3-12-2262/8 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS

Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number

3-12-2262

Otsuse kuupäev

14. jaanuar 2013

Kohtunik

Tanel Saar

Kohtuasi

H. O.i kaebus Tartu Vangla tekitatud kahju hüvitamiseks

Asja läbivaatamine

lihtmenetluses

Menetlusosalised

Kaebaja – H. O.

Vastustaja – Tartu Vangla

Resolutsioon

1. Jätta rahuldamata H. O.i kaebus.

2. Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu

Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult

teatavakstegemisest arvates, s.o kuni 15. veebruarini 2013.

Tartu Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse

kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle

lahendamist istungil.

Asjaolud ja menetluse käik

1. H. O. esitas 21. augustil 2012 Tartu Vanglale kahju hüvitamise taotluse, milles taotles enda

mehaanilise käekella asendamist või selle korda tegemist.

2. Tartu Vangla 27. septembri 2012 otsusega nr 1-13/154-1 jäeti kaebaja kahju hüvitamise taotlus

rahuldamata.

3. H. O. esitas Tartu Halduskohtule kaebuse, milles taotleb mehaanilise käekella lõhkumisega

tekitatud kahju 185 euro hüvitamist.

Kaebaja väitel läks kell katki selle transportimisel kaebaja kambrist meditsiiniosakonda. Kaebaja

selgitab, et kui ta jalutamast ära toodi, siis kell töötas, kuid kui see talle meditsiiniosakonda järgi

toodi, siis see enam ei töötanud.

4. Tartu Vangla vaidleb vastuses kaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata.

Vastustaja märgib, et jääb 27. septembri 2012 otsuses nr 1-13/154-1 väljendatud seisukohtade

juurde.

Vastustaja nõustub, et kaebaja kell ei olnud 23. augustil 2012 selle kontrollimisel töökorras.

Vangla asus otsuses nr 1-13/154-1 seisukohale, et puuduvad muud tõendid kui kaebaja sõnad kella

varasema seisukorra kohta. Samuti puuduvad tõendid, mis valgustaksid kaebaja kella teekonda

meditsiiniosakonda. Sellest tulenevalt leidis vangla, et puudub põhjus pidada kella purunemist

tingituks Tartu Vangla tegevusest.

Vastustaja osutab, et ka kaebaja ise ei paku välja võimalikke kella purunemise põhjusi, mida oleks

võimalik kontrollida.

Lisaks märkis vastustaja otsuses nr 113/154-1, et mitte igasuguse asjade hävimise või kahjustamise

korral ei pea selle eest keegi vastutama. Vastustaja hinnangul mehaaniline käekell, mis sisaldab

palju liikuvaid osi, võib lakata töötamast ka ilma väliste mõjutusteta. Kaebaja ei selgitanud, miks ta

arvab, et just vangla tegevus põhjustas kella rikkiminemise.

Vastuses kaebusele rõhutab vastustaja, et nii vanemvalvur G. Kelder kui ka valvur T. Tubli, kes

viisid kaebaja isiklikud asjad 17. augustil 2012 meditsiiniosakonda, ei mäleta kella olemasolu

kaebaja asjade hulgas.

Vastustaja tõdeb, et kaebajal on ilma rihmata käekell Lutš, mis ei tööta. Ei ole tõendatud, kas kell

enne

meditsiiniosakonda

viimist

töötas

või

mitte,

aga

arvestades

asjaolu,

et

enne

meditsiiniosakonda viimist kaotas kaebaja teadvuse, võib pidada võrdlemisi tõenäoliseks, et ka

juhul kui kell enne töötas, purunes see antud intsidendi käigus.

Vastustaja on seisukohal, et puuduvad igasugused põhjused, arvamaks, et valvurid lõhkusid

tahtlikult või kogemata kaebaja kella selle viimisel meditsiiniosakonda.

Vastustaja lisab, et kaebaja ei ole kaebuses nõutava hüvitise suuruse kohta esitanud tõendeid ega

seda põhistanud.

Kohtu seisukoht

5. Vastavalt riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg-le 1 isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja

õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud (edaspidi kannatanu), võib nõuda talle

tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada

riigivastutuse seaduse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega.

Eeltoodud sätet on kohtupraktikas sisustatud selliselt, et avaliku võimu kandja kohustuse aluseks

hüvitada isikule tekkinud kahju on kahju tekkimise fakti ja avaliku võimu kandja õigusvastase

tegevuse kõrval ka põhjuslik seos nende vahel.

6. Käesolevas asjas ei ole vaidlust selles, et H. O.ile on kahju tekkinud sellega, et talle kuuluv

käekell on kahjustatud ega ole enam otstarbekohaselt kasutatav. Pooled on kinnitanud, et kaebaja

käekellal pole küll väliseid kahjustusi, kuid kell ei tööta ning selle üleskeeramine ei käivita kella

mehhanismi.

Kaebaja ja vastustaja on eri meelt selles, kas vastustaja ametnikud on käitunud õigusvastaselt

põhjustades kaebaja kella kahjustumise.

7. Kaebuse kohaselt käesoleva aasta augustis oli kaebajal mälukaotus, mille sarnaseid on esinenud

ka varem. Intsidendi järgselt viidi kaebaja ratastoolis teise osakonda. Kaebaja kambrikaaslane pani

kaebaja isiklikud asjad kokku ning vastustaja ametnikud toimetasid need kaebaja juurde. Mõni aeg

hiljem avastas kaebaja, et tema kell ei tööta.

Tartu Vangla H. O.i terviskaardi (tl 38) andmetel kurtis kaebaja jalutuskäigu ajal 17. augustil 2012

halba enesetunnet ja kambrisse viimise järel kaotas teadvuse. Kaebaja hakkas ärkama ca 5-10

minuti pärast.

8. Vastustaja on välja selgitanud, et vastustaja ametnikud G. Kelder ja T. Tubli toimetasid kaebaja

isiklikud asjad meditsiiniosakonda. Kaebuse vastuse lisana esitatud elektrooniliste kirjade

väljatrükist nähtub, et ametnikud ei mäleta kellaga seoses mingit sündmust ega isegi mitte, et kell

oleks kaebaja esemete hulgas olnud.

27. septembri 2012 otsusega on jäetud rahuldamata kaebaja taotlus kahju hüvitamiseks põhjusel, et

puuduvad tõendid, mis kinnitaksid, et vastustaja on kaebajale kahju põhjustanud.

9. Kohus nõustub, et eeltoodud asjaoludel ei saa järeldada, et vastustaja ametnike tegevus on

põhjustanud kaebaja kella kahjustumise.

Kaebaja ei oska selgitada, millal vaidlusalune käekell viimati töökorras oli. Puuduvad igasugused

andmed selle kohta, et vastustaja ametnikud oleksid kellaga mingeid toiminguid teinud või, et teel

kaebaja kambrist Tartu vangla meditsiiniosakonda oleks aset leidnud mõni vahejuhtum, mille

käigus kell võinuks kahjustusi saada.

Üheselt ei ole selge ka see, kas kell oli kaebajal kaasas või toimetati talle hiljem järele. Kui kell oli

kaebajal kaasas, siis võis see kahjustusi saada kaebaja teadvuse kaotamise tõttu. Kui kell kaebaja

juures ei olnud, siis kaebaja on kinnitanud, et tema kambrikaaslane pani kokku kaebaja isiklikud

asjad kaebajale toimetamiseks. Samas ei ole kaebaja väitnud, et vastustaja ametnikud oleks

kambrikaaslase toimingutesse sekkunud või, et aset oleks leidnud mõni sündmus, mis võis kahju

põhjustada.

10. Kohtu hinnangul tuleneb RVastS § 7 lg-st 1, et kahju hüvitamise nõude saab rahuldada, kui on

tuvastatud kahju tekitanud haldusorgani õigusvastane tegevus. Eelkõige tuleb kannatanul nimetatud

asjaolu tõendada. Kui tõendite esitamine ei ole võimalik, siis tuleb kannatanul viidata tõendite

kogumise võimalusele, et kohus saaks korraldada tõendite kogumise. Käesolevas asjas ei ole

kaebaja tõendeid esitanud. Vaidluse asjaoludest ei ole ka kohtule nähtav võimalus täiendavate

tõendite kogumiseks.

Üksnes erandlikel juhtudel saab haldusorgani õigusvastase tegevusega kahju põhjustamist eeldada

nii, et tõendamiskoormus läheb üle haldusorganile. Kaebaja omandi kahjustamisega seoses,

olukorras, kus kaebajale kuuluv asi ei olnud vastustajale hoiule antud puudub alus eeldada, et

vastustaja oleks kaebajale kuuluvat asja õigusvastaselt kahjustanud.

Vastustaja on kahju hüvitamise taotluse lahendamisel selgitanud kaebaja väidetud asjaolusid, kuid

saadud andmed ei viita sellele, et vastustaja ametnikud oleksid kahju tekkimisega seotud. Kohus

nõustub vastustajaga, et asjaoludest ei nähtu, et ametnikel oleks olnud põhjus või soov kaebaja asja

kahjustamiseks.

11. Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et tuvastatud asjaoludest ei ilmne, et Tartu Vangla oleks

kaebaja kella kahjustamisega H. O.ile kahju põhjustanud. Kohtu hinnangul ei ole kaebuse asjaolude

täiendav selgitamine võimalik, sest puudub võimalus kaebaja väiteid kinnitavate tõendite

kogumiseks.

Kaebus jääb rahuldamata.

12. Vastavalt HKMS § 108 lg-le 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja

ei ole esitanud kohtule taotlust menetluskulude väljamõistmiseks kaebajalt ega menetluskulude

nimekirja. Seetõttu tulenevalt HKMS § 109 lg 1 kolmandast lausest vastustaja kasuks

menetluskulusid välja ei mõisteta ja menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Tanel Saar

kohtunik