3-12-2353/22 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kristjan Siigur

Otsuse tegemise aeg ja koht

22. jaanuar 2013, Tallinn

Haldusasja number

3-12-2353

Haldusasi

OÜ Felixmarte kaebus Maksu- ja Tolliameti Põhja

maksu- ja tollikeskuse 17. juuli 2012 maksuotsuse nr

12.2-3/7533-18 ning Maksu- ja Tolliameti 8. oktoobri

2012 vaideotsuse nr 6-1/1031,2 tühistamise nõuetes.

Asja läbivaatamise viis

Kirjalikus menetluses

Menetlusosalised

Kaebaja: OÜ Felixmarte

Esindaja: juh. liige Ivar Alas

Vastustaja: Maksu- ja Tolliamet

Esindaja: Ivar Siska

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada OÜ Felixmarte kaebus osaliselt ning tühistada Maksu- ja

Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse 17. juuli 2012 maksuotsus nr

12.2-3/7533-18 osas, millega vähendati OÜ Felixmarte 2012. aasta jaanuarikuu

sisendkäibemaksu 3330,67 euro võrra (vastavalt OÜ Bartec Trade arvetele).

2. Muus osas jätta kaebus rahuldamata.

3. Mõista Maksu- ja Tolliametilt OÜ Felixmarte kasuks välja menetluskulu 99

(üheksakümmend üheksa) eurot ja 75 senti.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus 30 päeva jooksul kohtuotsuse

kohtu

kantselei

kaudu

teatavakstegemisest

esitada

apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule (HkMS § 180, §

181 lg 1).

VAIDLUSTATUD MAKSUOTSUS

1. OÜ

Felixmarte

deklareeris

2012.

aasta

jaanuarikuu

käibedeklaratsioonil

sisendkäibemaksuna muuhulgas 3330,67 euro suuruse summa kahe OÜ Bartec Trade arve

alusel, millel oli kaubaks märgitud talvine diislikütus. 2012. aasta veebruarikuu

käibedeklaratsioonil kajastas OÜ Felixmarte sisendkäibemaksu muuhulgas OÜ PRO

Planettrans kahe arve alusel, mille kohaselt osutas arve esitaja OÜ-le Felixmarte vastavalt auto

remontimise ja autode parkimise teenuseid. Samuti kajastus OÜ Felixmarte 2012. aasta

veebruarikuu raamatupidamisdokumentide hulgas AS Nordea Finance Estonia arve koos

2057,06 euro suuruse käibemaksuga, ent samas ei ole kajastatud AS Nordea Finance Estonia

poolt väljastatud kreeditarvet käibemaksusummaga -6071,61 eurot.

2. Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskus tegi 17. juulil 2012 maksuotsuse nr 12.2-

3/7533-18, millega vähendas OÜ Felixmarte 2012. aasta jaanuari- ja veebruarikuu

sisendkäibemaksu 15 465,22 euro võrra, jättis samas rahuldamata OÜ Felixmarte poolt

esitatud enammakstud käibemaksu tagastusnõuded 11 745,51 euro ulatuses ning kohustas

OÜ-d Felixmarte täiendavalt tasuma 3 719,71 eurot käibemaksu. Maksuotsuses leiti, et OÜ

Felixmarte ei ole OÜ-ga Bartec Trade ja OÜ-ga PRO Planettrans tehinguid teinud ning tal

puudub sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus nende arvete alusel. Maksuhalduri hinnangul

ei ole kütuse soetamine Bartec Trade OÜ-lt tõendanud ning liiatigi ei olnud OÜ-l Felixmarte

arvetel näidatud koguses kütust vaja, sest tal puudusid sel ajal sõidukid transportteenuste

osutamiseks. OÜ PRO Planettrans arvete osas asuti maksuotsuses seisukohale, et OÜ

Felixmarte kasutuses olnud sõidukeid võidi hoida Kiili alevis Mingero kinnistul, kuid

puuduvad tõendid, et OÜ Felixmarte oleks ostnud OÜ-lt PRO Planettrans parkimisteenust.

Samuti leiti maksuotsuses, et OÜ PRO Planettrans ei osutanud autoremonditeenust mitte

OÜ-le Felixmarte, vaid Ivar Alasile kuuluvale OÜ-le Madelain, kelle kasutuses olid samad

sõidukid. Eeltoodud seisukohta põhjendatakse maksuotsuses kokkuvõtvalt järgmiste

asjaoludega:



OÜ Felixmarte juhatuse liige Ivar Alas andis kontrollimenetluses paljasõnalisi selgitusi ega

mäletanud tehingute olulisi asjaolusid. OÜ-l Felixmarte puudusid kütuse saatedokumendid, kust

oleks saanud tuvastada vedaja või mis kinnitaksid kauba vastuvõtmist, puudus ka laoarvestus

2012. aasta jaanuari- ja veebruarikuu kohta.



OÜ-1 Felixmarte puudusid 2012. aasta jaanuarikuus sõidukid, mille jaoks 16 000 liitrit kütust

soetada.



OÜ-l Felixmarte puuduvad tõendid, mis kinnitaks arvete tasumist OÜ Bartec Trade arvetel

nimetatud kolmandatele isikutele (OÜ Alfalain Grupp ja OÜ Tenotech) ning tõendamata on ka

nende arvete alusel väljamakse tegemine Ivar Alase poolt väidetud OÜ-le Stroibat.



OÜ Bartec Trade ei ole andnud maksuhaldurile tehingute kohta teavet, tema pangakontodelt ei

nähtu, et ta oleks 2012. aasta jaanuari ja märtsi vahelisel ajal mingeid kaupu ega teenuseid

ettevõtluse tarbeks soetatud ega müüdud. OÜ Bartec Trade ei ole alates 1. novembrist 2011 ühegi

sõiduki omanik, pangaväljavõtete kohaselt ei ole äriühing sõidukeid ka rentinud, mistõttu pole

tõendatud, et OÜ Bartec Trade oleks kütust Kiili tööstusparki OÜ Felixmarte tarbeks kohale

vedanud. OÜ Bartec Trade endise juhatuse liikme Roland Vabriti e-kirjas antud kinnitus

tehingute toimumise kohta ei ole usaldusväärne.



OÜ-l Felixmarte puudub kirjalik leping OÜ-ga PRO Planettrans auto remonditeenuse osutamise

kohta, esitatud arvel ei olnud kajastatud teenuse osutamise perioodi. Ivar Alasi kinnitusel

remonditi 2011. aasta detsembri lõpust 2012. aasta veebruari alguseni sõidukeid, mille osas

lõppesid OÜ Felixmarte ja AS Nordea Finance Estonia vahelised liisingulepingud 2011. aasta

detsembri alguses. OÜ-l Felixmarte puuduvad remonditööde kalkulatsioonid, töökäsud,

kuluarved varuosade soetamise eest jt tõendid, mis kinnitaks remonditööde maksumuse

kujunemist. Selliseid tõendeid ei esitanud maksuhaldurile ka OÜ PRO Planettrans juhatuse liige

Tiit Põldre.



Ivar Alasi sõnul ei ole OÜ Felixmarte poolt autoremonditeenuse eest OÜ-le PRO Planettrans

tasunud. Tiit Põldre kinnitas, et ei teadnud, millise Ivar Alasiga seotud äriühingu sõidukeid ta

remontis.



OÜ-l Felixmarte puudub kirjalik leping OÜ-ga PRO Planettrans parkimisteenuse osutamise

kohta, esitatud arvel ei olnud kajastatud teenuse osutamise lõpp-periood. Ivar Alasi selgitused

parkimisteenuse sisseostmise kohta on ebausaldusväärsed ja ajaliselt muutuvad.



Ivar Alasti sõnul ei ole OÜ Felixmarte poolt autode parkimise eest OÜ-le PRO Planettrans

tasutud.



Tiit Põldre selgitas, et ta ei rentinud maa-ala konkreetse autonumbri alusel, vaid rentis Ivar Alasile

8 sõiduki kohta, samas nimetas Tiit Põldre Minego kinnistul seisnud sõidukite hulgas selliseid,

mille vastutavateks kasutajateks olid teised Ivar Alasile kuuluvad äriühingud. Tiit Põldre ei

esitanud, vaatamata lubadusele, maksuhaldurile dokumente, mis kinnitaksid parkimisteenuse

osutamist ja teenuse eest sularaha vastuvõtmist. OÜ-l PRO Planettrans ei olnud kirjalikku

kinnistu omaniku nõusolekut sellise teenuse osutamiseks Mingero kinnistul.



Kiili alevis asuva Mingero kinnistu näol on tegemist lahtise, ilma piirdeaiata territooriumiga, mis

oma iseloomult oli üldkasutatav.



Ka parkimisteenuse osutamine ei ole võimalik 2012. aasta jaanuari- ja veebruarikuus, kuna AS

Nordea Finance Estonia lõpetas OÜ-ga Felixmarte kõik liisinglepingud 2011. aasta

detsembrikuus. Samas ei ole Ivar Alas esitanud maksuhaldurile tõendeid, mille kohaselt oleks OÜ

Felixmarte rentinud kolmandatelt äriühingutelt sõidukeid.



OÜ Felixmarte 2012. aasta veebruarikuu raamatupidamisarvestuses puudus AS Nordea Finance

Estonia poolt 23. veebruaril 2012. aasta väljastatud kreeditarve nr 11603563 sõiduki MAN TGA

18.460 reg. nr 831MEI kohta ning Ivar Alas on maksuhaldurile telefoni teel teatanud, et tema

seda arvet ei aktsepteeri tema endale teadaolevatel põhjustel.

3. OÜ Felixmarte esitas eelnimetatud maksuotsuse peale vaide, mille Maksu- ja Tolliamet 8.

oktoobri 2012 vaideotsusega nr 6-1/1031-2 rahuldamata jättis.

KAEBAJA NÕUE JA PÕHJENDUSED

4. OÜ Felixmarte esitas 8. novembril 2012 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles taotleb

Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse 17. juuli 2012 maksuotsuse nr 12.2-3/7533-

18 ning Maksu- ja Tolliameti 8. oktoobri 2012 vaideotsuse nr 6-1/1031-2 tühistamist.

Kaebaja heidab maksuhaldurile ette menetlusnormide rikkumist ning kaebaja esitatud

tõenditega põhjendamatut mittearvestamist. Kaebaja hinnangul on tõendamata maksuhalduri

seisukoht, et tehinguid OÜ-ga Bartec Trade ei ole toimunud, samas kui kaebaja seaduslik

esindaja, samuti tehingupartneri toonane juhatuse liige Roland Varbit on tehingute toimumist

kinnitanud. Kaebaja viitab Riigikohtu otsusele kohtuasjas 3-3-1-18-10 ning leiab, et

maksumenetluses tuleb eeldada esitatud tõendite õigsust, kusjuures tõendiks on ka

maksukohustuslase seletus. Kaebaja on seisukohal, et asjaolust, et maksuhaldur ei saanud

kolmandatelt isikutelt asjassepuutuvaid dokumente või ei saanud kolmandaid isikuid kätte, ei

saa järeldada tehingute mittetoimumist, samuti ei saa kaebaja vastutada kolmandate isikute

käitumise eest. Kaebaja hinnangul ei ole maksuhaldur tuginenud maksuotsuses kogutud

tõenditele, vaid üksnes oma põhjendamatutele kahtlustele. Kaebaja toob välja ka selle, et

maksuhaldurile esitati maksumenetluses kauba saatelehed, arved ning tasumist tõendavad

maksekorraldused. Kaebaja heidab maksuhaldurile ette, et viimane pole arvestanud asjaoluga,

et neli inimest kannavad karistust kaebajalt kütuse varastamise eest, mis kinnitab seda, et

kaebajal pidi olemas olema nii kütus kui autod ning kuivõrd kõnealune vargus pandi toime

parkimise ajal, on loomulik ka parkimisteenuse osutamine. Eesti politsei kriminalistid on selle

ka fikseerinud.

5. Mis puudutab maksuhalduril seisukohta, et sõidukite liisingulepingud lõpetati juba 2011.

aasta detsembris, siis ei tähenda see kaebaja väitel, et ta ei ole ühtegi sõidukit

transportteenuste osutamiseks reaalselt kasutanud ka 2012. aasta jaanuaris ja veebruaris.

Kaebaja väitel omas ta 22. augusti 2021 seisuga kokku seitset veoautot. Samuti leiab kaebaja,

et arvete mittetasumine ei kinnita tehingu mittetoimumist, kuna kauba kättesaamise korral ei

ole kauba eest tasumine sisendkäibemaksu mahaarvamise õiguse seisukohast oluline. Samas

kinnitab kaebaja, et kõik arved on pangaülekandega tasutud.

6. Tehingute toimumist OÜ-ga PRO Planettrans kinnitab kaebaja väitel ka kriminaalmenetlus

nr 12230102124 /1223010300/, kus OÜ Felixmarte oli kannatajaks.

7. Kaebaja viitab käibemaksuseaduse § 31 lõikele 1 ning märgib, et käesoleval juhul on

olemas KMS §-s 37 sätestatud nõuetele vastavad arved ning kaebajal oli õigus

sisendkäibemaksu mahaarvamiseks. Kaebaja möönab, et OÜ PRO Planettrans arvel nr 131 ei

olnud märgitud parkimisteenuse osutamise lõpp-perioodi, ent leiab, et tegemist on ebaolulise

veaga, mis ei saa olla takistuseks sisendkäibemaksu mahaarvamisel, arvestades asjaolu, et

konkreetsel juhul on nii kaebaja kui tehingupartneri esindajad maksumenetluses teenuse

osutamise perioodi täpsustanud.

8. Kaebaja heidab maksuhaldurile ette, et viimane on maksumenetluses nõudnud teavet ja

dokumente telefoni ja e-posti teel, andmata sellekohaseid haldusakte, mis on tekitanud

maksukohustuslasele liigseid ebamugavusi ega ole kooskõlas maksumenetluse läbiviimise

põhimõtetega ning ei arvesta maksukohuslase eraelu.

9. Kaebaja leiab, et maksuhaldur on rikkunud enammakstud käibemaksu tagastusnõude

täitmise tähtaegu puudutavaid norme, kuna kaebaja esitas tagastusnõude juba jaanuarikuu

käibedeklaratsioonis ning maksuhaldur oleks pidanud summa tagastama või tegema otsuse

käibemaksu tagastusnõude tähtaja pikendamise kohta juba hiljemalt 2012, ent esimese otsuse

käibemaksu tagastusnõude täitmise tähtaja pikendamise kohta tegi maksuhaldur alles 16.

aprillil 2012. Kaebaja peab vääraks maksuhalduri väidet, et tagastusnõue esitati alles 23.

märtsil 2012, kuna sel päeval esitas kaebaja maksuhalduri ettepanekul üksnes

käibedeklaratsiooni paranduse, millega tagastusnõude summat ei muudetud.

10. Kaebaja

leiab,

et

maksuhaldur

ei

ole

maksuotsuse

tegemisel

juhindunud

uurimispõhimõttest,

vaid

on

kogunud

ja

hinnanud

üksnes

maksukohustuslase

maksukohustust suurendavaid tõendeid, samas kui tõendeid kogumis hinnates ning arvesse

võttes kaebaja majandustegevust ning tehingupoolte esindajate ütlusi, leiaks tehingute

toimumine veenvat kinnitust.

VASTUSTAJA SEISUKOHT

11. Maksu- ja Tolliamet esitas kaebuse kohta kirjaliku seletuse, milles peab kaebust

põhjendamatuks ning taotleb selle rahuldamata jätmist. Vastustaja märgib, et kaebaja ei ole

esitanud veenvaid tõendeid, mis lükkaksid ümber maksuotsuses toodud järeldused ning

kaebaja paljasõnaline ja mitmekordne kinnitamine, et tehingud on reaalselt aset leidnud, ei ole

piisavaks tõendiks tehingute toimumise kohta. Vastustaja selgitab, et uurimispõhimõttest

lähtudes kogunud tõendeid tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks, ent maksuhalduri

uurimisprintsiibile vastandub maksukohustuslase kaasaaitamiskohustus, mille kohaselt tuleb

kaebajal esitada tõendeid tehingute reaalse toimumise kohta, kuivõrd just tehingute reaalne

toimumine ongi käesolevas asjas tõendamise esemeks.

12. Vastustaja hinnangul ei ole maksuotsuse tühistamise nõude põhjendatuse seisukohast

oluline, kas tagastusnõude täitmise tähtaegadest peeti kinni või mitte ning leides, et seda ei ole

tehtud,

oleks

kaebajal

olnud

võimalik

vaidlustada

tagastusnõudest

tulenevaid

menetlustoimingute tegemisi või mittetegemisi.

13. Mis puutub OÜ PRO Planettrans arvete tasumist, siis toob vastustaja välja, et kaebaja

poolt kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt on kaebaja tasunud need arved OÜ-le PROMAX

TRADE väidetava faktooringlepingu alusel, samas kui OÜ PRO Planettrans juhatuse liige

Tiit Põldre kinnitas maksuhaldurile suulisi seletusi andes, et arved tasuti sularahas.

14. Viimaks ei pea vastustaja asjakohaseks kaebaja etteheidet selle kohta, et maksuhaldur

pöördus kaebaja esindaja poole e-posti ja telefoni teel. Siinkohal selgitab vastustaja, et esiteks

oleks kaebaja võinud kõiki selliseid menetlustoiminguid vaidlustada, mida ta aga teinud ei ole

ning eraelu puutumatuse osas leiab vastustaja, et maksumenetluses kontrollitava äriühingu

juhatuse liikmena peab isik arvestama, et menetluse käigus võib maksuhalduril tekkida

täiendavaid küsimusi ning maksukohustuslasel on selles osas kaasaaitamiskohustus.

15. Mis puudutab kaebaja viidet kriminaalasjale, kus tuvastati kaebajale kuulunud sõidukitest

kütuse varastamine, siis selles osas viitab vastustaja juba vaideotsuses esitatud seisukohale, et

kaebaja valduses olnud sõidukit võidi Kiili vallas hoida, ent tõendamata on parkimisteenuse

osutamine OÜ PRO Planettrans poolt. Samuti märgib vastustaja, et kui kaebaja leiab, et

kriminaalmenetluses kogutud tõendid oleksid olnud asjakohased maksustamise seisukohast,

oleks tal endal tulnud need tõendid maksuhaldurile esitada.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

16. Hinnanud poolte väiteid ja nende kinnituseks esitatud tõendeid kogumis ja vastastikkuses

seoses, leian, et OÜ Felixmarte kaebus tuleb osaliselt rahuldada. Maksuhaldur on

vaidlusaluses maksuotsuses õigesti ja põhjendatult leidnud, et kaebaja ning OÜ Pro

Planettrans vahelised tehinguid ei ole reaalselt toimunud ning et kaebaja on põhjendamatult

jätnud maksuarvestuses kajastamata AS Nordea Finance Estonia kreeditarve. Küll aga tuleb

ebapiisavalt põhjendatuks pidada maksuhalduri seisukohta, et kaebaja ja OÜ Bartec Trade

vahelisi diiselkütuse müügitehinguid reaalselt toimunud ei ole ning seetõttu tuleb maksuotsus

OÜ Bartec Trade arvetel kajastatud käibemaksusumma ulatuses tühistada.

17. Eestis tekkinud maksustatava käibe (käibemaksuseaduse (KMS) § 1 lg 1 p 1) puhul on

KMS § 29 lõikest 1 tulenevalt maksukohustuslase poolt tasumisele kuuluvaks

käibemaksusummaks

maksustamisperioodil

maksustatava

käibena

kvalifitseeruvatelt

tehingutelt või toimingutelt arvestatud käibemaks, millest on maha arvatud maksustatava

käibe tarbeks […] kasutatava kauba või teenuse sama maksustamisperioodi sisendkäibemaks.

Sisendkäibemaks on määratletud KMS § 29 lõikes 3 ning käesoleva vaidluse seisukohast on

tähtis selle lõike esimene punkt, mille kohaselt on sisendkäibemaksuks teiselt

maksukohustuslaselt soetatud või saadud kauba või teenuse eest tasumisele kuuluv

käibemaks. Riigikohus on haldusasjas nr 3-3-1-34-06 tehtud otsuses asunud seisukohale, et

kui hiljem selgub, et käibemaksuarvestuses näidatud käibemaksukohustuslane ei ole tegelik

müüja ja tegelik müüja ei ole teada, võib teine isik eelnimetatud käibemaksukohustuslase

nimel esitatud arvete alusel sisendkäibemaksu maha arvata juhul, kui see teine isik

põhjendatult eeldas, et arvetel näidatud isik on kauba tegelik müüja. Seejuures märgib

Riigikohus, et tingimus põhjendatult eeldas tähendab kõigepealt seda, et isik ei teadnud ega

pidanudki teadma, et müüjana arvel märgitud isik pole tegelik müüja ning teiseks seda, et

olukorras, kus isik käitus äris nõutava ja tavapärase hoolsusega, ei võinud selguda asjaolusid,

mis viitavad sellele, et tegemist pole tegeliku müüjaga. Seega on sisendkäibemaksu

mahaarvamise õiguse seisukohast lisaks sellele, et isik kauba soetas, oluline ka see, et ta soetas

selle käibemaksukohustuslaseks oleva ettevõtja käest. Seetõttu on käesoleva vaidluse

seisukohast oluline esiteks see, kas tehingupartnerid, kelle rekvisiite kandvate arvete alusel on

kaebaja sisendkäibemaksu arvestanud, on kaebajale tegelikult arvetel näidatud kaupu ja

teenuseid müünud. Kui vastus sellele küsimusele on eitav, ent ilmneb, et kaebaja on arvetel

näidatud kauba reaalselt siiski saanud, tuleb järgnevalt kontrollida seda, kas kaebaja on

heauskselt eeldanud, et müüjaks on arvel märgitud isik ning on seejuures olnud müüja

isikusamasuse tuvastamisel nõutavalt hoolas ega ole oma käitumisega andnud alust

põhjendatud kahtluseks maksupettuses osalemise kohta. Ostja heausksuse kontrollimise

vajadust ei teki, kui leiab veenvat kinnitust, et ostja pole arvetel nimetatud kaupu üldse

saanudki.

18. Kõrvuti eelpooltooduga tuleb silmas pidada sedagi, et kohtumenetluses kontrollitakse

maksuhalduri poolt antud haldusakti (maksuotsuse) õiguspärasust, mitte ei viida läbi isiku

maksukohustuste täitmise õiguspärasuse täiendavat kontrolli. See tähendab eeskätt seda, et

kohtumenetluses kontrollitakse, kas maksuotsuse resolutiivosaga isikule pandud kohustus

tugineb maksuotsuse põhjendavas osas tuvastatud asjaoludele, kas maksuhaldur on need

asjaolud õigesti ning kogutud tõenditele tuginedes tuvastanud, kas maksukohustuse

seisukohast oluliste asjaolude kohta on piisavalt ja nõuetekohaselt tõendeid kogutud ning ega

menetluses pole esinenud vormi- ja menetlusnormide rikkumisi, mis oma iseloomu poolest

võisid viia asja väära lahendamiseni. Kohtu ülesanne ei ole koguda tõendeid maksuhalduri

asemel ega tuvastada maksukohustuse seisukohast olulisi asjaolusid maksuhalduri eest, kui

viimane seda nõuetekohaselt teinud ei ole. See ei tähenda, et kohus ei saaks üldse anda

hinnangut tõenditele, millele maksuotsuse tegemisel ei tuginetud, ent selliste tõendite sisuline

hindamise võimalused kohtu poolt on piiratud. Kohtumenetluses esitatud tõendite osas,

millele maksuotsuses viidatud ei ole, saab kohus eeskätt võtta seisukoha selles, kas

maksuhaldurile saab uurimispõhimõttest lähtudes ette heita seda, et neid tõendeid

maksumenetluses ei kogutud või ei hinnatud. Seejuures ei ole maksukohustuslasel

põhimõtteliselt võimalik kohtumenetluses esitada tõendeid, mida ta oleks saanud ja pidanud

oma kaasaaitamiskohustuse raames esitama eelnevalt maksuhaldurile.

19. OÜ Felixmarte kaebus esemeks on maksuotsuse tühistamise nõue. Kaebuse eseme

seisukohast ei saa asjakohaseks pidada kaebaja etteheiteid, mis esiteks puudutavad

tagastusnõude täitmise tähtaja väidetavat rikkumist ning teiseks seda, et maksuhaldur tekitas

kaebajale põhjendamatuid ebamugavusi pideva teabe küsimisega menetluse käigus. Isegi kui

leiaks tuvastamist, et maksuhaldur oleks kaebaja poolt esitatud tagastusnõude pidanud

lahendama kiiremini või et teabe küsimine e-posti teel, mida kaebaja maksuhaldurile ette

heidab, oli kaebajale ebamõistlikult koormav, ei mõjutaks need asjaolud maksuotsuse

õiguspärasust. Maksuotsuse õiguspärasuse seisukohast on oluline see, kas maksuhaldur on

õigesti ja põhjendatult tuvastanud, et kaebaja oli 2012. aasta jaanuari- ja veebruarikuu

käibedeklaratsioonidel sisendkäibemaksu lubamatust suuremas mahus kajastanud. See, kas

maksuhaldur pidas kinni eelviidatud maksustamisperioodidel esitatud enammakstud

käibemaksu tagastusnõuete läbi vaatamise tähtaegadest, ei tekita, muuda ega lõpeta

käibemaksukohustust ega mõjuta selle suurust. Samamoodi ei mõjuta maksuotsuse

õiguspärasust iseenesest see, et maksuhaldur pöördus kaebaja poole viimase hinnangul liiga

sageli või e-posti teel vms. See, kas maksuhaldur on kaebajalt asjassepuutuva teabe esitamist

nõudnud, on oluline, hindamaks uurimispõhimõtte järgimist ning kahtluse korral tuleb

maksuhalduril tõendada, et teavet on nõutud ning kui seda tehti telefoni või e-kirja teel, on

maksuhalduril vaidluse korral kohustus seda ka tõendada. Kui kaebaja leiab, et maksuhalduri

ametniku sage kontakteerumine on talle põhjustanud mingisuguseid kahjulikke tagajärgi, on

tal võimalik neid eraldi vaidlustada, ent see ei anna alust maksuotsuse tühistamiseks.

20. Kaebaja

on

vaidlustanud

maksuotsuse

tervikuna.

Maksuotsusega

määratud

käibemaksukohustuse saab jagada kolmeks: sisendkäibemaks tehingutelt OÜ-ga Bartec Trade,

sisendkäibemaks tehingutelt OÜ-ga Pro Planettrans ning sisendkäibemaksu korrigeerimine

vastavalt AS Nordea Finance Estonia kreeditarvele. Viimase kohta leidis maksuhaldur, et

kaebaja oleks pidanud oma 2012. aasta sisendkäibemaksuarvestuses kajastama ka AS Nordea

Finance Estonia kreeditarvet nr 11603563 (30 358,03 eur + käibemaks 6071,61 eur), mis

koosmõjus samal maksustamisperioodil esitatud AS Nordea Finance Estonia arvega nr

11603564 (10 285,28 eur + käibemaks 2057,06 eur) tingis kaebaja sisendkäibemaksusumma

vähendamise 4014,55 euro võrra. Kaebaja ei ole kaebuses ega täiendavas seisukohas esitanud

mitte ühtegi vastuväidet maksuotsuse sellele osale ega toonud esile mistahes põhjendusi, miks

ta leiab, et maksuotsus on õigusvastane osas, mis puudutab sisendkäibemaksu korrigeerimist

lähtudes AS Nordea Finance Estonia kreeditarvest. Nimetatud küsimuses ei ole kaebaja

esitanud vastuväiteid ega seisukohti ka maksuhalduri poolt koostatud kontrollaktile esitatud

vastuväidete hulgas (CD-l lisa 3).

21. KMS § 37 lg 4 kohaselt käsitatakse arvena ka kreeditarvet, millega muudetakse algset arvet

ja millel on viide sellele arvele. KMS § 29 lõikes 7 sätestatakse, et kui maksukohustuslane

tühistab kauba või teenuse kohta esitatud arve või esitab kreeditarve pärast kauba või teenuse

käibe tekkimise maksustamisperioodi kohta käibedeklaratsiooni esitamist, kajastab nii müüja

kui ka ostja sellest tulenevad muudatused arve tühistamise või kreeditarve esitamise

maksustamisperioodi kohta esitatavas käibedeklaratsioonis. Eeltoodust tulenevalt on

maksuhaldur põhjendatult leidnud, et kaebajal oli kohustus kajastada oma 2012. aasta

veebruarikuu käibemaksuarvestuses ka AS-i Nordea Finance Estonia kreeditarvet ning

vastavalt korrigeerida sisendkäibemaksu, mida seaduse kohaselt on lubatud maha arvata.

Eeltoodu tõttu tuleb kaebus selles osas rahuldamata jätta.

22. Asjas kogutud tõendid kogumis kinnitavad veenvalt maksuhalduri seisukohta, et OÜ Pro

Planettrans ei ole kaebajale vaidlusalustel arvetel nimetatud teenuseid (autode remonttööd ja

parkimisteenus) osutanud. Maksustamise aluseks on reaalsed majanduslikud sooritused, mitte

üksnes formaalselt nõuetekohaste alusdokumentide olemasolu. Käesoleval juhul on

maksuhaldur õigesti leidnud, et OÜ Pro Planettrans arvete olemasolu kui ka mõlema

tehingupartneri poolt maksumenetluses antud kinnitus tehingute toimumise kohta ei kinnita

arvetel kajastatud tehingute tegelikku toimumist kaebaja ning OÜ Pro Planettrans vahel.

Ühtegi usaldusväärset tõendit, mis kinnitaks, et OÜ Pro Planettrans tõepoolest OÜ-le

Felixmarte autode remonttöid teostas või tasu eest autode parkimise teenust osutas, ei ole.

23. Autode remonttööde osas saaks sellisteks tõenditeks olla näiteks dokumendid, millest

nähtuks, millistele sõidukitele milliseid remonttöid tehti, milliseid varuosasid selleks kasutati

ja kui palju need maksid ning kuidas kujunes remonttööde maksumus. Ei ole eluliselt usutav,

et kaebaja ning OÜ Pro Planettrans leppisid suuliselt kokku kuue sõiduki remontimise ning

kokkulepitud tööde maksumuse tervikuna nii, nagu see kajastub OÜ Pro Planettrans arvel,

ilma, et dokumentaalselt oleks fikseeritud tööde teostamise mahtusid ja töödele kulunud

materjalide ja varuosade hindasid. Kaebaja väide mingisuguste kirjalike töökäskude

olemasolust on paljasõnaline. Maksuhaldurile antud suulises seletuses (CD-l lisa 65) kinnitas

ka OÜ Pro Planettrans juhataja Tiit Põldre sellise töökäsu olemasolu, lubades selle

maksuhaldurile esitada, ent ei esitanud seda. Väidetavate tehingupartnerite suuline kinnitus

mingisuguse kirjaliku dokumendi olemasolu kohta ei saa olla veenvaks tõendiks, et selline

dokument tegelikult olemas oli ning ühelgi juhul ei saa see olla tõendiks tehingu tegeliku

toimumise kohta, kuna mistahes teavet sellest, mida see väidetav töökask sisaldas, ei ole.

24. Kaebaja esindaja ja Tiit Põldre suuline kinnitus töökäsu olemasolu kohta ei saa tõendada

ühtki objektiivset asjaolu, mis kinnitaks, et OÜ Pro Planettrans arvel näidatud autode

remonditeenuseid kaebajale osutas. Olukorda, kus teenuse tellija ei säilita tellitud teenuse sisu

täpsemalt kajastavaid dokumente, nagu seda on hinnapakkumised, töökäsud, kalkulatsioonid

või arve spetsifikatsioonid tehtud tööde ja kulunud materjalide kohta, tuleb pidada

majanduslikult ebamõistlikuks. Sel juhul tekib küsimus, millest lähtudes lepiti kokku teenuse

hind, eriti arvestades seda, et kaebaja ning Tiit Põldre seletuste kohaselt remonditi mitut

sõidukit pikema perioodi vältel, mis tähendab, et tegemist ei olnud mingisuguse väga

konkreetse remonttööga, mille maksumuse puhul võiks eeldada, et pooltele oli see niigi selge,

ilma et oleks tulnud hinna kujunemist kuidagi teineteisele selgitada või fikseerida. OÜ Pro

Planettrans on kaebajale autode remonttööde eest esitanud kokku 15 000 euro suuruse arve,

millele lisandus 3 000 euro suurune käibemaks (CD-l lisa 18). Tegemist on märkimisväärse

summaga isegi kuue auto remontimise eest ning summa suurust arvestades ei ole usutav, et

hind lepiti suuliselt kokku ilma konkreetsemaid kalkulatsioone koostamata. Üldteadaolevalt

hõlmab sõidukite remont üldjuhul ka uute varuosade paigaldamist, millised teenuse osutaja

või tellija omakorda eelduslikult soetab kolmandatelt isikutelt. Seega oleks igati loogiline ning

mõistlik, et varuosade üleandmine või soetamine ja nende maksumus on mingil tehingu

teisele poolele kontrollimist võimaldaval viisil fikseeritud. Mistahes tõendeid, et seda tehtud

oleks, ei ole esitatud.

25. Samuti tuleb tähele panna, et ei Ivar Alas ega Tiit Põldre ei osanud maksuhaldurile

suuliste seletuste andmisel öelda, milliseid remonttöid sõidukitele tehti. Viimane neist lubas

esitada töökäsud, kus see kirjas on, ent ei esitanud neid (CD-l lisa 65), esimene selgitas

maksuhaldurile (CD-l lisa 28), et ei tea täpselt, mida autode juures remonditi, vaid mäletab

üksnes seda, et autol 543GT remonditi veermikku ja MAN-tüüpi autodel mootorit. Ivar

Alase selgitus tööde sisu kohta on sedavõrd üldsõnaline, et ei anna tegelikult mingisugust

adekvaatset pilti väidetava teenuse tegeliku sisu kohta. Esitatud arve sisu ning asjaosaliste

selgitused viitavad sellele, et kaks ettevõtjat leppisid suusõnaliselt kokku kuuele autole

täpsustamata remonttööde tegemises 15 000 euro eest, mis on eluliselt ebausutav ning

vastuolus ettevõtja tegevuse majandusliku loogikaga.

26. Lisaks töökäskudele või hinnakalkulatsioonidele puuduvad ka mistahes dokumentaalsed

tõendid tööde üleandmise kohta. Tiit Põldre selgitas maksuhaldurile (CD-l lisa 65), et teostas

remonttöid 2012. aasta jaanuaris-veebruaris jooksvalt. Põhimõtteliselt ei ole välistatud sellise

koostöö korraldamine nii, et teenuseid osutatakse mingisuguse perioodi vältel pidevalt ning

arve esitatakse kogu perioodil teostatud tööde kohta kokku. Samas oleks sel juhul mõistlik

ning tehingupoolte huve arvestav käitumine see, et igakordselt vormistatakse töö teostamise

kohta mingisugune dokument, kust nähtub, milles oli teenuse täpne sisu ning maksumus.

Käesoleval juhul on nii Ivar Alas kui Tiit Põldre andnud maksuhaldurile mõista, et

remonttööde hind lepiti suuliselt kokku kogu töö kohta. Eluliselt ei ole usutav, et seda oleks

olnud võimalik teha enne tööde algust. Tööde teostamine jooksvalt tähendab arusaadavalt

seda, et kui tekkis mingisugune remondivajadus, siis remonditeenust osutati, mis tähendab, et

kuue auto remontimise maksumust eelnevalt, st enne remondiperioodi algust kokku leppida

võimalik ei olnud. Samas ei ole usutav, et sarnase teenuse osutajana nõustus OÜ Pro

Planettrans teostama sedavõrd suures mahus töid ilma kindlalt fikseeritud eelkokkuleppeta

selle kohta, kuidas teenuse hind kujuneb. Samuti ei ole usutav, et kaebaja ei pidanud

vajalikuks hinna kujunemist dokumenteerida. Lisaks eeltoodule on Ivar Alase ning Tiit Põldre

seletused remonttööde tegemise asjaolude kohta omavahel vastuolus, mis samuti kinnitab

maksuhalduri seisukohta, et tegelikult oli kokku lepitud üksnes teenuse eest arve esitamine,

ent teenust tegelikult ei osutatud. Nii väitis Tiit Põldre, et autosid remonditi 2012. aasta

jaanuaris ja veebruaris, Ivar Alas selgitas maksuhaldurile esmalt (CD-l lisa 22), et autosid

remonditi 2011. aasta detsembri lõpust kuni 2012. aasta jaanuari alguseni, nimetades seejuures

kolme autot; hiljem (CD-l lisa 28) kinnitas Ivar Alas kuue auto remontimist 2011. aasta

detsembri lõpust 2012. aasta veebruari lõpuni. Samuti on kummaline, et Tiit Põldre ei osanud

maksuhaldurile suuliste selgituste andmisel öelda, kas OÜ Felixmarte on esitatud arved

tasunud, märkides, et kui on tasutud, siis on seda tehtud sularahas. Samas kinnitas Ivar Alas

maksuhaldurile, et remonttööde eest ei ole tasutud, samuti pole Ivar Alas kuidagi maininud

sularahaarveldusi OÜ-ga Pro Planettrans. Tiit Põldre väitis maksuhaldurile niisiis, et ei mäleta,

kas on OÜ-lt Felixmarte saanud 18 000 eurot sularahas või mitte, ent möönis sellist

võimalust. Selline selgitus on ebaloogiline ning ebausutav ning viitab sellele, et konkreetne

OÜ-le Felixmarte esitatud arve oli fiktiivne ning selle arve tasumine või mittetasumine ei

olnud arve esitaja jaoks ilmselt oluline. Põhimõtteliselt ei ole välistatud, et Tiit Põldre

remontis Ivar Alase korraldusel mingisuguseid sõidukeid, ent maksuhaldur on selles osas

põhjendatult leidnud, et vaidlusalune arve ei kajasta neid töid. On tõenäoline, et Tiit Põldre

isiklikult või OÜ Pro Planettrans osutas teenuseid Ivar Alasele isiklikult või mõnele teisele

Ivar Alasega seotud äriühingule ning tõenäoliselt on nende tööde eest ka vastavalt tasutud,

ent mistahes seos nende võimalike tööde ja OÜ Felixmarte vahel puudub.

27. Õigesti on maksuhaldur tuvastanud ka selle, et OÜ Pro Planettrans ei ole kaebajale

osutanud sõidukite parkimisteenust, mida on kajastatud arvel nr 131. Nii nagu sõidukite

remonttööde puhul, ei saa ka väidetava parkimisteenuse reaalset osutamist lugeda tõendatuks

esitatud arve ega väidetavate tehingupartnerite seletustega, samas kui mistahes usaldusväärsed

tõendid, mis kinnitaksid, et tegelikult OÜ Pro Planettrans mingisugust tasulist

parkimisteenust kaebajale osutas, ei ole. Vaidlust ei ole selles, et kinnistu, kus Tiit Põldre

väidetavalt lubas Ivar Alasel oma sõidukeid hoida, ei olnud OÜ Pro Planettrans omandis,

samuti kinnitas Tiit Põldre maksuhaldurile antud seletuses (CD-l lisa 65), et kinnistu

omanikult vastavat nõusolekut ei olnud. Samuti pole vaidlust selles, et tegemist ei olnud

piiratud ega suletud territooriumiga, mida kinnitas nii Ivar Alas kui ka maksuhalduri läbi

viidud vaatlus. Mingisuguseid muid dokumente peale OÜ Pro Planettrans arve ei ole kaebaja

maksuhaldurile vaidlusaluse parkimisteenuse kohta esitanud. Olukorras, kus maa-ala, millel

kaebaja väidetavalt oma sõidukeid hoida võis, ei kuulunud väidetava parkimisteenuse

osutajale, oleks loogiline, et kaebajal on mingisugused dokumendid, millega saaks ta vaidluse

tekkimise korral õigustada asjaolu, et tema sõidukid seal seisavad. Samas selgitas Tiit Põldre

maksuhaldurile, et temagi jaoks ei olnud oluline, milliseid sõidukeid konkreetselt pargitakse,

vaid kokkulepe oli vaid selles, et Ivar Alasel on õigus kinnistul parkida 8 sõidukit. Sisuliselt ei

olnud parkimisteenuse täpne sisu ning poolte õigused ja kohustused mingil moel fikseeritud.

See asjaolu, kõrvuti asjaoluga, et OÜ Pro Planettrans esitas väidetava parkimisteenuse eest

arve 16-kuulise perioodi kohta perioodi lõpus, veenavad ühemõtteliselt selles, et tegemist on

fiktiivse arvega teenuse eest, mida tegelikult osutatud ei ole. Seejuures ei ole välistatud, et Ivar

Alas või mõni temaga seotud äriühing, sealhulgas kaebaja, võis 2010. aasta novembri ja 2012.

aasta veebruari vahelisel perioodil mingisugust hulka sõidukeid parkida Kiili tööstuspargis

Mingero kinnistul, ent mingisuguse sellekohase tasulise teenuse osutamine OÜ Pro

Planettrans poolt ei ole usutav.

28. Sellele, et parkimisteenust tegelikult ei osutatud, viitavad üheselt ka Ivar Alase ja Tiit

Põldre vastuolulised selgitused väidetava teenuse eest tasumise kohta. Nii selgitas Ivar Alas

maksuhaldurile, et OÜ-le Pro Planettrans ei ole arvel nr 131 näidatud summat tasutud, samas

kinnitas Tiit Põldre, et Ivar Alas tasus sõidukite parkimise eest sularahas. Puudub mistahes

mõistlik põhjus, miks pidanuks teenuse väidetav osutaja väitma sularaha saamist, kui ta

tegelikult sularaha saanud ei ole. Tiit Põldre kinnitus sularaha saamise kohta Ivar Alaselt

viitab sellele, et Ivar Alas isiklikult või mõni teine temaga seotud äriühing tasus Tiit Põldrele

või OÜ-le Pro Planettrans sularahas näiteks selle eest, et hoida sõidukeid Mingero kinnistul,

ent puudutad mistahes tõendid, mis veenaksid selles, et selliste sularahamaksetega või

parkimisteenuse osutamise kokkuleppega oleks seotud OÜ Felixmarte. Tõenäoline on pigem,

et hiljem vormistati OÜ Felixmarte nimele üksnes arve, millel näidatud summal ei pruugi

seejuures

olla

mingisugust

seost

tegeliku

kokkuleppega

või

tegelikult

tasutud

sularahasummadega ega ka isikutega, kelle vahel see kokkulepe tegelikult sõlmiti või kella

vahel sularaha tegelikult liikus.

29. Vastuolulisi selgitusi, mis lubavad väita, et OÜ Pro Planettrans arvel kajastatud

parkimisteenust tegelikult ei osutatud, on maksuhaldurile andnud ka kaebaja esindaja Ivar

Alas, kes 25. jaanuaril 2012 selgitas, et OÜ Felixmarte hoidis oma sõidukeid lähimas

võimalikus peatuskohas, nagu kaubanduskeskuste parklad ja bensiinijaamad ning renditud

maa-alasid nende sõidukite hoidmiseks ei olnud. Hiljem on Ivar Alas täpsustanud, et ei

nimetanud OÜ-ga Pro Planettrans sõlmitud kokkulepet seetõttu, et perioodil, mille kohta ta

25. jaanuaril 2012 selgitusi andis (2011. aasta november) olid OÜ-ga Pro Planettrans

erimeelsused ning sel perioodil kaebaja oma sõidukeid Kiili parklas ei hoidnud. Selline

selgitus ei ole eluliselt usutav. Esitatud arve kohaselt oli parkimisteenuse perioodiks 1.

november 2010 kuni 29. veebruar 2012. Arvelt ei nähtu, et mingisugusel perioodil selle

ajavahemiku sees ei oleks teenust osutatud. Samuti on ebausutav, et kui kaebaja ja OÜ Pro

Planettrans vahelised erimeelsused olid ajutist liiki ning nende tõttu ei olnud võimalik

sõidukeid parkida vaid ühe kuu jooksul, ent ometi pargiti neid seal väidetavalt sellele kuule

eelneva aasta jooksul ning ka hiljem, ei maininuks kaebaja esindaja seda selgituste andmisel.

Samuti on Ivar Alas selgitanud maksuhaldurile (CD-l lisa 22), et parkimiskohad olid OÜ Pro

Planettrans poolt tagatud perioodil jaanuarist 2011 kuni 2012. aasta veebruari lõpuni, samas

kui esitatud arvel (CD-l lisa 19) on teenuse osutamise perioodi alguseks märgitud 1.11.2010.

Eelnevad asjaolud koosmõjus kinnitavad maksuhalduri seisukohta, et OÜ Pro Planettrans ei

ole kaebajale sõidukite parkimisteenust osutanud ning OÜ Pro Planettrans 29. veebruari 2012

arve nr 131 ei kajasta reaalset majandustehingut ning seetõttu ei ole kaebajal õigust selle arve

alusel sisendkäibemaksu maha arvata.

30. Kaebaja viide kriminaalasjale nr 1-12-7367 ei ole antud juhul asjakohane ning selles

kriminaalmenetluses tuvastatud asjaolud ei kinnita tehingute toimumist OÜ-ga Pro

Planettrans. Asjaolu, et kaebaja kasutuses olevasse sõidukisse murti sisse ning varastati sealt

kütust ajal, kui sõiduk seisis Mingero kinnistul, tõendab üksnes ühe konkreetse sõiduki

asukohta konkreetsel ajahetkel, ent see ei saa kuidagi kinnitada tasulise teenuse osutamist OÜ

Pro Planettrans poolt kaebajale.

31. Erinevalt tehingutest OÜ-ga Pro Planettrans, ei saa maksuhalduri seisukohta piisavalt

põhjendatuks ning tõenditele tuginevaks pidada osas, mis puudutab diiselkütuse soetamist

OÜ-lt Bartec Trade. Siinkohal tuleb märkida, et maksuotsuses esitatud seisukohad tekitavad

küll teatud kahtluse, et OÜ Bartec Trade arvel näidatud tehingut ei ole toimunud, ent

maksuhaldur on seejuures uurimispõhimõtet rikkudes jätnud seda tehingut puudutavad ja

maksuotsuse koostamise ajaks kaebaja poolt talle esitatud olulised tõendid, milleks on

vaidlusaluse kütuse saatelehed. Kaebaja on kaebusele lisanud oma 29. märtsi 2012 e-kirja

maksuhalduri ametnikule Triin Ahveldtile, vastuseks viimase pöördumisele, milles selliseid

dokumente nõuti (tl 7). Vastustaja ei ole kohtule esitatud kirjalikus seletuses nende

dokumentide saatmisele ja kättesaamisele vastu vaielnud ega nende tõenditega seotud

küsimusi üldse puudutanud, mistõttu tuleb asuda seisukohale, et poolte vahel ei ole vaidlust

selles, et kaebaja esitas need tõendid 29. märtsil 2012 maksuhaldurile. Samas on vaidlustatud

maksuotsuses märgitud, et kaebaja ei ole kütuse vastuvõtmist kajastavaid dokumente ega

saatelehti, kust nähtuks millise autoga ning kelle poolt kütus kaebajale toodi, esitanud. Seda,

et OÜ Bartec Trade arved ja saatelehed on maksuhaldurile esitatud, väitis Ivar Alas ka

maksuhaldurile 11. aprillil 2012 suulisi selgitusi andes (CD-l lisa 22, vastus küsimusele nr 13).

Maksuhaldur ei ole seejuures palunud kaebajal täpsustada, millal või kellele täpsemalt kaebaja

need väidetavalt esitas.

32. Kaebaja poolt esitatud saatelehtedel kajastub üle antud kütuse kogus, kütuse

vastavussertifikaadi

number

ning

kütust

väidetavalt

transportinud

sõiduki

registreerimisnumber, vedaja ärinimi ning autojuhi nimi. Nendele, maksuhalduri käsutuses

ometi olemasolevatele tõenditele ei ole aga mistahes hinnangut antud ning vaidlusaluse

maksuotsuse tegemisel on ekslikult tuvastatud, et selliseid saatelehti ei ole olemas ega

maksuhaldurile esitatud. Ilmselt on tõsi, et need saatelehed ei sisaldunud kaebaja poolt

maksuhaldurile 30. aprillil 2012 üle antud raamatupidamisdokumentide hulgas (CD-l lisa 27),

samas nähtub, et kaebaja oli need varem maksuhaldurile esitanud. Kõnealused saatelehed ei

pruugi vääramatult kinnitada vaidlusaluse tehingu reaalset toimumist, ent nende hindamata

jätmise tõttu ei saa väita, et tõendid kogumis kinnitaksid, et tehinguid ei ole toimunud.

Saatelehtedelt nähtuvad andmed võimaldanuks kontrollida näiteks seda, kas seal märgitud

sõidukiga on seal märgitud ajal kütust veetud, kes oli veo tellijaks, kus ja kuidas kütus

tegelikult peale ja maha laeti jne. Neid asjaolusid oleks maksuhalduril olnud võimalik

kontrollida, ent seda pole püütudki teha. Nagu juba eelpool märgitud, on kohtumenetluse

ülesandeks kontrollida tehtud maksuotsuse õiguspärasust. Kohus ei saa asuda maksuhalduri

asemel hindama tõendeid, mida maksuhaldur hinnanud ei ole. Ainsana tuleks see kõne alla

juhul, kui tõend, mida maksuhalduril oleks olnud võimalik hinnata, ent mida ei hinnatud, on

ilmselgelt selline, mis välistab maksuotsusega võrreldes teistsugusele seisukohale asumise.

Käesoleval juhul see nii ei ole. Maksuotsuses on asutud sisuliselt seisukohale, et kaebaja ei ole

OÜ-lt Bartec Trade kütust üldse soetanud. Nagu öeldud, ei ole saateleht vääramatuks

tõendiks vastupidise kohta, ent juhul kui ilmneks, et OÜ Bartec Trade arvele alusel kütus

reaalselt liikus, tulnuks kujundada põhjendatud seisukoht küsimuses, kas tehingu poolteks

olid arvel näidatud isikud või mitte ning kui ilmneks, et kütuse müüjaks ei olnud OÜ Bartec

Trade, ent ostjaks siiski oli OÜ Felixmarte, tõusetuks küsimus, kas OÜ Felixmarte teadis, et

müüjaks pole arvel näidatud isik ning kas ta oli piisavalt hoolas müüja isikusamasuse

tuvastamisel. Neid asjaolusid pole maksuotsusest sootuks käsitletud. Nende asjaolude

mittekäsitlemist saaks õigustada põhjendatud seisukohaga, et esitatud saatelehed ei ole

usaldusväärsed ega kajasta tegelikke sooritusi. Sellise seisukoha saaks võtta aga nende tõendite

hindamise tulemusena.

33. Teiseks on ebapiisavalt põhjendatud ka maksuhalduri seisukoht, et OÜ-l Felixmarte ei

olnud 2012. aasta jaanuarikuus vaja sedavõrd suurel hulgal kütust soetada, kuna tal puudusid

autod, millega transportteenuseid osutada. Maksuotsusest jääb arusaamatuks, millistele

tõenditele see väide tugineb või millised on need konkreetsed asjaolud, mida kaebaja oleks

saanud maksumenetluses tõendada, ent mille kohta tõendite esitamata jätmine lubab teha

järelduse, et kaebajal 2012. aasta jaanuaris sõidukeid ei olnud. Maksuhaldur on seejuures

viidanud asjaolule, et Ivar Alas selgitas 25. jaanuaril 2012, et OÜ-le Felixmarte ei kuulu ühtki

sõidukit ning liisingulepingud AS-iga Nordea Finance Estonia on 2011. aasta detsembris

lõpetatud liisinguandja-poolse ülesütlemisega. Selles, et AS Nordea Finance Estonia

liisingulepingud üles ütles, ei ole iseeneses ka vaidlust, küll aga ei kinnita see asjaolu ega ka

muud tõendid maksuhalduri seisukohta, et kaebaja kasutuses 2012. aasta jaanuaris sõidukeid

ei olnud. Maksuotsuse kohaselt on maksuhaldur pöördunud AS Nordea Finance Estonia

poole selgituse saamiseks liisitud sõidukite tagastamise asjaolude kohta. AS-i Nordea Finance

Estonia vastust, millele maksuotsuses viidatakse, ei ole vastustaja kohtule esitanud, küll aga

näib selle vastuse sisu kajastuvat maksuhalduri ametniku poolt kaebaja juhatuse liikmele 7.

juunil 2012 saadetud järelepärimises (CD-l lisa 56). Nimetatud dokumendist nähtub, et

sõidukid 547GT ja 920MLG tagastati liisinguandjale 26. jaanuaril 2012, sõidukid 146MKS ja

543GT tagastati 2. veebruaril 2012 ning sõidukid 203MKS ja 546GT 7. veebruaril 2012. Neil

asjaoludel ei saa väita, et neid sõidukeid kaebaja kasutuses 2012. aasta jaanuarikuus olla ei

saanud. Eelviidatud e-kirjas on maksuhalduri ametnik avaldanud arvamust, et sõidukite

tagastamise kuupäevad näitavad üksnes seda, et nende sõidukitega osutas transporditeenust

2012. aasta jaanuarikuus OÜ Madelain. Millel selline seisukoht põhineb, jääb arusaamatuks.

34. Vaidlusalusest maksuotsusest ei nähtu seejuures, et maksuhaldur oleks üldse analüüsinud

vaidlusaluse perioodi OÜ Felixmarte müügikäivet või hinnanud seda, kas, kui palju või

millistel tingimustel OÜ Felixmarte teenuseid osutas. Seejuures on Ivar Alas 25. jaanuaril

2012 andnud suulisi seletusi OÜ Felixmarte tegevuse kohta 2011. aasta novembris, märkides,

et OÜ Felixmarte sõidukid on antud OÜ Madelain kasutada ning OÜ Felixmarte on ka ise

osutanud transporditeenuseid. Seda, kas või milles seisnes OÜ Felixmarte müügitegevus

2012. aasta jaanuaris, ei ole maksuhaldur uurinud. Seega ei saa põhjendatuks pidada väidet, et

OÜ-l Felixmarte polnud sõidukeid või polnud vaja kütust.

35. On tõsi, et kaebaja või tema esindaja poolt antud selgitused tehingute kohta OÜ-ga

Bartec Trade on mõneti vastuolulised, samas ei ole maksuotsuses tehtud järgitavalt ja

põhjendatult järeldusi nende võimalike vastuolude pinnalt. Nii näiteks on kaebaja kontrollakti

kohta esitatud eriarvamuses märkinud, et soetatud kütust kasutati sõidukites 952AVP ja

639TFZ, mille kohta on maksuhaldur leidnud, et nende sõidukite kütusekulu ei olnud seotud

kaebaja 2012. aasta jaanuari- ja veebruarikuu maksustatava käibega. Ühelegi tõendile või

asjaolule, millel selline järeldus põhineb, ei ole jällegi maksuotsuses viidatud.

36. Maksuotsusest ning kohtumenetluses esitatud seisukohtadest nähtuvalt, on poolte vahel

põhimõtteline vaidlus MKS § 11 sätestatud uurimispõhimõtte ning MKS § 56 sätestatud

kaasaaitamiskohustuse sisustamisel. MKS § 11 lõikes 2 sätestatakse, et maksuhaldur otsustab

maksude tasumise õigsuse kontrollimisega seotud toimingute sooritamise vajaduse,

toimingute liigi ja ulatuse ning kogub asja otsustamiseks vajalikke tõendeid. MKS § 56 lõikest

1 tuleneb aga, et maksukohustuslane on kohustatud maksuhaldurile teatama kõik talle

teadaolevad asjaolud, mis omavad või võivad omada maksustamise seisukohast tähendust.

Nii nagu mistahes avalik-õiguslikus suhtes, tuleb ka maksuõigussuhete puhul pidada

maksuhaldurit suhte tugevamaks pooleks võrreldes maksukohustuslasega. See määrab ära ka

uurimispõhimõttest

tulenevate

maksuhalduri

kohustuste

ning

maksukohustuslase

kaasaaitamiskohustuse ulatuse üldised piirid. Etteheite, et maksukohustuslane ei ole esitanud

maksuhaldurile mingisuguseid tõendeid või andnud mingit asjassepuutuvat teavet, saab

maksukohustuslasele teha kas juhul, kui on ilmne, et maksukohustuslane pidi aru saama selle

teabe või tõendi olulisusest või kui maksuhaldur on vastava teabe või tõendi esitamist

nõudnud. See tähendab muuhulgas seda, et maksuhalduri ülesandeks uurimispõhimõtte

raames on maksukohustuslasele asjakohaste ja täpsete küsimuste esitamine, millele

maksukohustuslane on kaasaaitamiskohustuse raames kohustatud ausalt ja ammendavalt

vastama. Konkreetsete asjaolude kohta esitatud küsimustele antud umbmääraseid,

ebakonkreetseid või asjakohatuid vastuseid või dokumente saab maksuhaldur hinnata

tõenduslikult väärusetuteks, pidada neid ebausaldusväärseks jne, ent sellest, et

maksukohustuslane ei ole esitanud dokumentaalseid tõendeid ja andnud selgitusi mingisuguse

asjaolu kohta, ei saa maksuhaldur teha maksukohustuslasele kahjulikku järeldust, kui ta ei ole

nende asjaolude kohta maksukohustuslaselt aru pärinud.

37. Ei maksuotsusest ega kohtule esitatud tõenditest ei nähtu, et maksuhaldur oleks, võttes

seisukoha, et kaebajal ei olnud OÜ-lt Bartec Trade soetatud kütust vaja, tegelikult mingitele

tõenditele tuginedes kaebaja kütusevajadust analüüsinud või nõudnud kaebajalt sellekohaste

selgituste ja tõendite esitamist. On tõsi, et sellised asjaolud, nagu see, et kaebaja ei pidanud

väidetavalt kütuse laoarvestust, samuti see, et kolme päeva jooksul soetatud 16 tonni kütust

tangiti kohe veoautodesse, ilma autojuhtidelt selle kohta allkirju võtmata, samuti asjaolu, et

OÜ Bartec Trade arvete alusel on kaebaja väidetavalt tasunud OÜ-le Stroibat, ilma, et selleks

nähtuks mistahes õigusliku aluse olemasolu, muudab vaidlusaluste kütuse soetamise

kahtlustäratavaks. Samas ei tugine tõenditele maksuhalduri seisukoht, et puudusid kütuse

saatedokumendid või et kaebajal ei olnud üldse sõidukeid, milles kütust kasutada. See, kas

kaebajal oli võimalik väidetavalt soetatud kütust kasutada oma maksustatava käibe tarvis, on

juba omaette küsimus, mis võib samuti sisendkäibemaksu mahaarvamise õiguse seisukohast

tähtsust omada, ent see eeldab jällegi kaebaja müügikäibe analüüsimist, mida vähemalt

maksuotsuse põhjendustest nähtuvalt tehtud ei ole. Seega on maksuhaldur olulisi asjaolusid

kas valesti hinnanud või hindamata jätnud, kusjuures nende asjaoludele antav põhjendatud

hinnang võinuks viia teistsugusele lõppjäreldusele.

38. Põhjendatud ei ole siiski kaebaja seisukoht, nagu oleks OÜ-lt Bartec Trade kütuse

soetamist tõendavaks dokumendiks Roland Vabriti seletus. Maksuotsusest nähtuvalt ei olnud

nimetatud isiku OÜ Bartec Trade juhatuse liikmeks vaidlusaluste tehingute tegemise ajal,

samuti pole teada mistahes muid asjaolusid, miks ta peaks üldse tehingute kohta midagi

teadma. Roland Vabriti kinnituse tõendusväärtust kahandab märkimisväärselt ka selle

üldsõnalisus. Niisamuti ei saa 16 tonni kütuse soetamist tõendada asjaoluga, et kaebajale

kuuluvast sõidukist varastati 700 liitrit kütust. Kütuse vargus, millele kaebaja viitab, tõendab

üksnes seda, et ühes kaebaja kasutuses olnud sõidukis oli varguse ajal nii palju kütust, ent

sellest ei saa kuidagi teha järeldust, kust või millal kaebaja selle kütuse soetas.

39. Samavõrd on asjakohatud ka vastustaja poolt kohtule esitatud täiendavas seletuses toodud

väide ja tõendid, nagu kinnitaks ühes teises maksumenetluses tuvastatud asjaolu, et ühe

kolmanda ja käesoleva vaidlusega üldse mitte seotud äriühingu nimel väljastatud arvetel

esitatud viites faktooringlepingule esinevad samad trükivead, mis esinevad ka OÜ Bartec

Trade nimel kaebajale väljastatud arvetel. See asjaolu võib kinnitada küll seda, et OÜ Bartec

Trade ning vastustaja poolt viidatud kolmanda isiku nimel vormistas arveid sama isik, ent

selle alusel ei saa teha järeldust, kaebaja ei ole kütust soetanud. Andmata hinnangut kütuse

saatedokumentidele, mille kaebaja maksuhaldurile juba 29. märtsil 2012 esitanud oli, ei saa

aga võtta tõsikindlat seisukohta, et kaebaja ei ole kütust üldse soetanud, juhul kui leiaks aga

tuvastamist, et OÜ Bartec Trade arvete alusel ning esitatud saatelehtedega koos kütus

reaalselt liikus, tuleks sisendkäibemaksu maha arvamise õiguse seisukohast hinnata aga juba

kaebaja heausksusega seotud küsimusi, mida maksuotsuses tehtud ei ole, kuna maksuotsuse

tegemisel on lähtutud eeldusest, et nende arvete alusel kaupa üldse ei soetatud. Eeltoodud

põhjustel tuleb maksuostus tühistada käibemaksu määramise osas OÜ Bartec Trade arvete

alusel. Seejuures ei ole maksuhalduril takistust maksu määramise aegumistähtaja jooksul

kõnealuses osas uue maksuotsuse tegemiseks, hinnates igakülgselt kõiki olemasolevaid

tõendeid.

MENETLUSKULUD

40. HkMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sama

paragrahvi 2. lõikes sätestatakse, et kaebuse osalise rahuldamise korral jagatakse

menetluskulud proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega. Käesolevas asjas oli vaidluse all

kokku 3330,67+12134,55=15 465,22 euro suurune käibemaksukohustus. Kaebus kuulub

rahuldamisele 3330,67 euro ehk umbes 21,5% ulatuses. Kaebaja on kohtule 11. jaanuaril 2012

esitatud taotluses taotlenud menetluskulude jätmist vastustaja kanda. Ainsa menetluskulu

dokumendina on kaebaja kohtule esitanud tõendi 463,96 euro suuruse riigilõivu tasumise

kohta (tl 43). Olukorras, kus ainsaks menetluskuluks on tasutud riigilõiv, mille tasumise kohta

on tõend esitatud, oleks ebaprpoportsionaalne nõuda täiendavalt menetluskulude nimekirja

koostamist. Seega tuleb menetluskulu kantuks lugeda ning mõista vastustajalt kaebaja kasuks

välja proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega, st. 21,5% tasutud riigilõivu summast ehk

463,96*0,215=99,75 eurot.

/allkirjastatud digitaalallkirjaga/

Kristjan Siigur

kohtunik