2-11-45816/58 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

18. jaanuar 2013, Tallinn Kohtukoosseis Kohtunikud Ülle Jänes, Ulvi Loonurm, Iko Nõmm Tsiviilasja number Tsiviilasi 2-11-45816 R Vi hagi M V vastu korteriomandi vabastamiseks ja üleandmiseks omaniku valdusesse Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 02.11.2012 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik M V apellatsioonkaebus Menetluse liik Kirjalik menetlus Menetlusosalised, nende esindajad Hageja R V (isikukood xxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxx), esindaja adv Veiko Viisileht (e-post menetlus@roedl.ee) Kostja M V (isikukood xxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxx), esindaja riigi õigusabi korras adv Gennadi Kull (e-post gennadikull @gmail.com)

RESOLUTSIOON

1. Keelduda menetlusse võtmast M V apellatsioonkaebust Harju Maakohtu 02.11.2012 otsuse peale ning tagastada kaebus läbivaatamatult selle esitajale.

2. Määruse ärakiri toimetada kätte menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib määrusega puudutatud menetlusosaline esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse ärakirja kättetoimetamisest.

Selgitused Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti seisukohti ja vastuväiteid teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta. Menetlusabi andmise taotlus ei peata menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui taotlust ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Asjaolud ja menetluse käik

Harju Maakohus rahuldas 02.11.2012 otsusega R V hagi M V vastu ning kohustas kostjat vabastama ja andma hageja valdusesse korteriomandi xxxxxxxxx, mis on kantud Harju Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr xxxxxxxxxx.

Kostja ei nõustunud maakohtu otsusega ja esitas apellatsioonkaebuse. Ühtlasi esitas kostja taotluse jätkata menetlusabi andmist ning vabastada ta kaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest.

Ringkonnakohus, tutvunud M V apellatsioonkaebusega ja taotlusega menetlusabi saamiseks, leidis, et menetlusabi andmiseks ei ole alust, sest puudub TsMS § 181 lg 1 p-st 2 tulenev eeltingimus (kavandatava menetluses osalemise edukus) ning esineb TsMS § 637 lg 1 p-s 6 sätestatud alus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumiseks (kaebuses toodud väidete õigsust eeldades ei saaks kaebust ilmselt rahuldada).

TsMS § 181 lg 1 p 2 kohaselt antakse menetlusabi taotlejale menetlusabi, kui on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas. TsMS § 184 lg 4 sätestab, et kui menetlusosalisele on antud menetlusabi ja ta kaebab kohtulahendi edasi, eeldatakse, et menetlusabi andmine kehtib ka igas järgmises kohtuastmes. Kohus kontrollib siiski kaebuse menetlusse võtmisel, kas on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas ja menetluses osalemine ei ole ilmselt ebamõistlik. Praegusel juhul ei ole ringkonnakohtul alust eeldada, et kostja osalemine apellatsioonimenetluses võiks olla edukas. Kaebuses väljatoodud asjaolud ei võimalda kummutada esimese astme kohtu lahendis tuvastatut ega teha maakohtust erinevat lõppjäreldust. Maakohus kohaldas materiaalõiguse norme ja hindas tõendeid õigesti. Kohus tuvastas vaidlusalused asjaolud õigesti.

Kuna kostja ei tõendanud, et tal on vaidlusaluse korteriomandi kasutamiseks või valdamiseks seaduslik alus (asja omanik, kinnistusraamatusse kantud piiratud asjaõigus või võlaõiguslik kokkulepe), kuulus hagi rahuldamisele. AÕS § 80 lg-te 1 ja 2 alusel on hagejal õigus nõuda korteriomandit välja kostja ebaseaduslikust valdusest. Ka sel juhul, kui kostjal oli õigus hageja vara tasuta kasutada, on selline õigus lõppenud. Tähtajatu tasuta kasutamise lepingu võib kasutusse andja üles öelda ja nõuda asja tagastamist igal ajal (VÕS § 393 lg 3). Vähemalt alates hagiavalduse kättesamisest on kostja teadlik, et hageja nõuab oma vara tagastamist (maakohtu varasema otsusega tsiviilasjas nr 2-09-8434 jäeti vaidlusalune korteriomand ja laenukohutused panga ees hageja ainuomandisse). Apellatsioonkaebuses kordab kostja esimese astme kohtu menetluses esitatud väiteid, mille kohta on maakohus oma seisukoha öelnud, tehes seda piisava põhjalikkusega. Kaebuses toodud väidete alusel ei ole ringkonnakohtul võimalik teha maakohtu otsusest erinevat otsust, mistõttu tuleb kaebust hinnata perspektiivituks. Eeltoodud põhjendustel puudub ringkonnakohtul apellatsioonkaebuse menetlususe võtmiseks õiguslik alus. Kui kohus keeldub apellatsioonkaebust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et kaebust ei ole esitatud (TsMS § 638 lg 10).

Ü. Jänes U. Loonurm I. Nõmm