2-12-31654/11 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtunik Maie Seppo Otsuse tegemise aeg ja koht 09.01.2013.a. Kentmanni tn 13, Tallinn Tsiviilasja number 2-12-31654 Tsiviilasi ET hagi MS vastu elatise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja ET(isikukood XXX, elukoht XXX) Hageja lepinguline esindaja Tiiu Siig Kostja MS(isikukood XXX, elukoht XXX) Kostja lepinguline esindaja Kati Tamm Kohtuistungi toimumise aeg

31.10.2012.a. Tsiviilasja hind 1710 eurot Resolutsioon

Menetluskulude jaotus

Hagi rahuldada osaliselt. Välja mõista MS ET kasuks igakuine elatis 190,00 eurot ET ülalpidamiseks alates hagi esitamisest 15.08.2011 kuni gümnaasiumi lõpetamiseni kuid mitte kauem kui hageja 21- aastaseks saamiseni. Elatis kanda ET arveldusarvele nr XXXXXXXXX Swedbank. Välja mõista MS ET kasuks ülalpidamiskohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitis tagasiulatuvalt ühe aasta eest enne elatishagi esitamist, perioodi eest 15.08.2011.a. kuni 15.08.2012.a., summas 2280 eurot (190 x 12).

Menetluskulud jätta poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord Kohtuotsus igakuise elatise osas kuulub viivitamatule täitmisele. Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue 21.12.2011.a. Harju Maakohtule esitatud hagiavalduses soovib hageja kostjalt elatist 242 eurot kuus alates hagi esitamisest ja tagasiulatuvalt ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist, s.o alates 15.08.2011.a. Hageja on kostja laps, kes sai täisealiseks XXX ja jätkab õpinguid Tallinna 32. Keskkooli 12. klassis. Hageja kulutused kuus moodustavad 561 eurot (eluasemekulud 140 eurot, kulutused toidule 170 eurot, kulutused tervishoiule 60 eurot, hügieenitarvetele 20 eurot, koolikohustuse täitmiseks 40 eurot, riietele ja jalanõudele 55 eurot, muud vältimatud püsikulutused 42 eurot)

2

Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnista. Kuigi kostja on kantud hageja sünnitunnistusele, ei ole kostja hagejat kasvatanud. Veelgi enam, kostja ei olnud teadlik ka hageja abivajadusest. 29.03.2006.a. kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-06-2327 määrati hageja eestkostjaks viimase vanaisa RT. Pärast RT eestkostjaks määramist teatas viimane kostjale, et ta ei soovi kostjapoolset toetust ning saab ise hageja ülalpidamisega hakkama. Samuti olid hageja vanaisal oluliselt paremad majanduslikud võimalused . Just tulenevalt eelnevast ei ole kostja hagejale senini elatist ka tasunud. Kostjal on alaealine laps, RS. Kostja ise hetkel ei tööta ja kostja alaealise lapse kõik kulud katab kostja elukaaslane. Samuti toetab kostjat tema ema, kellel puudub aga selleks kohustus. Kostja alaealise lapse kulud ühes kuus on 375 eurot ( koolitarbed 30 eurot, riided, jalanõud 130 eurot, vabaaeg, mänguasjad, trennid 52 eurot, söök 100 eurot, mööbel, lastetoa sisutus 30 eurot, hambaravi 13 eurot, hügieenitarbed, ravimid 20 eurot) Kostja enda hädavajalikud kulutused ühes kuus on 304,72 ( transpordikulud 50 eurot, Viasat, Elisa ja internet 21,87 eurot, kommunaalmaksed 63,42 eurot, söök 100 eurot, riided 30 eurot, hügieenitarbed, ravimid 20 eurot. Kostja leiab, et kuivõrd temal on alaealine poeg ning ta on hetkel töötu, siis tuleb antud juhul eelistada kostja alaealist poega, kuna täisealine tütar võib ise asuda tööle või saada abi ja elatist talle eestkostjaks määratud vanaisalt. Kostja teeb ettepaneku hagejale kolida tema juurde, kus hagejal on võimalik tasuta elada. Samuti väheneksid sellisel juhul hageja söögikulud. Hageja, saades täisealiseks, alustas iseseisvat elu korteris, mille vanaisa talle ostis. Nüüd aga väidab hageja, et ei tule iseseisvalt korteriga kaasnevate kuludega toime. Seega on kostja arvates hageja abivajadus tekkinud tema enda ebamõistliku ja järelemõtlematu käitumise tagajärjel, millest tulenevalt palub kostja ta ülalpidamise kohustusest vabastada. Alternatiivselt palub kostja temalt välja mõista mitte rohkem kui 100 eurot kuus. Kostja arvates ei ole elatise nõue tagasiulatuvalt põhjendatud. Hageja elas oma eestkostja vanaisa juures. Hageja eestkostja ei soovinud, et ta elatist maksaks Seega, kuni käesoleva hagiavalduse kättesaamiseni ei olnud kostja teadlik sellest, et ta peaks hagejale elatist maksma või et hageja seda vajaks. Hageja sai oma korteri alles 2012.a. juulis. Seega ei kandnud ta hagiavalduses toodud kulutusi perioodil, mille eest hageja tagasiulatuvalt elatist nõuab. Asja menetlemise ajal leidis kostja endale töökoha, saades brutotöötasu suuruses 650 eurot. Kostja väidete kohaselt jääb kostja palgast alles 8 eurot kuus. Seega ei ole kostjal reaalselt võimalik tasuda hagejale tema poolt nõutavat elatist.. Kostja leiab, et on äärmiselt ebaõiglane elatist nõuda, kui ülalpidamist saama õigustatud isiku abivajadus on tekkinud tema enda ebamõistliku käitumise tagajärjel. Teades, et hagejal puuduvad reaalsed võimalused iseseisva elu alustamiseks üksinda enda korteris, oleks pidanud hageja seda edasi lükkama. Kostjalt oleks äärmiselt ebaõiglane nõuda elatist ka seetõttu, et tal ei olnud võimalust oma tütart kasvatada. Pärast hageja ema surma soovis hageja eestkostjaks hageja vanaisa. Ka pärast seda ei ole tütar soovinud isaga märkimisväärselt suhelda. Kuivõrd hageja igakuise elatise nõue tuleb jätta rahuldamata, ei kuulu rahuldamisele ka elatisvõlgnevuse nõue.

Kohtuotsuse põhjendused

3 Perekonnaseaduse (PKS) § 97 lg 1 p 2 kohaselt on ülalpidamist õigustatud isikuks laps, kes täisealiseks saanuna jätkab põhivõi keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. PKS § 96 lg 1 mõttes on esmajärjekorras lapse ülalpidamiskohustust täitvaks isikuks lapse vanem. Hageja sai täisealiseks XXX.a. ja jätkab õpinguid XXX12. klassis (kooli tõend ). Kui vanem ei täida ülalpidamiskohustust vabatahtlikult, on täisealisel lapsel PKS § 97 lg 1 p 2 alusel õigus nõuda kohustust rikkunud vanemalt elatist kohtu kaudu. Kostja oma kirjalikus vastuses hagile on tunnistanud, et ta ei ole täitnud oma lapse, ET, ülalpidamiskohustust. Asjaolu, et ET eestkostjaks määrati pärast tema ema surma vanaisa RT, ei vabasta isa lapse ülalpidamiskohustuse täitmisest. Kostja väide, et eestkostja ei soovinud pärast hageja ema surma temalt elatist, on ümber lükatud hageja poolt esitatud kohtutäitur Kaire Põltsi 27.03.2007.a täitemenetluse lõpetamise otsusega, mille kohaselt RT nõude edasine menetlemine on võimatu, kuna nõudeõigus ei saa üle minna lõppenud isiku õigusjärglasele. Seega on hageja eestkostja proovinud kostjalt elatist saada täitemenetluses. Vaatamata sellele, et hageja eestkostja ei pöördunud pärast hageja ema surma elatishagiga kostja vastu kohtusse, ei vabasta kostjat elatise maksmise kohustusest hageja nõude alusel pärast tema täisealiseks saamist. Kuna perekonnaseaduse alusel on elatisehagis hagejaks laps, siis on hagejal õigus nõuda elatist ka aasta enne tema täisealiseks saamist. Asjaolu, et tütar ei ole tahtnud isaga suhelda, ei ole elatise maksmisest vabastamise aluseks. Just lapsevanemal on kohustus luua oma alaealise lapsega sellised suhted, et alaealine laps sooviks lapsevanemaga suhelda, eriti juhul, kui alaealisel on pärast traagilist sündmust jäänud alles ainult üks lapsevanem. Hageja vanaisa eestkostjaks määramine ei vabastanud kostjat oma alaealise tütre kasvatamise kohustusest ja õigusest temaga suhelda. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes Perekonnaseaduse § 97 lg 1 p 2 on hageja õigustatud saama ülalpidamist. Perekonnaseaduse § 99 lg 1 kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt arvestatakse ülalpidamise kindlaksmääramisel õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, Kohtuistungil pooled kompromissi ei saavutanud, seega uurib kohus hageja vajalike kulutuste kindlakstegemiseks hageja poolt esitatud tõendeid. Eluasemekulude tõendamiseks on kohtule esitatud XXX KÜ arvemakseteatised perioodist oktoober 2011 kuni august 2012. Nimetatud tõendite alusel on keskmine eluasemekulu 140 eurot kuus. Kohtule esitatud kinnistusraamatu väljavõttega on tõendatud, et korter aadressil XXX soetati 19.08.2011.a., mistõttu eluaseme kulutused sellele eluruumile tekkisid selle soetamise kuupäevast 19.08.2011.a. Kostja kutse hagejale asuda elama tema pere juurde eluaseme kulude vähendamiseks on aastaid hiljaks jäänud ja ei ole käesoleval ajal tõsiselt võetav. Kostja elab oma elukaaslasega ja alaealise pojaga kahetoalises korteris ja hagejal ei oleks selles korteris ruumigi. Lisaks ruumipuudusele ei ole isa teinud midagi selleks, et saada tütrega lähedaseks. Elektrienergia kulu on tõendatud Eesti Energia elektriarvetega perioodist oktoober 2011 kuni august 2012. Keskmiselt elektrikulu kuus on 10 eurot. Sidekulud 24 eurot on tõendatud kohtule esitatud arvetega perioodi eest 01.10.2011 kuni 31.07.2012. Kulutusaed tervishoiule 60 eurot on tõendatud silmaläätsede, nende puhastusvahendite ja retseptiravimite väljaostmise kviitungitega. Kohtumenetluse käigus on leidnud tõendamist hageja ravimite kasutamise vajadus depressiooni raviks. Kohus on seisukohal, et hageja hügieenitarvetele vajadus vastab nõudele s.o. 20 eurot kuus. Kulutused toidule 170 eurot kuus, koolikohustuse täitmisele 40 eurot kuus, kulutused riietele ja jalanõudele 55 eurot kuus, muud vältimatud püsikulutused summas 42 eurot kuus, on hageja poolt tõendamata. Kohus, hinnates kõiki tõendeid kogumis ning arvestades hageja vajadusi, kostja võimalusi, leiab, et hageja põhjendatud, vajalikud ja mõistlikud kulutused ühes kuus toidule on 165 eurot ,

4 koolikohustuse täitmisele 30 eurot , riietele ja jalanõudele 40 eurot ja muudeks vältimatuteks kulutusteks 20 eurot (teater, kino, raamatud, hobid). Toiduraha vajaduste kindlaksmääramisel arvestab kohus, et hageja elab üksinda ja tal kulub toiduraha rohkem kui peres. .Koolikohustuse täitmise kulu võttis kohus kostja poolt näidatud alaealise poja koolikohustuse kulu silmas pidades, kuna kohus on seisukohal, et vanemas klassis ei kulu kindlasti vähem kui nooremas klassis. Riiete ja jalanõude kulutusteks märkis kostja oma alaealisele pojale 130 eurot. Kohus leiab, et kindlasti on võimalik osta jalanõusid ja riideid lapsele 130 euro eest kuus, kuid ei pea seda kostja sissetulekust tulenevalt mõistlikuks. Häid riideid ja jalanõusid on võimalik osta ka soodsalt. Eeltooduist tulenevalt ei võtnud kohus hageja riiete ja jalanõude kulu arvestamise aluseks kostja teise lapse vastavaid kulusid. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et hageja mõistlikud vajadused kuus on 509 eurot. Hageja saab toitjakaotuspensioni summas 128 eurot ja peretoetust 191 eurot, kokku 319 eurot. Selle osa vajalikest kulutustest, mis ei ole kaetud riiklike toetustega, tuleb välja mõista kostjalt kui hageja ainukeselt vanemalt. Seega tuleb kostjalt välja mõista 190 eurot kuus (509 – 319). PKS § 103 lg 1 p 1 kohaselt võib kohus kohustatud isiku ülalpidamiskohustuse täitmisest vabastada või täitmist ajaliselt piirata või elatise suurust vähendada, kui kohustuse täitmist on äärmiselt ebaõiglane nõuda , eelkõige kui ülalpidamist saama õigustatud isiku abivajadus on tekkinud tema enda ebamõistliku käitumise tagajärjel. Kohus ei nõustu kostja väitega, et hageja abivajadus on tekkinud hageja enda ebamõistliku käitumise tulemusena. Kohus on seisukohal, et hageja abivajadus on tekkinud sellest, et ta täisealiseks saamise hetkel ei ole gümnaasiumi veel lõpetatud. Et hagejal on kool veel lõpetamata, ei tulene tema ebamõistlikust käitumisest. Hageja abivajadus on tekkinud seega kooliskäimisest ja sellest, et hageja teine vanem , ema, on surnud aastaid tagasi ja isa ei ole täitnud pärast hageja ema surma tema ülalpidamiskohustust ega ei täida seda ka hagi menetlemise ajal kohtus. Asjaolu, et hageja elab omaette korteris, mis on ostetud teise korteri müügist saadud raha eest ja milles viibimine tekitas tõenäoliselt hagejale seoses ema surmaga valusaid mälestusi, ei oma elatise määramisel tähendust. Ka vanas korteris oleksid hagejal eluasemekulud. PKS § 98 lg 1 kohaselt kui ülalpidamist saama õigustatud isikuid on mitu ja ülalpidamiskohuslane ei ole võimeline neile kõigile ülalpidamist andma, siis eelistatakse alaealist last teistele lastele. Kostja väidete kohaselt ei ole ta võimeline oma täisealisele tütrele õppimise ajal elatist maksma, kuna tal on veel üks laps ja tema töötasu on ainult 650 eurot kuus. Kohus nõustub hageja esindaja seisukohaga, et antud asjas ei halvenda elatise väljamõistmine kostja teise lapse heaolu, sest kirjaliku vastuse p-s 1.4 väidab kostja , et tema alaealise poja kõik kulud katab kostja elukaaslane ja kostja alaealise lapse ema. Kostja ei ole tõendanud, et elatise väljamõistmine nõutud suuruses osutuks tema alaealine poeg vähem kindlustatuks, kui elatist saav laps. Vanem peab tagama kõigi oma laste vajaduste katmise. Kostja on töövõimelises eas ja ta on kohustatud otsima töökoha, mis võimaldaks täita oma mõlema lapse ülalpidamiskohustust lastele vajalikus määras. Kuna kostja ei ole hagejale elatist maksnud pärast hageja ema surma 30.11.2005.a. , mõistab kohus elatise välja kooskõlas PKS § 108 ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 165 lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 164 lg 3 kohaselt ülalpidamisasjas võib kohus menetluse tulemusest sõltumata jätta menetluskulud täielikult või osaliselt kostja kanda, kui kostja on põhjustanud menetluse seetõttu, et ta ei ole andnud täielikku teavet oma sissetuleku või vara kohta. Kuna menetlus ei ole põhjustatud seetõttu, et kostja ei ole andnud kohast teavet oma sissetuleku ja vara kohta, ei rakenda kohus eelpooltoodud seaduse sätet. Kooskõlas Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 129 lg 2 seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral on hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Seega on hagihind 1710

5 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/ Maie Seppo kohtunik