2-12-291/3 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Põlvas

Tsiviilasi nr 2-12-291

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Epp Tombak

Otsuse avalikult teatavaks-

tegemise aeg ja koht

14. jaanuar 2013, Põlva kohtumaja

Tsiviilasja number

2-12-291

Tsiviilasi

A. S. S. S. T. võla ja viivise summas 98,63 eurot ja lisanduva

viivise nõudes

Tsiviilasja hind

49,34 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja:

A.

S.

S. xxxxxxxx,

asukoht

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx

Esindaja:

S.

E.

O. ,

asukoht

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; E-post:

Kostja: S. T. K. ) – isikukood xxxxxxxxxxx, hagiavalduses

märgitud elukoht

xxxxxxxxxxxx-xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx

64403, registrijärgne elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxx-xxxxxxxx

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada A. S. S. S. T. vastu tagaseljaotsusega.

2. Mõista S. T. S. -i kasuks välja 98 eurot (üheksakümmend kaheksa) eurot 63

senti, sealhulgas põhivõlg summas 49,34 eurot ja viivis summas 49,29 eurot.

3. Määrata kindlaks S. T. poolt S. AS-ile hüvitatavate menetluskulude suurus

117 (ükssada seitseteist) eurot 17 senti. Menetluskuludelt tuleb tasuda viivist

alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud

määras.

4. Toimetada tagaseljaotsus kätte hagejale ja kostjale.

5. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Kaja esitamine

Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis

oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada

sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale toimetatud

kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või tagaseljaotsust ei võinud

seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva

jooksul. Kui tagaseljaotsus tuleb kätte toimetada väljaspool Eesti Vabariiki või avaliku

teatavakstegemisega, võib kaja esitada otsuse kättetoimetamisest alates 28 päeva jooksul

(TsMS § 415).

Kui tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kohtule või ei

ilmunud eelistungile, tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik

(TsMS § 416 lg 2).

Kajalt tasutakse kautsjon, välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus

rahuldamisele, sõltumata sellest, kas menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli

mõjuv põhjus või mitte. Kaja ja menetluse taastamise avalduse kautsjonina tasutakse summa,

mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem

kui 1500 eurot. (TsMS § 142 lg 1 ja 2).

Apellatsioonkaebuse esitamine

Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu

tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse

peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda

apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega

kirjalikus menetluses.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Kui menetlusosaline taotleb menetlustoimingu tegemiseks menetlusabi, peab ta vastava

toimingu tegemisel seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

KOHTUOTSUSE ÕIGUSLIK PÕHJENDUS

TsMS § 444 lg 4 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa.

Õigusliku põhjendusena peab kohus vajalikuks märkida järgmist:

1. Hagi on võimalik rahuldada tagaseljaotsusega TsMS § 407 lg 1 alusel, sest kostja, kellele

kohus on määranud hagile vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud ning puuduvad TsMS

§ 407 lõigetes 4 ja 5 sätestatud asjaolud, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise.

TsMS § 407 lõige 1 sätestab, et kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada

hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele

kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati

kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud

faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

Hagimaterjalid on kostjale isiklikult kätte toimetatud 29.06.2012 (tl 32).

Hageja esindaja on esitanud TsMS § 407 lg 1 nimetatud taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks

kohtule hagiavalduses 02.01.2012.a. (tl 3).

TsMS § 407 lg 3 kohaselt võib tagaseljaotsuse osundatud paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul

teha kohtuistungit pidamata.

2.Hagi rahuldamise alus võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 järgi on, et kohustus tuleb täita

vastavalt lepingule või seadusele.

Tulenevalt VÕS §-st 82 lg 2, kui kohustuse täitmiseks on ette nähtud tähtaeg või kui see on

määratletav lepingu alusel, tuleb kohustus täita selle tähtaja kestel, kui lepingust või

asjaoludest ei tulene, et täitmise tähtpäeva võib määrata võlausaldaja.

VÕS § 101 lg 1 p 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda

kohustuse täitmist, VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113 alusel võib rahalise kohustuse täitmisega

viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist) arvates kohustuse

sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni.

Hageja nõuab lähtuvalt teenuse osutamise lepingust viivist määraga 0,2% päevas. Kostja

viivise võlgnevus hageja ees on hagiavalduse kohaselt 126,94 eurot. Lähtuvalt hea usu ja

mõistlikkuse põhimõttest on hageja vähendanud viivise nõuet põhinõudest väikesema

ulatuseni, taotledes viivise väljamõistmist summas 49,29 eurot.

Seega kuulub kostjalt hageja kasuks välja mõistmisele põhivõlgnevus summas 49,34 eurot ja

viivis summas 49,29 eurot, kokku 98,63 eurot.

3. Vastavalt TsMS § 367 võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et

taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud,

väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid protsendina põhinõudest kuni põhinõude

täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana

kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.

Kohus leiab, et käesolevas asjas ei ole lisanduva viivise väljamõistmine põhinõuet ülatavas

osas põhjendatud.

Hagiavaldusest nähtub, et hageja on vähendanud hagi esitamise ajaks (28.12.2011)

sissenõutavaks muutunud viivist 126,49 eurot selliselt, et kõrvalnõue (viivis) ei ületaks

põhinõuet (49,34 eurot). Taotledes lisanduva viivise väljamõistmist alates hagi esitamisest

kuni põhinõude täitmiseni ei ole hageja nimetatud nõuet põhjendanud.

Tulenevalt Riigikohtu seisukohast, mis on väljendatud 26.10.2010. a kohtuotsuses tsiviilasjas

nr 3-2-1-87-10, ei ole võlausaldaja õigused oma lepingujärgse viivisenõude sissenõudmisel

piiramatud. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise juhuks kokku lepitud viivise

põhieesmärgiks on rikkumisega võlausaldajale kaasneva kahju sissenõudmise lihtsustamine.

Reeglina ei saa viivisekokkuleppega tagada võlausaldaja muud huvi. Kui rahalise kohustuse

täitmisega viivitamisel nõutakse põhivõlast suuremat viivist ja viivist on arvestatud rohkem

kui seadusjärgses suuruses, siis tuleb viivisenõuet põhjendada võlausaldajal. Sel juhul peab

võlausaldaja tõendama kahju olemasolu suuremas ulatuses kui seda on põhinõue. Hageja ei

ole viivise nõuet põhistanud ega tõendanud kahju olemasolu suuremas ulatuses.

Eeltoodust tulenevalt jätab kohus hageja nõude kostjalt lisanduva viivise väljamõistmiseks

rahuldamata.

4. TsMS § 173 lõigete 1 ja 3 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses või

menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Menetluskulude

jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Kuna

hagi rahuldatakse, siis tuleb jätta hageja menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel täielikult

kostja kanda.

Vastavalt TsMS §-st 1741 lg 3 määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka

kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude

nimekirja. Hageja on esitanud kohtule menetluskulude nimekirja (tl 23). Seega on võimalik

tagaseljaotsuses määrata kindlaks ka S. T. hüvitatavad A. S. S. .

TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised

kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on üheks kohtukuluks riigilõiv. Hageja on hagi esitamisel

tasunud riigilõivu 63,91 eurot (tl 1). Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista hagi

esitamisel tasutud riigilõiv 63,91 eurot.

TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks

määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja kulud,

mõistab kohus esindaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja

vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või

muu tehinguga määratud esindaja. Julianuse O. 28.12.2011 arvest nähtub, et 63,91 eurot

kuulub tasumisele esindamise eest võlglase S. T. kohtumenetluses.

Hageja nõutav lepingulise esindaja kulu sisaldab käibemaksu (10,65 eurot), kuid puudub

TsMS §-s 174 lg 6 nõutav kinnitus selle kohta, et avaldaja ei ole käibemaksukohuslane või ta

ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi. Seetõttu mõistab kohus kostjalt

hageja lepingulise esindaja kuluna välja 53,26 eurot.

Seega tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskulude katteks välja mõista 117,17 eurot

(63,91+53,26).

Hageja on taotlenud hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivise tasumist TsMS § 177

lg 2 alusel. Osundatud sätte kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist

taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi

jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 teises lauses ettenähtud ulatuses (s.o

käesoleval ajal 0,021 % päevas).

5. TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit

vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus

kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate

menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle

kohtulahendi peale edasi kaevates. Menetlusosaline ei või nõuda kulude hüvitamist TsMS §

174 lg-tes 1-3 sätestatud korras, välja arvatud juhul, kui käesolev kohtulahend tühistatakse

või asja menetlus taastatakse (TsMS § 1741 lg 4).

TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta

viivitamata täidetavaks.

Epp Tombak

Kohtunik

/allkirjastatud digitaalselt/