3-11-2668/19 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Ülle Polluks Määruse tegemise aeg ja koht 22.01.2013 Jõhvi kohtumaja Haldusasja number 3-11-2668 Haldusasi D.R. kaebus Kaitsepolitseiameti ning Politsei-ja Piirivalveameti poolt alates 21.06.2007 kaebaja suhtes teostatava jälitustegevuse õigusvastasuse tuvastamiseks

RESOLUTSIOON Kaebus tagastada.

Edasikaebamise kord Määrusele on õigus esitada määruskaebus Tartu Ringkonnakohtusse Tartu Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul, arvates määruse kätteandmisest. ASJAOLUD

1. 15.novembril 2011. a saabus Tartu Halduskohtule D.R. 12.11.2011 allkirjastatud kaebus Kaitsepolitseiameti ning Politsei-ja Piirivalveameti poolt alates 21.06.2007 kaebaja suhtes teostatava jälitustegevuse õigusvastasuse tuvastamiseks. Kaebuse kohaselt teostab viimasel ajal eriti intensiivselt jälitustegevust Kaitsepolitseiamet, mis on aga kaebaja meelest ebaseaduslik. Kõnealuse tegevusega rikuti kaebaja põhiseaduse §-dest 12, 26, 33, 34, 43 ja 44 tulenevaid õigusi. Kaebaja soovib Kaitsepolitseiameti ja Politseija Piirivalveameti tegevuse õigusvastasuse kindlaks tegemist, et hüvitada mõistlikus suuruses kaebajale tekitatud mittevaraline kahju, sest muul viisil pole võimalik vastustajate poolt tehtut heastada.

2. Tartu Halduskohtu 11.01.2012 määrusega kaebus tagastati, kuna asja läbivaatamine ei kuulu halduskohtu pädevusse. D.R. esitas 22.01.2012 määruskaebuse Tartu Halduskohtu 11. jaanuari 2012. a määruse peale, milles palub tühistada eelnimetatud määrus ja võtta kaebus menetlusse. 02.10.2012 kohtumäärusega Tartu Ringkonnakohus rahuldas määruskaebuse, tühistas Tartu Halduskohtu 11. jaanuari 2012. a määruse ja saatis haldusasja menetluse jätkamiseks Tartu Halduskohtule.

30.10. 2012 saabus haldusasi tagasi Tartu Halduskohtusse.

3. HKMS § 124 lg 1 kohaselt kohus kontrollib eelmenetluses, kas kaebus on esitatud tähtaegselt, ja lahendab kaebetähtaja ennistamise taotluse pärast teistelt menetlusosalistelt sellele kirjaliku vastuse saamist. Tulenevalt HKMS § 120 lg 4 Tartu Halduskohus küsis 14.11.2012 Kaitsepolitseiameti ja Politsei-ja Piirivalveameti seisukohta kaebuse menetlusse võtmise küsimuse lahendamiseks hiljemalt 20.12.2012.a.

4. 19.12.2012 vastuse kohaselt on vastustaja Politseija Piirivalveamet seisukohal, et kaebus on esitatud kaebetähtaega rikkudes. Politsei-ja Piirivalveamet leiab, et kaebuses märgitud väidetest ja kaebaja poolt esitatud tõenditest ei nähtu, et oleks rikutud kaebaja õigusi või piiratud tema vabadusi, mis on kohtusse pöördumise aluseks. Seega puudub kaebajal ilmselgelt kaebeõigus.

5. 20.12.2012 vastuse kohaselt Kaitsepolitseiamet leiab, et kaebus tuleb jätta käiguta, kuna kaebaja ei ole täitnud HKMS § 38 lõike 1 punktides 6–8 sätestatud nõudeid ning vähemalt osaliselt on kaebus esitatud rikkudes HKMS § 46 lõikes 5 sätestatud kaebetähtaja möödumist.

6. 02.01.2013 kohus selgitas kaebajale, et kaebajal tuleb esitada kohtule hiljemalt 17.01.2013 taotlus kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks ja nende mõjuvate põhjuste esile toomiseks, miks ei saadud kaebust esitada seaduses ettenähtud tähtaja jooksul. Kohus märkis, et juhul kui kaebetähtaja ennistamise taotlust ei esitata või kohus jätab kaebetähtaja ennistamise taotluse rahuldamata, lõpetab kohus asjas menetluse.

7. 17.01.2013 esitas D. R kohtule kaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotluse, milles leidis, et kuigi vastustajad on kaebuse esitaja suhtes teostanud ebaseaduslikku jälitustegevust alates 21.06.2007 ei ole kaebus halduskohtule esitatud kaebetähtaega rikkudes, sest periood 21.06.2007 kuni kaebuse esitamise päevani 12.11.2011 kätkeb ka HKMS § 46 lg 5 sätestatud kaebetähtaega toimingu tegemisest arvates, kuupäeva 12.11.2008. Eelnevale tuginedes palub kaebaja ennistada kaebuse esitamise tähtaeg.

KOHTU PÕHJENDUSED

8. Kaebuse esitamise ajal kehtinud halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS vr) § 7 lg 1 sätestas, et kaebuse haldusakti või toimingu õigusvastasuse kindlakstegemiseks võib esitada isik, kellel on selleks põhjendatud huvi. Kaebaja soovib Kaitsepolitseiameti ja Politseija Piirivalveameti tegevuse (ebaseadusliku jälitustegevuse) õigusvastasuse kindlaks tegemist, kuna ta kavatseb tulevikus esitada mittevaralise kahju hüvitamise nõude, sest muul viisil pole kaebaja meelest võimalik vastustajate poolt tehtut heastada.

9. Riigivastutuse seaduse § 9 lg 1 kohaselt võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral.

10. Käesoleval juhul on kaebaja ise leidnud, et vastustajad teostavad alates 21.06.2007 kaebaja suhtes jälitustegevust, viimasel ajal teostab eriti intensiivselt jälitustegevust Kaitsepolitseiamet, mis on aga kaebaja meelest ebaseaduslik.

11. Kaebusele lisatud tõenditest nähtub, et Kaitsepolitseiamet on 03.09.2008 vastuses avaldusele ja vastuskirjas 28.04.2009 kinnitanud, et ei ole teostanud kaebaja suhtes jälitustegevust. Samuti nähtub Politsei-ja Piirivalveameti vastusest 09.07.2009, et kaebaja suhtes ei ole jälituslikke toiminguid teostatud.

12. Halduskohus nõustub vastustajatega selles, et kaebuses märgitud väidetest ja kaebaja poolt esitatud tõenditest ei nähtu, et oleks rikutud kaebaja õigusi või piiratud tema vabadusi, mis on kohtusse pöördumise aluseks. Seega puudub kaebajal ilmselgelt kaebeõigus. Kohus nõustub vastustajatega ka selles, et D.R. kaebus Kaitsepolitseiameti ning Politsei-ja Piirivalveameti poolt alates 21.06.2007 kaebaja suhtes teostatava jälitustegevuse õigusvastasuse tuvastamise nõudes on esitatud tähtaega rikkudes. D.R. väidab kaebuses, et alates 21.06.2007 on Kaitsepolitseiamet ja Politsei-ja Piirivalveamet kaebaja suhtes teostanud jälitustegevust. Kaebaja on kaebuse kohtule esitanud 12.11.2011.

13. HKMS § 45 lg 2 kohaselt tuvastamiskaebuse võib esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. Võimalus esitada hüvitamiskaebus ei välista õigust esitada tuvastamiskaebus sellise haldusakti või toimingu õigusvastasuse kindlakstegemiseks, millega võidi kahju tekitada. Hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus ei anna õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks, kui hüvitamiskaebus oleks ilmselgelt perspektiivitu. Kaebaja on pöördunud halduskohtusse tuvastamisnõudega Kaitsepolitseiameti ja Piirivalveameti vastu, kuid kaebusele lisatud ja kohtule esitatud tõenditest nähtub, et vastustajad ei teosta kaebaja suhtes jälitustoiminguid. Vastupidiseid tõendeid pole kaebaja kohtule

esitanud. Tuvastamiskaebusega taotletav eesmärk ei ole kohtus saavutatav, kuna nähtuvalt asja materjalidest, ei teosta vastustajad jälitustegevust. Kaebuse eduväljavaated on olematud.

14. Eeltoodud alusel puudub kaebajal õigusvastasuse tuvastamiseks põhjendatud huvi. Igasugune hüvitamiskaebus oleks ilmselgelt perspektiivitu, sest mittevaralise kahju hüvitamise nõue jääks tulevikus tõenäoliselt rahuldamata. Jälitustoimingute (mitte) teostamine vastustajate poolt ei saanud tekitada kaebajale varalist või mittevaralist kahju, mille hüvitamist tal oleks õigus nõuda.

15. Kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus, eeldades, et tema faktilised väited on tõendatud ning kaebusega ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki, kuna nähtuvalt asja materjalidest ei teosta vastustajad jälitustegevust (HKMS § 121 lg 2 p 1-2), siis kuulub kaebus tagastamisele.

16. HKMS § 46 lg 5 kohaselt kaebuse haldusakti või toimingu õigusvastasuse kindlakstegemiseks võib esitada kolme aasta jooksul haldusakti andmisest või toimingu tegemisest arvates. HKMS § 71 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel. Kaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotluses väidab kaebuse esitaja, et vastustajad on kaebuse esitaja suhtes teostanud ebaseaduslikku jälitustegevust alates 21.06.2007, siis ei ole kaebus halduskohtule esitatud kaebetähtaega rikkudes, sest periood 21.06.2007 kuni kaebuse esitamise päevani 12.11.2011 kätkeb ka HKMS § 46 lg 5 sätestatud kaebetähtaega toimingu tegemisest arvates, kuupäeva 12.11.2008. Kohus on seisukohal, et kaebaja ei ole kaebuses ega ka kaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotluses märkinud ühtegi põhjust, mis takistasid kaebajal õigeaegselt kohtusse pöördumast. Riigikohtu halduskolleegium on korduvalt (vt. nt 25.01.2001.a määrus haldusasjas 3-3-1-58-00 ja 19.01.2001.a määrus haldusasjas nr 3-3-1-59-00) asunud seisukohale, et mõjuvaks põhjuseks tähtaja ennistamisel saavad olla üksnes objektiivsed asjaolud, mis takistasid kaebuse õigeaegset esitamist.

17. Kuna kohus tagastab kaebuse seetõttu, et kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus ja kaebusega ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki, kuna nähtuvalt asja materjalidest ei teosta vastustajad jälitustegevust (HKMS § 121 lg 2 p 1-2), siis ei võta kohus seisukohta kaebaja taotluse osas kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks.

(digitaalselt allkirjastatud) Ülle Polluks kohtunik