2-11-59612/12

2-11-59612/12 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

2013-01-21

Source ↗ Markdown (.md)

Summary AI generated

K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Heli Käpp Määruse tegemise aeg ja koht 21.jaanuar 2013, Pärnu Tsiviilasja number 2-11-59612 Tsiviilasi N. M. hagi AS Renet (pankrotis) vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks Menetlustoiming Menetlusse võtmisest keeldumine, kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja N. M. (ik . Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Indrek Väst...

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Heli Käpp Määruse tegemise aeg ja koht 21.jaanuar 2013, Pärnu Tsiviilasja number 2-11-59612 Tsiviilasi N. M. hagi AS Renet (pankrotis) vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks Menetlustoiming Menetlusse võtmisest keeldumine, kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja N. M. (ik . Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Indrek Västrik (e-post: indrek@lawpartner.ee) Kostja AS Renet (pankrotis), seaduslik esindaja pankrotihaldur Sirje Tael (e-post: sirje@stael.ee) Kostja lepinguline esindaja vandeadvokaat Marko Kaevando (e-post: menetlus@mklaw.ee)

RESOLUTSIOON 1. Keelduda menetlusse võtmast N. M. hagi AS Renet (pankrotis) vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseka ning tagastada hagiavaldus selle esitajale. 2. Menetluskulud jäävad hageja N. M. kanda.

Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõivu 50 €, kaebuse veebilehe www.e-toimik.ee kaudu esitamise korral on riigilõiv 25 €. Vandeadvokaat, pankrotihaldur ja juriidiline isik on kohustatud esitama dokumendid kohtule eelkõige veebilehe www.e-toimik.ee kaudu, e-posti teel või paberkandjal võib dokumente esitada üksnes mõjuval põhjusel.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

05.12.2011.a esitas hageja N. M. Pärnu Maakohtule hagi AS Renet (pankrotis) vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks. Koos hagiavaldusega esitas hageja taotluse hagi tagamiseks täitemenetlus peatada.

Hagiavalduse kohaselt rahuldas Pärnu Maakohus 26.03.2009 otsusega tsiviilasjas nr 2-06-32268 kostja hagi hageja vastu võla 316 744 krooni tasumiseks. Nõude sisuks on 13.05.2005.a

Tsiviilasi nr 2-11-59612 Lk 2 / 4

(muudetud 02.03.2006) K. 2, . kinnistu ehituskohustusega võõrandamislepingu järgi tasumata ostuhind. Menetluses leidis hageja väitel tuvastamist, et K. 2, P. ehitises on mitmeid puudusi ning N. M. võib nõuda tööde parandamist. Kostja ei ole töid lõpetanud/puuduseid parandanud. 01.03.2011.a saatis hageja esindaja kostja pankrotihaldur Sirje Taelale kirja, milles palus infot selle kohta, milline on kostja seisukoht puuduste kõrvaldamise/tegemata tööde suhtes. Allakirjutanule teadaolevalt kirjale ei vastatud. Varasemalt ei olnud kostja teatanud, milline on kostja seisukoht seoses täitmata kohustustega. Hageja sai 21.11.2011.a kätte täitmisteate täiteasjas 176/2011/2479. Teate kohaselt esitas sissenõudja Renet AS 03.11.2011.a Pärnu kohtutäitur Rocki Albertile täitmisavalduse, täitedokumendiks oli Pärnu Maakohtu 17.06.2010.a kohtuotsus tsiviilasjas nr. 2-06-32268. Kuivõrd kostja ei ole teatanud, kas ta kavatseb või ei kavatse omapoolsed kohustused täita, ei ole kostjal õigust hagejalt lepingu täitmist nõuda. Kui kostjal ei ole õigust lepingu täitmist nõuda, ei ole kostjal õigust alustada ka täitemenetlust ning põhjendatud on täitemenetluse lubamatuks tunnistamine.

Pärnu Maakohus 06.12.2011 kohtumäärusega keeldus hagiavalduse menetlusse võtmisest, leides, et kohus on tsiviilasjas 2-06-32268 kohtuotsuse resolutsiooniga juba lahendanud hageja nõudega samasisulise taotluse. Tallinna Ringkonnakohus 26.01.2012 rahuldas hageja määruskaebuse, tühistas Pärnu Maakohtu 06.12.2011 määruse ning saatis hagiavalduse menetlusse võtmise uueks otsustamiseks esimese astme kohtule.

10.02.2011 hageja esitas kohtule seisukohad seoses hagiavalduse menetlusse võtmisega. Hageja vaidleb vastu kostja poolt määruskaebuse vastuses esitatud vastuväidetele hagi menetlusse võtmisele. Hageja leiab, et täitemenetluse seadustiku § 221 lg 1 ja lg 2 sätteid saab tõlgendada laiendavalt juhul, kui sissenõudja on pankrotis, täpsemalt koos pankrotiseaduse § 46 lg 1 ja 2 sätetega. Juhul, kui pankrotis sissenõudja ei teata, kas ta kavatseb enda kohustust, mis seondub täitedokumendis kajastuva nõudega (antud juhul nõudega, mis tekib võlgniku pärast täitedokumendis kajastuva nõude täitmist), täita, ei ole sissenõudja õigustatud nõudma täitemenetluses enda nõude rahuldamist. Kui sissenõudja seda siiski teeb, on võlgnikul õigus nõuda kohtus sundtäitmise lubamatuks tunnistamist. Hageja (10.02.2012 menetlusdokumendis ilmselt ekslikult märgitud kostja) leiab samuti, et PankrS § 46 sätestatu on kohaldatav ka kohtuotsusest tulenevale kohustusele, kui võlgnik on õigustatud pankrotis sissenõudjalt nõudma pärast kohtuotsusega väljamõistetud summade tasumist (ja mitte enne) omakorda sissenõudja kohustuste täitmist.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Tutvunud esitatud hagiavalduse ja selle lisadega, poolte seisukohtadega määruskaebemenetluses ning juhindudes ringkonnakohtu 26.01.2012 määruses antud juhistest hageja nõude perspektiivikuse hindamiseks, leiab, et hagiavalduse menetlusse võtmisest tuleb keelduda ja avaldus koos lisadega tuleb esitajale tagastada.

Hageja sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõue tugineb PankrS § 46 lg-tele 1 ja 2, mille järgi ei ole pankrotivõlgnikust kostjal õigus nõuda hagejalt lepingu täitmist, kuna kostja pankrotihaldur ei ole vastanud hageja järelepärimisele ega teatanud, kas ta täidab kostja kohustuse või mitte. Hageja leiab, et nimetatud sätted on kohaldatavad ka kohtuotsuse täitmisele juhul, kui täitemenetluse võlgnikul tekib pärast nõude täitmist õigus nõuda sissenõudjalt kohustuse täitmist.

Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221 lg 1 järgi võlgnik võib esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on

Tsiviilasi nr 2-11-59612 Lk 3 / 4

rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Tulenevalt TMS § 221 teisest lõikest on käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud vastuväited kohtulahendi puhul lubatud üksnes siis, kui alus, millel need põhinevad, on tekkinud pärast kohtulahendi jõustumist.

AS Renet (pankrotis) avalduse põhjal algatas kohtutäitur Rocki Albert täitemenetluse nr 176/2011/2479 Pärnu Maakohtu 26.03.2009 otsuse täitmiseks. Selle otsusega kohus rahuldas AS Renet (pankrotis) hagi N. M.vastu osaliselt ning mõistis N. M. välja 316 744,60 krooni (praegu käibivas vääringus 20 243,67 €) AS Renet (pankrotis) kasuks. Sama otsusega kohus jättis rahuldamata N. M. vastuhagi AS Renet (pankrotis) vastu kahju hüvitamiseks summas 410 630,40 krooni (26 244,07 €) ning N. M. taotluse tingimusliku kohtuotsuse tegemiseks (kohtuotsuse täitmise korra kindlaksmääramiseks). Tallinna Ringkonnakohtu 17.06.2010.a kohtuotsusega jäeti 26.03.2009.a. Pärnu Maakohtu otsus muutmata ning Riigikohtu 18.10.2010 määrusega keelduti kassatsioonkaebust menetlusse võtmast. Pärnu Maakohtu otsus jõustus 18.10.2010.

Kohtu hinnangul ei ole kohtuotsusega väljamõistetud summa tasumine ja ehitamiskohustusega müügilepingust tulenev kostja kohustus kõrvaldada puudused töös vastastikusteks kohustusteks võlaõigusseaduse (VÕS) § 111 lg 1 mõttes, mille puhul üks lepingupool võib oma kohustuse täitmisest keelduda, kuni teine lepingupool on oma kohustuse täitnud, täitmist pakkunud või andnud täitmiseks tagatise või on kinnitanud, et ta kohustuse täidab. Kuigi AS Renet müügihinna tasumise nõue on sisuliselt lepingu täitmise nõue, ei saa selle nõude kohta tehtud kohtuotsuse täitmist võrdsustada lepingulise kohustuse täitmisega pankrotiseaduse (PankrS) § 46 lg 2 mõttes. Jõustunud kohtuotsusest ei tulene tingimusi selle täitmiseks. Seetõttu kohus ei nõustu hageja seisukohaga, et PankrS § 46 lg 1 ja 2 on praegusel juhul kohaldatavad ka kohtuotsuse täitmisel.

Tsiviilasjas 2-06-32268 kohtuotsuse põhjenduste kohaselt on kohus otsust tehes lähtunud sellest, et N. M.poolt müügihinna tasumata jätmine ei olnud õiguspärane, N. M. rahaline kohustus AS Renet (pankrotis) ees oli muutunud sissenõutavaks ning puudus õiguslik alus määrata AS-i Renet (pankrotis) poolt parandustööde tegemist enne kui N. M. tasub kohtuotsusega väljamõistetud summad; nendel põhjendustel kohus jättis rahuldamata ka N. M. taotluse kohtuotsuses N. M. võlasumma tasumise kohustuse sidumiseks AS Renet poolt parandustööde tegemisega (tingimusliku otsuse tegemiseks). Käesoleva sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagiga taotleb hageja sisuliselt sama eesmärki: tunnistada kohtuotsuse täitmise menetlus lubamatuks, kuna kostja ei ole teatanud, et kõrvaldab puudused töös (s.t. seada kohtuotsusega väljamõistetud summa tasumise kohustus sõltuvusse kostja poolt parandustööde tegemisest). Eeltoodust järelduvalt vastuväited, millele hageja tugineb kohtulahendi täitmise menetluse lubamatuks tunnistamisel, ei ole tekkinud pärast kohtulahendi jõustumist ning tulenevalt TMS § 221 lg-st 2 ei ole need vastuväited lubatud.

Hageja jätab samuti märkimata, et samas otsuses on kohus tuvastanud lisaks, et N. M. ei ole järginud seadusest lähtuvaid õiguskaitsevahendite kohaldamise protseduure, eelkõige ei ole seadnud konkreetseid nõudeid ja tähtaegu puudustega saadud asja ja töö parandamiseks, ning on keeldunud AS Renet (pankrotis) poolt vähemalt kohtumenetluses N. M. tehtud pakkumisest kõrvaldada eksperthinnangus nimetatud puudused. Sellest tulenevalt on hageja tõenäoliselt minetanud õiguse nõuda kostjalt tööde parandamist (VÕS § 646 lg 6). Hageja ei ole esile toonud ühtegi muud TMS § 221 lg-s 1 nimetatud asjaolu, mis annaks aluse täitemenetluse täiteasjas nr 176/2011/2479 sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks.

Eeltoodu alusel kohus leiab, et hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena kohtu ette toodud faktilistel asjaoludel võimalik ning hagi tuleks menetlusse võtmise korral suure tõenäosusega jätta rahuldamata. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 2 p 1 alusel kohus võib

Tsiviilasi nr 2-11-59612 Lk 4 / 4

jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust. Eeltoodu alusel kohus keeldub N. M. hagiavalduse menetlusse võtmisest. Kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et avaldus ei ole olnud kohtu menetluses (TsMS § 372 lg 6). Kuna kohus keeldus hagiavalduse menetlusse võtmisest, siis puudub alus ka hagi tagamise taotluse läbivaatamiseks.

TsMS § 173 lg 1 järgi kohus määrab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 168 lg 1 kohaselt hageja kannab menetluskulud, kui kohus keeldub avalduse menetlusse võtmisest ja tagastab selle. TsMS § 150 lg 1 p 2 ja lg 4 alusel on hagejal õigus taotleda hagi esitamisel tasutud riigilõivu tagastamist.

/allkirjastatud digitaalselt/

Heli Käpp Kohtunik