3-12-1479/57 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Dagmar Maastik

Otsuse tegemise aeg ja koht

22.jaanuaril 2013.a. Tallinnas

Haldusasja number

3-12-1479

Haldusasi

A.O. kaebus Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse

31.05.2012.a. vastutusotsuse nr 13-7/136-22 tühistamiseks

Asja läbivaatamine

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada kaebus osaliselt.

Tühistada Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse 31.05.

2012.a. vastutusotsus nr 13-7/136-22 tasumisele määratud maksu-

võlast 29 173,42 euro suuruse summa osas.

2.Muus osas jätta kaebus rahuldamata.

3.Välja mõista Maksu- ja Tolliametilt menetluskuludena A.O. ka-

suks 165(ükssada kuuskümmend viis) eurot 90 senti.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse vahetult Tal-

linna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teata-

vakstegemisest arvates ehk hiljemalt 21.veebruaril 2013.a. Samaks

kuupäevaks tuleb apellatsioonkaebus esitada ka juhul, kui selle

koostamiseks vajatakse menetlusabi. Menetlusabi taotluse ja apel-

latsioonkaebuse võimalike puuduste kõrvaldamise lahendab ring-

konnakohus hiljem. Kui apellatsioonkaebuses ei taotleta asja lahen-

damist kohtuistungil, võidakse see lahendada kirjalikus menetluses.

ASJAOLUD

31.05.2012.a. Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskus(PMTK) vastutusotsusega

nr 13-7/136-22 kohustati A.O.t(ik xxxxxxxxxxxx), kes oli perioodil 28.09.1997.a. - 29.08. 2011.a.

AS „Liiwi Heliis“(reg.kood 10250672) juhatuse liige, maksukorralduse seaduse(MKS) §-de 8 lg 1

ja 40 lg 1 alusel tasuma äriühingu maksuvõlga summas 482 306,91 eurot, mis on tekkinud A.O.

tahtliku ja teadliku tegevuse tulemusena üürilepingu alusel tasumisele kuulunud üürist 181 189,47

eurot (8628,07 eurot x 21 kuud), rendilepingu alusel tasumisele kuulunud rendist 271 943,95 eurot

(11 823,65 eurot x 23 kuud), 26.05.2011.a. tasaarveldusavalduse alusel tasumisele kuuluvast 10

000 eurost ja AS "Liiwi Heliis" pangakontolt väljavõetud 19 173,49 eurost. Vastutusotsuse

tegemise aluseks on MKS § 8 lg 1 ja maksuseaduste tahtlik rikkumine A.O. poolt, mille tulemusel

tekkis aktsiaseltsil maksuvõlg, mida maksuhalduril pole õnnestunud sisse nõuda. A.O. AS "Liiwi

Heliis" juhatuse liikmena otsustas väljastada aktsiaseltsi nimel OÜ-le "Liiwi Kaubandus" laene

kokku 863 446,37 eurot (13 510 000 kr, millest on tagastatud 122 071,25 eurot ehk 1 910 000 kr)

olukorras, kus aktsiaselts ise vajas oma majandustegevuse jätkamiseks täiendavat finantseerimist

pangalaenude abil. Samuti võõrandas A.O. 7.08.2009.a. aktsiaseltsile kuulunud kinnistu ja

1.07.2009.a. arve nr 79 järgi põhivara OÜ-le "Liiwi Kaubandus" ning üüris ja rentis nimetatud vara

tagasi selliselt, et juba aastaga tuli üüri ja renti tasuda vara müügihinnaga praktiliselt samas sum-

mas. Lisaks on aktsiaseltsi pangakontolt välja võetud 19 173,49 eurot (300 000 kr) sularaha, mis

selgituse kohaselt oleks pidanud jõudma sularahakassasse, kuid kassaraamatute väljatrükist raha

kassasse sissemaksmist ei nähtu - järelikult pole seda raha tarvitatud äriühingu majandustegevuses.

Aktsiaseltsi poolt laenatud, üüri ja rendi tasumiseks kulutatud ning pangakontolt väljavõetud raha

olnuks otstarbekam kasutada esmajärjekorras AS "Liiwi Heliis" majandustegevuses ja maksu-

kohustuste tasumiseks, mitte teistele äriühingutele laenude andmiseks ja majandusliku olukorra

soodustamiseks ning A.O. isiklikes huvides.

2.01.2012.a. seisuga oli ettevõtte maksuvõlg 2 177 989,28 eurot, sellest 1 570 520,58 eurot

põhivõlga ja 607 468,70 eurot intressivõlga. Maksuvõlg koosneb äriühingu enda poolt deklaree-

ritud, kuid tähtpäevaks tasumata maksusummadest perioodil august 2010.a. – aprill 2011.a. ning

jaguneb maksuliikide lõikes: alkoholiaktsiis 1 263 296,90 eurot, erijuhtumi tulumaks 3903,04 eu-

rot, kinnipeetud tulumaks 27 226,47 eurot, kogumispensionimakse 1059,81 eurot, käibemaks 216

647, 64 eurot, sotsiaalmaks 52 414,77 eurot, töötuskindlustusmakse 5971,94 eurot. Maksuseaduste

kohaselt kuulub aktsiis tasumisele hiljemalt maksustamisperioodile järgneva kalendrikuu 15. päe-

val, käibemaks 20. kuupäevaks, ülejäänud maksud 10. kuupäevaks. Seoses eeltooduga on AS

„Liiwi Heliis“ 2010.a. augusti – 2011.a. aprilli maksudeklaratsioonides deklareeritud, kuid tasu-

mata maksusummad muutunud sissenõutavaks. Maksuhaldur tegi aktsiaseltsile 20.09.2010.a. kor-

ralduse maksuvõla tasumiseks 48 tunni jooksul. Kuna ettevõte võlga ei tasunud, tegi maksuhaldur

29.09.2010.a. mitmele pangale korraldused äriühingu pangakontode arestimiseks ja raha ülekand-

miseks maksuhaldurile ning 30.09.2010.a. ja 25.11.2010.a. avaldused kohtutäituritele täitemenet-

luse alustamiseks. 27.05.2011.a. esitas A.O. Tartu Maakohtule AS „Liiwi Heliis“ pankrotiavalduse.

26.08.2011.a. määrusega tsiviilasjas nr 2-11-24840 lõpetas kohus pankrotiavalduse menetluse

pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu.

AS „Liiwi Heliis” A.O. isikus ja OÜ „Liiwi Kaubandus“ A.O. isikus on sõlminud

29.06.2010.a. laenulepingu, millega aktsiaselts andis osaühingule 766 939,78 eurot (12 000 000 kr)

laenu kolme väljamaksena - 3.12.2009.a. 351 514,07 eurot (5 500 000 kr), 28.06.2010.a. 108

649,80 eurot (1 700 000 kr) ja 29.06.2010.a. 306 775,91 eurot(4 800 000 kr), intressiga 5% aastas,

tagasimaksmise tähtajaga 29.06.2015.a. Samade ettevõtete vahel 1.09.2009.a. ja 1.07.2009.a. sõl-

mitud üüri- ja rendilepingu kehtivuse ajal oli pooltel laenulepingu p 2.3 kohaselt õigus tasaar-

vestada üüri- ja rendilepingu alusel tasumisele kuuluv summa 29.06.2010.a. lepingu järgi tasumi-

sele kuuluva laenusumma ja intressiga. 12.07.2010.a. kolmepoolse kokkuleppega AS „Liiwi

Heliis“, OÜ „Liiwi Kaubandus“ ja OÜ „LIM Kaubandus“ vahel läksid 29.06.2010.a. laenulepin-

gust tulenenud OÜ „Liiwi Kaubandus“ kohustused üle OÜ-le „LIM Kaubandus“, kes maksis

laenulepingujärgse võla katteks 21.07.2010.a. AS-le „Liiwi Heliis“ 25 564,66 eurot (400 000 kr).

Kokkuleppega omandas OÜ „LIM Kaubandus“ õiguse saada ülalmärgitud üüri- ja rendilepingutest

tuleneva üüri- ja/või renditulu, aga ka viivist, leppetrahvi või kahju hüvitamist, kui OÜ „Liiwi

Kaubandus“ peaks kohaldama nendest lepingutest tulenevaid õiguskaitsevahendeid. OÜ „LIM

Kaubandus“ on äriregistrisse kantud 9.03.2009.a. ning 22.07.2011.a. otsustas ainuosanik ja juha-

tuse liige Veljo Madiberg ettevõtte tegevuse lõpetada. Äriühingul polnud 12.07.2010.a. kokku-

leppele eelnenud poolaasta jooksul käivet, deklareeris üksnes väikeses ulatuses sisendkäibemaksu

ning ühel korral 0 %-se määraga maksustatavaid toiminguid ja tehinguid. 2009.a. majandusaasta

aruande järgi oli ettevõtte kasum 8857,77 eurot(138 594 kr) ning alates 2010.a. on muutunud OÜ

„LIM Kaubandus“ põhitegevusala. OÜ-d „Liiwi Kaubandus“ esindas kolmepoolse lepingu

sõlmimisel Meelis Laido, kes märkis 10.04. 2012.a. vastuses maksuhaldurile et lepingu üleandmine

OÜ-le „LIM Kaubandus“ oli tingitud sellest, et temal uue omanikuna olid OÜ-ga „Liiwi Kauban-

dus“ teistsugused äriplaanid. Äriregistri andmetel on alates 22.06.2011.a. OÜ „Liiwi Kaubandus“

põhitegevusalaks jookide jaemüük, mis varem oli lisategevusalaks oma või renditud kinnisvara

üürileandmise ja käituse kõrval. Seega võimaldas A.O. 29.06.2010.a. laenulepingust tulenevad

kohustused teadvalt üle anda ettevõttele, millel puudusid majanduslikud võimalused nende

täitmiseks. OÜ „LIM Kaubandus“ majandusaasta aruandest nähtuvalt oli hiljuti tegevust alustanud

ettevõtte majandusaasta kasum 2009.a. peaaegu 10 korda väiksem kui 29.06.2010.a. laenulepingust

tulenev kohustus. 12.07.2010.a. kolmepoolsel kokkuleppel puudus ka majanduslik sisu, sest OÜ

„Liiwi Kaubandus“ ei saanud 29.06.2010.a. laenulepingust tuleneva kohustuse ning üüri- ja

rendilepingust tulenevate õiguste üleandmisel OÜ-lt „LIM Kaubandus“ vastusooritust. Tehingu

majanduslikuks sisuks ei saa lugeda seda, kui üks isik tasub teise asemel ühekordse maksena 25

564,66 eurot (400 000 kr) ning omandab samas OÜ-lt "Liiwi Kaubandus" tasuta õiguse nõuda AS-

lt "Liiwi Heliis" üüri- ja renditasu ning leppetrahvi. Võlaõiguslikult võib olla tegemist tavalise

tehinguga, kuid maksuõiguslikult ilmneb tehingust tahe vältida aktsiaseltsist väljaviidud rahaliste

vahendite tagasisaamise võimalust.(tl I-82-84)

AS „Liiwi Heliis“(A.O. isikus) võõrandas 7.08.2009.a. kinnistu müügi- ja asjaõigus-

lepinguga OÜ-le „Liiwi Kaubandus“(A.O. isikus) "Liivi" kinnistu(registriosa nr 558439) koos selle

oluliste osade ja päraldistega müügihinnaga 185 343 eurot(2 900 000 kr). 1.07.2009.a. on AS

„Liiwi Heliis“ koostanud OÜ-le „Liiwi Kaubandus“ arve nr 97 kinnisvara müügi kohta summas

185 343 eurot(2 900 000 kr) ning arve nr 79 „põhivara müük vastavalt lepingule, lisa 1“ summas

64 806,41 eurot(1 014 000 kr). Raha laekus aktsiaseltsi arveldusarvele SEB pangas 3.12.2009.a.,

samal päeval andis aktsiaselts OÜ-le „Liiwi Kaubandus“ laene kogusummas 351 514,07 eurot(5

500 000 kr), mis vormistati 29.06.2010.a. laenulepingu osana. 1.07.2009.a. tootmisseadmete rendi-

lepinguga rentis aktsiaselts osaühingult tootmisseadmed ja -liinid, kontorimööbli ja laboriinventari

11 823,65 euro (185 000 kr) eest kuus ning 1.09.2009.a. kinnistu üürilepinguga üüris osaühingult

"Liivi" kinnistut 8 628,07 euro (135 000 kr) eest kuus, kohustudes tasuma ka igakuised kõrval-

kulud. Eeltoodust lähtudes tuli AS-l „Liiwi Heliis“ tasuda tootmiseks hädavajalike vahendite ja

kinnistu kasutamisel ainuüksi 2009.a. eest kokku 105 518,13 eurot, s.o. rohkem kui oli põhivara

võõrandamise hind vastavalt arvele nr 79. Aktsiaseltsi pangakonto väljavõtetest ei nähtu reaalset

üüri ja rendi tasumist, seega võib eeldada, et toimunud on tasaarveldus 29.06.2010.a. laenulepingu

alusel välja makstud laenudega. Selle laenulepingu sõlmimise ajaks aktsiaseltsil tekkinud üüri ja

rendikohustus osaühingu ees 228 164,59 eurot (3 570 000 kr) oleks suuremas osas kaetud juba

3.12.2009.a. antud laenuga kogusummas 351 514,07 eurot (5 500 000 kr), mis oli üks 29.06.

2010.a. sõlmitud laenulepingu osamakse. Üürilepingu p 6.4 ja rendilepingu p 6.3 järgi kohustus AS

„Liiwi Heliis“ p-de 6.2 alusel lepingute ülesütlemisel tasuma OÜ-le „Liiwi Kaubandus“ leppe-

trahvi summas, mis vastab üürile/rendile(ilma käibemaksuta), mida osaühing oleks saanud kuni

üüri- või rendilepingu kehtivuse tähtajani. Mõlema lepingu kehtivuse tähtaeg oli kuus aastat

allkirjastamisest. Mõlema lepingu p 6.2.4 kohaselt oli üheks lepingu erakorralise ülesütlemise

mõjuvaks põhjuseks see, kui AS „Liiwi Heliis“ vastu või tema enda poolt on kohtusse esitatud

avaldus pankroti väljakuulutamiseks või avaldus saneerimismenetluse algatamiseks või pädev

organ on vastu võtnud aktsiaseltsi tegevuse lõpetamise otsuse. 25.05.2011.a. esitas OÜ „Liiwi

Kaubandus“ juhatuse liige M.Laido teate lepingute ülesütlemise kohta ning leppetrahvinõude üüri-

ja rendilepingu p-de 6.2.4 alusel, rendilepingu osas 591 182,57 eurot (9 250 000 kr = 50 kuud x

185 000 kr) ja üürilepingu osas summas 448 659,77 eurot (7 020 000 kr = 52 kuud x 135 000 kr).

Teate kohaselt on osaühingule teatavaks saanud, et aktsiaselts on Tartu Maakohtule esitanud

avalduse pankroti väljakuulutamiseks. 26.05. 2011.a. esitas OÜ „LIM Kaubandus“ aktsiaseltsile

tasaarvestusavalduse, millest nähtuvalt tasaarvestas osaühing aktsiaseltsi poolt rendi-ja üürilepingu

alusel tasumisele kuuluva leppetrahvi summa, kokku 1 048 470,42 eurot, OÜ „LIM Kaubandus“

poolt aktsiaseltsile lepingujärgselt tasumisele kuuluva summaga 564 570,61 eurot ning kokkulep-

pel oli tasaarvestuse järel aktsiaseltsi võlgnevus 10 000 eurot.(tl I-85, 100)

Seega pole A.O. AS „Liiwi Heliis“ juhatuse liikmena tegutsenud ettevõtte huvidest läh-

tuvalt. Olukorras, kus aktsiaselts vajas oma majandustegevuse jätkamiseks täiendavat finantseeri-

mist pangalaenude abil, laenas A.O. seotud ettevõttele 766 939,78 eurot (12 000 000 kr), võimal-

das laenu tagasimaksmise kohustuse üle anda vaevu kasumit teenivale ettevõttele võimalusega

nõue tasaarveldada äärmiselt ebasoodsatel tingimustel sõlmitud üüri- ja rendilepingust tulenevate

üüri- ja renditasu maksmise kohustustega ja leppetrahviga, muutes sellega äriühingu maksejõue-

tuks. Üüri- ja rendilepingute ülesütlemise tulemusel tekkis AS-l „Liiwi Heliis“ kohustus tasuda ka

10 000 eurot leppetrahv. Maksuhaldur on seisukohal, et üüri- ja rendilepingu näol on tegemist AS

„Liiwi Heliis“ jaoks äärmiselt ebasoodsatel tingimustel tehtud tehingutega, mis on sõlmitud üksnes

tulenevalt sõltuvussuhtest, kuivõrd mõlema ettevõtte seaduslikuks esindajaks lepingute sõlmimise

ajal oli A.O.. Aktsiaseltsilt ostetud kinnistu ja põhivara eest tasus OÜ "Liiwi Kaubandus" alles

3.12. 2009.a., kuid kinnistu üürilepingu järgi pidi aktsiaselts osaühingule tasuma esimese üüri-

makse juba 10.09.2009.a. ja tootmisseadmete rendilepingu järgi esimese rendimakse 10.07.2009.a.

(tl I-49-51, 60-62)

AS „Liiwi Heliis“ makseraskused said alguse juba enne ülalmärgitud lepingute sõlmimist.

3.04.2009.a. sõlmis ettevõte SEB pangaga arvelduslaenulepingu. 7.07.2010.a. hoiatas SEB pank

aktsiaseltsi lepingu ülesütlemise eest, sest äriühingu omakapitali suurus polnud enam vastavuses

arvelduslaenulepingu tingimustega põhjusel, et A.O. AS „Liiwi Heliis“ juhatuse liikmena andis

OÜ-le „LX Motors“ 63 911,65 eurot(1 000 000 kr) laenu. Pank nõudis laenu tagastamist 7 päeva

jooksul, mida aga ei juhtunud, mistõttu pank teatas 19.07.2010.a. e-kirjaga lepingu lõpetamisest.

Ajutise pankrotihalduri 27.06.2011.a. aruandes toodud AS „Liiwi Heliis“ juhataja ja nõukogu

liikmete seletustest nähtuvalt tekkisid maksuvõlad seoses rahaliste vahendite nappusega arveldus-

krediidi lepingu lõpetamise tõttu SEB panga poolt, mistõttu polnud ettevõttel võimalik makse täht-

aegselt tasuda. Lisaks sõlmis AS „Liiwi Heliis“ 18.03.2010.a. AS-ga „Swedbank Liising“ faktoo-

ringulepingu tähtajaga 19.03.2011.a., kuid 16.09.2010.a. teatas pank faktooringu riskilimiidi sulge-

misest.(tl I-37-42, 44)

A.O. on perioodil 14.07.-30.08.2010.a. võtnud AS „Liiwi Heliis“ arvelduskontolt sularahas

välja 115 040,97 eurot (1 800 000 kr) selgitusega „kassasse“, millest aga 19 173,49 eurot (300 000

kr) kassasse ei jõudnud. Seega pole A.O. kogu väljavõetud sularaha kasutanud aktsiaseltsi

majandustegevuses. A.O. on olnud AS „Liiwi Heliis“ juhatuse liige alates äriühingu äriregistris

registreerimisest 8.09.1997.a. kuni 29.08.2011.a. ning esitanud ja allkirjastanud kõik

majandusaasta aruanded, osalenud aktiivselt ettevõtte juhtimises ja muus ettevõtlusega seotud

tegevuses. 29.06. 2010.a. AS „Liiwi Heliis“ ja OÜ „Liiwi Kaubandus“ vahel sõlmitud laenule-

pingu tähtaeg 29.06. 2015.a. on laenulepingu alusel tehtud väljamakseid ja aktsiaseltsi majandus-

likku olukorda arvestades ebamõistlikult pikk; tähtaja määramisel on lähtutud üüri- ja rendilepingu

kehtivuse tähtaegadest, mis on vastavalt 31.08.2015.a. ja 30.06.2015.a., tagamaks leppetrahvide

tasaarveldamise võimalikkus pankrotiavalduse esitamisel. Lisaks 29.06.2010.a. laenulepingu alusel

antud laenudele on AS „Liiwi Heliis“ pangakontolt tehtud väljamakseid selgitusega „laen“ OÜ-le

„Liiwi Kaubandus“ ka 10.11.2009.a. ja 14.12.2009.a. summas 96 506,59 eurot (1 510 000 kr), mis

on viimase poolt küll ka tagastatud.

Johtuvalt eeltoodust on A.O. oma tegevusega rikkunud juhatuse liikmelt oodatavat

hoolsuskohustust. Vastavalt äriseadustiku §-le 180 on juhatus osaühingu juhtimisorgan, mis esin-

dab ja juhib osaühingut. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse(TsÜS) § 35 kohaselt peavad juriidilise

isiku juhtorgani liikmed oma seadustest või põhikirjast tulenevaid kohustusi täitma juhtorgani

liikmelt tavaliselt oodatava hoolega ja olema juriidilisele isikule lojaalsed. Juhatuse liige peab alati

tagama piisava informeerituse enne juhtimisotsuste langetamist. Praktikas tähendab see, et enne

konkreetse tehingu või toimingu tegemist tuleb teha teatud mahus eeltööd – koguda tehingupartneri

kohta taustainformatsiooni, analüüsida tema maksevõimelisust, eelnevat maksedistsipliini ja ma-

janduslikku seisukorda. Kui juhatuse liige ei näita oma lepingupartneri majandusliku olukorra

vastu üles piisavat huvi ja jätab tähelepanuta, et partneril pole piisavat kasumit võetava kohustuse

tasumiseks, toob see kaasa juhatuse liikme vastutuse niisuguse käitumisega tekitatud kahju eest.

Olukorras, kus AS „Liiwi Heliis“ vajas oma majandustegevuse jätkamiseks täiendavat finantseeri-

mist pangalaenude abil, oleks A.O. hoolsa juhatuse liikmena pidanud seisma hea selle eest, et

majandustegevus ei saaks kahjustatud: oleks pidanud enne laenude andmist ning ebasoodsatel

tingimustel üüri- ja rendilepingu sõlmimist analüüsima, kuidas selline tegevus mõjutab aktsiaseltsi

ja kas see on ettevõtte huvides. 12.07.2010.a. kolmepoolsel kokkuleppel puudub majanduslik sisu

ning kohustuste ja õiguste üleandmine OÜ-le „LIM Kaubandus“ on toimunud eesmärgiga elimi-

neerida võimalus AS-st „Liiwi Heliis“ väljaviidud rahaliste vahendite tagasisaamiseks. A.O. pole

käitunud äriühingu huvides ning on sellega rikkunud juhatuse liikme hoolsuskohustust. Ta tegutses

tahtlikult ja teadlikult, lähtudes isiklikust huvist eesmärgiga viia AS „Liiwi Heliis“ rahalised

vahendid teistesse äriühingutesse või ettevõttest välja, muutes aktsiaseltsi sellega maksejõuetuks.

Põhjendamatult suurte riskide võtmine peab olema äriühingu seisukohalt läbimõeldud tegevus,

mistõttu ei saa need olla muud kui tahtlikud. Andes seotud äriühingule suures ulatuses laenu ning

rentides ja üürides vara äärmiselt ebasoodsatel tingimustel sõlmitud lepingute alusel võttis A.O.

teadlikult riski mitte saada väljastatud laene tagasi ning seetõttu ka jätta võlausaldajate nõuded

tahtlikult täitmata. Teadlikult 766 939,78 euro (12 000 000 kr) suuruses summas põhjendamatute

riskide võtmine ja 19 173,49 euro (300 000 kr) sularahas väljavõtmine ning sellest tulenevalt

võlausaldajate nõuete rahuldamata jätmine ja äriühingu maksejõuetuks muutmine pole kooskõlas

juhatuse liikme hoolsuskohustusega.

A.O. teadliku ja tahtliku tegevuse ning AS „Liiwi Heliis“ maksuvõla vahel on otsene

põhjuslik seos. Kui ta poleks võtnud ülemääraselt suurt riski, andnud OÜ-le "Liiwi Kaubandus"

laenu ega võimaldanud viimasel laenulepingust tulenevat kohustust üle anda OÜ-le „LIM Kauban-

dus“, kui ta poleks võtnud aktsiaseltsi pangakontolt välja 19 173,49 eurot (300 000 kr) ega võõ-

randanud tegevuse jätkamiseks hädavajalikku kinnistut ja põhivara ning neid tagasi rentinud ja

üürinud äärmiselt ebasoodsatel tingimustel sõlmitud lepingute alusel, omaks ettevõte piisavaid

rahalisi vahendeid maksuvõlgade ja teiste võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Vastavalt MKS §-

le 8 lg 1 on juriidilise isiku seaduslik esindaja kohustatud tagama esindatava MKS-st ja maksusea-

dustest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegse ning täieliku täitmise; rahalised

kohustused täidetakse esindatava vara arvel. MKS § 40 lg 1 sätestab, et kui seaduslik esindaja,

tegevjuht või vara valitseja rikub tahtlikult või raskest hooletusest MKS §-s 8 nimetatud kohustusi,

vastutab ta selle tõttu tekkinud maksuvõla eest solidaarselt maksukohustuslasega. A.O. vastutab

solidaarselt AS-ga "Liiwi Heliis" viimase maksuvõla eest summas 482 306,91 eurot.

Põhjendamatu on A.O. vastuväide, et tema vastutuse tuvastamisel tulnuks lähtuda ajutise

pankrotihalduri aruandest. Esiteks on pankrotimenetlus ja vastutusmenetlus kaks eraldiseisvat

menetlust ning teiseks on maksuhaldur kogunud lisaks ajutise halduri poolt esitatud dokumentidele

täiendavaid andmeid, mis põhistavad seisukohta, et AS "Liiwi Heliis" maksejõuetuse põhjuseks on

A.O. tahtlik tegevus. Maksuhaldur peab oluliseks märkida, et menetluse käigus on A.O.t korduvalt

kohustatud andma teavet ja esitama dokumente, kuid ta jättis need korraldused täitmata.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

Kaebaja palub vastutusotsus tühistada. Vaidlustatud otsus on vastuolus Riigikohtu prakti-

kaga. 27.11.2012.a otsuses nr 3-3-1-15-12 märkis Riigikohus, et kui äriühingu endisele seadusli-

kule esindajale, kes rikub tahtlikult või raskest hooletusest rahalise kohustuse tähtaegset ja täielik-

ku täitmist, tahetakse teha vastutusotsust, peab maksuhalduril olema enne nurjunud maksuvõla sis-

senõudmise menetlus. Otsuses nr 3-2-1-41-05 on Riigikohus rõhutanud, et analoogsetes situatsioo-

nides tuleb eelistada nõude esitamist isiku vastu, kes väidetavast rikkumisest kasu on saanud. Kae-

baja on selles menetluses olnud kogu aeg seisukohal, et maksuhaldur pole ammendanud võimalusi

maksuvõla sissenõudmiseks AS-lt „Liiwi Heliis”. Tartu Maakohus tegi 30.06.2011.a määrusega

võlausaldajatele ettepaneku tasuda aktsiaseltsi pankrotimenetluse raugemise vältimiseks pankroti-

menetluse kulude katteks 10 000 eurot, kuid ükski võlausaldaja, sh Maksu- ja Tolliamet(MTA),

seda summat ei tasunud, mistõttu ettevõtte pankrotimenetlus rauges 26.08.2011.a kohtumäärusega

(tl I-75-78). Vastustaja arvates on MTA suvaotsus, kellelt maksuvõlg sisse nõuda - 29.10.2012.a.

kohtuistungil väitis vastustaja, et maksuhaldur valib ise vahendid, kuidas tema näeb mõistlikuma ja

otstarbekama viisi saamata jäänud maksusumma sissenõudmiseks, antud juhul valis ta selleks

vastutusmenetluse tee juhatuse liikme vastu ja mitte kogu summa ulatuses(tl IV-5 pöördel).

Lahendis nr 3-3-1-75-09 sedastas Riigikohus, et vastutusotsuse tegemine on lubatav ja

õiguspärane vaid kuni maksuvõlglasest juriidilise isiku õigusvõime lõppemiseni, s.o. registrist

kustutamiseni. Riigikohus leidis, et maksuhalduril on kehtiva õiguse kohaselt piisavalt võimalusi

selgitada välja äriühingu maksuvõla eest vastutavad isikud ja teha neile vastutusotsus enne äri-

ühingu registrist kustutamist. Pankrotiseaduse(PankrS) § 29 lg 8 järgi juhul, kui juriidilisest isikust

võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku 2

kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta;

seda tähtaega on võimalik pikendada kuni 6 kuuni. Maksuhaldur taotleski vastutusotsuse tegemise

eesmärgil tähtaja pikendamist 6 kuuni ning kohus rahuldas taotluse. Edasist tähtaja pikendamist

seadus ette ei näe(vt RK otsus nr 3-2-1-130-12). Sellele vaatamata esitas maksuhaldur taotluse

tähtaja pikendamiseks, mille kohus üllatuslikult ning täiesti alusetult rahuldas, motiveerides tähtaja

pikendamise määrust kui hagi tagamise kohtumäärust. Samas on ilmselge, et tsiviilkohtumenetluse

seadustiku(TsMS) § 64 lg 1 alusel on võimalik muuta vaid kohtu määratud menetlustähtaega.

Seega hiliseim tähtaeg, millal AS „Liiwi Heliis“ õigusvõime oleks pidanud lõppema, oli 15.03.

2012.a., kuid vastutusotsus tehti alles 31.05.2012.a ja kaebaja sai selle kätte 14.06.2012.a. Pärast

nimetatud tähtpäeva tehtud vastutusotsus rikub õiguspärase ootuse printsiipi ja võrdsuspõhiõigust.

Isikul on õigus olla kindel selles, et talle tehakse koormav haldusakt seaduses sätestatud tähtaja

jooksul ning pärast tähtaja möödumist ei pea isik sellise riskiga enam arvestama. Isikud, kelle

suhtes ei kohaldata ebaseaduslikku tähtaja pikendamist, on märgatavalt paremas olukorras võrrel-

des nendega, kelle äriühingutega seotud tähtaega pikendatakse seadusevastaselt. Seetõttu on

meelevaldne vastustaja väide, et tähendust omab fakt, et aktsiaselts oli vastutusotsuse ajal registrist

kustutamata. Isiku olukord ei tohi halveneda ja vastutus laieneda vaid seetõttu, et haldusorgan ja

kohus on asjas vastu võtnud ebaseaduslikke otsuseid.(tl I-52-57)

Vastutusotsus on ka sisuliselt õigusvastane. Maksuhaldur pole tuvastanud vastutusotsuse

tegemiseks vajalikke asjaolusid ja aluseid, haldusakt on motiveerimata ja sisult väär. Ainuüksi

MKS §-le 8 lg 1 viitamisest ei piisa, tuleb tuvastada konkreetne MKS-st või maksuseadusest tule-

nev kohustus, mille rikkumist juhatuse liikmele ette heidetakse. Seda pole tehtud. Tasumiseks

määratud summa 482 306,91 eurot osas pole selgitatud, millised AS „Liiwi Heliis“ maksud kuulu-

vad tasumisele - millise maksuliigi võlgnevust millises ulatuses vähendatakse ning milliste dekla-

ratsioonide alusel tekkinud kohustused loetakse täidetuks. Vastutusotsuse kohaselt tegi kaebaja

tehingud teadlikult ja tahtlikult ning võttis teadlikult äritegevuses riske, kuid pole põhistatud

kaebaja süüd MKS §-st 8 tulenevate kohustuste täitmata jätmisel. Maksuhaldur heidab kaebajale

ette tehingute tegemist eesmärgiga äriühingust rahaliste vahendite väljaviimist ja põhjendamatult

suurte riskide võtmist, kuid ei süüdista kaebajat tahtluses mitte tagada aktsiaseltsi maksukohustuse

täitmist. Otsuses pole põhistatud kaebaja tahtlikku või raskelt hooletut tegutsemist ettevõtte maksu-

kohustuste täitmata jätmisel. Seega on täitmata MKS §-s 40 lg 1 sätestatud eeldus. Tahtlus tehin-

gute tegemiseks pole samastatav tahtlusega mitte tagada maksulaekumist. Maksuhaldur pole selgi-

tanud, miks oli kaebajal väidetavalt vaja rahalisi vahendeid AS-st „Liiwi Heliis“ välja viia. Kae-

bajal polnud sellist eesmärki, kõik vastutusotsuses nimetatud tehingud tehti eesmärgiga parandada

ettevõtte majanduslikke näitajaid. Arusaamatuks jääb etteheide, et majandustegevuses riskide võt-

mine on tahtlik ning et kaebaja tegutses isiklikust huvist lähtudes. Äritegevus on paratamatult

seotud erinevate riskidega, kuid nende olemasolu ei viita mitte kuidagi kaebaja süülisele tegevusele

MKS §-st 8 tulenevate kohustuste täitmata jätmisel. Tuleb ka arvestada, et kuivõrd kaebaja oli

aktsiaseltsi ainuaktsionär, oleks äriühingule kahju tekitamise all kannatanud eeskätt kaebaja ise.

Seega pole kaebajal võimalik saada isiklikku kasu ettevõttele kahju tekitamisega. Põhjendamata on

maksuhalduri seisukoht, et kinnistu ja tootmisseadmete enda omandis hoidmine oli AS „Liiwi

Heliis“ tegevuse jätkamiseks hädavajalik, äritegevust saab jätkata ka tootmishoonete ja -seadmete

rentimisel/üürimisel. Riigikohus on lahendis nr 3-3-1-41-05 märkinud, et vastutusotsuses süü

motiveerimise nõude rikkumine on sedavõrd oluline, et selle tõttu tuleb haldusakt igal juhul

tühistada. Tähtsust ei oma ka 6.01.2012.a. teatisele nr 13-7/136-8 lisatud saldopäring(tl I-70-72),

sest vastutusotsuse lk 16 viimases lõigus selgitatakse, et seda ei lisata haldusaktile. Seega pole

saldopäring haldusakti osa ning vastutusotsuse motivatsioon ja argumentatsioon ei saa selles sisal-

duda.

Vastutusotsus on vastuoluline - selle faktiliseks aluseks on märgitud AS „Liiwi Heliis“ ja

OÜ „Liiwi Kaubandus“ vahel sõlmitud laenu-, üüri- ja rendilepingud ning kinnisasja ja põhivara

võõrandamine, välja on jäetud aga tasaarvestusavalduse alusel tasumisele kuulunud 10 000 eurot,

kuigi ka seda summat käsitatakse kaebajalt sissenõudmisele kuuluvana. Tegelik vastutusotsuse alus

selgub selle esimesest allmärkusest, kus selgitatakse kaebajale määratava summa kujunemist:

sissenõudmisele kuulub AS „Liiwi Heliis“ maksuvõlg, mis on tekkinud kaebaja tahtliku ja teadliku

tegevuse tulemusel üürilepingu alusel tasumisele kuulunud üürist summas 181 189,47 eurot, rendi-

lepingu alusel tasumisele kuulunud rendist summas 271 943,95 eurot, 26.05.2011.a. tasaarvestus-

avalduse alusel tasumisele kuulunud 10 000 eurost ja ettevõtte pangakontolt väljavõetud 19 173

eurost. Vastutusotsuses pole aga põhjendust ega sisulist analüüsi nimetatud tasaarvestusavalduse

kohta, maksuhaldur pole selgitanud, milles seisnes kaebaja väidetav tahtlik tegevus MKS §-s 8

sätestatud kohustuste täitmata jätmisel ning milline on maksuvõla ja tasaarvestatud 10 000 eurot

omavaheline põhjuslik seos. Tegelikult põhjuslik seos puudub, AS „Liiwi Heliis“ pole kunagi seda

leppetrahvi tasunud. Samas ei peeta kahju tekitanuks ega seega maksustamise aluseks olevaks

laenulepingu sõlmimist, põhivara ja kinnistu müüki ning AS „Liiwi Heliis“, OÜ „Liiwi Kauban-

dus“ ja OÜ „LIM Kaubandus“ vahel sõlmitud kolmepoolsest kokkuleppest tulenevaid kohustusi/

õiguslikke tagajärgi. Eelnevast nähtuvalt pole kaebajal võimalik selgelt aru saada, milliseid tegusid

talle tegelikult ette heidetakse ning milline tegevus on vastustaja silmis kaebajale vastutuse kaasa

toonud.

AS-l „Liiwi Heliis” oli pikaajaline koostöö OÜ-ga „Liiwi Kaubandus“; aktsiaseltsi põhite-

gevus seisnes erinevate alkohoolsete ja mittealkohoolsete jookide tootmises, osaühingul toodete

ladustamises, turunduses ja müügis. Väikeses mahus teostas ladustamist, turustamist ja müüki ka

aktsiaselts ise, kuid koostöö võimaldas turuosa hoida ja suurendada, sest osaühing oli välja

arendanud müügivõrgu spetsiaalselt AS „Liiwi Heliis“ toodete jaemüügiks. See võimaldas tooteid

turustada konkurentidest sõltumatult. Kuna krediidiasutused avaldasid 2009.a. survet, et jookide

tootmise ja turundusega seotud tegevused peaksid olema äriühingute vahel selgelt jagatud,

võõrandas AS „Liiwi Heliis“ 1.07.2009.a. OÜ-le „Liiwi Kaubandus“ osaliselt ettevõtte põhivara

arve nr 76 alusel hinnaga 64 804,41 eurot. Põhivara turuväärtuse kindlakstegemisel tugines

aktsiaselts OÜ „Valmaden“ hinnangule. Võõrandatud seadmed võttis aktsiaselts 1.07.2009.a.

lepinguga kuni 30.06.2015.a. tagasi rendile, makstes renti 11823,65 eurot kuus. Tehing oli kasulik,

sest koos enda poolt osaühingule müüdud varaga sai aktsiaselts rentida ka teisi osaühingule

kuuluvaid seadmeid: OÜ „Liiwi Kaubandus“ omandas 30.03.3009.a. OÜ-lt "Starplast" uue

investeeringuna pudelipuhumismasina hinnaga 63 911, 65 eurot (1 000 000 kr) ja 16.06. 2009.a

OÜ "Almo MS" pankrotivarast erinevaid seadmeid 361 717,69 euro (5 659 652 kr) väärtuses. Et

ümberstruktureerimine lõpule viia, võõrandas aktsiaselts 7.08.2009.a. Paistu vallas Holstre külas

asuva 0,96 ha suuruse kinnistu "Liivi" OÜ-le „Liiwi Kaubandus“ 185 343 euro eest, mis oli AS

„Pindi Kinnisvara“ hinnangul kinnistu väärtus. Ka müüdud kinnistu võttis aktsiaselts 1.09.2009.a.

lepinguga üürile kuni 31.08.2015.a. 8628,07 euro eest kuus + kõrvalkulud. Üüri suurus vastas

turuhinnale ja lähtus tehingu asjaoludest - kinnistul asuvad tootmishoone ja OÜ „Liiwi Kauban-

dus“ poolt ehitatud ladu, mille väärtus ületas kinnistu enese väärtuse. Osaühingu võimalus ja soov

ostetud kinnistusse ja põhivarasse märkimisväärselt investeerida oli üheks põhjuseks nende võõ-

randamisel. Samas oli kinnistu ja põhivara müümine üheks eelduseks, et OÜ „Liiwi Kaubandus“

saaks pangast äritegevuse jätkuvuse kindlustamiseks ja edasiarendamiseks rahalisi vahendeid, mis

oli vajalik ja kasulik ka AS „Liiwi Heliis“ tegevuse jätkamiseks. Samuti oli otstarbekas ühendada

tootmine ja turustus OÜ-sse „Liiwi Kaubandus“. Just tänu osaühingu poolt kinnistusse ja

põhivarasse tehtud investeeringutele sai aktsiaselts üüri- ja rendilepingute sõlmimise tulemusel

olulisi eeliseid äritegevuses ja turuosa suurendamisel. Tehingute kasulikkust tõendab ka tunnistaja

Toomas Sumeri, kes kinnitas kohtuistungil, et osaühing renoveeris olemasoleva tööstushoone,

ehitas uue laohoone ning omandas uusi seadmeid, mida kõike sai kasutuslepingute alusel kasutada

oma äritegevuses ning et "Liiwi Kaubandusele müüdud tootmisbaasi osa ja kinnistu osa eest

saadud raha maksis Liiwi Heliis küll aasta jooksul Liiwi Kaubandusele rendimaksetena tagasi, kuid

selle tehingu kasutegur seisnes selles, et me saime enda käsutusse suurema tootmisbaasi ning

paremad tootmistingimused ja masinad, kui meil enda baasis varem olid. Seda tõestab ka meie

turuosa kasv 6 %-lt 25 %-le." Turuosa kasvatamine oli vajalik, et säilitada tarnevõimalusi ja

koostööd suurte kaubanduskettidega, AS-l „Liiwi Heliis“ polnud vahendeid sedavõrd suurte inves-

teeringute tegemiseks. Seega oli kinnistu ja põhivara võõrandamine majanduslikult otstarbekas ja

ettevõtte huvides. Vastustaja pole põhjendanud, miks ta peab üüri ja renti põhjendamatult kõrgeks.

Samas pole maksuhaldur ka märkinud, milline oleks olnud tema hinnangul rendi ja üüri

põhjendatud suurus. (tl I-35-36, 43, 46-51, 60-63; IV-6-9)

Vastustaja pole selgitanud, milles seisneb tema hinnangul üürilepingu tingimuste kahjulik

mõju ning kuidas see on praktikas realiseerunud. Mõistmatuks jääb ka väide, nagu ilmneks

üürilepingu kahjulik mõju leppetrahviklausli olemasolust. Lepingus oli kokku lepitud, et üürniku

enda või üürniku vastu esitatud pankrotiavalduse korral on üürileandjal õigus leping lõpetada ja

nõuda leppetrahvi tasumist, mille suurus oli võrdne lepingu p 6.4 järgse üüri summaga ilma

käibemaksuta kuni lepingu kehtivuse tähtajani. Kuid sama nõue oleks üürileandjal üürniku vastu

üürilepingu lõppemisel ka ilma vastava leppetrahviklauslita seaduse alusel kahju hüvitamise nõu-

dena, kuivõrd lepingu lõpetamise aluseks olev asjaolu on tingitud üürnikust. Et nimetatud tehingud

pole tehtud maksumenetluslikel eesmärkidel, tõendab fakt, et kinnistu ja seadmete müügi- ja

üürilepingud on sõlmitud rohkem kui aasta enne seda, kui vastustajal üldse AS „Liiwi Heliis“ vastu

sissenõutav maksunõue tekkis – esimene vastutusotsuse aluseks olev maksunõue muutus sissenõu-

tavaks alles 2010.a. septembris. Tuleb arvestada ka seda, et OÜ „Liiwi Kaubandus“ garanteeris

aktsiaseltsi kohustusi krediidiasutuste ees, millest oli tingitud ühe põhjusena ka panga surve

kinnistu võõrandamiseks OÜ-le „Liiwi Kaubanduse“, kuna kinnistu IV jaos lasusid hüpoteegid

SEB panga kasuks, mis jäid kehtima ka pärast kinnistu võõrandamist. Pärast müügitehingu

toimimist andis SEB pank OÜ-le „Liiwi Kaubandus“ laenu. Samuti on ebaõige väide, et aktsiaselts

pole osaühingule esitanud intressinõudeid. Näiteks 31.12.2009.a. arve alusel on osaühing tasunud

aktsiaseltsile 22 876 kr intressi ning vastustaja ise on kohtule esitanud aktsiaseltsi 31.07.2010.a.

arve nr M00103 summas 82 044 kr(tl II-212 pöördel; III-247).

2009.a. oli AS „Liiwi Heliis“ sunnitud kaubanduskettide survel müüma neile oma

toodangut maksetähtaegadega 45-60 päeva, mis tekitas aktsiaseltsile ajutiselt käibevahendite puu-

duse - kuivõrd eelmisel kuul tekkinud aktsiisikohustus tuleb tasuda järgmise kuu 15. kuupäevaks,

tekkis maksukohustus halvimal juhul mitme kuu võrra varem, kui saadi kätte tasu võõrandatud

kauba eest. Käibevahendite nappuse leevendamiseks sõlmis aktsiaselts 19.03.2010.a. AS-ga

„Swedbank Liising“ faktooringulepingu limiidiga 223 6907,70 eurot, mille tõttu aga ütles SEB

pank 19.07.2010.a. üles arvelduslaenulepingu, kuna AS „Liiwi Heliis“ omakapitali suurus ei

vastanud arvelduslaenulepingus sätestatud tingimustele, sest faktooringu kajastamine ettevõtte

raamatupidamises kohustuste poolel viis omakapitali osakaalu alla kokkulepitud määra. 2010.a.

augusti keskel arestis maksuhaldur ettevõtte arvelduskontod, tuues põhjuseks juulikuu eest

väidetavalt tekkinud väikese maksuvõla, mille põhjustas tegelikult maksuhalduri enda viga, kes

kandis aktsiaseltsi tasutud maksusummast osa ettemaksukontole, selle asemel, et arvestada see

deklareeritud maksude katteks. Arved vabastati küll juba paar päeva pärast nende arestimist, kuid

niivõrd suure ettevõtte puhul ei jää kontode arestimine meedias tähelepanuta ning tekitas AS-le

„Liiwi Heliis“ negatiivse kuvandi. 6.09.2010.a. otsusega määras maksuhaldur uueks aktsiisilao

tagatissummaks 9 470 908 kr. Kuna aktsiaseltsil polnud nii suures ulatuses käibevahendeid ja

pangad polnud nõus sellises ulatuses kohustusi garanteerima, tegi ettevõte haldurile taotluse taga-

tissumma vähendamiseks, esitades uue äriplaani, mis nägi ette alkoholi müümist vaid teistele akt-

siisiladudele või väljaspool Eesti Vabariigi territooriumi. Niisuguse äriplaani järgi oleks äritegevus

saanud jätkuda, kuid poleks suurenenud aktsiisivõlgnevus, sest uusi maksumärke poleks väljasta-

tud. Samas oli alkohoolsete jookide müük väljaspool Eestit kasumlik. Kuid juba 13.09.2010.a.

peatas MTA kaheks kuuks AS „Liiwi Heliis“ aktsiisilao tegevuse ja 15.11.2010.a. lõpetas selle

üldse. Eelnevalt oli MTA 29.09.2010.a. korraldustega arestitud erinevates pankades äriühingu

arvelduskontod ning SEB panka kohustati MTA-le üle kandma aktsiaseltsi rahalised vahendid.

Kuivõrd AS „Swedbank Liising“ ütles 16.09.2009.a. üles ka faktooringulepingu, tekkis ettevõttel

käibevahendite nappus ning 2010.a. septembris jäi alkoholiaktsiis tasumata. Maksuvõla sissenõud-

miseks tegi maksuhaldur juba 30.09.2010.a. kohtutäituritele avaldused täitemenetluse alustami-

seks, mille käigus rahuldati MTA nõuded summas 665 272,09 eurot. Selleks võõrandati AS „Liiwi

Heliis“ vara, mille moodustasid peamiselt alkohoolsed joogid. Täitemenetluste käigus tekkis akt-

siaseltsile oluline kahju.(tl I-38-42, 44)

Kaebaja on jätkuvalt seisukohal, mida toetab ka ajutise pankrotihalduri aruanne, et aktsia-

selts ei muutunud maksejõuetuks laenude andmise ning üüri- ja rendilepingute sõlmimisega, vaid

mitme asjaolu koosmõjul: 1)pikad tarneajad, kuid viivitamatult tasumisele kuulunud

alkoholiaktsiis; 2)maksuhalduri poolt ettevõtte kontode esmane arestimine ja tagatise suuruse

vähendamata jätmine, arvelduskontode teistkordne arestimine ja täitemenetluste alustamine.

Seejuures on oluline, et kohtutäitur K.Põlts müüs AS „Liiwi Heliis“ vara oluliselt alla turuväärtuse,

ignoreerides ettevõtte võimalusi müüa kaupa turuhinnaga ise leitud ostjale. Näiteks oli sõlmitud

vastavad lepingud ja kaup juba ülegi antud osaühingutele „Liiwi Drinks“ 14 118 111,35 kr väär-

tuses ja „Money Holding“ 12 385 113,12 kr väärtuses, kuid maksuhaldur arestis need kaubad,

misjärel jättis OÜ „Money Holding“ kauba eest tasumata ning selle omandas täitemenetluses OÜ

„Toomas Kaubandus“ 453 197,38 euro (7 090 008,13 kr) eest - kahju 5 295 104,99 kr (338 418, 89

eurot). OÜ „Liiwi Drinks“ oli juba enne täitemenetluse algust tasunud 7 299 521,88 kr, ülejäänud 6

818 589,47 kr tasus kohtutäituri kaudu. Kahju tekkis ka seetõttu, et kohtutäiturite kaudu müüdud

kauba eest sai aktsiaselts raha kätte oluliselt hiljem, mistõttu suurenesid ka maksuintressid. Maksu-

halduri ülemäärase jõu kasutamisest tekkiva kahju eest ei saa vastutada AS „Liiwi Heliis“ ega

kaebaja. Aktsiaseltsi maksuvõlg täiteavalduse esitamise seisuga 20.09.2010.a. oli 19 515 659 kr,

mille oleks saanud täielikult katta osaühingutele „Money Holding“ ja „Liiwi Drinks“ üleantud

kauba eest saadava rahaga, täitemenetluses saadi sama kauba eest aga vaid 9 438 304,18 kr.

Põhjendamatu on maksuhalduri seisukoht, et vastutusotsuse koostamisel ei pea lähtuma

ajutise pankrotihalduri poolt koostatud aruandest ning selles esitatud järeldustest. Pankrotimenetlu-

ses kogutud tõendeid mitte arvestades on vastustaja rikkunud haldusmenetluse seaduse(HMS) § 6.

Kuna vastutusotsusest ei nähtu, milliseid lisatõendeid võrreldes ajutise pankrotihalduriga on

maksuhaldur kogunud, mis lubavad väita, et maksejõuetus tekkis kaebaja juhtimisvigade tõttu, siis

on ebaõige ja lubamatu ka maksuhalduri vastav järeldus. AS „Liiwi Heliis“ poolt laenulepingu

alusel kaebajaga seotud OÜ-le „Liiwi Kaubandus“ perioodil 3.12.2009.a. - 29.06.2010.a. antud

tagamata laen tähtajaga 29.06.2015.a. ja väljamaksed selgitusega „laen“ olukorras, kus aktsiaseltsil

esinesid endal makseraskused, pole vastutusotsuses kaebajale maksekohustuse määramise aluseks.

Pealegi on vastustaja vastutusotsuse punktis 3 ise tuvastanud, et aktsiaseltsi poolt väljastatud lae-

nud on täies ulatuses tagastatud - osaliselt rahalise makse(1 910 000 kr) ja osaliselt tasaarvestuste

teel(11 600 000 kr). Samas pole otsuses selgitatud, kelle ees ja milliseid makseraskusi on silmas

peetud(maksuvõlga laenu andmise ajal polnud), millega on rikutud haldusakti motiveerimise

kohustust. OÜ-le „Liiwi Kaubandus“ anti laenu kolmes osas perioodil 3.12.2009.a. - 26.06.2010.a.

Arusaamatuks jääb, kuidas sai maksuhaldur enne laenu andmist 7.08.2009.a. toimunud aktsiaseltsi

nõukogu protokollist järeldada, et osamaksetena ligi pool aastat ja aasta hiljem antud laen pani

äriühingu raskesse olukorda. Vastutusotsuse järgi tekkis AS-l „Liiwi Heliis“ maksuvõlg ajavahe-

mikus august 2010.a. - aprill 2011.a., mis oli deklaratsioonide esitamise aeg, kuid reaalselt muutus

esimene võlgnevus sissenõutavaks vastutusotsuse projektile lisatud saldoteatise kohaselt alles

16.09.2010.a. Seega puudusid aktsiaseltsil OÜ-le „Liiwi Kaubandus“ laenu andmise ajal maksu-

võlg ja kaebajale teadaolevalt ka makseraskused. Samas pole laenu andmine vastutusotsuse koha-

selt üldse tehinguks, mis on kaasa toonud kaebaja väidetava vastutuse aktsiaseltsi maksuvõla eest.

(tl IV-53-57)

Sisutu on vastutusotsuse seisukoht, et kaebaja on rikkunud juhatuse liikme hoolsuskohus-

tust sellega, et on AS „Liiwi Heliis“ juhatuse liikmena võimaldanud OÜ-l „Liiwi Kaubandus“ anda

laenulepingust tulenevad kohustused üle OÜ-le „LIM Kaubandus“, mille kasum oli 2009.a. pea 10

korda väiksem kui laenulepingust tulenev kohustus. Kasum pole ainsaks näitajaks, mille alusel

saab kindlaks teha, kas äriühing suudab võetud kohustusi täita või mitte, see sõltub ennekõike tema

varade koosseisust, käibest ja majanduslikest perspektiividest, sh tehtud ja teostatavatest investee-

ringutest. 2009.a. bilansi järgi oli OÜ-l „LIM Kaubandus“ näiteks varasid kokku enam kui neli

korda rohkem kui kohustusi. Arvestades asjaolu, et laenu tagastamine toimus ka enne kolmepoolse

kokkuleppe sõlmimist tasaarvestuste teel ning kolmepoolse kokkuleppe alusel oli aktsiaseltsil jät-

kuvalt võimalus temal lasuvaid üüri- ja rendikohustusi tasaarvestada, ei oma reaalset majandus-

likku tähendust, kas OÜ-l „LIM Kaubandus“ oli laenulepingust tuleneva kohustuse ülevõtmise ajal

piisavalt käibevahendeid; kohustuste täitmine oli tagatud juba sellega, et osaühingul oli võimalus

kohustused tasaarvestada. Kokkuleppe sõlmimine võimaldas kohe ilma tasaarvestuseta tasuda

aktsiaseltsile laen 25 564,66 eurot. Kui kohustusi täitis OÜ „Liiwi Kaubandus“, toimus laenu

tasumine ainult tasaarvestamise teel. Tänu kolmepoolse kokkuleppe sõlmimisele oli aktsiaseltsil

võimalik saada osa laenust tagasi ennetähtaegselt.

Väär on maksuhalduri seisukoht, et kaebaja poolt AS „Liiwi Heliis“ pangakontodelt välja

sularaha 19 173,49 eurot ei kasutatud äriühingu majandustegevuses. Vastutusotsuses pangakonto ja

kassaraamatu liikumiste kohta esitatud tabel perioodi 14.07.-30.08.2010.a. kohta ei kajasta and-

meid õigesti. 14.07.2010.a. on kaebaja AS „Liiwi Heliis“ sularahakassasse üle andnud 100 000 kr

selgitusega "A.O. - SEB arvelduskontolt kassasse" (kassa sissetuleku orderi kviitung nr KS00016)

ning 200 000 kr selgitusega "A.O. - Swed arvelduskontolt kassasse" (kassa sissetuleku orderi

kviitung nr KS00015). Vastustaja on HMS §-s 40 lg 1 sätestatud ärakuulamisõigust rikkudes jätnud

kaebaja sularaha väljavõtmise osas ära kuulamata.

Vastustaja jääb vaidlustatud haldusaktis toodud seisukohtade juurde. Vastutusotsus pole

tehtud peale AS "Liiwi Heliis" õigusvõime lõppemist. Riigikohus selgitab lahendis nr 3-3-1-75-09

p 11, et kui maksuhaldur soovib rakendada MKS §-st 40 lg 1 tulenevat kolmanda isiku vastutust,

tuleb vastutusotsus teha enne selle juriidilise isiku õigusvõime lõppemist, mille maksuvõla suhtes

soovitakse vastutusotsust teha; kui vastutusotsus on tehtud enne äriühingu registrist kustutamist ja

maksukohustuste lõppemist, siis jääb nõue haldusakti adressaadi suhtes kehtima. AS "Liiwi Heliis"

kustutati äriregistrist 14.12.2012.a., kaevatud vastutusotsus on tehtud aga 31.05.2012.a., seega enne

äriühingu äriregistrist kustutamist ja õigusvõime kaotamist. Kuigi Riigikohtu tsiviilkolleegium

jättis 12.12.2012.a. määrusega tsiviilasjas nr 3-2-1-130-12 Eesti Vabariigi (MTA kaudu)

määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu 27.04.2012.a. määruse peale tsiviilasjas nr 2-11-24840 läbi

vaatamata, ei muuda see AS "Liiwi Heliis" registrist kustutamise kuupäeva. Vastutusotsus on

kooskõlas Riigikohtu üldkogu 27.11.2012.a. määruses haldusasjas nr 3-3-1-15-12 ja Riigikohtu

halduskolleegiumi 12.12.2012.a. otsuses haldusasjas nr 3-3-1-23-12 toodud vastutusotsust

puudutavate seisukohtadega.

Vastustaja ei nõua kaebajalt enne etteheidetavaid tegusid tekkinud maksuvõlgu, vaid nende

tegude järgselt tekkinud maksuvõlgu. Ehkki AS "Liiwi Heliis" tegeliku maksuvõla suurus oli seisu-

ga 2.01.2012.a. kokku 2 177 989, 28 (põhivõlg 1 570 520, 28 + intressivõlg 51 376, 75 + arves-

tuslik intress 556 091, 95) eurot, on kaebajale tasumiseks määratud vaid osa sellest. Asjaolu, et

vastustaja kaebajalt kogu põhivõla tasumist ei nõua - kuigi kaebaja oli kõikide tehingute tegemise

taga, mille tagajärjel tekkisid äriühingul maksuvõlad, mida temalt sisse nõuda pole võimalik -, vaid

üksnes osa sellest, ei saa rikkuda kaebaja õigusi. Kaebajale koostatud vastutusotsuse tegemisel on

võetud aluseks üürilepingu alusel tasutud summa 181 189, 47 eurot + rendilepingu alusel tasutud

summa 271 943, 95 eurot + tasumisele kuulunud leppetrahv 10 000 eurot + pangakontolt sularahas

väljavõetud 19 173, 49 eurot. Vastutusmenetluse käigus polnud kaebajaga võimalik koostööd teha

ning pankrotihalduri valduses olev ja maksuhaldurile esitatud dokumentatsioon võimaldas teha

täpselt selliseid järeldusi nagu vastutusotsuses märgitud. Kuna kaebaja on 9.11.2012.a. kohtule

esitanud sularaha kassasse tagastamise tõendamiseks originaaltõendid, ei vaidle vastustaja vastu

vastutusnõude vähendamisele nimetatud summa võrra. Samuti on pankrotihaldur Mart Sikut

kohtumenetluse ajal 16.11.2012.a. kinnitanud, et leppetrahvi 10 000 pole AS "Liiwi Heliis" reaal-

selt ära tasunud. Kuivõrd vastutusotsuses on vastutuse alus seotud just konkreetsete tehingutega,

mille toimumine täiendavalt ilmnenud asjaolude tõttu 19 173, 49 euro ja 10 000 euro suurustes

summades pole kinnitust leidnud, palub vastustaja jätta kaebus rahuldamata vähemalt summas 453

133, 42 (181 189, 47 + 271 943, 95) eurot(tl IV-24, 65).

Vastutusotsuses on piisavalt põhjendatud, kuidas juhatuse liige on oma kohustusi tahtlikult

rikkunud. Riigikohtu halduskolleegium sedastas 31.10.2005.a. otsuses nr 3-3-1-41-05 p 12, et

MKS §-dest 96 lg 1, § 40 lg 1 ja § 8 lg 1 tulenevalt on juhatuse liikme vastutuse eeldused temalt

maksuvõla sissenõudmisel: 1)juhatuse liige on tahtlikult või raskest hooletusest rikkunud oma

kohustusi; 2)rikutud on kohustust tagada MKS-st ja maksuseadustest tulenevate rahaliste ja mitte-

rahaliste kohustuste tähtaegne ja täielik täitmine; 3)niisuguse kohustuse rikkumise tõttu on tek-

kinud maksuvõlg. MKS § 96 lg 5 kohaselt võib MKS §-s 38-40 nimetatud isikutele vastutusotsuse

teha alles siis, kui maksumaksja või maksu kinnipidaja suhtes on alustatud sissenõudmist MKS §-s

130 lg 1 p 6 sätestatud viisil ning selle tulemusel pole õnnestunud kolme kuu jooksul võlga sisse

nõuda või kui maksumaksjale või maksu kinnipidajale on välja kuulutatud pankrot. Täitetoimin-

gute tulemusel polnud võimalik maksuvõlga äriühingult kätte saada. Võttes arvesse kaebajale

seadusega pandud vastutust ning maksuvõla kättesaamise võimatust äriühingult, on täidetud kõik

vastutusotsuse tegemise eeldused. Kaebaja kui MKS §-s 40 lg 1 nimetatud isik on MKS §-s 8 lg 1

sätestatud kohustust rikkunud igal juhul, kui tema õigusvastase tegevuse või tegevusetusega on

põhjuslikus seoses esindatava maksukohustuse täitmata jätmine. Lisaks ülaltoodule puudub vaid-

lus, et kaebaja on 6.01. 2012.a. teatise nr 13-7/136-8 koos lisadega, s.o. AS "Liiwi Heliis" 2.01.

2012.a. saldopäringu väljatrüki maksuvõlgade olemasolust ja suurusest, kätte saanud.

Vastutusotsuses on piisava põhjalikkusega käsitletud AS „Liiwi Heliis“ nimel tehtud kahju-

likke tehinguid. OÜ „LIM Kaubandus“ ja aktsiaseltsi vahelisest nn kasumlikust laenu tasaarvestu-

sest nähtub, et tehing polnud aktsiaseltsile mingil moel soodne, sest rendi tasumise kohustus OÜ-le

„LIM Kaubandus“ jäi alles. Aktsiaseltsil polnud mingit eksistentsiaalset vajadust võõrandada

varasid kolmandale isikule selleks, et neid kohe tagasi rentima hakata ja veel tingimustel, et juba

aastaga on äriühing kohustatud renti tasuma rohkem, kui ta vara müügist sai. Varade võõrandami-

sest ei laekunud ettevõttele vähimalgi määral käibevahendeid, mida aktsiaseltsil olnuks võimalik

enda igapäevases tegevuses kasutada, sest sõlmitud laenulepingutest nähtuvalt pidas äriühing või-

malikuks ja vajalikuks kohe saadud raha ning sellele tubli lisagi välja laenata. Seega ostis OÜ "Lii-

wi Kaubandus" AS "Liiwi Heliis" rahade eest endale võimaluse hakata teenima rendi- ja üürika-

sumit AS-lt "Liiwi Heliis": nii register kui käibevara viidi järk-järgult äriühingust välja ning tule-

museks oli vastutusotsuse tegemise alus - aktsiaseltsi maksuvõlg, mida äriühingult polnud võimalik

sisse nõuda. Tuvastatud on, et AS „Liiwi Heliis“ eelistas anda välja laenu ja koormata ennast põh-

jendamatute kohustustega, samal ajal kui tal endal olid tekkimas ja juba tekkinud maksuvõlad.

Ettevõtte nimel tegi tehinguid kaebaja, kes oli ka teiste lepingupooltega otseselt või kaudselt

seotud. Vastustaja ei nõua kaebajalt mitte äriühingule tekitatud kahju hüvitamist, vaid kaebaja

teadliku ja tahtliku tegevuse järel äriühingule tekkinud maksuvõla tasumist. Paljasõnalised on

kaebaja väited lepingute kasumlikkusest, äriühingu turuosa kasvust ning lepingute ja turuosa kasvu

põhjuslikust seosest. Kaebaja on kohtumenetluses asunud küll tõendama AS "Liiwi Heliis"

kinnistu turuhinda selle müümise ajal, kuid pole esitanud ainsatki tõendit, et rendi- ja üürilepingud

oleksid sõlmitud turuhinnas.

Kaebaja esitatud asjaoludest lähtudes laenas AS „Liiwi Heliis“ OÜ-le „Liiwi Kaubandus“

rohkem, kui ta ise kinnistu müügist raha sai, sisuliselt maksis veel kinnistu müügile peale(vt vastu-

tusotsuse p 3). Kui võtta juurde veel ka edasine rendi tasumise kohustus, mida hiljem tasaarveldati

kuni 2015.a., siis ei saa kinnistu müüki pidada mingil juhul kasumlikuks tegevuseks ning ainuüksi

juba kinnistu müügi, rendi ja sellele lisanduva laenu andmisega pani AS „Liiwi Heliis“ end väga

ebasoodsasse olukorda. Väidetav müügitehing oli planeeritud ilmselgelt selleks, et tekitada OÜ-le

„Liiwi Kaubandus“ sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus ja võimalus. Kavandatud tegevus pida-

nuks arvatavalt aitama äritegevust ülal hoida ka vaatamata müügist aktsiaseltsile tekkinud maksu-

nõudele ning lepingute koostamisel arvestati sellega, et kui maksuhaldur hakkab tasumisele kuulu-

vat maksusummat sisse nõudma, pole tal seda lihtsal meetodil teha võimalik, sest juriidiliselt ei

kuulu AS-le „Liiwi Heliis“ enam vara.

Paljasõnaline on kaebaja väide krediidiasutuste survest 2009.a. eesmärgiga lahutada jooki-

de tootmine ja turustamine. Ka SEB panga teatest 19.07.2010.a. arvelduslaenulepingu ülesütlemise

kohta, mille järgi laen öeldakse üles seonduvalt eritingimuste rikkumisega(omakapitali osakaal min

25%), saab teha järelduse, et krediidiasutused on pigem huvitatud kõikvõimaliku vara olemasolust

kui selle laialijagamisest erinevate juriidiliste isikute vahel. Sealjuures ei eelda müük ja

turustamine kinnistute olemasolu. Samuti ei saa väita, et kinnistu müügi ja rendilepingu

sõlmimiseta poleks AS „Liiwi Heliis“ saanud OÜ-lt „Liiwi Kaubandus“ pudelipuhumismasina või

OÜ „Almo MS“ pankrotivarast soetatud seadmeid rentida. Kuna on tõendatud aktsiaseltsi poolt

OÜ-le „Liiwi Kaubandus“ laenu andmine, millega viimane ehitas üles laohoone, ehk siis raha

olemasolu aktsiaseltsil enne kinnistu müümist, saanuks aktsiaselts kinnistul asuva laohoone ka ise

renoveerida ning ka sel eesmärgil polnuks kinnistu müük lepingus märgitud tingimustel ilmtingi-

mata vajalik. Paljasõnaline on ka kaebaja väide, et AS „Swedbank Liising“ sulges riskilimiidi

sellepärast, et MTA arestis 2010.a. augustis AS „Liiwi Heliis“ kontod.(tl I-37-38)

Kaebaja ilmne tahtlus mitte tagada aktsiaseltsi maksukohustuste täitmist tuleneb asjaolude

kogumist, mis ka kaebaja ise on välja toonud. Pankrotihalduri aruande lõpphinnang kaebaja kui

äriühingu juhi süülise käitumise olemasolust või selle puudumisest pole vastutusotsuse tegemisel

siduv. Põhjused maksujõuetuse tekkimise riskiks, millistest kaebaja märgib näitena pikad tarne-

ajad, olid kaebuse kohaselt maandatud faktooringlepingu sõlmimisega. Alkoholiaktsiisi tasumiseks

võinuks AS „Liiwi Heliis“ saada raha käibevahenditest, mida ta aga väidetavalt kasumlikult välja

laenas, või SEB pangalt, kui ta poleks 2010. aastaks rikkunud arvelduslaenu eritingimusi.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus ei nõustu kaebajaga, et vastutusotsuse tegemise ajaks oli vaidlusaluse maksuvõla

sissenõudmine aegunud. MKS sätestab, et juriidilise või füüsilise isiku seaduslik esindaja on

kohustatud tagama esindatava MKS-st ja maksuseadusest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste

kohustuste tähtaegse ning täieliku täitmise; rahalised kohustused täidetakse esindatava vara arvel(§

8 lg 1). Kui seaduslik esindaja, tegevjuht või vara valitseja rikub tahtlikult või raskest hooletusest

§-s 8 nimetatud kohustusi, vastutab ta selle tõttu tekkinud maksuvõla eest solidaarselt maksu-

kohustuslasega(§ 40 lg 1). Maksuvõla sissenõudmiseks kolmandalt isikult, kes seaduse alusel

vastutab maksumaksja või maksu kinnipidaja kohustuste täitmise eest, teeb maksuhaldur vastu-

tusotsuse, mis peab vastama MKS §-s 96 toodud tingimustele; vastutusotsust ei tehta, kui maksu-

võlga pole tekkinud, maksuvõla sissenõudmine on aegunud või kui maksuvõlg on kustutatud(§ 96).

Riigikohtu halduskolleegium on poolte viidatud lahendis nr 3-3-1-75-09 märkinud, et

asjaolu, et MKS § 40 lg 1 alusel saab juriidilise isiku seaduslik esindaja vastutada ainult kehtiva

maksuvõla eest, kinnitab ka MKS § 41 lg 3, mille kohaselt MKS § 41 lõikes 1 nimetatud vastutus

(maksualase kuriteo toime pannud isiku vastutus) ei lõpe maksukohustuse lõppemisega, kuid pärast

maksukohustuse lõppemist nõutakse maksuvõlg sisse tsiviilhagi esitamise teel. MKS § 7 lg 1 järgi

kohaldatakse maksustamisel maksukohustuslase õigusvõime, teovõime ja seadusjärgse esinduse

suhtes TsÜS-i vastavaid sätteid, kui MKS-st või maksuseadusest ei tulene teisiti. TsÜS sätestab, et

eraõigusliku juriidilise isiku õigusvõime tekib seadusega ettenähtud registrisse kandmisest(§ 26 lg

2) ning juriidiline isik lõpeb eraõigusliku juriidilise isiku registrist kustutamisega(§ 45 lg 2). MKS

§-s 31 lg 3 p 6 on nimetatud MKS-st või maksuseadustest tulenevate rahaliste nõuete ja kohustuste

lõppemise alusena lisaks punktides 1-5 loetletud alustele(kohustuse täitmine, tasaarvestamine,

maksuvõla aegumine või kustutamine) "muud seadusega sätestatud juhud". Kolleegium asus

seisukohale, et juriidilise isiku õigusvõime lõppemine on üks MKS §-s 31 lg 3 p 6 nimetatud

"muudel seadusega sätestatud juhtudel" aset leidvatest maksukohustuse lõppemise alustest. Kuna

õigusi ja kohustusi omab õigusvõimeline juriidiline isik, siis tähendab juriidilise isiku registrist

kustutamine tema õiguste ja kohustuste, sh maksukohustuste lõppemist. Juriidilise isiku

õigusvõime lõppemisel võivad jääda kehtima juriidilise isiku kohustuste täitmise tagamiseks

eraõiguse sätete alusel antud mitteaktsessoorsed tagatised, kuid MKS § 40 alusel tekkiv juhatuse

liikme solidaarne vastutus äriühingu maksuvõla eest on olemuselt aktsessoorne(lisanduv, täiendav)

ning lõpeb koos äriühingu õigusvõime lõppemisega. Riigikohus sedastas, et kui maksuhaldur

soovib rakendada MKS §-st 40 lg 1 tulenevat kolmanda isiku vastutust, tuleb vastutusotsus teha

enne selle juriidilise isiku õigusvõime lõppemist, mille maksuvõla suhtes soovitakse vastutusotsust

teha; kui vastutusotsus on tehtud enne äriühingu registrist kustutamist ja maksukohustuste lõppe-

mist, siis jääb nõue vastutusotsuse adressaadi suhtes kehtima. Eeltoodust lähtudes on kaevatud

haldusakt tehtud enne AS "Liiwi Heliis" õigusvõime lõppemist, sest aktsiaselts kustutati ärire-

gistrist 14.12.2012.a., s.o. 6,5 kuud peale vastutusotsuse koostamist. Sellega pole rikutud võrdsus-

põhiõigust. Enne äriühingu registrist kustutamist ei saanud kaebajal tekkida õiguspärast ootust, et

vastutusotsust pole temale enam võimalik teha.

Alusetu on kaebaja väide, et maksuhaldur pole ammendanud võimalusi maksuvõla sisse-

nõudmiseks AS-lt „Liiwi Heliis”, kuna ei tasunud aktsiaseltsi pankrotimenetluse raugemise välti-

miseks pankrotimenetluse kulude katteks 10 000 eurot. Kohtu hinnangul oleks vastustaja poolt

olnud ebamõistlik maksta 10 000 eurot olukorras, kus AS-le „Liiwi Heliis” polnud jäänud enam

mitte mingisugust vara ning polnud ka tõenäoline, et pankrotimenetluses oleks riik saanud tagasi

isegi seda pankrotikulude katteks maksmisele kuuluvat 10 000 eurot, rääkimata maksuvõlast(vt

ajutise pankrotihalduri aruannet tl IV-53-57). Kohus nõustub vastustajaga, et kaebajalt mitte kogu

põhivõla, vaid ainult osa sellest tasumise nõudmine ei saa kuidagi rikkuda kaebaja õigusi.

Kohtumenetluse käigus möönis vastustaja, et tõendamist pole leidnud, et kaebaja poolt AS

„Liiwi Heliis” pangaarvelt võetud 19 173, 49 eurot sularaha ei tarvitatud äriühingu majandustege-

vuses ning et aktsiaselts maksis OÜ-le "LIM Kaubandus" ära tasaarvelduse järel veel tasumisele

kuuluva leppetrahvi 10 000 eurot. Kuna vastustaja oli nõus kaebuse rahuldamisega nimetatud sum-

made osas, ei käsitle kohus rohkem nende summadega seonduvat, selles osas tuleb vastutusotsus

tühistada.(tl I- 84-85, 100)

Ülejäänud 453 133, 42 euro suuruse nõude osas on vaidlustatud otsus on seaduslik ja

põhjendatud, selle tühistamiseks puudub alus. MKS §-st 40 lg 1 tulenevalt saab vastutusotsuse

seaduslikule esindajale teha vaid siis, kui maksuvõlg on tekkinud tema õigusvastase käitumise

tõttu. Vastutusotsuses on niisugune põhjuslik seos tuvastatud. Kohus ei nõustu kaebajaga, et

vastutusotsuses ei peeta kahju tekitanuks ega seega maksustamise aluseks olevaks laenulepingu

sõlmimist, põhivara ja kinnistu müüki ning AS „Liiwi Heliis“, OÜ „Liiwi Kaubandus“ ja OÜ

„LIM Kaubandus“ vahel sõlmitud kolmepoolsest kokkuleppest tulenevaid kohustusi ja õiguslikke

tagajärgi ning et tegelik vastutusotsuse alus selgub selle esimesest allmärkusest, kus selgitatakse

kaebajale määratava summa kujunemist. Osutatud joonealuses märkuses vastutusotsuse lk-l 1(tl I-

23) on kirjas summad, millest koosneb aktsiaseltsile kaebaja tahtliku ja teadliku tegevuse tulemu-

sena tekkinud maksuvõlg: üürilepingu alusel tasumisele kuulunud üürist 181 189,47 eurot (kuu-

makse 8628,07 eurot x 21 kuud) ja rendilepingu alusel tasumisele kuulunud rendist 271 943,95

eurot (kuumakse 11 823,65 eurot x 23 kuud). Et aktsiaseltsile kahjulik kaebaja tahtlik ja teadlik

tegevus hõlmab lisaks üüri- ja rendilepingu sõlmimisele ka laenulepingu, põhivara ja kinnistu

müügilepingute ning kolmepoolse kokkuleppe sõlmimist, seda on maksuhaldur vastutusotsuses

järjepidevalt rõhutanud ja piisavalt põhjendanud. Vastutusotsuses kirjapandust on mõistlikul isikul

võimalik täiesti selgelt aru saada, milliseid tegusid kaebajale ette heidetakse ning milline tegevus

on vastustaja silmis kaebajale vastutuse kaasa toonud.

Halduskohtumenetluse seadustiku(HKMS) § 165 lg 2 sätestab, et kui kaebus jääb rahul-

damata ja kaebaja poolt kohtumenetluses esitatud väitega mittenõustumist või tema viidatud tõendi

arvestamata jätmist on vaidlustatud haldusaktis või vaideotsuses juba põhjendatud ning kohus

järgib seda põhjendust, ei pea kohus seda põhjendust oma otsuses kordama, vaid võib viidata

põhjendusega nõustumisele. Kohus nõustub vastutusotsuses toodud põhjendustega, mis selgitavad

viidatud lepingute kahjulikku mõju AS "Liiwi Heliis" majandustegevusele, mille tulemusel muutus

äriühing maksejõuetuks ning kaebaja ilmset tahtlus mitte tagada aktsiaseltsi maksukohustuste

täitmist, ega pea vajalikuks neid korrata.

Tõele ei vasta kaebaja väide, et tal poleks olnud võimalik saada isiklikku kasu ettevõttele

kahju tekitamisega, sest kuna ta oli aktsiaseltsi ainuaktsionär, oleks äriühingule kahju tekitamise all

kannatanud eeskätt tema ise. Põhivara müümise ajal AS "Liiwi Heliis" poolt OÜ-le "Liiwi Kauban-

dus" 1.07.2009.a. ja samal päeval tootmisseadmete rendilepingu sõlmimisel, kinnistu müümisel

7.08.2009.a. ja sama kinnistu üürilepingu sõlmimisel 1.09.2009.a. ning laenulepingu sõlmimisel

29.06.2010.a. oli kaebaja mõlema äriühingu ainuosanik ja juhatuse ainuliige - AS-s "Liiwi Heliis"

alates selle asutamisest 1997.a. kuni registrist kustutamiseni 14.12.2012.a., OÜ-s "Liiwi Kauban-

dus" alates selle asutamisest 2001.a. kuni 2.(osanik) ja 7.(juhatuse liige)07.2010.a.(tl I-36, 46-51,

60-62, 84; IV-14-22). Mis tähendab, et sõlmides iseendaga tehinguid, mis kahjustasid aktsiaseltsi

majandustegevust ja maksevõimet, ei kandnud kaebaja ise mingit kahju, kuna viis nende tehingute

tulemusel lihtsalt raha ja vara ühest endale kuuluvast äriühingust üle teise endale kuuluvasse äri-

ühingusse.

Kaebaja pole tõendanud oma väidet, et aktsiaseltsile kuuluv kinnistu ja põhivara müüdi

krediidiasutuste survel, kes nõudsid krediidi andmise tingimusena, et jookide tootmine ja turusta-

mine oleks lahutatud. Samuti pole tõendatud kaebaja väide, et ettevõtte makseraskused tekkisid

maksuhalduri poolt pangakontode arestimise tagajärjel, mille tõttu SEB pank ütles üles arveldus-

laenulepingu ja AS "Swedbank Liising" faktooringulepingu. SEB panga 19.07.2010.a. teate järgi

öeldi arvelduslaenuleping üles eritingimuste rikkumise tõttu(omakapitali osakaal min 25%). Nime-

tatud lepingud sõlmis kaebaja käibevahendite nappuse vältimiseks, mida põhjustasid aktsiaseltsile

alkoholiaktsiisi tasumise lühikesed tähtajad ja müüdud alkoholi eest tasu laekumise pikad tähtajad.

AS "Liiwi Heliis" makseraskused tekkisidki seetõttu, et kaebaja aktsiaseltsi raha välja laenas,

misjärel krediidiasutused lepingud lõpetasid. Kohus nõustub vastustajaga, et tegelikult müüdi kin-

nistu selleks, et tekitada OÜ-le „Liiwi Kaubandus“ sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus ja või-

malus. Maksuhaldur ei pidanud vastutusotsuse koostamisel arvestama ajutise pankrotihalduri

aruande V osas esitatud esialgse arvamusega, et temale teadaolevatel andmetel ei saa väita, et

võlgniku esindajad oleksid toime pannud pankrotikuritegusid või teinud raskeid juhtimisvigu.

Pankrotihaldur on aruandes korduvalt rõhutanud, et tema käsutuses pole kõiki ettevõtte tegevusega

seonduvaid andmeid ning et asjaolude keerukust arvestades pole tal võimalik kujundada lõplikku

seisukohta, millal ja miks kujunes välja äriühingu maksejõuetus. (tl I-37-42; IV-53-57)

Vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku(HKMS) §-le 108 lg 1 kannab menetluskulud

pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebaja palub vastustajalt menetluskuludena välja mõista 5692

eurot 80 s õigusabikulusid ja 765 eurot riigilõivu. HKMS § 109 lg 6 kohaselt mõistab kohus välja

üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud. Kohus leiab, et haldusasja keerukust ja kestust ar-

vestades on vajalikud ja põhjendatud menetluskulud 2000 eurot. Arvestades seda, et kaebuse

osalise rahuldamise korral mõistetakse menetluskulud välja proportsionaalselt kaebuse rahulda-

misega(HKMS § 108 lg 2), tuleb vastustajalt kaebaja kasuks menetluskuludena välja mõista 120

eurot õigusabikulusid ja 45,9 eurot riigilõivu.

Kohtunik: D.Maastik

/allkirjastatud digitaalselt/