3-13-116/2 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Aili Maasik Määruse tegemise aeg ja koht 21.01.2013, Tallinn Haldusasja number 3-13-116 Haldusasi

G. B. kaebus Tallinna Vangla tegevusele. Menetlusosalised Kaebaja — G. B. Menetlustoiming Kaebuse tagastamine Resolutsioon

1. Tagastada G. B. kaebus.

2. Määruse ärakiri saata kaebajale. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest.

1. 16.01.2013 saabus Tallinna Halduskohtule G. B. avaldus (tl 1), milles avaldaja palub kohtul talle selgelt selgitada kuidas ja kus saab ta edasi kaevata talle Tallinna Vanglas koostatud ITK (individuaalse programmi) peale. Vestlus Tallinna Vangla direktoriga talle nõutud tulemust ei andnud ja mingeid sisulisi selgitusi ta ei saanud. Samas ei ole avaldaja talle koostatud ITK-ga nõus. Avaldaja palub kohtul vastata küsimusele, kas ta peab pöörduma õigusabi poole, kuna ta ei valda eesti keelt ning nõutud selgitust palub ta koos venekeelse tõlkega. Kohus käsitleb avaldust kaebusena, see on ka kohtu kantseleis registreeritud kaebusena ja sellele on antud haldusasja number 3-13-116.

2. Kohus selgitab kaebajale, et vangla toimingute ja haldusaktide vaidlustamiseks nähakse halduskohtumenetluse seadustikuga (HKMS) ja vangistusseadusega (VangS) ette kindel menetluskord. Kui kinnipeetav, karistusjärgselt kinnipeetav või vahistatu soovib vangla haldusakti tühistamist või haldusakti andmist või toimingu sooritamist või sellest hoidumist, tuleb kinnipeetaval, karistusjärgselt kinnipeetaval ja vahistatul esitada kõigepealt sellise nõudega vaie vanglateenistusele või Justiitsministeeriumile vastavalt VangS § 11 lõikele 5. Seejärel, kui vaiet ei rahuldata, tagastatakse või jäetakse tähtaegselt lahendamata, on kinnipeetaval, karistusjärgselt kinnipeetaval ja vahistatul võimalik pöörduda halduskohtusse. Sellisel juhul võib kaebuse esitada üksnes ulatuses, milles kaebaja nõuet ei ole vaidemenetluse korras tähtaegselt rahuldatud (HKMS § 47 lg 1 ls 2). Kohus juhib kaebaja tähelepanu, et tulenevalt VangS § 1¹ lõikest 4¹ vaatab Justiitsministeerium läbi vangla direktori haldusakti või toimingu peale esitatud vaideid, vanglateenistus vaatab aga läbi muu vanglas töötava isiku haldusakti või toimingu peale esitatud vaideid. Tulenevalt justiitsministri 14.05.2008 määruse nr 21 „Kinnipeetava individuaalse täitmiskava koostamise ja rakendamise juhend“ § 6 lõikest 1 kinnitab ja allkirjastab kinnipeetava individuaalse täitmiskava inspektor-kontaktisik. Seega tuleb kaebajal antud juhul VangS § 1¹ lõiget 4¹ ja § 11 lõikele 5 silmas pidades pöörduda täitmiskava vaidlustamiseks vaidega vanglateenistuse poole. Antud juhul võib kaebaja avaldusest kohtule järeldada, et ta ei ole vaidega vangla poole pöördunud. Kohus loeb seetõttu, et kaebaja ei ole kohustuslikku kohtueelset menetlust läbinud ning esitatud kaebus halduskohtule pole antud juhul lubatav.

3. Eeltoodust tulenevalt tagastab kaebuse HKMS § 121 lg 1 punkti 4 alusel kaebuse kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast kinni pidamata jätmise tõttu. Kohus selgitab, et kohtumenetlus ja kohtu asjaajamine toimub eesti keeles (HKMS § 80). Kui menetlusosaline ei valda eesti keelt, kaasab kohus tema taotlusel või omal algatusel menetlusse võimaluse korral tõlgi (HKMS § 82 lg 1). Ka haldusmenetluse keel on haldusmenetluse seaduse (HMS) § 20 lõike 1 kohaselt eesti keel. Samuti kaasatakse haldusmenetlusse menetlusosalise taotlusel asja menetlemisele tõlk, kui menetlusosaline või tema esindaja ei valda keelt, milles asja menetletakse (HMS § 21 lg 1). Tõlgi kaasamise kulud katab tõlgi kaasamist taotlenud menetlusosaline, kui seaduse või määrusega ei ole sätestatud teisiti või kui haldusorgan ei otsusta teisiti. Haldusorgan võib kehtestada tingimuse, et haldusaktiga isikule antav õigus ei teki enne tõlgi kaasamise kulude katmist (HMS § 21 lg 2). Dokumendi saaja ja riigiasutuse või kohaliku omavalitsuse asutuse kokkuleppel võib võõrkeelsele dokumendile keeleseaduse (KeeleS) § 12 lõike 3 järgi vastata mõlemale poolele arusaadavas võõrkeeles. Seega, põhjusel, et kaebaja ei valda riigikeelt, ei vaja ta õigusabi, vaid tõlki.

/digitaalselt allkirjastatud/

Aili Maasik Kohtunik