2-11-61111/15 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus Kentmanni Kohtumaja

Kohtunik

Mai Grauberg

Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg, koht

11.01.2013, Tallinn, Kentmanni Kohtumaja

tsiviilkantselei kl 16.30

Tsiviilasja number

2-11-61111

Tsiviilasi

HÜ Xxx hagi VM vastu võla, kahju, viivise

saamiseks

Tsiviilasja hind

535,63 €

Menetlusosaliste ja nende esindajate andmed

HÜ Xxx(XXX,XXX), esindajad juhatuse liige

AK, lepinguline esindaja Juri Ž

VM(XXX, XXX), esindaja Tarmo M

Menetluse liik

Lihtmenetlus, pooled ära kuulatud

Resolutsioon

1. Hagi rahuldada osaliselt.

2. Välja mõisa VM HÜ Xxx kasuks põhivõlga 192,41 € ja alates 23.02.2012 viivist 192,41-

lt eurolt VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras kuni põhivõla tasumiseni.

3. Jätta rahuldamata HÜ Xxx hagi VM vastu kahju hüvitamiseks 50 €.

4. Jätta HÜ Xxx menetluskulud 79% ulatuses VM kanda ja VM menetluskulud 21%

ulatuses HÜ Xxx kanda.

Menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise avaldus esitatakse maakohtule 30 päeva

jooksul koos kulu tõendavate dokumentidega alates otsuse jõustumisest.

Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on

antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud

materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti

hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse võib esitada 30

päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb sellisel juhul

esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse

võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse

koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja

kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

2 (6)

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Nõue ja põhjendused

HÜ XXXon moodustatud eesmärgil arendada ja soodustada liikmete majanduslikke huve läbi

majandustegevuse XXX,. Tallinn asuva kinnisasja selle osaks oleva garaaži kompleksi omamisel

ja valitsemisel. Kostja on HÜ XXX liige ja kasutab hoone osa nr 200. Kostja on jätnud täitmata

põhikirja p 19.4 tuleneva kohustuse maksete tasumisel 2010.a. ja 2009a., mille kohta on esitatud

talle ka vastavad arved. Nr 90200 ja 10-200 kokku summas 192,41 € ja võla sissenõudmisega

seotud kulud 50 €, kuna hageja oli võla sissenõudmiseks sunnitud pöörduma Adolfi Õigusbüroo

poole, kes esitas kostjale vastava nõude. Menetluskulud palub jätta kostja kanda. Arve nr 90200

järgne summa 104,71 € tuli tasuda 29.08.09 ja arve nr 10-200 järgne summa 104,18 € tuli tasuda

30.04.2011. hageja palus välja mõista võla sissenõudmisega seotud kulu 50 €, mis on hageja

kahju. Hageja palus välja mõista viivise hagi esitamise ajast alates VÕS § 113 lg 1 II lauses

sätestatud ulatuses põhivõlalt selle tasumiseni.

Kostja vastuväited

Kostja hagi ei tunnistanud. Hagis esitatud varasemad nõuded 2006.a. eest on aegunud. Kostja

tasus 2011-200 arve alusel 115,74 € 24.08.2011, hageja ei ole arvestanud sellega, et arve 80200 -

104,18 € pole põhjendatud, kuna on aegunud. 2009 ja 2010 kulude kohta ei ole üldkoosolek

seisuga 04.01.2012 (esimene kostja vastus) vastu võtnud. Arveid ei ole saanud, arvetel ei ole

juhatuse liikme allkirju, need ei vasta vormilt seaduse nõuetele, ei saa aru, kes need on saatnud.

A. K ei ole juhatuse liikme õigusi, sest need on lõppenud, ta ei saanud ühistu nimel hagi esitada

ega sõlmida õigusabilepingut OÜ-ga Adolf Õigusabibüroo. Leping on võltsitud, sest selle sõlmis

õigusabilepingu õigusbüroo poolt Jüri Ž , kuid juhatuse liige on E. C . Üldkoosoleku otsused

04.01.2011 ja 22.02.2012 on tühised, kuna on rikutud MTÜS § 20 lg 1 1, 5, 7, § 21 lg 3. Otsuste

alusel ei ole kandeid registrisse tehtud. Hageja ei ole registriaadressilt kätte saadav, ei vasta

kostja E-kirjadele, sj 19.07.11 kirjale, ei saa juhatusega kokku, juhatus ei anna aru ega võimalda

tutvuda põhikirjaga, ei võta vastu liikmeid isiklikult, ruum ei ole selleks kohandatud, ei ole

infolehti, tööde teostamise plaani. Kostja viitas ka kohtuotsustele 2-07-39738, 2-07-4470, kuid

13.03.12 esitatud avalduses neile ei tuginenud.

Kohtu põhjendused

Vaidlus puudub selles, et HÜ XXX on moodustatud eesmärgil arendada ja soodustada liikmete

majanduslikke huve läbi majandustegevuse XXX, Tallinn asuva kinnisasja selle osaks oleva

garaaži kompleksi omamisel ja valitsemisel. Märgitu on nähtav ka ühistu põhikirja p 2 (kohus

omal algatusel nõudis välja, lihtmenetluses lubatav t lk 26jj). Vaidlus puudus ka selles, et kostja

on selle ühistu liige, kes kasutab kinniasjas osa – boksi nr 200.

HÜS § 13 lg 1 järgi on hooneühistu liige kohustatud üldkoosoleku otsuse kohaselt tasuma

ühiskasutuses olevate kinnisasja osade korrashoiu ja valitsemisega seotud kulutused vastavalt

liikmemaksumäärale. Liikmemaksu iga liikme kohta arvutatakse tema liikmesusega seotud

liikmemaksumäära alusel.

3 (6)

Vastavalt HÜ XXX põhikirja p 19. 4 kohustub tasuma osa ja liikme ja muid makse põhikirjas ja

üldkoosoleku otsuse määratud ulatuses. Üldkoosoleku pädevuses on majanduskava kinnitamine

ja majandusaasta aruande kinnitamine vastavalt p 52 alap 5,6.

Kohtule esitatud arvetest nähtuvalt on arve nr 90200 esitatud 01.04.2009 summas 104,71 € ja

arve nr 10-200 on esitatud 01.12.2010 summas 104,18 €. Kostja kinnitas, et arvetes nr 90200 ja

10-200 märgitud nõuded on täitmata. Kostja väitis, et ta ei ole arveid saanud. Kostja on ise

kinnitanud, et ta on tasunud näiteks ära arve 2011-200 115,74 €, seega saadab ühistu talle arveid,

et nende järgi täita ära oma kohustused. Viidatud arveist 90200 ja 10-200 nähtuvalt on need

saadetud aadressile Vilde tee 108-12, Tallinn ehk aadressilt, kus kostja on kätte saanud ka kohtu

materjalid ja märkinud oma menetlusdokumendis selle aadressi enda aadressina. Eeltoodu alusel

leiab kohus, et ühistu on mõistlikult võttes eeldanud, et märgitud arved on kostja saanud kätte,

pealegi ei nähtu põhikirjast, et arved tuleks liikmele saata tähitult või väljastusteaega. Seega ei

ole usutav, et hageja pole saatnud kostjale märgitud arveid 2009. ja 2010. aasta kohta maksete

tasumiseks.

Kohtule esitatud majandusaasta aruanded 2009 ja 2010 (lk 87-98) on kinnitatud üldkoosoleku

otsusega 22.02.2012 vastavalt p 4. Sama koosoleku otsusega p 10.1 on kinnitatud 2009.a.

aastamaks 1400+238,40 (maamaks) kr =1638,40 kr ja p 10.3 vastavalt 2010.a. aastamaks

1400+230,10 kr (maamaks)=1630,10 kr. Märgitud kohustuste sama ulatus on näidatud ka

esitatud arvel 90200 ja 10-200 (lk 12,13).

Kostja väitis, et koosolekute otsused on tühised, kuna need on vastu võetud MTÜS § 20 lg 1, 5,

7 ja 21 lg 3 rikkudes. Kohus sellega ei nõustu. Ühistu põhikirja p 1,3 järgi on tegemist

hooneühistuga, mille õiguslik režiim on reguleeritud põhikirjaga, hooneühistuseaduse ja

tulundusühistuseadusega vastavalt HÜS § 2 lg 2 mitte mittetulundusühingute seadusega.

Seega on üldkoosolek 22.02.2012 vastavalt põhikirja p 52 alalp 5,6 kinnitanud ühistu liikme

aastamaksu 2009.a. kohta 1638,40 kr ja 2010.a. kohta 1630,10 kr, mida liige on kohustatud

põhikirja p 19.4 ja HÜS § 13 lg 1 järgi ühistule tasuma. Eeltoodu alusel tuleb ka kostjal

märgitud kohustust täita. Samas on märgitud liikmemaksud kinnitatud alles 22.02.2012

toimunud üldkoosolekul, seega õiged kostja esimeses vastuses toodud väide, et märgitud arvete

esitamise ajal 01.04.09 ja 01.12.2010 ei olnud kinnitatud vastavalt üldkoosoleku otsusega

selliseid makseid ning seega olid märgitud liikmemaksu tasunõuded esitatud enne kui

üldkoosolek oli need HÜS § 13 lg 1 ja põhikirja p 52 alap 5,6 järgi kinnitanud. Samas ei saa jätta

tähelepanuta, et kostja on jätkuvalt vaielnud hagile ka vastu pärast 22.02.2012 koosolekut, mil

vastavad liikmemaksud kinnitati. Seega rikub kostja põhikirja p 19.4 tulenevat liikmemaksu

tasumise kohustust 2009.a. ja 2010.a. eest ning hagejal on õigus nõuda VÕS § 76 lg 1, 101 lg 1 p

1, 108 lg 1 1 ja põhikirja p 19.4 ja HÜS § 11 lg 3 alusel kostjalt kohustuse täitmist.

Eeltoodu alusel on hageja nõue summas 192,41 € tõendatud ja põhjendatud ja tuleb kostjalt

hageja kasuks välja mõista. Kostja väide sellest, et arvetel ei ole juhatuse liikme allkirja ja ei saa

aru, kes arved koostas, mistõttu on need alusetud, ei ole õige. Nimelt tekib kohustus seadusest,

lepingust (antud juhul põhikirja p 19.4 ja põhikirja p 52 järgi kinnitatud otsus ja HÜS § 13 lg 3),

mitte arve esitamisest. Arve vaid kajastab võlausaldaja nägemust kohustuse ulatusest ega loo ise

kohustust, seega arve vormistuslik külg ei mõjuta kohustuse tekkimist ja selle täitmist. Siinjuures

ei saa jätta märkimata, et arveil 10-200 ja 90200 on märgitud et see on esitatud kostjale ja selle

4 (6)

esitaja on HÜ XXX, XXX, Tallinn. Seega on arusaadav üheselt, et arve esitajaks on hageja ja

saajaks kostja.

Muudele hageja esitatud arvetele (t lk 7-11) kohus hinnangut ei anna, sest nende tasumist hageja

täpsustatud nõudes 01.03.2012 (lk 46) ei nõudnud ega nendele ei tuginenud. Seega on alusetud

kostja väited, et hageja on keeldunud lubamatult arvestamast seda, et ta tasus arve nr 2011 järgi

115,74 eurot ja ole arvestanud, et varasemate arvete järgi esitatud nõuded on aegunud. Hageja

ei ole nõudnud arve 2011-200 tasumist ega muude arvete tasumist kui ainult arve nr 90200 ja

10-200 järgi liikmemaksu tasumist. Viidatud arved on esitatud vastavalt 2009 ja 2010 aastal

nende aastate maksekohustuse kohta (lk 12, 13). Nende nõuete osas, mille kohta on esitatud arve

90200 ja 10-200, ei ole kostja aegumise vastuväidet esitanud, seega selles osas kohus aegumist

ei kontrolli TsÜS § 143 järgi.

Kuna hageja ei nõua arves nr 2011-200 kohustuse täitmist, mille kostja on väidetavalt tasunud,

siis ei anna kohus hinnangut kostja pangakonto väljavõttele (lk 114), mille kostja esitas selle

kohta, et ta on tasunud 2011-200 arve järgi 115,714 €.

04.01.2011 koosoleku otsuse p 5 valiti juhatus endises koosseisus tagasi, sh nähtub otsusest, et

koosseisu kuulus ka AK (lk 51) 22.02.2012 koosoleku otsuse p 5 on kinnitatud (lk 101p-102) ja

valitud juhatuse liikmeks endiselt A. K . Käesoleval juhul on hageja tõendanud, et 04.11.2011 ja

22.02.2012 kinnitati A. K järjekordselt juhatuse liikmeks. Seega on ebaõiged kostja väited, et A.

K ei olnud hagi esitamise ajal 13.12.2011 ja Adolf Õigusabibürooga lepingu sõlmimise ajal

01.10.2011 (lk 16) ning ka hiljem hageja esindusõigust. Asjaolu, kas juhatuse liikme kanne on

tehtud äriregistris, ei oma tähtust, sest juhatuse liikme kohta tehtud kanne registris ei ole

õigustloov, õiguslikku tähtust omab üldkoosoleku otsus, millega juhatuse liige on valitud.

Nimetatud põhjustel ei ole õige ka kostja väide, et hageja ei saanud sõlmida õigusabilepingut

01.10.2011 (lk 16) OÜ-ga Adolf Õigusbürooga. Juhatuse liikmel kui juriidilise isiku juhtorgani

liikmel on õigus esindada TsÜS § 31 lg 1 ja § 34 lg 2, 3 järgi juriidilist isikut ja hageja

põhikirjast ei nähtu, et ühingut saaks esindada vaid mitu isikut korraga; seda ei nähtu ka

registriväljavõttest (lk 5p). Seega oli A. K ühistu nimel õigus sõlmida OÜ-ga Adolf Õigusbüroo

õigusabilepingut. Kes aga õigusbüroo nimel lepingule alla kirjutas, ei oma käesoleva vaidluse

lahendamise seisukohalt tähtust, õigusbürool oli õigus anda enda nimel lepingu sõlmimiseks

esindust muule isikule (J Ž , lk 16) TsÜS § 119 lg 1, 2 järgi.

Hageja on tuginenud VÕS § 115 lg 1, 128 lg 3, mis võimaldavad kohustuse rikkumise korral

nõuda ka kahju hüvitamist ja sellega seotud kulude hüvitamist 50 €, mis on hageja kahju.

Eelpool märkis kohus, et alles 22.02.2012.a. kinnitati koosolekul 2009.a. ja 2010.a. liikmemaks.

Kuna arved nr 90200 ja nr 10-200 esitati varem kui selle aluseks olev kohustus üldkoosolekul

kinnitati, ei olnud kostjal kohustust ka kinnitamata liikmemaksu tasuda. Seega oli hageja

alusetult nõudnud Adolf Õigusbüroo kaudu 14.10.2011 hoiatuskirjaga (lk 15,14) kostjalt võla,

sh aegunud võla (mida hagis enam ei nõutud) tasumist. Eeltoodu tõttu leiab kohus, et kostjal ei

olnud tekkinud võlateatise ajaks 14.10.2011, kui temalt nõuti ka hagetavat võlga arvete nr 90200

ja nr 10-200 järgi, kohustust, mida täita ja seega ei ole ka võlateatisega kaasnevad

sissnõudekulud, mille hageja väidetavalt on kandnud, sissenõutavad ega põhjendatud. Seega ei

ole hageja nõue 50 € kui võla sissenõudmisega seotud kahju hüvitamiseks põhjendatud VÕS §

115 lg 1 järgi, § 128 lg 3 järgi. Lisaks ei ole hageja tõendanud ka selliste kulude 50 € kandmist.

Kui hageja on kandnud kohtumenetluse käigus õigusabikulusid, siis lahendatakse nende

5 (6)

kuludega seonduva vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku sätetele. Eeltoodu tõttu jääb

hageja nõue 50 € saamiseks selle põhjendamatuse ja tõendamatuse tõttu VÕS § 115 lg 1, § 128

lg 3 järgi rahuldamata.

Hageja palus välja mõista viivise põhivõlalt alates hagi esitamisest VÕS § 113 lg 1 järgi. Eelpool

tuvastas kohus, et alles 22.02.2012 kinnitati vastavalt põhikirjale 2009 ja 2010.a. liikmemaksud,

seega muutusid need nõuded sissenõutavaks ka 22.02.2012 kui üldkoosolek need kinnitas

kooskõlas põhikirja p 19.4 ja p 52 alap 5,6. Seega ei saanud võlausaldaja ehk hageja nõude VÕS

§ 84 lg 12 I lause järgi kohustuse täitmist kostjalt enne 22.02.2012. Seega muutus 2009 ja 2010

liikmemaksu tasumise kohustus sissenõutavaks 22.02.2012.

VÕS § 101 lg 1 p6 ja 113 lg 1 alusel on võlausaldajal õigus nõuda viivist kohustuse rikkumise

korral alates nõude sissenõutavaks muutumisest. Kuna vaidlus puudus selles, et kostjal on 2009

ja 2010 liikmemaks kokku summas 192,41 € tasumata alates 23.02.2012 ja kostja ei ole võlaga

ka nõus, siis on ta viivituses ja rikub kohustust VÕS § 100 mõttes. Eeltoodu tõttu on hagejal

õigus nõuda kostjalt võlgnetavalt summalt alates 23.02.2012 viivist VÕS § 113 lg 1 II lauses

sätestatud määras. Seega ei ole hageja viivisenõue viivise saamiseks alates hagi esitamist

13.11.11 põhjendatud, kuid on põhjendatud alates 23.02.2012.

Põhikirja p 34 järgi on hagejal õigus nõuda viivist 0,07% võlalt päevas, kuid VÕS § 113 lg 1 II

lauses sätestatud määr (VÕS § 94 sätestatud määr+7% aastas) on väiksem kui põhikirja-järgne

määr. Võlasusaldajal on alati õigus nõuda vähem viivist.

Eeltoodu alusel kuulub viivisenõue osalisele rahuldamisele ja kostjalt tuleb viivis välja mõista

alates 23.02.2012 VÕS § 113 lg 2 II lauses sätestatud määras 192,41-lt eurolt kuni võla

tasumiseni.

Eeltoodu tõttu kuulub hagi osalisele rahuldamisele. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõisa

võlga 192,41€ ja viivist alates 23.02.2012 VÕS § 113 lg 2 II lauses sätestatud määras 192,41-lt

eurolt kuni võla tasumiseni. Hageja nõue sissenõudmiskulude kui kahju hüvitamiseks 50 € jääb

rahuldamata.

Kostja väitis, et hageja ei ole registriaadressilt kätte saadav, ei vasta kostja e-kirjadelele, sj

19.07.11 kirjadele, ei saa juhatusega kokku, juhatus ei anna aru ega võimalda tutvuda

põhikirjaga, ei võta vastu liikmeid isiklikult, ruum ei ole selleks kohandatud, ei ole infolehti,

tööde teostamise plaanist. Küll aga ei ole need väited aluseks 2009a. ja 2010.a. liikmemaksu

tasumisest keeldumiseks, kuna seda ei tule põhikirjast. Liikme ja juhatuse vahelise suhtlemise

korraldamise probleeme saab liige tõstatada ka koosolekutel, sj on liikmel võimalik põhikirjaga

tutvuda alati äriregistri andmebaasist elektrooniliselt või kohapeal registris andmetega tutvudes.

Seega ei pea kohus andma hinnangut kostja kirjadele (lk 63-65,110).

Kostja viitas ka kohtuotsustele 2-07-39738, 2-07-4470, mis puudutavad 2006.a. otsuseid

maksete või muu kohta, ent kuivõrd hageja nõuab 2009.a ja 2010.a. liikmemakse, siis ei oma

kõik, mis puudutab 2006.a. makseid, vaidluses tähtsust. Lisaks ei tuginenud kostja ise ka enda

nendele otsustele (lk 62).

Menetluskulude jaotus, tsiviilasja hind.

6 (6)

Kostja poolt hagejale esitatud kiri 19.07.2011 (lk 64) on esitatud seoses kohtuvaidlusega

käesolevas asjas võimaliku kompromissi läbirääkimiseks ning kuna pooled kompromissi ei

saavutanud ja kumbki pool ka selget kompromissi ei pakkunud, ei ole võimalik kohaldada TsMS

163 lg 2. Seega jäävad menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel vastavalt rahuldatud/rahuldamata

jäetud osale teise poole kanda.

Hageja esitas esialgselt hagi 485,63 € ja kahju hüvitamiseks 50 € ja viivise saamiseks. Menetluse

käigus vähendas hageja ise nõuet, kuivõrd tulenevalt kostja vastuväidetest ei olnud osaliselt

hageja põhinõue 485,63 € põhjendatud ja hageja vähendas seda nõuet 192,41-le, kahjunõude 50€

juurde jäi. Kuna kohus rahuldas hageja nõude osaliselt /79%, 192,41: /192,40+50/*100/, siis

jäävad TsMS § 163 lg 1 alusel hageja menetluskulud 79% ulatuses kostja kanda ja kostja

menetluskulud 21% ulatuses hageja kanda.

Tsiviilasja hind on hagi esitamise ajal ja kuni 30.06.2012 kehtinud TsMS § 122 lg 1, 2, § 123 ja

§ 133 lg 1, 2 järgi 535,63 € (põhivõla 485,63 € +kahju nõue 50 €).

/digitaalselt allkirjastatud/

Kohtunik