3-12-530/30 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

MÄÄRUS

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Einar Vene, Madis Ernits, Tiina Pappel Määruse tegemise aeg ja koht

10. jaanuar 2013, Tartu Haldusasja number 3-12-530 Haldusasi Nikolai Lilitškini kaebus Tartu Vangla poolt seoses

22. juulil 2010 toimunud intsidendiga põhjustatud kahju hüvitamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 22. juuni 2012. a määrus Menetluse alus ringkonnakohtus Nikolai Lilitškini määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja Nikolai Lilitškin Vastustaja Tartu Vangla RESOLUTSIOON

Jätta Tartu Halduskohtu 22. juuni 2012. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Nikolai Lilitškin esitas 10. mail 2011 Tartu Vanglale taotluse kahju hüvitamiseks summas

50 eurot. Taotluse kohaselt tekkis kaebajale mittevaraline kahju seoses sellega, et 22. juulil 2010 tõi vanglaametnik A. B. kaebajale katkise nõela ning süüdistas nõela katki tegemises kaebajat.

2. Tartu Vangla 13. juuli 2011. a kirjas selgitati kaebajale, et taotluses esinevad puudused, kuna taotlusest ei nähtu, milline on kahjuhüvitise nõude aluseks olev ametniku õigusvastane tegevus, millega kaebaja tõendab vanglaametniku õigusvastast tegevust, milline riigivastutuse seaduse § 9 lg-s 1 loetletud tagajärgedest on kaebajale seoses kirjeldatuga saabunud ning millega tõendab kaebaja kahjuliku tagajärje saabumist. Kaebajale anti taotluses puuduste kõrvaldamiseks aega kuni 4. augustini 2011.

3. Tartu Vangla jättis 5. augusti 2011. a kirjaga nr 3-30/131-2 kaebaja kahju hüvitamise nõude läbi vaatamata, kuna kaebaja ei kõrvaldanud kahju hüvitamise taotluses esinevaid puudusi ja avaldatud andmete põhjal ei olnud võimalik kaebaja nõuet menetleda.

2

4. 13. märtsil 2012 jõudis Tartu Halduskohtusse N. Lilitškini 6. märtsil 2011 dateeritud kaebus, milles taotleti Tartu Vangla poolt seoses 22. juulil 2010 toimunud intsidendiga põhjustatud kahju hüvitamist summas 50 eurot.

5. Tartu Halduskohus luges 11. aprilli 2012. a määrusega N. Lilitškini kaebuse esitatuks mittetähtaegselt ja andis kaebajale võimaluse esitada kohtule taotlus kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks ning täpsustada kahjunõuet. Määruse põhjenduste kohaselt sai kaebaja Tartu Vangla 5. augusti 2011. a vastuse kätte 9. augustil 2011. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 47 lg-st 2 tulenevalt tuli kaebajal kahju hüvitamise nõue halduskohtule esitada hiljemalt 30 päeva jooksul alates nõude läbivaatamata jätmise kättesaamisest, kuid N. Lilitškin esitas kaebuse halduskohtule alles 13. märtsil 2012.

6. N. Lilitškin esitas 17. aprillil 2012 avalduse puuduste kõrvaldamiseks, milles selgitas, et kahju põhjustati kaebaja hea nime, au ja väärikuse alandamisega. Kaebaja väitel ei teadnud ta kahjutaotluse läbivaatamata jätmisest, kuna dokumenti ei tõlgitud vene keelde ning kahju hüvitamise nõude esitamiseks ette nähtud kolmeega kümneaastane tähtaeg ei ole möödunud.

7. Tartu Halduskohtu 22. juuni 2012. a määrusega jäeti rahuldamata N. Lilitškini taotlus kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks ja lõpetati haldusasja menetlus HKMS § 152 lg 1 p 2 ja § 124 lg 2 alusel. Määruse põhjenduste kohaselt tuli kaebajal riigivastutuse seaduse (RVastS) § 18 lg-st 2 tulenevalt pöörduda kahjunõude kaebusega halduskohtusse hiljemalt

30 päeva jooksul alates Tartu Vangla kirja nr 3-30/131-2 kätteandmisest 9. septembril 2011. Kaebaja väited vastustaja kirja nr 3-30/131-2 hilisemast teadasaamisest on kaheldavad, kuna ta ei ole selgitanud, kuidas ja millal ta nimetatud kirja sisust teada sai ning mis takistas tal kirja tõlkimise korraldamist kaebetähtaja jooksul. Kirja nr 3-30/131-2 sisu mittemõistmine ei ole mõjuv põhjus kaebetähtaja ennistamiseks, kuna kaebaja ei ole tõendanud, et tal esines püsiv takistus kaebuse tähtaegselt esitamiseks. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

8. N. Lilitškin esitas 11. juulil 2012 määruskaebuse, milles palus Tartu Halduskohtu 22. juuni 2012. a määrus tühistada ja kaebetähtaja ennistamise taotlus rahuldada. Määruskaebuse kohaselt tuleb lugeda mõjuvaks põhjuseks kaebetähtaja ennistamisel asjaolu, et vangla dokumendid on eesti keeles, kaebaja ei valda eesti keelt ja vanglas talle dokumente ei tõlgitud. Kaebajale ei ole tehtud teatavaks kohtueelset menetlust lõpetav lahend. Samuti antakse kinnipeetavatele vaid üks A4 paberileht igal tööpäeval ning kaebajal puuduvad vahendid paberi, kirjutusvahendi ja ümbriku ostmiseks. Kaebaja ei ole ületanud seadusest tulenevat kolme aastast tähtaega kahju nõudega kohtusse pöördumiseks. Kohus ei selgitanud välja kaebaja õigustesse sekkumise intensiivsust.

9. Tartu Vangla oli 29. augustil 2012 esitatud vastuses seisukohal, et määruskaebus on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata. Vastuse põhjenduste kohaselt ei ole kaebaja välja toonud ühtegi mõjuvat põhjust tähtaja ennistamiseks. Kaebaja keeldub mõistmast, et kaebusega halduskohtusse pöördumise tähtaeg hakkab kulgema temale kohtueelses menetluses tehtud otsuse teatavaks tegemisest ja kahju hüvitamise nõude üldist esitamise tähtaega reguleerivad sätted sel juhul enam ei kohaldu.

3 RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

10. Kaebaja märgib õigesti, et ta ei ületanud kahju hüvitamise nõudega halduskohtusse pöördumise kolmeaastast tähtaega. HKMS § 46 lg 4 kohaselt võib hüvitamiskaebuse esitada kolme aasta jooksul arvates päevast, kui kaebaja sai teada või pidi teada saama kahjust ja selle põhjustanud isikust või haldusakti või toimingu tagajärgedest, mille kõrvaldamist ta nõuab. Analoogilise regulatsiooni sätestab kaebaja viidatud RVastS § 17 lõige 3. Samas on mõlema eeltoodud sätte näol tegemist kahju hüvitamise nõudega kohtusse pöördumise üldnormidega, mis ei täpsusta halduskohtusse pöördumise tähtaega olukorras, kus isik on enne kohtusse pöördumist läbinud vaidluse lahendamiseks kohtueelse menetluse. Vaidlust ei ole selle üle, et kaebaja pidi kahju hüvitamise nõudega halduskohtusse pöördumiseks läbima kohustusliku kohtueelse menetluse. VangS § 11 lg-st 8 tuleneb, et vangla tekitatud kahju hüvitamiseks on kinnipeetaval õigus halduskohtu poole pöörduda vaid tingimusel, et kinnipeetav on eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldanud või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud. Seega ei ole kohtul võimalik HKMS § 46 lõiget 4 (kohus märgib, et alates

1. jaanuarist 2012 kehtib uus HKMS, mistõttu on kaebaja viide kehtetu HKMS-i § 9 lõikele 4 asjakohatu) ega RVastS § 17 lõiget 3 käesoleval juhul kohaldada. Tartu Halduskohus märgib õigesti, et kahju hüvitamise nõude kohtueelse menetluse läbimise korral tuleneb kohtusse pöördumise tähtaeg RVastS § 18 lõikest 2, mis sätestab: „Kui haldusorgan jätab kahju hüvitamise taotluse rahuldamata või tähtaegselt lahendamata või kui kannatanu ei nõustu hüvitise suuruse või viisiga, võib kannatanu 30 päeva jooksul esitada halduskohtule kaebuse hüvitise väljamõistmiseks.“ Eeltoodut arvestades oli kaebus halduskohtule esitatud tähtaja rikkumisega.

11. Ringkonnakohus nõustub Tartu Halduskohtuga ka selles, et puuduvad mõjuvad põhjused kaebetähtaja ennistamiseks. Ringkonnakohtul ei ole alust kahelda selles, et kaebaja eesti keelt ei valda ning nimetatud asjaolu pidi teada olema ka Tartu Vanglale. Samas ilmneb, et vangla on kaebaja puuduliku eesti keele oskusega vaidlusaluses kahju hüvitamise taotluse menetluses arvestanud. Nii nähtub Tartu Vangla 13. juuli 2011. a puuduste kõrvaldamise dokumendist nr. 3-30/131-1 kaebaja taotluse suhtes, et nimetatud dokument tõlgiti kaebajale

15. juulil 2011 üleandmisel (t. lk. 8 pöördel). Ringkonnakohus möönab, et Tartu Vangla 5. augusti 2011. a kirjale nr. 3-30/131-2 ei ole tehtud märkust selle kohta, et kiri oleks kaebajale tõlgitud analoogiliselt Tartu Vangla 13. juuli 2011. a puuduste kõrvaldamise dokumendiga (tl

7 p). Samas on kirjal märge selle kohta, et inspektor-kontaktisik J.R. andis 5. augusti 2011. a kirja kaebajale 9. augustil 2011 kätte, kuid kaebaja keeldus kirja kättesaamist allkirjastamast. Ringkonnakohus ei pea eluliselt usutavaks, et inspektor-kontaktisik kirja pealkirjast lähtudes ei selgitanud kaebajale, et tegemist on kirjaga, millega jäetakse kaebaja kahju hüvitamise taotlus läbi vaatamata. Arvestades asjaolu, et varasem dokument kaebajale tõlgiti, ei pea ringkonnakohus usutavaks ka seda, et Tartu Vangla oleks keeldunud kaebajale viimase soovi korral kahju hüvitamise taotluse läbi vaatamata jätmise kirja tõlkimisest. Kaebaja ei ole halduskohtule ega ringkonnakohtule esitanud ka tõendeid selle kohta, et ta oleks pärast kirja kättesaamist pöördunud inspektor-kontaktisiku poole taotlusega kirja tõlkimiseks ning sellest oleks keeldutud. Seega ei ole kaebaja ise astunud kohaseid samme oma kaebeõiguse realiseerimiseks. Riigikohus on leidnud, et haldusakti adressaadi subjektiivne arusaam akti sisust ja suutmatus hinnata akti oma õigusi rikkuvaks ning välja selgitada selle vaidlustamise vajadus ei saa olla kaebuse esitamise tähtaja ennistamise mõjuvaks põhjuseks. Haldusakti tähendusest ja vaidlustamise võimalikkusest puudulik arusaamine võib mõjuva põhjusena kõne alla tulla, kui kaebaja on omalt poolt teinud kõik, et ebaselgus kõrvaldada (RKHK 19. juuni 2001. a määrus haldusasjas nr. 3-3-1-38-01). Nimetatud Riigikohtu seisukoht on asjakohane ka käesolevas vaidluses. Kaebaja väited kirjutusvahendite ja paberi puudumise

4 kohta on paljasõnalised ega anna samuti alust kaebetähtaja ennistamiseks. Eeltoodud kaalutlustel jätab ringkonnakohus Tartu Halduskohtu 22. juuni 2012. a määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.

Einar Vene Madis Ernits Tiina Pappel