3-12-873/72 · Tallinna Halduskohus Pärnu kohtumaja

3-12-873

1

K O H T U O T S U S K O H T U O T S U S K O H T U O T S U S K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL EESTI VABARIIGI NIMEL EESTI VABARIIGI NIMEL EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Kohus Kohus Kohus Tallinna Halduskohus

Kohtukoosseis Kohtukoosseis Kohtukoosseis Kohtukoosseis Kohtunik Annika Vendik

Otsuse tegemise aeg ja koht Otsuse tegemise aeg ja koht Otsuse tegemise aeg ja koht Otsuse tegemise aeg ja koht 14. jaanuar 2013 Pärnu kohtumaja Haldusasja number Haldusasja number Haldusasja number Haldusasja number 3-12-873 Haldusasi Haldusasi Haldusasi Haldusasi E. A´i ja OÜ Tambira kaebus, milles kaebajad taotlevad: - tühistada Are Vallavolikogu 29.03.2012 otsus nr 15; alterntiivsenõudena: - tuvastada Are Vallavolikogu 29.03.2012 otsuse nr 15 õigusvastasus: - välja mõista vastustajalt kaebaja poolt kantud menetluskulud

Asja läbivaatamise kuupäev Asja läbivaatamise kuupäev Asja läbivaatamise kuupäev Asja läbivaatamise kuupäev 13.detsember 2012

Menetlusosalised Menetlusosalised Menetlusosalised Menetlusosalised Kaebajad: E. A ja tema esindaja vandeadvokaat Enno Heringson; OÜ Tambira esindajad: juhatuse liige T. L, vandeadvokaat Enno Heringson ja nõustaja A L Vastustaja: Are Vallavolikogu esindajad: vallavanem L. L, abivallavanem S. T ja vandeadvokaat Ljudmila Tamar Arvamuse andja: Keskkonnaameti esindaja Käthlin Raudla

RESOLUTSIOON RESOLUTSIOON RESOLUTSIOON RESOLUTSIOON Jätta rahuldamata E. A´i ja OÜ Tambira kaebus haldusasjas nr 3-12-873.

Edasikaebamise kord Edasikaebamise kord Edasikaebamise kord Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse vahetult Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse teatavaks tegemisest 14. jaanuaril 2013.

ASJAOLUD ASJAOLUD ASJAOLUD ASJAOLUD

3-12-873

2

29.03.2012 Are Vallavolikogu otsusega nr 15 otsustas Are Vallavolikogu mitte nõustuda kaevandamise loa andmisegas Are kruusamaardla Are kruusakarjääri mäeeraldisele (tl 70). 27.04.2012 esitasid E. A ja OÜ Tambira kohtule kaebuse, milles taotlesid Are Vallavolikogu 29.03.2012 otsuse nr 15 tühistamist (tl 6-18). 18.05.2012 määrusega jäeti kaebus käiguta (tl 72-73). 14.06.2012 määrusega võeti kaebus menetlusse (tl 78). 26.07.2012 esitas vastustaja vastuväited kaebusele (tl 90-92). 11.09.2012 määrusega kaasati menetlusse arvamuse andjana Keskkonnaamet (tl 110-111). 24.09.2012 esitas Keskkonnaamet arvamuse kaebuses (tl 120-123). 30.10.2012 määrati asjas kohtuistung (tl 138). 16.11.2012 täpsustas kaebaja oma seisukohti (tl 150-156). 19.11.2012 esitas kaebaja taotluse tõendite juurdevõtmiseks (tl 159-160). 04.12.2012 esitas vastustaja täiendavad vastuväited kaebusele (tl 170-173).

MENETLUSOS MENETLUSOS MENETLUSOS MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD ALISTE SEISUKOHAD ALISTE SEISUKOHAD ALISTE SEISUKOHAD

Kaebajate hinnangul on Are Vallavolikogu 29. märtsi 2012 otsuse nr 15 näol tegemist sisuliselt eelhaldusaktiga, mis kaebajate jaoks on lõplikku negatiivset tagajärge ja huvide kahjustumist kaasa toovaks dokumendiks, milles tehtud menetlusvigade kõrvaldamine edasises menetluses ei ole enam võimalik. Kaevandamisloa andmisest keeldumine rikub otseselt vastava taotluse esitanud isiku (kaebaja II) ning maaomaniku (kaebaja I) huve, kes on mõlemad kaevandamisloa saamisest huvitatud. Seega rikub kaebajate poolt vaidlustatud menetlustoiming kaebajate subjektiivseid õigusi, kuivõrd kaevatavas otsuses sisalduvate puuduste tulemusel ei saa ka lõplik haldusakt olla kaebajate jaoks õiguspärane, st edasises menetluses ei ole võimalik MaaPS § 34 lg 1 p 16 regulatsioonist lähtuvalt enam kaebajate subjektiivsete õiguste rikkumist kõrvaldada. Are Vallavolikogu poolt tehtud kaalutlusotsuse tegemisel on tehtud olulisi menetlusvigu, mis on kaasa toonud lõppastmes põhjendamatu haldusakti, mis riivab kaebajate õigusi ning huve. Kaevatava Are Vallavolikogu 29. märtsi 2012 otsuse nr 15 motiveeriv osa on napisõnaline. Kaevatavast otsusest ega selle seletuskirjast ei tulene ühtegi objektiivset põhjendust. Are Vallavalitsuses oli enne otsustatud nõusolekut mitteandva otsuse projekti koostamine kui OÜ-l Tambira lasti ikka näiliselt veel menetlustoiminguid teha, kusjuures antud tähtajad olid ebareaalselt lühikesed. Are Vallavolikogu ei ole oma otsust sisuliselt kaalunud, võttes arvesse kõigi poolte sh avalikkuse huvi, millest tulenevalt on vastav kaalutlusotsus motiveerimata. Kohalik omavalitsus on püüdnud esiteks oma otsust motiveerida üldplaneeringuga ja teiseks kohalike elanike arvamusega. Kaebajad ei tuvastanud ühtegi piirangut, mis Are valla kehtiva üldplaneeringu kohaselt takistaks kruusakarjääri rajamist. Kõnealune Alt-Põllu maaüksus katastritunnusega 14901:002:0411 ei asu Are valla üldplaneeringust nähtuvalt mingis piiranguvööndis sh ka mitte rohevööndis, Natura 2000 võrgustikus või looduskaitse alal – märgitust tulenevalt pole isegi keskkonnamõju hindamine antud juhul vajalik olnud. Kaebajad on täitnud kõik seadusest ja üldplaneeringust tulenevad nõuded sh teavitanud maardlate arendamise kavatsusest kohalikku omavalitsust ja Keskkonnaametit, planeerinud kaevandamiseks rakendada tehnoloogiaid, mille puhul keskkonnale ja isikutele tekitatav kahju oleks minimaalne. Maavara on antud juhul arvele võetud keskkonnaregistris. Täidetud on ka muud seaduses ning üldplaneeringu lk 38 loetletud tingimused. Kaevatavast otsusest ei nähtu ega ka mitte ühestki teisest menetluse läbiviimisel koostatud dokumendist, et vastavaid küsimusi oleks ka kaebajate huvide seisukohalt üldse kaalutud. Samuti ei nähtu otsusest ka kohaliku omavalituse enda huvide kaalumine. MaaPS ei tulene kohalike elanike nõusoleku vajadust, vaid vajalik on kohaliku omavalitsuse kaalutletud ja kõigi huvigruppide huve sisaldav otsus. Kohalik omavalitus peab elanike

3-12-873

3

arvamusega arvestama, kuid nägema kaugemale ja arvestama ka avalikku objektiivset huvi, mitte iga üksikisiku subjektiivseid emotsioone. Are vald on ise pika aja jooksul näidanud üles võimetust Eavere külla viivat teed heakorrastada – rajatava karjääri kaasabil saaks viidatud probleem elanike jaoks äärmiselt soodsa lahenduse, millega tee olukorda mitte ainult ei parandata, vaid see muudetakse lausa tolmuvabaks soolatamise läbi ning elamute lähedale on välja pakutud kõvakatte paigaldamine. Kohalik omavalitsus ei ole vastavat aspekti üldse kaalunud. Üldplaneeringus sätestatud eesmärk, et piirkonnas säilitatakse maksimaalselt põllumaid ei saa olla karjääri rajamise takistuseks. Põllumaade suurt osakaalu arvestades ei muudaks E. Aile kuuluval kinnisasjal karjääri ja hilisemalt tehisjärve rajamine midagi drastiliselt põllumajandustoodangu osas. Kaevatavas otsuses ei ole analüüsitud ega välja toodud, kuidas mõjutaks kohalikku põllumajandustoodangut kõnealusel kinnistul põllumajanduse mitteviljelemine ja kuidas E. Ai maadelt saadav toodang mõjutaks avalikku huvi just vastava põllumaa säilimise osas. Kinnisasjalt põllumajandusliku toodangu mittesaamine ei mõjuta ka kuidagi avalikku huvi ega oleks isegi mitte avaliku huvi aspektist kuidagi tunnetatav, millest tulenevalt on vastav kohaliku omavalitsuse põhistus ainetu. Vallavolikogu mõttekäik ei ole kontrollitav ega selge. Kaevatavast otsusest ei nähtu ning teadaolevalt ka ei ole Are vallas ühtegi aktiivset liiva- ja kruusa karjääri. Lähiajal planeeritakse Via Baltica ümbersõidu ehitus, mis on äärmiselt olulise tähtsusega mh ka vastava karjääri seisukohalt: sellises mahus lähedal asuv objekt võimaldaks karjääri ressursi maksimaalselt efektiivselt ja optimaalse ajaga realiseerida. Karjäär õnnestuks seega minimaalse ajaga rekultiveerida puhke- ja virgestusalaks ilmestades külapilti kauni tehisjärvega. Kohalik omavalitsus ei ole arvestanud ka näiteks keskkonnatasude seadusest tuleneva kasuga kohalikule omavalitsusele. Seega ei nähtu otsusest sisuliselt mitte kellegi teise huvide kaalumine kui Eavere külaelanike, kellest osa näiteks 19. märtsi 2012. a pöördumisele allkirja andnud isikutest ise Eavere külas ei elagi. Kaevatavast otsusest ei nähtu mitte üheski osas, millise avalik-õiguslikes huvides oleva eesmärgi saavutamiseks on ta antud. Samas on kogu menetluse jooksul OÜ Tambira selgitanud, et tagab vahetult kaevandamise mõjualas elavate inimeste õiguste kaitse kaebajaid kõige vähem koormaval viisil. Kaevatavast otsusest ei nähtu mitte ühegi OÜ Tambira poolt välja pakutud meetme analüüsimine või rakendamise kaalumine. Volikogu on lähtunud üksnes perekond R ja nende lähedaste tuttavate meelsusest ning mitte terve küla arvamust arvestades. Kaevandamise mittelubamine aga jätab kaebajate õigused täies mahus realiseerimata ja riivab nende huve liigselt. OÜ Tambira on pakkunud välja mitmeid teega seotud probleemi lahendusi. Nii müra kui tolmu probleem on võimendatud ning ei ole näha, et kohalik omavalitsus oleks üldse kaalunud OÜ Tambira selgitusi vastavate mõjude vähendamise osas. Are vallavolikogu ei ole kaalutlusõigust teostanud adekvaatselt ja õiguspäraselt. Vastustaja on tuginenud üksnes perekond Ri ja veel mõningate isikute kategoorilisele keeldumisele karjääri rajamisest, ilma et oleks sisuliselt kaalunud karjääri rajamise poolt ja vastu argumente. Kõik vastustaja viited võimalikele probleemidele on paljasõnalised ja täies ulatuses argumenteerimata. Vastustaja ei ole oma kaalutlusotsuse tegemisel välja toonud võimalike mõjutuste ulatust, mis võiks põhjendada otsustuse õigsust. Vastustaja ei ole toonud keeldumises välja mitte ühegi konkreetse mõjutuse ulatust ega ole analüüsinud mitte ühtegi OÜ Tambira vastuargumenti ja probleemi lahenduspakkumisi, samuti ka mitte võimalike mõjutuste ulatust. Antud juhul ei ole kaevatavas otsuses esile toodud ühtegi adekvaatset põhjendust kaevandamisloa nõusoleku andmisest keeldumiseks. Vastustaja andis geoloogilise uuringu jaoks nõusoleku, peale mida viidi läbi vastav uuring, millega tehti kindlaks kruusa ja liiva varu maardlas. Geoloogilise uuringuga nõustumisel kinnitas vastustaja oma positiivset seisukohta karjääri rajamiseks. Kuna keegi uuringu teostamisele vastu ei vaielnud, siis oli kaebajal I kindlus tellida märkimisväärse summa maksnud geoloogiline uuring eesmärgiga asuda kinnistul kaevandama.

Vastustaja esitatud kaebust ei tunnista. Kaevatav volikogu otsus, mis sisaldab Are Valla arvamust kaevandamisloa menetlemisel, võib puudutada vaid loa taotleja, st kaebaja II

3-12-873

4

subjektiivseid õigusi. Kaevandamisloa taotluse esitas Keskkonnaametile 01.08.2012 Kaebaja II ning kaevatav otsus tehti just selle taotluse alusel algatatud menetluse käigus; taotlusele oli lisatud maavara omaniku E. A kirjalik nõusolek. Kaebaja I subjektiivsed õigused käesolevas asjas puuduvad. Vastustaja ei nõustu, et kaevatav volikogu otsus kitsendab või riivab kinnistu omaniku omandiõigust, sh õigust kinnistut kasutada. Kaebaja I kinnistu kasutamise sihtotstarbeks on maatulundusmaa ning selle muutmiseks on ette nähtud eraldi menetlused. Kaebaja II subjektiivsete õiguste rikkumist ei ole veel toimunud. Maavara kaevandamisloa taotlemise menetlus on käimas ning selle lõpptulemus on teadmata. Vastustaja arvates kaebuse sisulised vastuväited on võimalik esitada vaid vaidlustades arvamuse koos lõpliku haldusaktiga ja nende kohtulik kontroll on piiratud. Vastustaja leiab, et kaevatava volikogu otsuse näol on tegemist toiminguga, mida tühistamiskaebuse esitamisega tühistada ei saa. Üldjuhul saab menetlustoiminguid vaidlustada koos lõpliku haldusaktiga. Seda toetab ka maapõueseaduse § 34 lg 1 p 16 ja lg 2, millest ei tulene otseselt keskkonnaameti kui lõpliku haldusakti andja absoluutset õigust kaevandamisloa väljastamisest keeldumiseks. Kohaliku omavalitsuse luba võib asendada Vabariigi Valitsuse nõusolek ja ei oma tähtsust, kelle omandis maavara on. Seega kaevandamisloa taotlemise menetluses on enne lõpliku haldusakti andmist võimalikud veel toimingud (Vabariigi Valitsuse nõusoleku andmine), mida on võimalik samuti vaidlustada koos lõpliku haldusaktiga. Seega puudub kaebajal I käesolevas asjas kaebeõigus. Vastustaja poolt kaalutlusõiguse kasutamise tulemusena leiti, et Are vald ei nõustu kaevandamise loaga elanike huvides ning taotleja huvi ja avalik huvi ei kaalu seda üles. Arvamuse andmisel kaevandamisloa taotluse menetlemisel on vastustajal lai kaalutlusruum, mille üle kohtul ei ole võimalik arutleda ning elanike vastuväited ja ohud on reaalsed. Kaebajad väidavad ekslikult, et otsus on motiveerimata ja asjaolu, et otsuse motiivid ei meeldi kaebajatele, ei saa lugeda otsuse puudusteks. Vastustaja arvates puudub alus kaevatava otsuse tühistamiseks ka sisuliselt. Kaebajad väidavad õigesti, et Are valla üldplaneeringuga on jäetud võimalus seni kasutusse võtmata maardlate maa-alade määratlemine mäetööstusmaana pärast maavara kaevandamise loa taotlemist ja selle saamist õigusaktides sätestatud korras ja tingimustel. Alt kinnistu läheduses on üldplaneeringus ette nähtud puhke- ja virgestusala loomine katastriüksusele nr 14901:002:0423 endise karjääriala korrastamise eesmärgiga. Are valla üldplaneeringu p 2.1.3 ja 2.6.3 järgi Eavere külas tuleb säilitada maksimaalselt põllumaid, rahulikku ja turvalist elukeskkonda ning arendamist. Vastustaja jätab tähelepanuta kaebaja väited seoses sunniviisilisele põllumajanduse arendamisega vastavalt üldplaneeringule. Eavere külas asuvate kinnistute kasutamise sihtotstarbeks on maatulundusmaa, mis võimaldab tegeleda põllumajandusega ja elada taludes. Sellisena on ka üldplaneeringus Eavere küla maade kasutamise sihtotstarve määratud (PlanS§ 8 lg 3 p 3). Are Valla üldplaneering kehtestati 29.12.2009 ja seda 15 aastaks. Kaebajad ei ole välja toonud ühtegi arvestatavat põhjust, miks väljakujunenud elukeskkonnas peavad tulema nii tõsised muudatused, mis puudutavad kõiki elanikke. Planeeritava karjääri kohal on hetkel viljapõld (teravili) kogu katastriüksuse ulatuses, s.o ca 18 ha. Karjääri tarvis planeeritakse sellest ca 9 ha, mille tõttu läheb kaduma väärtuslik haritav maa ja vilja kasvatamine osutub võimatuks, isegi kui põllumajandusega ei tegele kinnistu omanik E. A ise. Vastustaja arvates on tõsiseks probleemiks elanikele asjaolu, et kohalikel teedel on halb vastupanuvõime suurele liikluskoormusele. Suurema liiklusvõimega (tihe kuni 30-40 t R transport) teed pole Eavere külas vaja. Tee parandamine oleks vajalik ainult seoses tee kasutamisega kaevandust teenindatavate veokite poolt. Käesoleval ajal koormus on minimaalne, seda kasutavad kohalikud elanikud (Eavere külas on 32 elanikku). Suureneva liikluskoormusega kaasnevad vibratsioon (tee läheduses asuvatele majadele), müra (tee läheduses asuvatele majadele) ja tolm. Eavere külas elavad põhiliselt eakad inimesed, abikaasad R´id on mõlemad töövõimetud isikud. Karjääri planeeritakse Ride kinnistu piirile ja see mõju ulatub ehitisteni (elumaja, kasvuhoone). Otsuses küll ei kajastu kaebajate argumendid ja pakutud lahendused probleemide leevendamiseks, kuid tegemist ei ole sellise menetlusveaga, mille tõttu tuleb otsus tühistada. Otsuses ja seletuskirjas on välja toodud

3-12-873

5

kaalutlused, miks vastustaja arvamus oli kaevandamisloa väljastamisega mitte nõustuda. Osundatud oli ka asjaolule, et kaebajate pakutud väljaveo marsruut mööda Tootsi-Lavassaare raudtee tammi eeldas läbivate kinnistute omanike nõusolekuid, mida vastustaja palus enne küsimuse otsustamist esitada. Selleks oli kaebajatel kaks nädalat aega, kuid kaebajad ei ole ühtegi nõusolekut ega kokkulepet kinnistu omanikega esitanud. Kaalutledes avalikku huvi, ei pidanud vastustaja oluliseks avaliku huvi all pidada silmas valla väidetavat kasu kruusa soetamisel vallateede remondi tarvis, kuna kruusa ja täiteliiva kaevandamisega tegelevaid karjääre piisavalt ja teed, mis ei kuulu vallale, ei ole vallal kohustust remontida või ümber ehitada. Arvestades ka planeeritavat kaevandatavat kogust – ehituskruus 58 tuhat m3 ja La 139 tuh m3, mida saab kasutada vaid mõne kilomeetri tee ehitamiseks, ei ole ka sel juhul tegemist arvestatava avaliku huviga. Avalik huvi ei saa hõlmata materiaalseid aspekte. Asjakohatu on kaebajate väide kohaliku omavalitsuse kasu kohta maavara kaevandamise tasu laekumisest vallaeelarvesse. Nimetatud kasu ei esine ja keskkonnatasude seaduse § 13 ei anna alust tasu laekumiseks vallaeelarvesse. Are kruusamaardla Are kruusakarjääri mäeeraldise kaevandamise eest ei kanta maavara kaevandamisõiguse tasust 100% kohaliku omavalitsuse eelarvesse, kuna tegemist ei ole riigile kuuluva maavaravaruga. Kaebajate argumendid on vastustaja ja Eavere küla elanike poolt ära kuulatud mitmel koosolekul. Kaebajad esitasid oma selgitused ka kirjalikult, seega on alusetu väita, et nende ärakuulamisõigus oli kuidagi rikutud. Vastustaja ei nõustu kaebajatega ka selles, et kaebajatel oli õigustatud ootus saada positiivne arvamus. Volikogu otsuse põhjendavas osas märgiti, et uuringu võimalik tulemus – maavaravaru tuvastamise korral selle võimalik kaevandamine – on vallarahva ja vallavolikogu, eeskätt aga Eavere küla elanike ja taotleja naabrite kestva avaliku huvi objektiks. Vastustaja ei andnud arvamust uuringuloa kohta, vaid võttis materjalid teadmiseks ning Keskkonnaamet langetas otsuse uuringuloa andmiseks ilma Are Valla arvamuseta HMS § 16 lg 2 viimse lause tähenduses. Vastustaja ei nõustu kaebajatega selles, et kaebajate pakutud lahendused kaevandamise võimaldamiseks on piisavad ja tagatud õigusaktides sätestatud võimalustega. Kaebajate arvates tuleb neid ja Halinga Vallas tegutsevaid ettevõtjaid kohelda võrdselt ja ainuüksi selle tõttu anda positiivne arvamus. Vastustaja on aga seisukohal, et antud juhul ei ole tegemist võrdse kohtlemise printsiibi kohaldamisega, kuna tegemist on erinevate omavalitsustega, kellest igaüks korraldab kohaliku elu oma haldusterritooriumil ja kui seadused on kõigile täitmiseks kohustuslikud, siis kaalutlusõiguse kasutab iga omavalitsus iseseisvalt ja vastavalt konkreetsele olukorrale.

Arvamuse andja on seisukohal, et kohaliku omavalitsuse nõusoleku andmine või andmisest keeldumine MaaPS § 14 lg 2 kohaselt on menetlustoiming. Loa andja võib hinnata kohaliku omavalitsuse nõusoleku andmisest keeldumise asjakohasust ning kui loa andja leiab, et hoolimata kohaliku omavalitsuse keelduvast seisukohast tuleks luba riikliku huvi olemasolul anda, siis võib ta pöörduda MaaPS § 20 lg 3 alusel nõusoleku saamiseks Vabariigi Valitsuse poole. Samas on kohaliku omavalitsuse seisukoht siiski siduv selles tähenduses, et ei loa andja ega ka Vabariigi Valitsus ei saa ümber hinnata kohaliku omavalitsuse seisukohti, sh hinnata nende õiguspärasust. Kuna kohaliku omavalitsuse keeldumine nõusoleku andmisest on kaevandamisloa andmise üle otsustajale siduv, siis on selle otsuse vaidlustamine ka lubatav. Kaebajatel on kaebeõigus ja kaevatav toiming võib rikkuda nende õigusi, kui nende taotluse lahendamisel on vastustaja poolt antud keeldumine õigusvastane. Keskkonnaametil puudub õigus hinnata kohaliku omavalitsuse nõusoleku andmisest keeldumise asjakohasust. Samas kohaliku omavalitsuse vastuseis kaevandamisloa väljaandmisele ei tähenda, et luba pole üldse võimalik välja anda. Kohaliku omavalitsuse poolse mittenõustumise korral võib kaevandamisloa välja anda, kui selleks on Vabariigi Valitsuse nõusolek. Vabariigi Valitsuse nõusoleku saab anda, kui on tuvastatud riiklik huvi, mis kaalub üles kohaliku omavalitsuse huvi loa mitteandmiseks. Keskkonnaamet kui loa andja analüüsib pärast kohaliku omavalitsuse mittenõustuva seisukoha saamist, kas on olemas riiklik huvi, mis annab aluse pöörduda Vabariigi Valitsuse poole kohaliku omavalitsuse nõusolekut

3-12-873

6

asendava Vabariigi Valitsuse nõusoleku saamiseks. Kui analüüsist selgub, et riiklik huvi puudub, siis ei ole põhjust Vabariigi Valitsuse poole pöörduda tulenevalt keskkonnaministri 04.10.2010 käskkirjast nr 1382 “Maapõueseaduse alusel antavate Vabariigi Valitsuse korralduste eelnõude ettevalmistamise töökorraldus Keskkonnaministeeriumi haldusalas." Kui üleriigilist huvi ei tuvastata, on loa andjal alus keelduda loa andmisest. Kui loa andja tuvastab üleriigilise huvi, siis valmistatakse ette Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu, mis samas ei taga aga nõusoleku saamist. Lisaks ei tulene Vabariigi Valitsuse nõusoleku saamisel loa andjale kohustust luba kindlasti väljastada.

KOHTU PÕHJENDUSED KOHTU PÕHJENDUSED KOHTU PÕHJENDUSED KOHTU PÕHJENDUSED

Kaebaja esitas kohtule kaebuse, milles taotleb kaevatava otsuse tühistamist. Esitatud taotlus on kooskõlas HKMS § 37 lg 2 p 1. Kaebus on esitatud 27.04.2012 vastustaja 29.03.2012 otsusele. Seega on kaebus esitatud HKMS § 46 lg 1 sätestatud tähtaja jooksul. Kohtuistungil esitas kaebaja alternatiivse taotluse, milles taotles kaevatava otsuse kui toimingu õigusvastasuse tuvastamist, mis on kooskõlas HKMS § 37 lg 2 p 6 (tl 203). Arvestades vaidlustatud toimingu sooritamise ning kaebuse esitamise aega, on taotlus esitatud HKMS § 4 6 lg 5 sätestatud tähtaja jooksul. Arvestades eeltoodut on kaebus lubatav.

OÜ Tambira esitas Keskkonnaameti Pärnu-Viljandi regioonile 10.08.2011 taotluse maavara kaevandamiseks Pärnumaal Are vallas Eavere külas paiknevas kohaliku tähtsusega Are kruusamaardla Are kruusakarjääri mäeeraldisel. Mäeeraldis ja selle teenindusmaa asub E. Ai´ile kuuluval Alt-Põllu maaüksusel. E. A on 25.07.2011 andnud OÜ-le Tambira Are kruusakarjääri mäeeraldise maavara kaevandamiseks ning kaevandusloa taotlemiseks tl 42). Mäeeraldise põhimaavaraks on ehituskruus ning maavara varu osas läbiviidud geoloogiline uuring. Maavara kaevandamise loa osas menetluse algatamise kohta on avaldatud teade väljaandes Ametlikud Teated. Keskkonnaamet saatis MaaPS § 28 lg 3 alusel taotluse koos lisadega arvamuse andmiseks Are vallale. Eelpool nimetatud faktiliste asjaolude üle asjas vaidlust ei ole. Maapõueseaduse § 28 sätestab kaevandamisloa saamiseks esitatud taotluse menetlemiseks läbiviidavad toimingud. Lähtudes maapõueseaduse § 28 lg 3 saadab loa andja kaevandamisloa taotluse ning taotluse kohta tehtava otsuse eelnõu arvamuse saamiseks Eesti Maavarade Komisjonile ja kavandatava kaevandamiskoha kohalikule omavalitsusele, kes teatavad oma arvamuse kirjalikult. Kohus nõustub vastustaja ja arvamuse andja seisukohaga, mille kohaselt on Are Vallavolikogu poolt nõusoleku andmisest keeldumine menetlustoiming, kuna maapõueseaduse § 28 lg 2 alusel antud arvamuse puhul on tegemist osaga kaevandamisloa taotlemise menetlusest. Taotlus lahendatakse otsusega kaevandamisloa andmise või kaevandamisloa andmisest keeldumise kohta. Tulenevalt eeltoodust tuleb jätta rahuldamata kaebaja taotlus tühistada Are Vallavolikogu 29.03.2012 otsus nr 15.

Kohus menetleb käesolevas asjas kaebaja alternatiivset taotlust tuvastada Are Vallavolikogu 29.03.2012 otsuse nr 15 kui toimingu õigusvastasus. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et menetlustoimingute iseseisev vaidlustamine on võimalik üksnes olukorras, kus nõusoleku, arvamuse või kooskõlastuse mitteandmisest tuleneb siduv keeld taotluse lahendamisel. Lähtudes maapõueseaduse § 34 lg 1 p 16 keeldutakse kaevandamisloa andmisest, kui kohalik omavalitsus ei ole kaevandamisloa andmisega nõustunud.

3-12-873

7

Seega on kohaliku omavalitsuse keeldumine nõusoleku andmisest kaevandamisloa andjale, antud juhul Keskkonnaametile, siduv. Õige on vastustaja väide selle kohta, et pärast kohaliku omavalitsuse keeldumist on kaevandamisloa andjal võimalik kaaluda, kas keelduda loa andmisest või pöörduda Vabariigi Valitsuse poole nõusoleku saamiseks. Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium leidis kohtuasjas nr 3-4-1-9-09 tehtud otsuse p-s 29, et Vabariigi Valitsuse nõusolekul kohaliku omavalitsuse mittenõusolekust möödamineku võimaluse eesmärk on vajadus tagada, et riigil oleks lõpliku otsuse tegemise õigus maavarade uurimist ja kaevandamist kui rahvusliku rikkuse säästlikku kasutamist puudutavates küsimustes. Kolleegium asus aga seisukohale, et arvestades intensiivset sekkumist kohaliku omavalitsuse enesekorraldusõigusesse, peab Vabariigi Valitsus nõusoleku andmisel kaaluma, millised on need üleriigilised sotsiaalsed, keskkonnahoiu- või majandushuvid, mis tingivad vajaduse väljastada luba just konkreetse omavalitsusüksuse territooriumi kohta (otsuse p 33). Põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi lahendist tuleneb, et Vabariigi Valitsus ei teosta MaaPS § 20 lg 3 alusel kontrolli kohaliku omavalitsuse vastavate otsuste üle, vaid langetab oma otsuse, kaaludes riikliku huvi olulisust. Kui kohalik omavalitsus lähtub nõusoleku andmise üle otsustamisel omavalitsusüksuse ja kohaliku kogukonna huvidest, siis Vabariigi Valitsus hindab seda, kas riigi huvi kaalub üles kohaliku omavalitsuse poolt väljatoodud põhjused loa mitteandmiseks. Lähtudes eeltoodust on kohaliku omavalitsuse seisukohad loa andjale siduvad ning neid ei saa ümber hinnata ka Vabariigi Valitsus. OÜ Tambira esitas taotluse maavara kaevandamiseks ning osaühingu eesmärgiks on E. A´i kinnistul asuva maavara kaevandamine. Asjas esitatud väidete kohaselt on maavarade kaevandamine osaühingu peamiseks tegevusalaks. Kaebuse kohaselt on E. A´i eesmärgiks talle kuuluval kinnisasjal kruusa kaevandamine ja sellest kasu saamine, hiljem ala tehisjärveks ümberkujundamine ning võimalusel talus turismiga tegelemine. Seega omaks kaevandamisloa alusel kavandatav tegevus mõlema kaebajate suhtes olulist ja reaalset mõju. Arvestades eeltoodut on kaebajatel lubatav kohaliku omavalitsuse poolt nõusoleku andmisest keeldumise iseseisev vaidlustamine ning kaebuse esitamine oli vajalik kaebajate õiguste kaitseks.

Lähtudes HMS § 5 lg 1 määrab menetlustoimingu vormi ja muud haldusmenetluse üksikasjad haldusorgan kaalutlusõiguse alusel, kui seaduse või määrusega ei ole sätestatud teisiti ning kooskõlas HMS § 4 lg 2 tuleb kaalutlusõigust teostada kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve. Seega tuleneb menetlustoimingute põhjendamise nõue haldusmenetluse üldpõhimõtetest. Tulenevalt eeltoodust oli vastustaja poolt kaevandamise loa andmisega mitte nõustumine seotud kaebajate õigustega, mistõttu oli Are Vallavolikogul kohustus põhjendada kaebajate õiguste piisava kaitse võimaldamiseks nõusoleku mitteandmist ulatuses, mis lubaks nõusoleku mitteandmise põhjuseid hinnata.

Kaebajate väidetel ei tulene Are valla üldplaneeringust mitte mingeid piiranguid kaevandmise loa andmiseks. Antud väidet vastustaja vaidlustanud ei ole. Sama seisukoht on toodud ka kaevatavas otsuses: vaidlustatud otsuses on selgitatud Are vallas kaevanduste rajamise võimalikkust arvestades üldplaneeringu selgitusi ning jõutud järeldusele, et valla üldplaneeringu alusel on võimalik uusi kaevandusi vallas kasutusele võtta (tl 70 pöördel teine lõige esimene ja teine lause). Kuna nimetatud asjaolu üle puudub asjas vaidlus, ei anna kohus hinnanguid menetluses esitatud väidetele seoses üldplaneeringu piirangutega/keeldudega kaevandmise loa andmisel.

Are Vallavolikogu on 19.02.2010 otsusega nr 9 on võtnud teadmiseks E. A´i poolt esitatud uuringu loa taotluse materjalid ja otsuste eelnõud. Vallavolikogu otsuses on selgitatud, et

3-12-873

8

maatükil maavara tuvastamise korral, toimub selle võimaliku kaevandmise otsustamine kaalutlusõiguse alusel (tl 26). Eesti Maavarade Komisjon on 23.03.2012 protokollilise otsusega nõustunud E. A´ile geoloogilise uuringuks loa andmisega ning on kooskõlastanud Keskkonnaameti Pärnu-Viljandi regiooni juhataja korraldused E. A´ile geoloogilise uuringu läbiviimiseks loa andmiseks ja keskkonnamõjude hindamise algatamata jätmiseks (tl 27, 28-29. 30). Keskkonnaameti Pärnu-Viljandi regiooni 14.05.2010 korraldusega nr PV 1-15/70 anti E. A´ile geoloogilise uuringu luba maapõueseaduse § 14 lg 4 alusel (tl 30, 31). Maapõue seadus § 14 lg 4 sätestab, et üldgeoloogilise uurimistöö loa, kui luba ei taotleta maavara otsinguks, ja uuringuloa kohaliku tähtsusega maardlas annab Keskkonnaamet, arvestades Eesti Maavarade Komisjoni arvamust loa taotluse ja käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud otsuse eelnõu kohta. Käsitletud paragrahvi lg 2 kohaselt saadab loa andja üldgeoloogilise uurimistöö loa või uuringuloa taotluse ning taotluse kohta tehtava otsuse eelnõu arvamuse saamiseks Eesti Maavarade Komisjonile ja taotletava uuringuruumi asukoha kohalikule omavalitsusele, kes annavad oma arvamuse kirjalikult. Lähtudes maapõueseaduse § 14 lg 2, lg 4 on kohaliku omavalitsuse ja Keskkonnaameti vaheline õiguslik vahekord uuringuloa taotluse menetluses haldusesisene. Samas on kohaliku omavalitsuse keeldumine nõusoleku andmisest uuringuloa andmise üle otsustajale siduv (MaaPS § 20 lg 1 p 9). Kuid arvestades seda, et nimetatud seaduse § 25 lg 1 kohaselt tekib maavara kaevandamise õigus kaevandamise loa alusel, ei saanud kaebajal taotluse menetlemise ajal ja/või uuringute läbiviimise käigus olla veendumust, et taotluse menetlemisel ei tuvastata kaevandamisloa andmisest keeldumise aluseid (MaaPS § 34). Seega ei saanud kaebajal Are Vallavolikogu on 19.02.2010 otsuse nr 9 alusel tekkida õigustatud ootust positiivse otsuse saamiseks maavara kaevandamiseks.

Volikogu vaidlustatud otsuses märgitud faktilise asjaolude üle menetlusosaliste vahel vaidlust ei ole. Asjas ei ole menetlusosaliste vahel vaidlust ka selle üle, et kaevatava otsuse sisu hindamisel tuleb arvestada kaevatava otsuse juurde koostatud seletuskirja (tl 15-16, 69). Kaevatava otsuse kohaselt kasutab vald talle antud kaalutlusõigust ning otsuses toodud selgituste kohaselt on valla hinnangul käesoleval juhul määravaks kohalike elanike seisukoht, mis ei toeta kaevanduse rajamist. Otsust on põhjendatud ka piirkonna olemasoleva keskkonna säilitamise vajadusega ning piirkonna arendamise põhimõtetega lähtudes üldplaneeringu p 2.1.3, 2.6.3. Otsuses on käsitletud kohalike teede olemasolevat olukorda ja liikluskoormust. Otsustuse kohaselt on Pärnumaal piisavalt kruusa ja täiteliivaga tegelevaid karjääre ning jõutud järeldusele, kohaliku tähtsusega kruusamaardlas kaevanduse rajamine ei oma sellist majanduslikku tähtsust, mis kaaluks üles kohaliku kogukonna soovi säilitada ja hoida väljakujunenud elukeskkonda (tl 70 pöördel). Otsuse eelnõu juurde on koosatud seletuskiri otsuse eesmärgi, juriidilise aluse, eelnõu sisu kohta ning tehtud ettepanek mitte nõustuda kaevanduse rajamisega Eavere külla (tl 69). Seletuskirjas on märgitud, et otsuse eelnõu koostamise aluseks on kohaliku kogukonna seisukoht ning Are valla üldplaneering. Elanike vastuseisu osas on väljatoodud järgmised asjaolud: kohalikul maanteel puudub vastupanuvõime suurenevale liikluskoormusele; kaevandamine kahjustaks eelkõige prk R´i elukeskkonda, kes on elanud kaevanduse läheduses ja pidanud aastakümneid kannatama endise kaevanduse mõjusid; transpordist ja kaevandamisest tingitud müra ja tolmu saaste tõttu langeks piirkonna elukeskkonna kvaliteet, mis võib endaga kaasa tuua antud piirkonna tühjenemise. Samuti on eelnõus ära toodud kaevandamise võimalikud mahud ning leitud, et tegemist on väikese kaevandamismahuga karjääriga, mis ei too kaasa olulist avalikku huvi kaevandmiseks kohalikul või riigi tasemel ehitustööde tarbeks, mistõttu on arvamuse andmisel oluline arvestada eelkõige sotsiaalmajanduslike mõjudega, kui majanduslike näitajatega. Otsuse motiivide kohaselt ei kaalu kaevanduse rajamisest saadav majanduslik kasu üles kaevanduse rajamise mõju ümbritsevale elukeskkonnale.

3-12-873

9

Vaidlustatud otsuses ega selle eelnõus pole kaalutud, kuidas nõusoleku mitteandmine võib mõjutada kaebajate järgnevat tegevust ega hinnatud kaevandmisloa taotleja ettepanekuid/pakutud meetmeid kaevandamisega kaasnevate mõjutuste vähendamiseks. Otsuses ei oleks pidanud üksikasjalikult esile tooma millises osas ja millises ulatuses täpselt nõusoleku andmisest keeldumine kaebajate huve mõjutavad, kuid otsuses tulnuks põhjendada, millistel põhjustel kaaluvad Eavere küla elanike huvi ja avalik huvi üles kolmandate isikute huvi kaevandmiseks ning mistõttu ei ole taotleja poolt pakutavad meetmed kaevandamise negatiivse mõju vähendamiseks sobivad/ebapiisavad. Vaidlustatud otsuses ja selle eelnõus sellised põhjendused puuduvad.

Are Vallavolikogu otsuse nr 15 kohaselt on vallavolikogu kaevandamisloa mitteandmisel arvestanud kohalike inimeste poolt esitatud seisukohtadega. Kuna otsuse kohaselt on nimetatud seisukohad esitatud otsuses nimetatud avalikel koosolekutel, tuleb otsuse sisu hindamisel arvesse võtta ka koosolekutel esitatud seisukohti ja arutelusid. Haldusasja toimikus olevate andmete kohaselt otsustas vallavalitsus oma 10.01.2012 otsusega nr 1 korraldada OÜ Tambira taotluses maavara kaevandmiseks arvamuse andmiseks avalik arutelu 24.01.2012 (tl 45 pöördel). 24.01.2012 toimus Are kruusakarjääri kaevandamisloa taotluse avalik arutelu, kus viibisid kohal valla esindajad ja asjast huvitatud isikud. OÜ Tambira esindaja andis ülevaate oma tegevusest. Kohapeal tutvustati kaevandamisloa taotlust ning menetluses koostatud dokumente. Koosolekul arutati kaevandamisega tekkivat müra, tolmu probleemi kaevanduses ja kohalikul teel ning selle vähendamise võimalust; kohaliku tee olukorda ja selle korrashoidu ning võimalikku liikluse ümberkorraldamist, väljaveetava kruusa kasutamist; kaevandamise ajavahemikku nädalapäevadel ja aastaaegadel. Koosolekul viibijad nõustusid ettepanekuga, mitte anda nõusolekut kaevandamiseks. Samas otsustati asjaolude täpsustamiseks kokku kutsuda veel üks avalik koosolek antud küsimuses (tl 46-47). 09.02.2012 toimus avalik koosolek Eavere külas planeeritava karjääri osas. Kohal viibisid OÜ Tambira esindajad. Protokolli kohaselt oli arutelu peamiseks teemaks geolooline uuring maatükil, samuti käsitleti kaevandamise põhimõtteid; põhjavee kadumise võimalikkust kaevudest; drenaaži kollektori asukoha probleemi. Samuti toimus arutelu seoses OÜ Tambira tegutsemisega Soomra karjääris, käsitleti kruusa väljaveo võimalikkust talvel, valla teede olukorda. Esile toodi, et kohalikul omavalitsusel on võimalik karjäärist kruusa hankida ning teede seisukorda parandada. Lepiti kokku järgmise arutelu toimumise aeg (tl 48). 27.02.2012 toimus avalik koosolek Are kruusakarjääri kaevandamisloa taotluses (tl 49-50). Kohal viibis OÜ Tambira esindaja. Geoloogilise uuringu osas anti ülevaate uuringu koostamisest ja vastati küsimustele. Nimetatud protokolli kohaselt oli üheks koosoleku eesmärgiks kaevandamisega seotud asjaolude väljaselgitamine ja inimeste ärakuulamine kaevanduse osas (S. T tl 49). Arutelu toimus maaparanduse ja veetaseme võimaliku muutuse osas seoses kaevandamistöödega, täpsustati kaevetööde tegemise erinevaid võimalusi ning täitepinnase ladustamisega seonduvat. Toimus arutelu kruusa väljaveo ajavahemiku ja teede olukorra üle ning olukorrast teistes karjäärides, kaevandusala asukoha osas (tl 49 pöördel). Selgitati, millise kandevõimega on kruusa väljavedamisel kasutatavad veokid (tl 50). Koosoleku tulemusel ei toetanud keegi koosolekul viibinutest kaevanduse rajamiseks nõusoleku andmist. Protokollis on selgitatud, et järgmine volikogu koosolek antud küsimuses toimub 16.03 ning tegemist on avaliku koosolekuga. 16.03.2012 Are Vallavolikogu otsuse nr 3 p 2 arutati arvamuse andmist kaevandamise loa taotluses. Arutelul leiti, kuna OÜ Tambira poolt on 15.03.2012 esitatud selgitus ja esile toodud täiendavad asjaolud, on põhjendatud arutelu edasilükkamine kuu aega ja osaühingule tähtaja andmine tõendite esitamiseks ning seejärel asja uuesti arutamine (tl 59, 59 pöördel-60). 20.03.2012 vallavalitsuse istungi protokolli kohaselt esitasid Eavere küla elanikud vallale järjekordse pöördumise asjas menetluse lõpetamiseks. Arutelu tulemusel tehti volikogule ettepanek lõpetada kaevandamisloa taotluses menetlus (tl 65). 22.03.2012 tegi vallavalitsus

3-12-873

10

OÜ-le Tambira ettepaneku täiendavate tõendite esitamiseks (tl 66). Are Vallavolikogu 29.03.2012 istungi protokolli kohaselt osaühing nõutud tõendeid ei esitanud. Volikogu liikmed otsustasid ühehäälselt mitte nõustuda kaevandamise loa andmisega (tl 68). Koosolekute protokollide ja seletuskirja kohaselt on valla esindajad andnud arvamused, mille kohaselt olemasolev tee ei kannata kruusaväljaveoga kaasnevat suurenevat liikluskoormust (L. L tl 50, 69 pöördel) ning oluliseks takistuseks loeti kokkuleppe mitte saavutamine karjääri rajamisest huvitatud isikute ning karjääri läheduses asuva elamu ja kinnistu omanikuga (tl 68). Külaelanike poolt koosolekul avaldatud seisukohtade kohaselt ei toeta külaelanikud kaevanduse rajamist (I. A tl 49, S. R tl 50). Elanike hinnangul langevad kinnisvara hinnad kaevandamise ajal; probleemiks on müra ja tolm, kuna karjäär ja väljaveoks kasutatava tee ääres asuvad elamud; tee laguneb Rete veoste vedamise tagajärjel; vesi kaob kaevudest; karjääri vahetus läheduses asuv elamu praguneb; kollektor lõhutakse (J. L tl 46, L. J tl 46 pöördel, R R tl 47; A. V tl 50, R R tl 48). Koosolekute hääletamisetulemuste kohaselt ei toeta keegi kaevanduse rajamist (tl 47, 50). OÜ Tambira esindaja on osalenud kõikidel koosolekutel ning andud omapoolsed selgitused ja võimalikud lahendused tõstatud probleemide võimalikuks lahendamiseks. Lähtudes eeltoodust ei ole korrektne kaebaja väide selle kohta, et kaevandmisloale ei antud nõusolekut seetõttu, et mõningatele külaelanikele ei meeldi karjääri rajamine subjektiivsest seisukohast ning külaelanike poolt on vastasseis karjääri rajamisele argumenteerimata. Arvestades protokollis kajastatud arutelu, oli külaelanike poolt esile tõstetud peamisteks vastuargumentideks kaevandamisega kaasnev müra, tolm, tee halvenev olukord. Nimetatud mõjusid ei saa lugeda isikute subjektiivseteks, argumenteerimata hinnanguteks. On üldteada, et igasuguste mäetöödega kaasneb mõju keskkonnale. Asjaolu, et kruusa ja liiva kaevandamisel saab eeldada tolmu, heitgaaside ja müra teket ka antud juhul, kinnitab Are kruusakarjääri mäeeraldise maa vara kaevandamise taotluse seletuskiri (tl 36). Avalikel koosolekutel ja volikogu 29.03.2012 istungil toimus hääletamine kaevandamisloale antava arvamuse sisu osas. 24.01.2012 toimunud koosolekust võttis lisaks koosoleku juhatajale ja protokollijale osa 30 inimest, 27.02.2012 koosolekul oli 26 osalejat, volikogu istungist võttis osa 8 volikogu liiget. Nimetatud koosolekutel ei toetanud keegi kaevandamisloale nõusoleku andmist (tl 47 pöördel, 50 pöördel 51, 68). Seega on meelevaldne kaebaja väide selle kohta, et vastustaja on tuginenud üksnes perekond R´i (ja veel mõningate isikute) kategoorilisele keeldumisele karjääri rajamisele (tl 16).

Kaebaja on kaebuse täienduses viidanud ka võrdse kohtlemise põhimõtte võimalikule rikkumisele tulenevalt asjaolust, et kaebaja hinnangul on vastustaja asunud toetama R Ri positsioone, mis väljendub selles, et OÜ Tambira poolt välja pakutud meetmete analüüsimisi või rakendamist ei ole kaalutud. Kaebuses on esile toonud valla suutmatuse leida materiaalset ressurssi Eavere teede korrashoiuks (tl 156). Tulenevalt eelpool tuvastatud asjaoludest ei ole kinnitust leidnud kaebaja väited selle kohta, et kaevandamisloa andmisega mittenõustumise põhjuseks oli üksnes R R´i subjektiivne vastuseis naabri tegevusele. Seega ei saa antud juhul rääkida valla poolt ühe perekonna eelistamisest teisele. Kaevatavas otsuses on märgitud, et liikluskoormus kohalikel teedel on minimaalne ning seletuskirjas toodud põhjenduste kohaselt on kohalikul maanteel halb vastupanuvõime suurenevale liikluskoormusele. Ka avalike koosolekute protokollide kohaselt oli probleemiks tee olukorra muutus seoses kaevandamisega kaasneva liikluskoormuse suurenemisega, millest ei saa järeldada, et vald ei ole võimeline käesoleval ajal tagama Eavere teede korrashoidu.

Eelnevast nähtub, et Are Vallavolikogu viis kaevandamisloa taotluse menetluses arvamuse kujundamiseks läbi avaliku menetluse, mille käigus selgusid kaevandamisel tekkivad probleemid ja kõik asjast huvitatud isikud said esitada oma seisukohad taotluse osas ning arutelu tulemusel selgus, et keegi koosolekutel osalenutest ei toeta kaevandmist. OÜ Tambira esitas Are Vallavolikogule täiendavad selgitused seoses kaevandamisloa taotlusega, kus toob

3-12-873

11

esile koosolekutel üleskerkinud probleemid ning asjaolu, et kaebaja ettepanekuid ei aktsepteeritud (tl 53). Seega olid kaevandamise loa menetlus, kaevandamise loa osas arvamuse andmiseks üleskerkinud probleemid ja avalike arutelude tulemus OÜ-le Tambira teada. Samuti oli osaühingule teada, et tema ettepanekuid probleemide lahendamiseks ei aktsepteeritud. Kohus peab siinkohal vajalikuks märkida, et avalike arutelude käigus, osaühingu poolt 15.03.2012 esitatud selgituste juurde, volikogu poolt 16.03.2012 otsusega nr 3 antud tähtaja jooksul ja kohtumenetluses ei ole kaebajad esitanud tõendeid, mis kinnitaksid kaebaja väiteid selle kohta, ets arutelude käigus käsitletud probleemide lahendamiseks on kaebajal olemas vajalikud (eel)kokkulepped ja võimekus avalikel koosolekutel ning kaebuses kirjeldatud meetmete kasutamiseks ega selle kohta, et kaebaja poolt kirjeldatud meetmed on tõhusad menetluses kerkinud probleemide lahendamiseks. Kaebajad ei ole vaidlustanud vastustaja väiteid ja arvutusi selle kohta, et vaidlusaluse maavara kaevandamise maht on väike (tl 69 pöördel). Kaebaja võtab õigeks, et kaevandamise maht ei ole riiklikus plaanis väga suur, kuid kaebaja väidetel on suur tõenäosus, et neil õnnestub teha VIA Baltica ehituses soodne pakkumine. Pärnu maavanema 01. oktoober 2012 korraldusega nr 529 on kehtestatud Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneeringu “Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn-Pärnu-Ikla(Via Baltica) trassi asukoha täpsustamine km 92,0-170,0”. (http://parnu.maavalitsus.ee/et/c/document_library/get_file?uuid=843bdb1b-48f5-462e-88e8- e93be341a63e&groupId=908048). Seega on korraldusega määratud Via Baltica teemaplaneeringu konkreetne eesmärk, maanteeklass, trassikoridori asukoht ning reserveeritud selleks vajalik maa. Nimetatud teemaplaneeringu alusel koostatakse järgmise etapina maantee tee-ehitusprojekt, mis määrab täpse maa-ala tee rajamiseks. Kuna VIA Baltica trassi osas ei ole veel teeprojekti koostamiseni jõutud, ei ole kohtu hinnangul käesoleval ajal võimalik teada millal ja millises mahus ning kuidas toimub VIA Baltica trassi osas ehitustööde teostamiseks vajalike hangete korraldamine, pakkumiste tegemine ja tööde teostamine ning seetõttu ole kaebaja seisukoht selle kohta, et neil õnnestub suure tõenäosusega teha VIA Baltica ehituses soodne pakkumine, põhjendatud. Asjas ei ole esitatud tõendeid, mille alusel saaks järeldada, et kaevandamisest saadav majanduslik kasu on oluline ega selle kohta, et kaebajal on võimalik kaevandada sellistes mahtudes, mis on vajalik kohalikul või riigi tasemel ehitustööde tarbeks. Lähtudes eeltoodust olid asjas läbiviidud menetluses selgunud asjaolud/põhjendused kaebajatele teada enne vaidlustatud otsuse vastuvõtmist ja kohtu poole pöördumist ning olid kohtu hinnangul piisavad selleks, et võimaldada kaebajatel oma õigusi kaitsta. Seetõttu puudub alus tunnistada õigusvastaseks Are Vallavolikogu 29.03.2012 otsus nr 15.

Tulenevalt eeltoodust, hinnates asjas kogutud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses ei tuvastanud kohus selliseid vormi- ja menetlusnõuete rikkumist, mis võisid mõjutada asja otsustamist. Seega on kaebus põhjendamata ja rahuldamisele ei kuulu.

Menetlusosalised taotlevad asjas kantud menetluskulude hüvitamist. Kuna kaebus rahuldamisele ei kuulu jäävad kaebaja menetluskulud HKMS § 108 lg 1 alusel tema enda kanda. Riigikohtu halduskolleegium on oma praktikas korduvalt väljendanud seisukohta, et haldusorganil ei ole küll halduskohtumenetluses välise õigusabi kasutamine keelatud, kuid selleks, et õigustada halduskohtumenetluses kantud haldusvälise õigusabi teenuse kulude väljamõistmist, peab kohtuasi olema reeglina haldusorgani igapäevase põhitegevuse raamidest väljuv, mistõttu võivad haldusorgani menetluskulud jääda tema kasuks välja mõistmata ka kaebuse rahuldamata jätmise korral (vt nt 6. novembri 2007. a otsus haldusasjas nr 3-3-1- 52-07 ja 19. juuni 2007. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-24-07). Käesolev kaevandamisloa taotluse menetluses arvamuse andmine ei välju kohaliku omavalitsuse üksuse igapäevase põhitegevuse raamidest. Kohtu arvates ei ole vaidlusalune asi

3-12-873

12

ka materiaal- ega menetlusõiguslikult sedavõrd keerukas, et teised kohaliku omavalitsuse üksuse ametnikud ei oleks ilmselgelt olnud suutelised halduskohtus vaidlustatud haldusmenetluse toimingu tegemise aluseks olnud asjaolusid ja kaalutlusi põhjendama. Seetõttu ei kuulu vastustaja taotlus asjas kantud menetluskulude hüvitamiseks rahuldamisele.

Annika Vendik kohtunik