2-12-35116/19 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

2-12-35116

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Donald Kiidjärv

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

14. jaanuar 2013, Tartu kohtumaja kantselei

Tsiviilasja number

2-12-35116

Hagi ese

OÜ Aktiva Finants hagi Gert-Erik Rudissaare vastu

136,07 euro väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

136,07 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

hageja: Aktiva Finants OÜ (rk 10746479; asukoht

A. Weizenbergi 20, Tallinn), esindaja: volikirja alusel

Ene Solovjev (e-post jurist@julianus.ee)

kostja:

Gert-Erik

Rudissaar

(ik

38103312720;

viibimiskoht Tartu vangla)

Menetlus

kirjalik menetlus poolte nõusolekul

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi. Välja mõista Gert-Erik Rudissaarelt 136,07 eurot OÜ Aktiva Finants

kasuks.

2. Jaotada menetluskulud järgmiselt: jätta hageja kanda riigilõiv osas, mis ületab avalduse

veebilehe

www.e-toimik.ee

kaudu

esitamisel

tasumisele

kuuluvat

madalamat

riigilõivumäära; jätta muud menetluskulud Gert-Erik Rudissaare kanda.

3. Välja mõista Gert-Erik Rudissaarelt menetluskulu 130 eurot (ükssada kolmkümmend

eurot) Aktiva Finants OÜ kasuks.

4. Gert-Erik

Rudissaarel

tasuda

Aktiva

Finants

OÜ-le

hüvitamisele

kuuluvatelt

menetluskuludelt käesoleva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113

lg 1 II lauses ettenähtud ulatuses.

5. Toimetada otsus kätte menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord ja tähtaeg

6. Otsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul

alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta

seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja

lahendamisega kirjalikus menetluses.

7. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu

otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt

ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi

või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

Selgitus menetlusabi taotlejale

8. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel

2/3

ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

KIRJELDAV OSA

1. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Elisa Eesti AS ja kostja 02.01.2009 liitumislepingu, mille

alusel kohustus Elisa Eesti AS pakkuma kostjale telekommunikatsiooniteenust ning

kostja kohustus saadud kaupade ja/või teenuste eest vastavalt esitatud arvetele

õigeaegselt tasuma. Maksmisega viivitamisel kohustus kostja tasuma viivist 0,15%

tasumata summast iga maksmisega viivitatud päeva eest. 03.10.2011 loovutas Elisa

Eesti AS nõude kostja vastu hagejale. Hageja on nõudnud kostjalt võla tasumist, kuid

kostja ei ole kohustust täitnud.

14.12.2012 seisukohas leidis hageja, et tema nõue ei ole aegunud. Nõue tuleneb

perioodil 20.04.2009-15.07.2009 esitatud arvetest. TsÜS § 146 lg 1, § 147 lg 3 II lause

kohaselt algas nõude aegumine kulgema 01.01.2009 kell 00.00 ning nõue oleks aegunud

31.12.2012 kell 24.00. Kuna hageja pöördus kohtusse 05.09.2012 maksekäsu

kiirmenetluse avaldusega, ei ole nõue aegunud.

Hageja palub mõista kostjalt enda kasuks välja põhivõla 68,06 eurot ja viivise perioodi

29.07.2009 kuni 09.11.2012 eest 68,01 eurot. Menetluskulud (riigilõiv 75 eurot ja

õigusabikulu 159,78 eurot) palub hageja jätta kostja kanda.

2. Kirjalikus vastuses hagile teatas kostja, et ei ole nõus võlga tasuma, sest nõue on

aegunud. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda.

KOHTU SEISUKOHT

3. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et Elisa Eesti AS ja kostja sõlmisid 02.01.2009

liitumislepingu,

mille

alusel

kohustus

Elisa

Eesti

AS

pakkuma

kostjale

telekommunikatsiooniteenust ning kostja kohustus saadud teenuste eest vastavalt

esitatud arvetele õigeaegselt tasuma (tlk 18). Samuti ei vaidle pooled selle üle, et kostja

ei ole perioodil 20.04.2009-15.07.2009 Elisa Eesti AS-i esitatud arveid summas

68,06 eurot (tlk 20-27) tasunud. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 101 lg 1 p 1 ja § 108 lg 1

näevad ette, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle

täitmist.

4. 03.10.2011 loovutas Elisa Eesti AS nõude kostja vastu hagejale (tlk 17). VÕS § 164 lg 1

kohaselt võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu

alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). VÕS § 164 lg 2

kohaselt astub nõude loovutamisega uus võlausaldaja senise asemele.

5. Kostja leiab, et hageja nõue on aegunud. Kuigi hageja on märkinud nõude

aegumistähtaja alguse ja lõpu ebaõigesti, nõustub kohus hagejaga, et nõue ei ole

aegunud.

Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 146 lg 1 kohaselt on tehingust tuleneva nõude

aegumistähtaeg kolm aastat. TsÜS § 147 lg 3 kohaselt algab kokkulepitud tasu

maksmise nõude aegumistähtaeg selle aasta lõppemisest, mil nõue muutub

sissenõutavaks. Kui nõue muutub sissenõutavaks arve esitamisega, algab nõude

aegumistähtaeg selle kalendriaasta lõppemisest, mil õigustatud isik võib arve esitada.

Hageja nõue tuleneb perioodil 20.04.2009-15.07.2009 esitatud arvetest, seega algas

nõude aegumistähtaeg TsÜS § 146 lg 1, § 147 lg 3 II lause järgi 01.01.2010 ning nõue

oleks aegunud 31.12.2012. TsÜS § 160 lg 1 kohaselt peatub aegumine õigustatud isiku

poolt hagi esitamisega nõude rahuldamiseks või tunnustamiseks. TsÜS § 160 lg 2 p 3

kohaselt

on

hagi

esitamisega

võrdsustatud

avalduse

esitamine

maksekäsu

kiirmenetluses. Hageja esitas maksekäsu kiirmenetluse avalduse kohtusse 05.09.2012

(tlk 2-4, 7), seega enne nõude aegumist.

3/3

6. Kuna kostja on rikkunud raha maksmise kohustust ja hageja nõue ei ole aegunud, tuleb

kostjalt mõista hageja kasuks välja põhivõlg 68,06 eurot.

7. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib

võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks

muutumisest kuni kohase täitmiseni.

Hageja on arvestanud viivist vastavalt liitumislepingule 0,15% võlgnetavalt summalt

päevas perioodi 29.07.2009 kuni 09.11.2012 eest kokku 122,41 eurot, kuid vähendab

viivise summat ja nõuab 68,01 eurot. Kostja ei ole viivisearvestust ega viivise suurust

vaidlustanud.

TsÜS § 144 järgi aegub koos põhikohustusest tuleneva nõudega ka kõrvalkohustusest

tulenev nõue, kuigi see ei oleks eraldi veel aegunud. Kuna kostja põhikohustusest

tulenev nõue antud asjas ei ole aegunud, ei ole aegunud ka viivisenõue.

Kohus leiab, et hageja viivisenõue 68,01 eurot tuleb rahuldada.

8. Eeltoodut arvestades tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista kokku 136,07 eurot

(68,06+68,01).

9. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 5 näeb ette, et kui riigilõivuseaduse

kohaselt on avalduse või kaebuse veebilehe www.e-toimik.ee kaudu esitamisel

sätestatud riigilõivu täismäärast madalam riigilõivumäär, jäetakse seda ületavas osas

tasutud riigilõiv menetlusosalise enda kanda. Hageja ei esitanud hagiavaldust veebilehe

www.e-toimik.ee kaudu.

Arvestades hagi rahuldamist ja TsMS § 162 lg-id 1-3, 5 ja § 173 lg-id 1, 4, tuleb

menetluskulud jaotada järgmiselt: hageja kanda tuleb jätta riigilõiv osas, mis ületab

avalduse veebilehe www.e-toimik.ee kaudu esitamisel tasumisele kuuluvat madalamat

riigilõivumäära; muud menetluskulud tuleb jätta kostja kanda.

10. TsMS § 405 lg 1 p-st 3, menetluskulude jaotusest ja hageja menetluskulude nimekirjast

(tlk 14, 15) lähtudes mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu kokku

130 eurot (hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust 60 eurot ja õigusabikulu 70 eurot).

Käesoleva hagi hind on TsMS § 133 alusel 136,07 eurot, millelt tuleb tasuda RLS lisa 1

kohaselt avalduse elektroonilisel esitamisel veebilehe www.e-toimik.ee kaudu riigilõivu

60 eurot, täismääras aga 75 eurot. Hageja ei esitanud hagiavaldust veebilehe www.e-

toimik.ee kaudu ja tasus riigilõivu kokku 75 eurot. Lähtudes eeltoodust ja

menetluskulude jaotusest, tuleb kostjal hüvitada hagejale riigilõivust 60 eurot.

Hageja õigusabikulu on 159,78 eurot. Arvestades nõude olemust ja asjaolusid, et pooled

vaidlesid vaid nõude aegumise üle ning kohus lahendab asja kirjalikus menetluses

kohtuistungit pidamata, peab kohus põhjendatuks ja vajalikuks õigusabikulu summas

70 eurot (TsMS § 175 lg 1).

11. TsMS § 177 lg 2 ja hageja taotluse (tlk 15) alusel tuleb kostjal hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tasuda hagejale käesoleva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni

viivist VÕS § 113 lg 1 II lauses ettenähtud ulatuses.

Kohtunik

/allkirjastatud digitaalselt/