3-13-135/3 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Daimar Liiv Määruse tegemise aeg ja koht 21.01.2013, Tallinn Haldusasja number 3-13-135

Haldusasi V. A. kaebus Tallinna Vangla kehtiva kodukorra muutmise või uue kodukorra kehtestamise keelamiseks Menetlustoimingud Kaebuse tagastamine RESOLUTSIOON 1. Tagastada V. A.’i kaebus. 2. Tagastada läbivaatamatult V. A.’i esialgse õiguskaitse taotlus. 3. Jätta V. A.’i menetlusabi taotlus läbi vaatamata. 4. Sekretäril saata käesoleva määruse ärakiri teadmiseks kaebuse esitajale. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 21.01.2013 saabus Tallinna Halduskohtule V. A. kaebus Tallinna Vangla kehtiva kodukorra muutmise või uue kodukorra kehtestamise keelamiseks.

2. Kaebuses märgitakse järgmist:

Tallinna Vangla plaanib kaebaja andmetel muuta Tallinna Vangla kehtivat kodukorda selliselt, et lisatakse sinna kinnipeetavaid puudutavad vanglasisesed direktori üldkorraldused, et kinnipeetavatel oleks võimalik kõiki neid puudutavaid akte leida ühest kohast.

Kaebaja on seisukohal, et tegelikkuses kavandab vangla kehtestada täiesti uue kodukorra, milles on võrreldes kehtivaga oluliselt suuremad piirangud. Samuti ei nähtu vangla kodukorra muutmise seletuskirjast, millised on need üldkorraldused, mis plaanitakse kodukorda sisse viia. Kuigi kaebajale on antud võimalus oma seisukoha esitamiseks ka vanglale ei pea ta seda efektiivseks õiguste kaitse vahendiks, kuna vangla kavatseb uue kodukorra kehtestada ning see jõustub alates 1. veebruarist 2013.

2 Kaebaja taotleb esialgse õiguskaitse kohaldamist, kuna uus kodukord muudab osad praegu lubatavad esemed keelatud esemeteks ning samuti seatakse piirang ostetava kauba kogusele. See halvendaks aga kaebaja olukorda oluliselt ning seda ta soovib esialgse õiguskaitse taotluse esitamisega vältida.

Kaebaja esitab ka menetlusabi taotluse enda riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks nii kaebuse esitamisel kui ka esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel maksejõuetuse tõttu. Kaebaja on nõus kirjaliku menetlusega.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

3. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus, eeldades, et tema faktilised väited on tõendatud.

Kohus leiab, et kaebus tuleb HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel kaebeõiguse ilmselge puudumise tõttu tagastada. Kohus eeldab sellise otsuse tegemisel, et kõik kaebuses esitatud faktilised väited on tõendatud ning põhjendab kaebaja kaebeõiguse puudumist ja kaebuse tagastamist alljärgnevalt.

4. Kaebuse esitaja on esitanud kohtule keelamiskaebuse HKMS § 37 lg 2 p 3 alusel Tallinna Vangla keelamiseks muuta kehtivat kodukorda või kehtestada uus kodukord.

Keelamiskaebuse esitamisele on sätestatud teatud piirangud. Nimelt HKMS § 45 lg 1 kohaselt keelamiskaebuse võib esitada üksnes juhul, kui on põhjust arvata, et vastustaja annab haldusakti või teeb toimingu, mis rikub kaebaja õigusi, ning õigusi ei saa tõhusalt kaitsta haldusakti või toimingu hilisemal vaidlustamisel. Seega on keelamiskaebuse lubatavuse eeldusteks eelduseks järgmised tingimused: 1) akt või toiming oleks isiku õigusi rikkuv (esineks riive); 2) õiguste rikkumist pole võimalik hiljem kohase kaebusega ära hoida; 3) on põhjust arvata, et selline haldusakt antakse või toiming sooritatakse. Kohus leiab, et käesoleval juhul ei ole keelamiskaebuse esitamiseks ilmselgelt täidetud teine eeldus, mille kohaselt õiguste rikkumist pole võimalik hiljem kohase kaebusega ära hoida. Kohus on seisukohal, et juhul kui Tallinna Vangla kehtestab uue kodukorra, siis saab kaebuse esitaja kaitsta oma õigusi kohase kaebusega ehk konkreetsele haldusaktile tühistamiskaebuse esitamisega. Sellisel juhul konkreetse haldusakti õiguspärasuse kontrolli teostamise raames saab kohus kontrollida, kas piirangute sätestamine oli õiguspärane või mitte ning kas kaebaja õigusi on rikutud. Seejuures tuleb kaebajal enne vastava tühistamiskaebuse esitamist läbida kohustuslik kohtueelne menetlus. Kohus märgib ka ära, et kaebaja üldsõnaline seisukoht, et vangla poolt kehtestatav uus kodukord haldusaktina rikub õigusvastaselt ja tingimata tema õigusi on põhjendamatu ja kohtule arusaamatu. Sellise seisukoha aktsepteerimine tähendaks laiemas plaanis kogu täitevvõimuorganite tegevuse ennetavalt õigusvastaseks tunnistamist ja peatamist. Keelamiskaebuse erandlik ja piiratud lubamine ja regulatsioon HKMS-s sellist lähenemist ei toeta ega saagi toetada.

Kohus märgib, et HKMS seletuskirjas on leitud, et keelamiskaebuse puhul on oluline tagada selle erandlikkus, et vältida kohtu põhjendamatut sekkumist haldusmenetlusse, kui selle raames ei ole lõplikku otsust veel tehtud (HKMS seletuskiri lk 14). Kohus leiab, et käesoleval juhul sellist erandlikku asjaolu ei esine, millisel juhul oleks keelamiskaebuse esitamine lubatav.

5. HKMS § 249 lg 3 viimane lause sätestab, et kohus jätab esialgse õiguskaitse vajaduse äralangemisel taotluse läbi vaatamata. Kohus leiab, et, kuna kohus tuvastas kaebuse läbivaatamatult tagastamise aluse esinemise (HKMS § 121 lg 2 p 1), millest tulenevalt ei saa kaebajal esineda ka õiguskaitsevajadust (HKMS § 249 lg 1) tuleb jätta kaebaja esialgse õiguskaitse taotlus läbi vaatamata.

3

6. Kohus leiab, et kuna kaebus kuulub tagastamisele HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel, siis tuleb jätta kaebaja taotlus menetlusabi korras riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks nii kaebuselt kui ka esialgse õiguskaitse taotluselt läbi vaatamata.

/Allkirjastatud digitaalselt/

Daimar Liiv Kohtunik