2-12-52639/3 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus

2-12-52639

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus, Võru kohtumaja

Kohtunikuabi

Hele Olli

Määruse tegemise aeg ja koht 09.01.2013

Tsiviilasja number

2-12-52639

Tsiviilasi, avaldaja nõue E. F. taotlus riigi õigusabi saamiseks, isiku esindamiseks tsiviilasja kohtueelses menetluses ja kohtus, isiku muu õigusnõustamine või muu esindamine Menetlustoiming Riigi õigusabi määramine Riigi õigusabi taotleja E. F. , isikukood xxxxxxxxxxx, aadress xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx (telefon xxxxxxxx) RESOLUTSIOON

1. Võtta avaldus menetlusse ja rahuldada E. F. taotlus riigi õigusabi saamiseks. 2. Anda E. F. ile riigi õigusabi isiku esindamiseks tsiviilasja kohtueelses menetluses ja kohtus ja isiku muuks õigusnõustamiseks. 3. Anda E. F. ile riigi õigusabi kohustusega hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud 50 % ulatuses 2 aasta jooksul võrdsete summadena üks kord kvartalis alates kohtulahendi jõustumisest, millega on kindlaks määratud õigusabi tasu suurus ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatus. 4.Kohtumäärus saata õigusabi taotlejale, Rahandusministeeriumile ja Eesti Advokatuurile .

Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Võru kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättetoimetamisest alates

Avalduse sisu ja selle põhjendused

E. F. esitas 12.12.2012 Tartu Maakohtu Võru kohtumajja taotluse, milles taotleb riigi õigusabi saamist isiku esindamiseks tsiviilasja kohtueelses menetluses ja kohtus, isiku muud õigusnõustamist või muud esindamist. Probleem, mille lahendamiseks õigusabi soovitakse seisneb soovis esitada hagi abielu lahutamiseks, nõuda välja elatis lastele, määrata kohtu poolt lastega suhtlemise kord ja lahendada elamispinnaga seotud küsimused. Õigusabi on vajalik, et tagada oma lastele elamisväärne keskkond. Avaldaja soovib saada täielikult tasuta õigusabi, sest sissetulek on väike.

Avaldaja on taotlusele lisanud teatise oma majandusliku seisundi kohta .

Kohtu tuvastatud asjaolud ja järeldused

Riigi õigusabi seaduse § 6 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda riigi õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab teha seda üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut.

Riigi õigusabi seaduse § 15 lg 5 kohaselt määratakse riigi õigusabi andmise otsuses kindlaks riigi õigusabi andmise viis ja riigi õigusabi saaja hüvitamiskohustus .

Kohtunikuabi tutvunud kirjalikus menetluses kohtule esitatud taotlusega riigi õigusabi saamiseks, taotleja majandusliku seisundi teatise, kinnistusraamatu ja äriregistri andmebaasi andmetega, pangakonto andmetega ja hinnanud neid tõendeid kogumis leiab, et taotlus kuulub läbivaatamisele.

Esitatud riigi õigusabi taotleja majandusliku seisundi teatise kohaselt töötab E. F. xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Tema ülalpidamisel on xxxxxxxxxxxxxxxxxxx, kuu sissetulek on 400-500 eurot. Püsikuludeks kuus märgib taotleja 400 eurot. Avaldajal puuduvad renditulud, tulud kapitalilt. Taotlejale kinnisvara ei kuulu. Mootorsõidukeid taotlejal pole. Pangaarve on avatud Krediidipangas. Krediidipanga arvelduskonto jääk on 21.12.2012 seisuga 421,30 eurot.

Eeltoodud asjaolust lähtuvalt kohtunikuabi asub seisukohale, et E. F. ile on vajalik anda riigi õigusabi isiku esindamiseks tsiviilasja kohtueelses menetluses ja kohtus ning isiku muuks õigusnõustamiseks, sest taotleja majanduslik seisund ei võimalda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest, avaldajal puuduvad piisavad säästud ,et tasuda koheselt õigusteenuse eest, ka ei võimalda praegune sissetulek tasuda vajadusel õigusabikulusid jooksvalt nende tekkimise hetkel. E. F. tuleb anda riigi õigusabi kohustusega hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud 50 % ulatuses 2 aasta jooksul, võrdsete summadena üks kord kvartalis kohtulahendi jõustumisest, millega on kindlaks määratud õigusabi tasu suurus ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatus .

RÕS § 17 kohaselt riigi õigusabi saanud isiku õigus riigi õigusabile säilib asja ülekandumisel mõneks teiseks käesoleva seaduse § 4 lõikes 3 ettenähtud riigi õigusabi liigiks ning varasemalt määratud advokaat jätkab isikule riigi õigusabi osutamist, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 2 ettenähtud juhul. Riigi õigusabi andmise otsustanud kohus, uurimisasutus või prokuratuur võib riigi õigusabi osutava advokaadi taotluse alusel või oma algatusel igal ajal käesolevas seaduses ettenähtud korras uuesti hinnata, kas jätkuvalt esinevad käesolevas seaduses ettenähtud alused taotlejale riigi õigusabi andmiseks ning riigi õigusabi andmise aluste äralangemise korral lõpetada isikule riigi õigusabi andmine.

RÕS § 25 lg 3 kohaselt võib kohus riigi õigusabi saaja majandusliku seisundi või maksevõime olulise muutumise korral riigi õigusabi saaja või Rahandusministeeriumi või tema valitsemisalas oleva valitsusasutuse taotlusel riigi õigusabi seaduse § 14 lg 1-3 nimetatud asjaolusid arvestades muuta enne õigusteenuse osutamist kindlaksmääratud riigi õigusabi saaja hüvitamiskohustuse ulatust või hüvitamise korda.

RÕS § 18 lg 1 kohaselt nimetab advokatuur kohtu taotlusel riigi õigusabi osutava advokaadi. Kohus esitab eelnimetatud taotluse advokatuurile. Advokatuuri nimetatud advokaat kohustub asuma viivitamata riigi õigusabi osutama ja korraldama oma tegevust selliselt, et tal oleks võimalik õigeaegselt osaleda menetlustoimingutes.

RÕS § 18 lg 3 kohaselt riigi õigusabi osutamisel tõendab advokaadi volitust riigi õigusabi saaja esindamiseks advokaadi kinnitus, et teda on määratud riigi õigusabi osutama. Kahtluse korral võib nõuda advokaadi nimetamise kohta kinnitust advokatuurilt.

Hele Olli kohtunikuabi