2-12-50211/3 · 2-12-50211/3 · Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja
Summary
AI generatedK O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel Tagaseljaotsus Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Lea Pavelson Otsuse tegemise aeg ja koht 21.01.2013, Rapla Tsiviilasja number 2-12-50211 Tsiviilasi H-L K hagi M K vastu elatise väljamõistmiseks Tsiviilasja hind 1323.- eurot Menetlusosalised ja nende esindajad hageja H_L K, isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxx xxxx, xxxx xxxx, hageja esindaja L H, kostja M K, isikukood xxxx...
Full Text of the Judgment · 2-12-50211/3
K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel Tagaseljaotsus
Kohus Pärnu Maakohus
Kohtunik Lea Pavelson
Otsuse tegemise aeg ja koht 21.01.2013, Rapla
Tsiviilasja number 2-12-50211
Tsiviilasi H-L K hagi M K vastu elatise väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind 1323.- eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad hageja H_L K, isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxx xxxx, xxxx xxxx, hageja esindaja L H, kostja M K, isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxx xxxx, xxxxx xxxx ja xxxxx xxxxxxxx
Resolutsioon Välja mõista M K elatis igakuiselt 147.- eurot alates 29.11.2012 kuni tütre H-L, sünd xx.xx.xxxx, täisealisuseni või kui täisealiseks saanuna jätkab põhi- või keskhariduse omandamist gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni.
Menetluskulud jätta M K kanda.
Kohtuotsus pöörata täitmisele viivitamata.
Edasikaebamise kord M K võib esitada kohtuotsuse peale Pärnu Maakohtu Rapla kohtumajale kaja 28 päeva jooksul, alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest.
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse
kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendmaist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendmaise eesmärgil See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Asjaolud Hageja esindaja ja kostja kooselust on sündinud tütar H-L xx.xx.xxxx. Kooselu lõppes xxxx. Laps on ema ülalpidamisel. Kostja on last rahaliselt toetanud ebaregulaarselt. Hageja esindaja soovib tagada lapsele täisväärtusliku kasvatuse. Lapse peale tehtavad kulutused kuus on 295.- eurot.
Hageja nõue ja põhjendused Hageja esindaja palub välja mõista kostjalt elatise 147.- eurot kuus lapse ülalpidamiseks.
Kostja vastuväited Kostja kohustus kohtule kirjalikult vastama 26.12.2012. Nimetatud ajaks kostja kohtule kirjalikult ei vastanud.
Kohtuotsuse põhjendus Perekonnaseaduse § 96 lg 1 kohaselt ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased.
Perekonnaseaduse § 97 p 1 sätestab, et ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps.
Seega on kostja, kui lapse H-L isa, kohustatud teda ülal pidama.
Perekonnaseaduse § 99 lg 1 sätestab, et ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Perekonnaseaduse § 100 lg 2 sätestab, et alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. Perekonnaseaduse § 101 lg 1 sätestab, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.
Perekonnaseaduse järgi on alates 2012.a 145.- eurot ning alates 2013.a 160.- eurot ühe vanema kohustus tasuda elatist ühe lapse ülalpidamiseks. Hageja taotleb 2012.a kehtinud määra alusel elatise väljamõistmist miinimummääras, seega puudub tal kohustus tõendada ülalpidamisele tehtavaid kulutusi. Kostja ei ole tõendanud, et ta oleks töövõimetu. Kostja ei ole tõendanud, et tal puudub sissetulek või tema varaline olukord ei võimalda lapse ülalpidamist toetada hagetud määras. Seega leiab kohus, et kostja on töövõimeline. Lähtudes lapse vajadustest, leiab kohus, et kostjalt kuulub väljamõistmisele elatis 147.- eurot kuus lapse ülalpidamiseks alates 29.11.2012. Perekonnaseaduse § 102 lg 2 kohaselt vanemad ei vabane oma alaealise lapse ülalpidamise kohustustest.
Kohus leiab, et hageja nõue on õiguslikult põhjendatud ja tõendatud hagile lisatud materjalidega. Hagi kuulub rahuldamisele tagaseljaotsusega.
Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta kostja kanda.
Kohtunik: /allkirjastatud digitaalselt/