2-12-3533/20 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Maie Seppo

Otsuse tegemise aeg ja koht

09. jaanuar 2013 Tallinn, Kentmanni kohtumaja

Tsiviilasja number

2-12-3533

Tsiviilasi

AS XXX hagi XXX ja XXXvastu võla nõudes

Tsiviilasja hind

585,88 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja AS XXX(registrikood XXX, asukoht XXX),

esindaja Janika X

Kostja I XXX(isikukood XXX, elukoht XXX)

Kostja II XXX(isikukood XXX, elukoht XXX)

Kostjate esindaja Maarika X

Asja läbivaatamine

Poolte nõusolekul kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi.

2. Välja mõista XXX ja XXX solidaarselt 606,82 (kuussada kuus eurot ja 82 senti),

millest põhivõlg on 585,88 eurot ja viivised 20,94 eurot, XXX kasuks.

3. Välja mõista XXX ja XXX solidaarselt viivis VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras

tasumata põhinõudelt (585,88 eurot) alates 22.06.2012 kuni põhinõude täieliku

tasumiseni AS XXX kasuks.

Menetluskulude jaotus

Jätta menetluskulud solidaarselt XXX ja XXX kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Hageja nõue ja hagiavalduse aluseks olevad asjaolud

Hagiavalduse kohaselt kuulub kostjatele korteriomand aadressil XXX, Tallinn. Korterelamus

XXX korteriühistut asutatud ei ole ning korteriomanikud valitsevad kaasomandi eset vastavalt

korteriomandiseadus (KOS) § 15 lõikele 1 ühiselt juhindudes korteriomandiseaduse sätetest.

22.02.2011 korteriomanike üldkoosolekul nimetati AS XXX XXXelamu valitsejaks. Seega

nimetades AS XXX elamu valitsejaks sõlmisid korteriomanikud temaga üldise

käsunduslepingu alates 01.03.2011. Hageja kui käsundisaaja, täites KOS § 21 tulenevaid

kohustusi, viis ellu korteriomanike otsused, rakendas kaasomandi eseme tavapäraseks

valitsemiseks ja korrahoiuks vajalikud abinõud, valitses korteriomanike ühiseid rahalisi

vahendeid ning osutas kostjale haldus- ja hooldusteenuseid ja vahendas kommunaalteenuseid.

Käsundisaaja (hageja) poolt käsundiandjale (kostjatele) osutatavate teenuste maht ja teenuste

hind (ehk käsundisaaja tasu) on kinnitanud häälteenamusega korteriomanike iga-aastases

majanduskavas. Seega on hageja kohustatud osutama kostjale majanduskava kohaselt haldus-,

hooldus- ja kommunaalteenust ja kostjal on kohustus tasuda hagejale majanduskavas

kokkulepitud tasu. 08.03.2011 korteriomanike üldkoosolekul kinnitati korteriomanike poolt

2011-2012 majanduskava. Vastavalt majanduskavale on teenuse hinnad käibemaksuga ühes

kuus ühe ruutmeetri kohta järgmised: 1) haldusteenus 0,427 eurot, raamatupidamine 0,814

eurot, hooldusteenus 0,186 eurot, heakord 10,333, remondifondi maksed 0,192 eurot; 2)

maamaks vastavalt arvele ning 3) ülejäänud kommunaalkulud vastavalt tarbimisele.

Seega on kostjatel kohustus tasuda 2011-2012 majanduskava alusel punktis 1 nimetatud

teenuste eest vastavalt koosoleku poolt kinnitatud hinnakirjale; punktis 2 nimetatud

maamaksu eest vastavalt KOS § 13 lõikele 1 võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa

suurusega ja punktis 3 nimetatud ülejäänud kommunaalkulud vastavalt tarbimisele. Seisuga

01.04.2012 on korteri võlgnevus 754,26 eurot, millest endise korteriomaniku XXX võlgnevus

kuni 01.08.2011 on 754,26-477,81=276,45 eurot. Raamatupidamise õiendist nähtuvalt on

alates 01.08.2011 kostjatele esitatud arveid kokku summas 477,81 eurot. Hageja on

arvestanud kostjale viivist perioodi 01.09.2011 kuni 19.04.2012 eest 0,0226% päevas summas

13,45 eurot.

Hageja palub kohtul mõista kostjatelt välja haldus- ja kommunaalteenuste võlgnevus summas

477,81 eurot. Samuti palub hageja välja mõista kostjalt viivised hagi esitamise s.o 19.04.2012

seisuga summas 13,45 eurot ning alates 20.04.2012 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg

1 teises lauses sätestatud määras. Menetluskulud palub hageja välja mõista kostjatelt summas

102,25 eurot.

Hageja esitas 21.06.2012 seisukoha kostjate vastusele ja haginõude suurendamise taotluse.

Hageja palub mõista kostjalt välja AS XXX kasuks haldus- ja kommunaalteenuste võlgnevus

summas 585,88 eurot; viivised 21.06.2012 seisuga summas 20,94 eurot ning alates

22.06.2012 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Haginõude suurendamine 108,07 euro võrra tuleneb tasumata arvetest nr 201204 ja 201205.

Samuti palub hageja mõista kostjalt välja menetluskulud summas 127,82 eurot. Hageja on

seisukohal, et vaatamata sellele, et kostjad on nõus tasuma nende poolt tunnistatud summa

189,43 eurot, ei ole nad siiani seda teinud ja jätkuvalt kasvatavad oma võlgnevust. Üldvee

suur tarbimine seostud korteriga nr 4/8, millel puudus veearvesti. Seoses sellega tehti 2011

mais ja 2012 jaanuaris kõikidele korteritele nende poolt enammakstud üldvee ümberarvestus.

Korterile 1 on tehtud üldvee ümberarvestus kokku summas 31,14 eurot (18,33+12,81).

Samuti on hageja teostanud kõikide korterite/majas asuvate veemõõdukite taatlemise. Seega

kostjate väide, et hageja ei täida tehnohooldust kohaselt ja sellest tulenevalt ei ole kostjatel

kohustust tasuda üldvee ja tehnohoolduse eest, ei vasta tõele. Hoolduspäeviku esitamine või

esitamata jätmine ei saa olla seotud arvete tasumisega või tasumata jätmisega, kostjate viide

nimetatud asjaolule ei ole asjakohane. Mingil põhjusel, mida kostjad ei täpsusta, on leidnud,

et neil ei ole kohustust tasuda välikoristuse eest summas 80,72 eurot. Kostjad leiavad, et

haginõudest tuleb maha arvata tasu taatluse eest 27,60 eurot, kuna nimetatud summa on

tasutud sularahas. Kostjad viitavad aktil märkele „SLX-275239“. Tegelikult tähendab „SLX“

programmi, kuhu kantakse kõik ülesanded ja nende täitmine. Number „27539“ näitab

ülesande numbrit SLX programmis. Antud juhul ei ole tegemist sellise tööga, mille eest on

maksmine võimalik sularahas, aktil puudub vastav märge sularahas tasumise kohta ning

kostjate esindaja ei ole esitanud sularahatšekki.

Järgnevalt leiavad kostjad, et nõudest tuleb maha arvata 2011 detsember, 2012 jaanuar ja

veebruari prügiveo teenuse tasu summas 8,04 eurot. Hageja ei ole sellise arvamusega nõus,

kuna jäätmekäitluse eest esitatakse arved vastavalt sellele, mitu prügivedu on tehtud. On

mõeldamatu, et kolme kuu jooksul pole üldsegi prügivedu toimunud. Tõepoolest viidi

veebruaris prügi vähem kordi, seoses millega on märtsikuu arvel tehtud prügiveo eest

ümberarvestus -1,59 eurot. 15.03.2012 toimus XXX elamu korteriomanike üldkoosolek,

millel XXXAS nimetati elamu valitsejaks 1 aastaks. Seega pikendati korteriomanike ja

valitseja käsundilepingust tulenevaid suhteid veel üheks aastaks. Samal koosolekul kinnitasid

korteriomanikud majanduskava 2012-2013. Vastavalt majanduskavale on teenuse hinnad

käibemaksuga ühes kuus ühe ruutmeetri kohta järgmised: haldusteenus 0,427 eurot,

raamatupidamine 0,814 eurot, hooldusteenus 0,186 eurot, heakord 0,333, remondifondi

maksed 0,192 eurot; maamaks vastavalt arvele; ülejäänud kommunaalkulud vastavalt

tarbimisele. Seega on kostjatel kohustus tasuda 2012-2013 majanduskava alusel punktis 1

nimetatud teenuste eest vastavalt koosoleku poolt kinnitatud hinnakirjale; punktis 2 nimetatud

maamaksu eest vastavalt KOS § 13 lõikele 1 võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa

suurusega ja punktis 3 nimetatud ülejäänud kommunaalkulud vastavalt tarbimisele. Kostjatele

on pärast hagiavalduse esitamist (nõue kuni 31.03.2012) esitatud arved nr 201204 ja nr

201205 kokku summas 108,07 eurot, mille tasumise tähtaeg on juba saabunud. Laekumised

kostjatelt puuduvad.

Kostjate seisukoht

Kostjad tunnistavad hagi osaliselt. Kuna ISS ei ole teostanud arvetel olevaid haldus- ja

hooldusteenuseid täies mahus, ei pea ka kostjad õigeks tasuda ISS-ile arveid täies mahus.

Kostjad tunnistavad ainult reaalselt tarbitud kommunaalkulusid, raamatupidamisteenust,

osalist prügivedu, remondifondi, elamukindlustust kokku summas 189,43 eurot, mida on nõus

ka koheselt tasuma. Antud saamata teenused (s.h tegemata tööd) ning põhjendamatult esitatud

summad arvel 288,38 eurot on saadud järgnevalt: üldvesi, mis on tänu ISSi tegemata tööle,

lohakusele ja oma töötajate pimesi uskumisele põhjendamatult suur ning mille üle puudub

kontroll alates august 2011 kuni tänaseni ehk punkti Tehnohooldus tegemata jätmine (Tallinn,

XXXja AS XXXvahel sõlmitud lepingu nr 7264 01.03.2011 lisa 1 Teenuste hinnakiri, 2.

Pakutavad teenused, 2.3 Tehnohooldus punktis veevarustus (sh külma ja sooja vee

süsteemid) tehnohooldus alusel tuleks maha arvata arvetel esitatud 8 kuu üldvee summadest -

26,38 eurot.

Sama lepingu lisale viidates tuleks maha arvata reaalselt mitte osutatud teenuse eest hagi

summast -45,12 eurot punkti 3. Teenuste maksumused rida Tehnohooldus ja avariidispetšer,

Hind kuus EUR/m2 koos km-ga 0,186 eurot. Korteri XXX pind 30,30 m2 * 0,186 eurot =

5,64 eurot * 8 kuud = -45,12 eurot. Siiani ei ole esitatud maja hooldusraamatut ning teostatud

tehnohooldustööde akte.

Välikoristus, mida XXX ei ole teinud, kuigi arvetel antud summad kajastuvad ( XXX, XXX

ja AS XXX vahel sõlmitud lepingu nr 7264 01.03.2011 lisa 1 Teenuste hinnakiri, 2.

Pakutavad teenused, 2.5 Väliterritooriumi koristusteenus (kojameheteenus) alusel tuleks

maha arvata hagi summast 80,72 eurot punkti 3. Teenuste maksumused rida

Välikoristusteenus, Hind kuus EUR/m2 koos km-ga 0,333 eurot. Korteri XXX pind 30,30 m2

* 0,333 eurot = 10,09 eurot * 8 kuud = -80,72 eurot.

Kostjad vaidlevad vastu vahendatud prügiveo arvetele detsember 2011, jaanuar 2012,

veebruar 2012. Auto ei pääsenud reaalselt prügikonteinerile ligi ning jättis prügi vedamata,

kuna XXXpoolt oli teostamata väliterritooriumi koristusteenus (kojameheteenus) vastavalt

lepingu lisale. Arve nr 2011120 6194701 2,03m eurot, arve nr 201201 6194701 2,03 eurot,

arve nr 201202 6194701 5,57 eurot, arve nr 201203 6194701 -1,59 eurot tasaarveldus

XXXpoolt tegemata töö ning prügiveo eest 2,03 eurot +2,03+5,57 eurot = 9,6 eurot - 1,59

eurot = -8,04 eurot. Tuginedes eelnevale tuleks maha arvata ka Halduri tegemata töö ehk

Haldusteenus 0,427 eurot/m2 kõikide kuude eest kokku 103, 51 eurot. Korteri XXX pind

30,30 m2 * 0,472 eurot = 12,94 eurot * 8 kuud = -103,52 eurot. Samuti on arvele nr 201201

6194701 lisatud korterisisene teenus ``Taatlus´´ summas 27,60 eurot, mis on tasutud

sularahas. Antud summa - 27,60 eurot tuleb maha arvata hagist.

Arvete mittetasumise põhjuseks on peamiselt rahulolematus XXX tegevuse kui ka

tegevusetusega. Kõigele eelnevale toetudes ei nõustu kostjad viiviste 13,42 eurot ning

menetluskuludega 102,25 eurot. Kostjad on olnud kogu aeg seisukohal, et ei näe põhjust

tasumisega viivitada, kui ISS teeb enda poolt väljastatud arvetes õiged korrektuurid ning

pakub tasaarveldust enam küsitud summas. Lisaks on hageja hagiavalduses sattunud 1 m2

eest küsitav teenuse ``heakord´´ eest 10,333, kuigi lepingu 7264 lisas 1 selline punkt puudub.

Loodetavasti on tegemist punktiga ``Väliterritooriumi koristusteenus (kojameheteenus), mille

teenuse ruutmeetri hind on 0,333 eurot.

03.12.2012 kohtule esitatud seisukohas paluvad kostjad rahuldada hagi osaliselt, so summa

189,43 euro ulatuses ja jätta rahuldamata hageja taotlus nõude suurendamiseks 108,07 euro

võrra. Kostjad paluvad menetluskulud jäta hageja kanda. Kostjad ei ole saanud nimetatud

summat ära tasuda, kuna hageja ei olnud nõus kompromissiga või nõus ära kuulama kostjate

seisukohta. Igasuguse eraldi tasumise võimaluse mingi teenuse või selle osa eest välistab

sõlmitud valitsemisleping p 3.10. Alates 30.09.2012 on lõppenud XXX korteriomanikel

igasugune lepinguline suhe AS-iga XXX. Arve 201105 on põhjendamatu ning

mitteasjakohane. Kostja ei olnud antud arve esitamise ajal korteriomanik.

Kohtuotsuse põhjendused

Kohus, hinnanud kõiki kohtule esitatud tõendeid kogumis, leiab, et hagi tuleb rahuldada

täies ulatuses.

Kohus on tuvastanud, et kostjad on korteriomandi aadressil XXX, Tallinn omanikud.

Korterelamus XXX korteriühistut asutatud ei ole ning korteriomanikud valitsevad

kaasomandi eset vastavalt korteriomandiseaduse (KOS) § 15 lõikele 1 ühiselt. Samuti on

tuvastamist leidnud asjaolu, et 22.02.2011 korteriomanike üldkoosolekul nimetati AS XXX

XXX elamu valitsejaks ning otsustati sõlmida AS-iga XXX valitsejaleping alates 01.03.2011.

Seega nimetades AS XXX elamu valitsejaks sõlmisid korteriomanikud temaga üldise

käsunduslepingu alates 01.03.2011. 01.03.2011 sõlmisid XXX korteriomanike ühisus ja AS

XXX valitsejalepingu nr 7264, mille alusel kohustus AS XXX osutama XXX korteriomanike

ühisusele täishaldusteenust.

KOS § 22 lg 1 kohaselt valitseja koostab kalendriaastaks majanduskava, mis sisaldab järgmisi

andmeid: 1) ülevaadet kaasomandi seisukorrast ja kavandatavatest toimingutest; 2)

kaasomandi

eseme

valitsemiseks

kavandatavaid

sissetulekuid

ja

väljaminekuid;

3) korteriomanike kohustusi kaasomandi eseme valitsemiskulude kandmisel vastavalt

kaasomandi

eseme

valitsemiskulude

kandmise

suhtele;

4)

kaasomandi

eseme

korrashoiuks

remondifondi

tehtavate

maksete

suurust;

5) kogu hoones tarbitud kütuse, soojuse, vee ja elektri kogust ning maksumust.

Kohtule esitatud korteriomanike 08.03.2011 üldkoosoleku protokolli kohaselt kinnitati

nimetatud üldkoosolekul majanduskava. Majanduskava kohaselt on teenuste hinnad

käibemaksuga ühes kuus ühe ruutmeetri kohta järgmised: haldusteenus 0,427 eurot,

raamatupidamine 0,814 eurot, hooldusteenus 0,186 eurot, heakord 10,333 eurot ja

remondifondi maksed 0,192 eurot. Majanduskava kohaselt tuli korteriomanikel tasuda

ülejäänud kommunaalkulude eest vastavalt tarbimisele ja maamaks tuli tasuda vastavalt

maksuameti poolt esitatud arvele.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või

seadusele. VÕS § 100 kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse

täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1

p 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse

täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 järgi, kui võlgnik rikub raha

maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Tulenevalt VÕS § 65 lg 1, kui

mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda

kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist.

Hageja esialgne nõue kostjate vastu tuleneb tasumata arvetest nr 201108, 201109, 201110,

201111, 201112, 201201, 201203 ja 201103, kogusummas 477,81 eurot. 21.06.2012

suurendas hageja oma nõuet 108,07 euro võrra, mis tuleneb tasumata arvetest nr 201204 ja

201205. Kostjad tunnistavad võlgnevust summas 189,43 eurot. Kostjad vaidlevad vastu

nõudele summas 288,43 eurot ja hageja poolt menetluse käigus nõude suurendamisele

summas 108,07 eurot. Kostjad vaidlevad vastu üldveele summas 26,38 eurot, tehnohooldus ja

avariidispetšeri kuludele summas 45,12 eurot, väliterritooriumi koristusteenusele summas

80,72 eurot, prügiveoteenusele summas 8,04 eurot, haldusteenusele 103,52 eurot ning

taatlusele 27,60 eurot. Samuti ei ole kostjad nõus viivistega summas 13,42 eurot.

Kohus on seisukohal, et kostjad oma kohustusi hageja ees nõuetekohaselt ei täitnud. Hageja

poolt kostjatele arvete esitamise aluseks on üldkoosolekul kinnitatud teenuste hinnad. Seega

oli kostjatel kohustus tasuda hagejale majanduskavas nimetatud teenuste eest vastavalt

üldkoosoleku poolt kinnitatud hinnakirjale ning ülejäänud kommunaalkulude eest vastavalt

tarbimisele.

Kohus

on

seisukohal,

et

kostjate

vastuväited

on

tõendamata.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab

hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui

seadusest ei tulene teisiti. Vastavalt KOS § 23 lg 2 kohaselt kontrollib valitseja tegevust

majanõukogu ning kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et majanõukogu on esitanud

hagejale pretensioone tegemata või halvasti tehtud tööde kohta. 15.03.2012 toimunud

korteriomanike üldkoosolekul kinnitasid korteriomanikud ühehäälselt eelneva perioodi

aruande ning nimetasid hageja elamuvalitsejaks üheks aastaks. Samal koosolekul kinnitasid

korteriomanikud ka 2012-2013 aasta majanduskava. Nimetatud koosolekul osales ka kostja

Toomas Lõhmus.

Samuti ei ole kostjad tõendanud asjaolu, et taatluse eest 27,60 eurot on tasutud sularahas.

Nimetatud teenuse eest sularahas tasumist tõendab üksnes sularahatšekk. Nimetatud tšekki

kostjad kohtule esitanud ei ole.

VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja

nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni

kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär,

millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär, kui

käesoleva seaduse §-s 94, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär, millele

lisandub seitse protsenti aastas.

Samuti on põhjendatud viiviste nõue perioodi eest 01.09.2011 kuni 01.06.2012 summas 20,94

eurot.

Kõike ülaltoodut aluseks võttes leiab kohus, et hageja on kohtule esitanud põhjendatud hagi

ning see tuleb kostjate suhtes rahuldada täies ulatuses solidaarselt põhivõla 585,88 euro ja

viivise 20,94 euro nõudes.

TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole

hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla

summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni.

TsMS § 367 kohaselt kuulub kostjatelt väljamõistmisele viivis põhinõudelt 585,88 eurot

alates 22.06.2012 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.

Menetluskulud

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus

menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Juhindudes TsMS § 162 lg 1 ja

165 lg 3 tuleb hagimenetluse kulud jätta solidaarselt kostjate kanda.

Kooskõlas § 174 lg-ga 1 on hagejal õigus esitada menetluskulude rahalise kindlaksmääramise

nõue 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest.

/allkirjastatud digitaalselt/

Maie Seppo

kohtunik