3-12-725/19 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Maili Lokk, Agu Timmi ja Tiina Pappel Määruse tegemise aeg ja koht 17.01.2013, Tartu Haldusasja number 3-12-725 Haldusasi OÜ M-NAR Kinnisvara kaebus Päästeameti Ida-Eesti päästekeskuse tuleohutusbüroo 12.12.2011. a sunnivahendite rakendamise otsuse nr 7.3-1/2372-22 tühistamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 07.06.2012. a määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik OÜ M-NAR Kinnisvara määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Määruskaebuse esitaja OÜ M-NAR Kinnisvara Vastustaja Päästeamet RESOLUTSIOON Jätta OÜ M-NAR Kinnisvara määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 07.06.2012. a määrus muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse saamisest arvates.

ASJAOLUD

1. 14.05.2008 tegi Päästeameti Ida-Eesti päästekeskuse (alates 01.01.2012 vastava struktuuriüksuse nimetus Ida päästekeskus) tuleohutusbüroo vaneminspektor ettekirjutuse nr 7.3-5/193 (tl 48-49), millega kohustas OÜ-d M-NAR Kinnisvara viimasele kuuluva hoone (aadressil Kangelaste 2, Narva linn) suhtes: 1) paigaldama hoonesse kogu hoonet hõlmav turvavalgustus, tähtaeg 28.04.2009; 2) kooskõlastama objekti üldine tuleohutusjuhend Ida-Eesti Päästekeskuse tuleohutusjärelevalve ametnikuga, tähtaeg 28.07.2008; 3) eraldama evakuatsioonitrepikojad korrustest tuletõkkeustega, moodustades neist omaette tuletõkkesektsiooni, tähtaeg 28.04.2009. Nimetatud ettekirjutusega sunnirahahoiatusi ei kaasnenud ning see jõustus.

2. 16.06.2010 teostas Ida-Eesti päästekeskuse juhtivinspektor paikvaatluse, mille kohta koostas protokolli nr 7.3-1/1708-2 (tl 50-51). Paikvaatlusel leidis muu hulgas tuvastamist, et ettekirjutuse nr 7.3-5/193 punktid 1 ja 3 on täitmata.

2

3. 25.06.2010. a otsusega nr 7.3-1/1708-6 „Tähtaegade pikendused ja hoiatused“ (tl 52) pikendas Ida-Eesti päästekeskuse juhtivinspektor ettekirjutuse nr 7.3-5/193 p-des 1 ja 3 antud tähtaegu ning määras sunnirahahoiatused. Ettekirjutuse nr 7.3-5/193 punkti 1 täitmise uus tähtaeg oli 01.07.2011 ja sunniraha hoiatus 5000 krooni (319,6 eurot) ning punkti 3 täitmise uus tähtaeg oli 01.07.2011 ja sunniraha hoiatus 5000 krooni (319,6 eurot). Nimetatud haldusakt jõustus.

4. 12.07.2011 teostas Ida-Eesti päästekeskuse juhtivinspektor uue paikvaatluse, mille kohta koostas protokolli nr 7.3-1/2372-2 (tl 53-54), ning mille käigus tuvastas, et jätkuvalt on täitmata ettekirjutuse nr 7.3-5/193 punktides 1 ja 3 esitatud nõuded.

5. 15.07.2011 esitas OÜ M-NAR Kinnisvara esindaja A. Rumjantsev Ida-Eesti päästekeskuse direktorile kirja (tl 55, tõlge vene keelest tl 56), milles palub läbi vaadata Ida-Eesti päästekeskuse 14.05.2008. a ettekirjutuse nr 7.3/5/193 punktide 1 ja 3 nõuete tühistamise küsimus seoses sellega, et alates 2008. aastast kuni kirja esitamise ajani ei ole neid nõudeid võimalik täita, sest ruumides ei ole rentnikke.

6. 11.11.2011 teostas Ida-Eesti päästekeskuse juhtivinspektor kogutud informatsiooni veelkordseks kontrollimiseks täiendava paikvaatluse, mille kohta koostas protokolli nr 7.3-1/2372-16 (tl 57-58).

7. 12.12.2011. a otsusega nr 7.3-1/2372-22 (vormistatud kirjana) (tl 5-8) rakendas Ida-Eesti päästekeskuse tuleohutusbüroo juhtivinspektor 14.05.2008. a ettekirjutuse nr 7.3-5/193 punkti 1 mittetäitmise eest 25.06.2010. a kirja nr 7.3-1/1708-6 punktis 1 sisalduvas hoiatuses märgitud sunniraha 319 eurot ning 14.05.2008. a ettekirjutuse nr 7.3-5/193 punkti 3 mittetäitmise eest 25.06.2010. a kirja nr 7.3-1/1708-6 punktis 2 sisalduvas hoiatuses märgitud sunniraha 319 eurot. Kokku rakendati OÜ M-NAR Kinnisvara suhtes 12.12.2011. a otsusega nr 7.3-1/2372-22 sunniraha 638 eurot.

8. 14.12.2011 saatis OÜ M-NAR Kinnisvara esindaja A. Rumjantsev Ida-Eesti päästekeskusele kirja, milles väljendas mittenõustumist 12.12.2011. a otsusega nr 7.3-1/2372-22 (tl 29, 59).

9. 16.12.2011. a selgituskirjaga nr 7.3-1/2372-25 selgitas Ida-Eesti päästekeskuse tuleohutusbüroo juhtivinspektor A. Rumjantsevile, et 12.12.2011. a kiri nr 7.3-1/2372-22 ei ole haldusakt ning seda ei saa haldusmenetluse seaduse sätete alusel vaidlustada. Selgituskirja kohaselt on 12.12.2011. a kirja näol sisuliselt tegemist meeldetuletusega ja täiendava võimalusega tasuda sunniraha ilma täitemenetluskuludeta. Vaidlustatava otsuse ehk sunniraha rakendamise hoiatuse andis Päästeameti Ida päästekeskus OÜ-le M-NAR Kinnisvara aga 25.06.2010. a kirjaga nr 7.3-1/1708-6 (ekslikult märgitud 15.06.2010. a kiri).

10. 05.04.2012 esitas OÜ M-NAR Kinnisvara Tartu Halduskohtule kaebuse (tl 2-3) Päästeameti Ida-Eesti päästekeskuse tuleohutusbüroo 12.12.2011. a kirja nr 7.3-1/2372-22 peale. 14.05.2012 esitas OÜ M-NAR Kinnisvara halduskohtule puuduste kõrvaldamise korras täiendava kaebuse (tl 36-38). Koos kaebusega esitas määruskaebuse esitaja tähtaja ennistamise taotluse ning esialgse õiguskaitse taotluse. OÜ M-NAR Kinnisvara on seisukohal, et Ida-Eesti päästekeskuse 16.12.2011. a kirja näol on tegemist vaideotsusega, milles peab olema märgitud ka vaidlustamisviide. Kõnealuses vaideotsuses vaidlustamisviide puudub.

3 Kaebuse kohaselt põhjustas vaideotsuses vaidlustamisviite puudumine kaebetähtaja möödalaskmise Ida-Eesti päästekeskuse 12.12.2011. a sunniraha tasumise nõude vaidlustamisel. OÜ M-NAR Kinnisvara palub halduskohtul ennistada kaebuse esitamise tähtaeg, kuna vaideotsuses vaidlustamisviite olemasolu korral oleks OÜ M-NAR Kinnisvara vaidlustanud tema õigusi rikkuva 12.12.2011. a haldusakti õigeaegselt.

11. Tartu Halduskohus võttis 16.05.2012. a määrusega (tl 40-41) OÜ M-NAR Kinnisvara kaebuse menetlusse, rahuldas esialgse õiguskaitse taotluse, keelates Päästeameti Ida päästekeskusel kõik toimingud seonduvalt 12.12.2011. a sunniraha tasumise nõudega nr 7.3-1/2372-22 kuni kaebuse esitamise tähtaja küsimuses tehtava kohtumääruse jõustumiseni, ning andis Päästeameti Ida päästekeskusele tähtaja kaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotluse kohta seisukoha esitamiseks.

12. 31.05.2012. a seisukohas kaebetähtaja ennistamise osas (tl 45-47) leiab vastustaja, et OÜ M-NAR Kinnisvara kaebus ei ole esitatud seaduses sätestatud tähtaja jooksul ega sunniraha tasumise aluseks oleva haldusakti tühistamiseks. Vastustaja hinnangul puudub OÜ-l M-NAR Kinnisvara mõjuv põhjus tähtaja ennistamiseks. OÜ M-NAR Kinnisvara poolt vastusena 12.12.2011. a kirjale nr 7.3-1/2372-22 dokumendihaldusprogrammi saadetud teade, et ta ei ole saadetud dokumendiga nõus, ei ole vastustaja hinnangul kuidagi käsitletav vaidena, kuna see ei vasta haldusmenetluses seaduses vaidele esitatavatele nõuetele. Vastustaja käsitles saadut tavapärase kirjana ja vastas sellele 16.12.2011 samuti kirjaga, milles andis OÜ-le M-NAR Kinnisvara teada, et ta peab tasuma sunniraha ning anti täiendav võimalus tasuda see vabatahtlikult. Seega ei pidanudki nimetatud kiri sisaldama vaidlustamisviidet. Vastustaja märgib, et kui OÜ M-NAR Kinnisvara on seisukohal, et tal oli 12.12.2011. a kirjale kaebuse esitamise õigus, siis saabus selle esitamise tähtaeg 30 päeva jooksul selle kirja teatavakstegemisest arvates, s.o mitte hiljem kui 13.01.2012. Kui OÜ M-NAR Kinnisvara on seisukohal, et 16.12.2011. a selgitav kiri on vaideotsus, siis möödus ka selle vaidlustamise tähtaeg 17.01.2012. Vastustaja lisab, et kõikidel määruskaebuse esitajale antud ja sunniraha maksmise aluseks olevatel haldusaktidel on olnud vaidlustamisviide, kuid OÜ M-NAR Kinnisvara ei ole seaduses sätestatud tähtaja jooksul tema suhtes antud haldusakte vaidlustanud.

HALDUSKOHTU LAHEND

13. Tartu Halduskohus lõpetas 07.06.2012. a määrusega (tl 62-65) menetluse käesolevas asjas kaebetähtaja ennistamata jätmise tõttu. Halduskohus nõustub määruses vastustajaga selles, et sunniraha tasumise aluseks olev haldusakt ei ole Ida-Eesti päästekeskuse 12.12.2011. a kiri, vaid 25.06.2010. a otsus nr 7.3-1/1708-6 „Tähtaegade pikendused ja hoiatused“. OÜ M-NAR Kinnisvara esindaja ei ole halduskohtu hinnangul õiguslikult kogenematu isik, kellel puuduksid üldised teadmised haldusaktide vaidlustamise korrast. A. Rumjantsev on esitanud halduskohtule õiguslikke väiteid ilma esindaja vahenduseta. Seega ei saa olla vaidlustamisviite puudumine haldusaktis käesoleval juhul aluseks kaebetähtaja ennistamiseks. Halduskohus märgib täiendavalt, et isegi kui nõustuda OÜ-ga M-NAR Kinnisvara, et tal oli 12.12.2011. a kirjale kaebuse esitamise õigus, siis saabus kaebuse esitamise tähtaeg 30 päeva jooksul selle kirja teatavakstegemisest arvates, s.o mitte hiljem kui 13.01.2012 ning kui 16.12.2011. a selgitav kiri on vaideotsus, siis möödus ka selle vaidlustamise tähtaeg 17.01.2012. Seega ei saa halduskohtu hinnangul vaidlustamisviite puudumist vaidlustatud haldusaktidel pidada kaebuse esitamise tähtaja ennistamise mõjuvaks põhjuseks.

4

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS

14. 20.06.2012 esitas OÜ M-NAR Kinnisvara määruskaebuse (tl 69-71), milles palub tühistada Tartu Halduskohtu 07.06.2012. a määrus ning teha asjas uus määrus, millega ennistada kaebetähtaeg Päästeameti Ida-Eesti päästekeskuse tuleohutusbüroo 12.12.2011. a sunniraha tasumise nõude nr 7.3-1/2372-22 tühistamise kaebuse esitamiseks. Määruskaebuse kohaselt ei ole halduskohus sisuliselt analüüsinud ega ka põhjendanud, miks halduskohus ei nõustu määruskaebuse esitaja väidetega selle kohta, et vaidlustamisviite olemasolu korral oleks tõenäoliselt määruskaebuse esitaja tema õigusi rikkuva haldusakti (12.12.2011. a sunniraha tasumise nõude nr 7.3-1/2372-22) õigeaegselt vaidlustanud. Määruskaebuse esitaja on seisukohal, et tähtaja ületamine kõnealuses asjas on vabandatav ja palub lugeda tähtaja möödalastuks mõjuvatel põhjustel. Määruskaebuse esitaja näitas kõnealuses küsimuses selgusele jõudmiseks piisavalt aktiivsust, pöördudes esmalt Päästeameti poole. Määruskaebuse esitajale ei ole selgitatud tema õigust pöörduda kaebusega halduskohtusse ega viidatud kaebetähtaegadele. Riigiasutuste poolt isikule antav teave peaks aga olema selge ja üheselt mõistetav. Määruskaebuse esitaja suuremahuline kirjavahetus Päästeametiga kõneleb määruskaebuse esitaja hinnangul sellest, et ta on heas usus püüdnud kõnealuses olukorras oma õigustes selgusele jõuda, mitte ei ole rikkunud kaebetähtaega hooletusest. Samuti on määruskaebuse esitaja hinnangul põhjendamatu vaidlustatud määruses esitatud väide, et määruskaebuse esitajat ei saa pidada õiguslikult kogenematuks isikuks. Kuna A. Rumjantsev on eksimuses protsessitoimingute osas, on tema arvates võimalik kaebetähtaja ennistamine käesolevas asjas.

15. Vastustaja palub oma 27.06.2011. a vastuses määruskaebusele (tl 77) jätta määruskaebus rahuldamata ning kaebetähtaeg ennistamata. Vastustaja märgib täiendavalt, et sunniraha tasumise aluseks olev haldusakt on 25.06.2010. a otsus nr 7.3/1708-6 „Tähtaegade pikendused ja hoiatused“, millel on vaidlustamisviide ning mida määruskaebuse esitaja ei vaidlustanud. Isegi kui määruskaebuse esitajal oli Ida-Eesti päästekeskuse 12.12.2011. a kirjale kaebuse esitamise õigus ning Ida-Eesti päästekeskuse 16.12.2011. a kirja näol oli tegemist vaideotsusega, oleks ta pidanud halduskohtusse pöörduma hiljemalt 17.01.2012. Määruskaebuse esitaja esitas aga kaebuse halduskohtule 14.05.2012. Vastustaja leiab, et halduskohus on oma otsuses põhjalikult ja igakülgselt analüüsinud vaideotsuses vaidlustamisviite puudumise mõju kaebetähtaja möödalaskmisele ning nõustub halduskohtu määruses esitatud vastavate põhjendustega.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

16. Menetlusosaliste vahel on vaidlus selle üle, kas Tartu Halduskohus on OÜ M-NAR Kinnisvara kaebuses Ida-Eesti Päästekeskuse 12.12.11 vastuse nr. 7.3-1/2372-22 peale menetluse kaebetähtaja ennistamata jätmise tõttu õigesti lõpetanud. Selleks, et antud küsimust lahendada, tuleb kõigepealt kindlaks teha, kas Ida-Päästekeskuse 12.12.2011 kirja nr. 7.3-1/2372-22 näol on tegemist halduskohtus vaidlustatava haldusakti või toiminguga. Tartu Halduskohus selget seisukohta nimetatud küsimuses võtnud ei ole.

17. Asendustäitmise ja sunniraha seaduse (ATSS) § 4 lg-st 1 ja § 2 lg-st 1 tuleneb, et kohustusi sisaldava haldusorgani ettekirjutuse (haldusakti) hoiatuses märgitud tähtaja jooksul täitmata jätmisel rakendatakse isiku suhtes sunnivahendit. Sunnivahendit on lubatud

5 rakendada, kui adressaadile on tehtud teatavaks ettekirjutus, mis kehtib, ning seda ei ole hoiatuses märgitud tähtaja jooksul täidetud (ATSS § 8 lg 1). Vaidlus puudub selle üle, et Päästeameti Ida-Eesti päästekeskus tegi OÜ-le M-NAR Kinnisvara 14.05.2008 ettekirjutuse Narva linnas Kangelaste 2 hoones tuleohutusnõuete täitmiseks, ning OÜ M-NAR Kinnisvara ettekirjutust ei vaidlustanud. 25.06.2010 kirjaga pikendas Ida-Eesti Päästekeskus ettekirjutuses antud tähtaegu ning tegi OÜ-le M-NAR Kinnisvara hoiatuse ettekirjutuse täitmata jätmise korral sunnivahendi rakendamiseks.

18. Haldusasja materjalidest nähtub, et 14.07.2011 esitas OÜ M-NAR Kinnisvara Ida-Eesti Päästekeskusele taotlused, paludes muu hulgas 14.05.2008 ettekirjutuse nõuete 1 ja 3 tühistamist. Taotlust põhjendas M-NAR Kinnisvara ettekirjutuse täitmise võimatusega, kuna vaidlusaluses hoones ei ole rentnikke. Kuna taotlus esitati pärast haldusmenetluse seaduse (HMS) §-s 74 sätestatud vaide esitamise tähtaja möödumist, võib järeldada, et OÜ M-NAR Kinnisvara taotles sisuliselt haldusasjas HMS § 44 lg 1 p 2 alusel menetluse uuendamist ning uuendatud menetluses haldusakti andmist 14.05.2008 ettekirjutuse kehtetuks tunnistamiseks. HMS § 44 lg 1 p 2 järgi uuendab haldusorgan menetlusosalise taotlusel haldusmenetluse, kui asjas ilmnevad uued olulised tõendid, mis ei olnud isikule haldusmenetluse ajal teada.

19. Ida-Eesti päästekeskuse 12.12.2011 kirjast nr. 7.3-1/2372-22 ilmneb, et haldusorgan kontrollis OÜ M-NAR Kinnisvara väite õigsust, küsides selleks selgitust nii 02.08.2011 kirjaga kui ka teostades 11.11.2011 Kangelaste 2 asuvas hoones uue tuleohutusülevaatuse, kuid M-NAR Kinnisvara märgitud asjaolu (hoones inimeste puudumine) ei tuvastanud. Ida-Eesti päästekeskuse toimingutest pärast kaebaja taotluse saamist nähtub ühtlasi, et haldusorgan hindas OÜ M-NAR Kinnisvara taotluse põhjendatust sisuliselt, mitte ei jätnud seda läbi vaatamata.

20. HMS § 43 lg 2 sätestab, et kui taotletud haldusakt otsustatakse jätta andmata, antakse selle kohta haldusakt. Ka Riigikohus on mitmetes oma lahendites leidnud, et olukorras, kus haldusorgan otsustab taotletud haldusakti andmata jätta, on menetluse uuendamisest keeldumise kohta tehtav otsustus haldusakt (vt RKHK 12.10.2009 otsus asjas nr. 3-3-1-50-09, p 12 ja RKHK 21.02.2011 otsus asjas nr. 3-3-1-80-10, p 21). Ida-Eesti päästekeskus kaebaja taotlust motiveeritud haldusaktiga ei lahendanud. Selle asemel otsustas Ida-Eesti päästekeskus rakendada 14.05.2008 ettekirjutuse punktide 1 ja 3 täitmata jätmise eest sunniraha. Olenemata vastavasisulise resolutsiooni puudumisest võib siiski järeldada, et vaidlustatud kirjaga keeldus Ida-Eesti päästekeskus ühtlasi 14.05.2008 ettekirjutust kehtetuks tunnistamast. Seega saab vaidlusalust kirja 14.05.2008 ettekirjutuse kehtetuks tunnistamata jätmise kohta käsitada haldusaktina.

21. Ida-Eesti Päästekeskuse 12.12.11 kiri sisaldab ka viidet ATSS § 9 lõikele 1 ning otsustust, rakendada 14.05.2008 ettekirjutuse punktide 1 ja 3 hoiatusega pikendatud tähtajaks täitmata jätmise eest sunniraha. ATSS § 9 lg 1 sätestab: „Kui ettekirjutust ei ole hoiatuses märgitud tähtaja jooksul täidetud ja ettekirjutuse vaidlustamise tähtaeg on möödas, annab sunnivahendit rakendav haldusorgan sunnivahendit haldusorgani nimel vahetult rakendavale isikule kirjaliku täitekorralduse, mis peab sisaldama: 1) ettekirjutuse teinud ja sunnivahendit rakendava haldusorgani nimetuse; 2) sunnivahendit vahetult rakendava isiku eesja perekonnanime või juriidilise isiku nime; 3) viite haldusaktile, millega ettekirjutus tehti, ja ettekirjutuse sisu; 4) kinnituse, et hoiatuses märgitud sunnivahendit hakatakse rakendama; 5) adressaadi eesja perekonnanime või juriidilise isiku nime; 6) asendustäitmise korral sunnivahendi rakendamise koha; 7) rakendatava sunnivahendi. Seega on kirjal ka teatud ATSS § 9 lõikes 1 märgitud täitekorralduse tunnused. Riigikohtu tsiviilkolleegium on leidnud, et kuivõrd täitekorralduse

6 adressaadiks on sunnivahendit vahetult rakendav isik, mitte aga isik, kelle suhtes sunnivahendit kohaldatakse ning täitekorralduse sisu sarnaneb täitmisavaldusega (TMS § 23 lg 2), kujutab täitekorraldus endast kohtutäiturile esitatavat täitmisavaldust ning seda saab käsitada haldusesisese menetlustoiminguna, millega formaalselt algatatakse haldustäitemenetlus (vt RKTsK 08.11.2011 määrus asjas nr. 3-2-1-100-11, p 13). Seega ei ole täitekorraldus käsitatav halduskohtus vaidlustatava haldusaktina.

22. Käesoleval juhul ei saa kirja siiski pidada täitekorralduseks, kuna see on adresseeritud OÜ-le M-NAR Kinnisvara, mitte sunnivahendit vahetult rakendavale haldusorganile ning kirjaga lahendatakse olenemata resolutsiooni puudumisest sisuliselt ka kaebaja haldusmenetluse uuendamise korras haldusakti kehtetuks tunnistamise taotlus. Ringkonnakohus sedastab, et asendustäitmise ja sunniraha seadus ei näe ette eraldi haldusakti andmist, millega fikseerida veel pärast ettekirjutuse ja hoiatuse tegemist tasumisele kuuluva sunniraha suurus. Samas tuleb möönda, et kiri sisaldab selgelt eristatavat ning regulatiivset tähendust omavat resolutiivosa, milles määratakse sunniraha suurus, vabatahtlikuks tasumiseks antud tähtaeg (mis piirab haldusorgani tegevust kulude sissenõudmiseks täitemenetluses) ning hoiatatakse sunniraha tähtajaks tasumata jätmisel selle sissenõudmisega täitemenetluse seadustikus sätestatud korras koos täitemenetluse kuludega (tl 7). Riigikohtu halduskolleegium ei nõustunud analoogilises olukorras Tallinna Ringkonnakohtu seisukohaga, et tegemist on teabetoiminguga, vaid leidis, et eelnimetatud küsimuste lahendamine haldusaktiga on kooskõlas asendustäitmise ja sunniraha seaduse mõttega ning tagab puudutatud isiku õiguste piisava kaitse ega ületa haldusorganile antud pädevust (RKHK 26.01.2011 otsus asjas nr. 3-3-1-70-10, p 28). Eeltoodust järeldub, et Ida-Eesti päästekeskuse 12.12.11 vastus nr. 7.3-1/2372-22 on ka sunniraha tasumisega seotud osas halduskohtus vaidlustatav haldusakt.

23. Järgnevalt uurib kohus, kas OÜ M-NAR Kinnisvara esitas 12.12.11 haldusaktile vaide ning kas Ida-Eesti päästekeskus lahendas vaide vaideotsusega. Riigikohus on leidnud: „Kui puudutatud isik esitab vaidetähtaja (HMS § 75) jooksul akti andnud või kõrgemalseisvale haldusorganile tahteavalduse haldusakti muutmiseks või kehtetuks tunnistamiseks, tuleb eeldada, et isik soovib esitada vaiet, kuigi isik ei ole oma tahteavaldust vaidena pealkirjastanud või ei ole viidanud Haldusmenetluse seaduse 5. peatükile“ (RKHK 09.05.2008 määrus asjas nr. 3-3-1-22-08, p 12 ning 04.04.2003 määrus asjas nr. 3-3-1-32-03, p 16). Seega saab OÜ M-NAR Kinnisvara 14.12.2011 Ida-Eesti päästekeskusele adresseeritud mittenõustumist, mis on esitatud vaide esitamise tähtaja jooksul, pidada vaideks, mille Ida-Eesti päästekeskus oli kohustatud vaidemenetluse sätete alusel lahendama. Ida-Eesti päästekeskus vastas kaebajale 16.12.2011 selgitusega, et 12.12.2011 kirja ei saa haldusmenetluse seaduse sätete alusel vaidlustada. Ida-Eesti päästekeskuse 16.12.2011 selgituskirja võib seega tõlgendada HMS § 79 lg 1 p 1 kohase vaide tagastamisena põhjusel, et isikul puudub õigus vaiet esitada. Sellega rikkus Ida-Eesti päästekeskus OÜ M-NAR Kinnisvara õigust vaide menetlemisele.

24. Riigikohus on leidnud, et kohtusse pöördumise tähtaja kulgema hakkamine on seotud vaideotsuse kättetoimetamise ajaga. Kui haldusorgan ei ole aga avalduse esitaja subjektiivsete õiguste rikkumist vaidemenetluse käigus Haldusmenetluse seaduses ettenähtud korras kontrollinud, on rikutud avaldaja põhiõigust seadusega sätestatud menetlusele ning hea halduse tava (RKHK 09.05.2008 määrus asjas nr. 3-3-1-22-08, p-d 11 ja 13). HMS § 87 lg 1 sätestab: „Isikul, kelle vaie jääb vaidemenetluses rahuldamata või kelle õigusi vaidemenetluses rikuti, on õigus pöörduda halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud tingimustel ja korras kaebusega halduskohtusse.“ HKMS § 47 lg 2 sätestab: „Kui isik pidas

7 kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, võib kaebuse selle nõudega esitada 30 päeva jooksul arvates päevast, kui isikule tehti teatavaks kohtueelset menetlust lõpetav lahend, kui seadus ei sätesta teisiti.“ Ringkonnakohus on seisukohal, et HKMS § 47 lg 2 ei kohaldu ainult kohustusliku kohtueelse menetluse, vaid ka vabatahtliku kohtueelse menetluse korral. Ringkonnakohus leiab, et kui halduskohus teeb kaebuse saamisel kindlaks isiku õiguste rikkumise vaidemenetluses vaide ebaõige tagastamise tõttu, ei pea halduskohus menetlusökonoomia printsiibist lähtudes nõudma kaebuse esitamist vaide tagastamise toimingule, vaid võib lahendada ka kaebust vaide esemeks olnud haldusakti peale. Viimasel juhul hakkab kaebuse esitamise 30-päevane tähtaeg kulgema vaide tagastamise toimingule järgnevast päevast.

25. Tartu Haldukohus tegi õigesti kindlaks, et kaebaja ei pöördunud kohtusse 30 päeva jooksul arvates 16.12.2011 selgituskirja saamisest. Ida-Eesti päästekeskuse poolt Tartu Ringkonnakohtule telefoni teel edastatud andmetel saadeti 16.12.2011 selgituskiri koostamise kuupäeval OÜ M-Nar Kinnisvara meiliaadressidel XXX ning XXX. Viimane meiliaadress oli märgitud ka kaebaja vaidele. Kaebaja ei väida, et ta oleks 16.12.2011 selgituskirja kätte saanud nimetatud kuupäevast hiljem. Seega esitas OÜ M-NAR kaebuse halduskohtusse tähtaja rikkumisega.

26. Kaebetähtaja ennistamise taotlust lahendades viitas Tartu Halduskohus õigesti Riigikohtu praktikale leides, et vaidlustamisviite puudumine võib olla kaebetähtaja ennistamise aluseks, kui tähtaja möödalaskmine oli sellest tingitud või kui viite äratoomine võinuks viia kaebuse kiiremale esitamisele. HMS § 79 lg 3 kohaselt teatatakse isikule vaide tagastamisest posti teel vaide esitamisest alates seitsme päeva jooksul. Teates tuleb vaide tagastamist põhjendada ning selgitada edasikaebamise korda. OÜ-le M-NAR Kinnisvara vaide tagastamisel edasikaebamise korda ei selgitatud. Sellegipoolest ei ennistanud halduskohus kaebuse esitamise tähtaega, kuna leidis, et kaebaja näol ei ole tegemist õiguslikult kogenematu isikuga. Ringkonnakohus märgib, et toimiku materjalidest ei nähtu, et OÜ M-NAR Kinnisvara seaduslikul esindajal A. Rumjantsevil oleksid õigusalased teadmised, mis võimaldanuks iseseisvalt kohtusse pöördumise ajas ja vajaduses selgusele jõuda. Ka ei saa küsimust sellest, kas 12.12.2011 kirja näol oli tegemist halduskohtus vaidlustatava haldusaktiga pidada lihtsaks õigusküsimuseks.

27. Siiski tuleb halduskohtu lõppjäreldusega kaebetähtaja ennistamata jätmisel nõustuda. Riigikohus on kaebetähtaja ennistamise küllaldaseks põhjuseks teatud tingimustel pidanud õiguslikes küsimustes kogenematu inimese eksimust protsessitoimingutes. Tähtaja ületamine ei saa olla siiski vabandatav, kui kaebaja pole olnud piisavalt hoolikas selleks, et selgitada välja vaidluse algatamise kord, sh tähtajad. Ka õiguslikult kogenematul isikul ei ole alust eeldada, et vaidlust saab lahendada suvalises korras ja määramatult pika aja jooksul. Subjektiivsete õiguste kaitse süsteem Eesti kohtutes, kus menetluse algatamine sõltub isiku avaldusest, eeldab, et isikud näitavad ka ise oma õiguste kaitsel üles piisavat huvi. Kui kogenematul isikul tekib kahtlus oma õiguslikes teadmistes, peab ta mõistliku aja jooksul otsima professionaalset abi. Vajadusel saab isik koheselt pöörduda kohtu poole, taotledes tasuta õigusabi määramist. Kui kaebaja eksimus tugineb ametiasutuse või kõrvalise isiku poolt antud väärale informatsioonile, tuleb kaebetähtaja ennistamise otsustamisel hinnata, kas kaebajal oli küllaldane põhjus nõuannet usaldada (RKHK 01.10.2002 määruse asjas nr. 3-3-1-57-02 p 19).

28. Ringkonnakohus on seisukohal, et Ida-Eesti päästekeskuse tuleohutusbüroo juhtivinspektori väide 12.12.2011 kirja mittevaidlustatavuse kohta ei takistanud kaebajal

8 kohtusse pöördumise võimaluste sõltumatut kindlakstegemist professionaalse õigusnõustaja abiga, kuna kaebajal puudus alus eeldada, et tuleohutusbüroo juhtivinspektor omab professionaalseid teadmisi ka õiguse valdkonnas. Kolm ja pool kuud oma õiguste kaitse vajaduses ning kaebuse esitamise tähtajas selgusele jõudmiseks on ilmselgelt liiga pikk aeg ning annab tunnistust kaebaja hooletusest oma õiguste kaitsel. Eeltoodud kaalutlustel jääb määruskaebus rahuldamata ning Tartu Halduskohtu määrus jõusse.

Maili Lokk Agu Timmi Tiina Pappel