise määruses või õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Enne määruse või otsuse tegemist annab kohus menetlusosalistele mõistliku tähtaja oma menetluskulude nimekirja esitamiseks. TsMS § 168 lg 3 kohaselt kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Kohtule esitatud kompromisslepingu kohaselt on kostja võtnud kohustuse hagejale tasuda ½ hageja poolt tasutud riigilõivust e 50 eurot ja hageja õigusabikulud summas 143,80 eurot. Pooled on seega TsMS § 168 lg 3 kohaselt kokku leppinud menetluskulude jagamises. Riigil menetluskulusid, mida võiks TsMS § 179 alusel välja mõista, ei ole. Eeltoodust tulenevalt on kostja kohustatud kompromisslepinguga kindlaks määratud hageja menetluskulud hüvitama hagejale vastavalt sõlmitud kompromisslepingule ning kompromisslepingus nimetamata menetluskulud jätta poolte endi kanda TsMS § 168 lg 3 alusel. TsMS § 150 lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Hageja on kohtule esitatud kompromisslepingus taotlenud ½ riigilõivu tagastamist TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel. Julianus Inkasso OÜ tasus hagiavalduse esitamisel riigilõivu 100 eurot /tlk 15/. Kohus on kontrollinud riigilõivu tasumist 31.12.2012. a /tlk 17/. Riigilõivu summas 100 eurot tasus Julianus Inkasso OÜ 27.12.2012. a Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 221023778606 viitenumbriga 2900072369, selgitusega: RL hagilt Olga Allik /tlk 15/.

TsMS § 150 lg 4 alusel tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Eeltoodust tulenevalt tuleb Julianus Inkasso OÜ-le tagastada ½ hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust, so 50 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/ Ruth Sild Kohtunik