3-12-2650/39 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

1(4)

K O H T U O T S U S T ä i e n d a v o t s u s E e s t i V a b a r i i g i n i m e l

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Villem Lapimaa Otsuse tegemise aeg ja koht

8. jaanuar 2013. a, Tallinn Haldusasja number 3-12-2650 Haldusasi Stadler Bussnang AG kaebus riigihangete vaidlustuskomisjoni

10. detsembri 2012. a otsuse nr 225-12/134921 osaliseks tühistamiseks ja Tallinna Linnatranspordi AS-i 30. oktoobri 2012. a otsuse tühistamiseks, millega lükati tagasi Stadler Bussnang AG pakkumus riigihankes „Uute trammide ostmine Tallinna trammiliinile nr 4“ (viitenumber 134921) Menetlusosalised ja esindajad

Kaebaja Stadler Bussnang AG (vaidlustaja), Šveitsi registrikood CH-440.3.000.189-5, esindajad vandeadvokaat Allar Jõks ja advokaat Triin Väljaots; Vastustaja Tallinna Linnatranspordi AS (hankija), registrikood 10312960, esindaja vandeadvokaat Alar Urm; Kolmas isik Construcciones y Auxiliar de Ferrocarriles, S.A, Hispaania registrikood ES-A-20001020, esindaja vandeadvokaat Raiko Lipstok Asja läbivaatamise vorm Kirjalik menetlus Resolutsioon

1. Välja mõista Stadler Bussnang AG-lt menetluskulude katteks 595 (viissada üheksakümmend viis) eurot Construcciones y Auxiliar de Ferrocarriles, S.A kasuks.

2. Välja mõista Stadler Bussnang AG-lt menetluskulude katteks 1092 (üks tuhat üheksakümmend kaks) eurot Tallinna Linnatranspordi AS-i kasuks. Edasikaebamise kord Täiendava kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 10 päeva jooksul arvates otsuse kättesaamisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 20. detsembril 2012. a esitas Stadler Bussnang AG Tallinna Halduskohtule kaebuse riigihangete vaidlustuskomisjoni 10. detsembri 2012. a otsuse nr 225-12/134921 osaliseks tühistamiseks ja Tal-

2(4) linna Linnatranspordi AS-i 30. oktoobri 2012. a otsuse tühistamiseks, millega lükati tagasi Stadler Bussnang AG pakkumus riigihankes „Uute trammide ostmine Tallinna trammiliinile nr 4“ (viitenumber 134921).

2. 31. detsembril 2012. a tehtud otsusega jättis kohus kaebuse rahuldamata ning riigihangete vaidlustuskomisjoni 10. detsembri 2012. a otsuse nr 225-12/134921 muutmata. Ühtlasi mõistis kohus Stadler Bussnang AG-lt menetluskulude katteks 2520 eurot Construcciones y Auxiliar de Ferrocarriles, S.A kasuks. Stadler Bussnang AG menetluskulud jättis kohus tema enda kanda.

3. 2. jaanuaril 2013. a esitas vastustaja Tallinna Linnatranspordi AS kohtule taotluse mõista kaebajalt välja vastustaja 28. detsembri 2012. a istungil osalemisega seonduvad kulud õigusabile vastavalt Advokaadibüroo LEXTAL arvele 1 092,00 eurot. Taotluse kohaselt hõlmavad kohtuistungil osalemisega seotud menetluskulud ning esitatud kuludokumendid nii istungi aega 3 tundi kui ka selleks valmistumiseks kulunud aega 4 tundi. Riigikohus on lahendi nr 3-3-1-24-07 punktis 16 sedastanud, et õigustamaks kohtumenetluses kantud haldusvälise õigusabi teenuse kulude väljamõistmist, peab haldusasjades kohtuasi reeglina haldusorgani igapäevase põhitegevuse raamidest väljuma. Riigikohtu lahendi nr 3-3-1-19-01 punktis 3 on leitud, et isikult avaliku võimu kasuks välja mõistetavate õigusabikulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel tuleb arvesse võtta, kas vaidluse iseloom ja keerukus ning vastaspoole tegevus ja muud asjaolud tingisid asutuse poolt õigusabiteenuse ostmise. Trammide ostmine ja rahvusvaheliste riigihangete läbiviimine ning kohtuistungitel osalemine ei ole vastutaja igapäevane tegevus ning arvestades hanke mahtu ja keerukust on õigusabikulude kandmine vajalik ja nende väljamõistmine põhjendatud. Antud hanke rahaline maht on suurusjärgus 60 miljonit eurot, mistõttu ei saa eeldada, et hankija peab olema pädev ja omama töötajaid ning kompetentsi ka sellise mahuga hanke läbiviimiseks. Tuleb arvesse võtta, et riigihankemenetlus ei ole haldusmenetlus, vaid seadusega sätestatud lepingueelsete läbirääkimiste kord, milles riik osaleb tsiviilõigussuhtes ja teda tuleks võrdselt kohelda ka menetluskulude jagamist silmas pidades.

4. 3. jaanuaril 2013. a esitas kolmas isik Construcciones y Auxiliar de Ferrocarriles, S.A täiendava taotluse kaebajalt menetluskulude välja mõistmiseks seoses 28. detsembril 2012. a toimunud kohtuistungiga. Taotluse kohaselt on kolmas isik seoses kohtuistungil oma lepingulise esindaja kaudu osalemisega tasunud advokaadibüroole õigusabi eest 595 eurot, mis koosneb järgnevast: kohtuistungil osalemine ja selleks ettevalmistumine, sealhulgas kaebaja poolt enne istungit esitatud menetlusdokumendi analüüs kokku 4 tundi ja 15 minutit. Nimetatu kohta on advokaadibüroo esitanud kolmandale isikule tasumiseks arve, mis on tasutud.

5. 7. jaanuaril 2012. a esitatud seisukohas teatas kaebaja, et ei ole vastuväiteid kolmanda isiku kohtuistungiga seotud kulude osas. Kaebaja ei nõustu hankija menetluskulude kandmisega ning on seisukohal, et hankija menetluskulud tuleb jätta tema enda kanda. Halduskohtumenetluses kantud haldusvälise õigusabi teenuse kulude väljamõistmise õigustamiseks peab kohtuasi olema reeglina haldusorgani igapäevase põhitegevuse raamidest väljuv. Reisijate veoks vajalike transpordivahendite (busside, trammide, trollide) ost on Tallinna Linnatranspordi AS-i jaoks tegevus, millega ta tegeleb ja mis kuulub tema kompetentsi. Hankemenetluses ei osale hankija tsiviilõigussuhtes vaid kui haldusorgan, kes täidab põhivõi kõrvaltegevusena ülesannet avalikes huvides. Hankija menetluskulude väljamõistmine kaebuse esitajalt oleks põhjendamatu veel ka seetõttu, et sisuliselt olid nii kolmas isik kui vastustaja käesolevas vaidluses ühesugusel positsioonil ning tegid koostööd. Kuivõrd hankija esindaja ei olnud ette valmistanud istungiteese ega muid sõnavõtte, tundub, et hankija soovib kohtuistungiga seotud kulude varjus varem kantud menetluskulude väljamõistmist.

3(4) KOHTU PÕHJENDUSED

6. HKMS § 170 lg 1 p 3 kohaselt võib asja otsustanud kohus menetlusosalise taotlusel või omal algatusel teha täiendava otsuse, kui kohus ei ole jaotanud menetluskulu või ei ole märkinud menetlusosaliselt väljamõistetud menetluskulu summat. Vastavalt HKMS § 109 lg 1 esitatakse kuludokumendid, mis seonduvad osalemisega kohtuistungil, kus lõpetati asja arutamine, samuti selliste kulude nimekiri, kohtule hiljemalt kolme tööpäeva jooksul pärast istungi lõppu. Kuivõrd kohus tegi asjas otsuse 31. detsembril 2012. a, st enne kui saabus kohtuistungil osalemisega seotud kulude kohtule esitamise tähtaeg, tuleb kohtule tähtaegselt esitatud kulude väljamõistmise taotluste lahendamiseks teha täiendav otsus.

7. Kohus leiab, et kolmanda isiku Construcciones y Auxiliar de Ferrocarriles, S.A taotlus on põhjendatud ja tuleb rahuldada. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti ning lg 8 kohaselt hüvitab kolmanda isiku menetluskulud tema poole vastaspool samade reeglite järgi nagu poolele. Construcciones y Auxiliar de Ferrocarriles, S.A poolt seoses kohtuistungiga kantud õigusabikulusid summas 595 eurot tuleb kohtu hinnangul lugeda vajalikeks ja põhjendatuteks. Nähtuvalt toimiku materjalidest on kulud kantud (II kd lk 78).

8. Vastustaja Tallinna Linnatranspordi AS-i taotlus menetluskulude väljamõistmiseks kaebajalt kui kaotanud poolelt on samuti põhjendatud ja tuleb rahuldada. Vastustaja poolt seoses kohtuistungiga kantud õigusabikulud summas 1092 eurot tuleb kohtu hinnangul lugeda vajalikeks ja põhjendatuteks. Nähtuvalt toimiku materjalidest on kulud kantud (I kd lk 187).

9. Kohus nõustub vastustajaga, et praeguses asjas esineb piisavalt alust kalduda kõrvale kohtupraktikas juurdunud reeglist, et vastustaja õigusabikulusid kaebajalt välja ei mõisteta. Riigikohus on pidanud võimalikuks vastustaja poolt tema põhitegevusega seotud vaidluses kantud õigusabikulude väljamõistmist kaebajalt, kui selleks esinevad erandlikud asjaolud (vt 21. juuni 2012. a otsuse nr 3- 3-1-26-12 p-s 20 toodud kokkuvõtet). Viimase aja kohtupraktikas on just eraõiguslikest isikutest hankijate õigusabikulusid peetud erandjuhtudel hüvitamisele kuuluvateks, vt lisaks kaebaja viidatud Tallinna Ringkonnakohtu otsusele ka sama kohtu 26. aprilli 2012. a otsust haldusasjas nr 3-12- 119, mille peale esitatud kassatsioonkaebuse, kus vaidlustati mh menetluskulude väljamõistmist kaebajalt käesoleva haldusasja kaebajaga sarnastel motiividel, jättis Riigikohus 21. mail 2012. a menetlusse võtmata.

Ehkki trammide ostmine on vastustaja põhitegevusega seotud vaidlus, pole see hanke eset ja maksumust arvestades igapäevane või isegi sageli ettetulev tööülesanne. Ei saa eeldada, et munitsipaalettevõte palkab endale alaliselt tööle juristid, kes on võimelised efektiivselt kaitsma ettevõtte seaduslikke huve ja õigusi üliharva esinevates ja avalikes huvides läbiviidavates suurhangetes. Vaatamata asjaolule, et ka eraõigusliku isiku läbiviidav riigihankemenetlus on avalik-õiguslik menetlus, pole viimase puhul riigihanke teostamisel siiski tegemist haldusorganiga (HMS § 2 lg 2). Kui haldusorgani puhul on õigusabikulude väljamõistmise piirang õigustatav asjaoluga, et haldusmenetluse menetlusosaline on suhetes haldusorganiga eelduslikult nõrgem pool, kellele õigusabikulude kandmise riski panemine võib takistada või vähemalt negatiivselt mõjutada kohtusse pöördumise põhiõiguse teostamist, siis praegusel juhul ei ole hankija ja pakkuja suhted sellega võrreldavad. Pakkujateks on kaks rahvusvahelist suurkorporatsiooni, kellest üks realiseerib oma seaduslikku õigust vaidlustada konkurendi võitu hankes. Õigusabikulude kandmise risk on nende jaoks tühine kui mitte olematu, arvestades kaalul olevaid summasid. Kohus on veendunud, et õigusabikulude väljamõistmine (vastustaja taotletud ulatuses) ei oma mingisugust „jahutavat efekti“ pakkujate kaebeõiguse teostamisel rongide ja trammide suurhangete. Hankijal peab olema praegusel juhul võimalus ennast professionaalselt ja efektiivselt kaitsta alusetute vaidlustuste eest.

4(4) Vastuseks kaebaja ülejäänud vastuväidetele märgib kohus, et seadus ei välista vastustaja õigust nõuda õigusabikulude hüvitamist, kui seda on taotlenud ka temaga samal poolel olev kolmas isik. Pealegi jääb ebaselgeks ja paljasõnaliseks viide vastustaja ja kolmanda isiku koostööle. Seoses kohtuistungi ettevalmistamiseks kulunud nelja tunniga märgib kohus, et tegemist ei ole ilmselgelt ülepaisutatud ajakuluga, pigem normaalse ajakuluga, mis on näiteks võrreldav kohtuniku poolt kohtuistungi ettevalmistamiseks kulunud ajaga.

10. HKMS § 170 lg 4 viitab TsMS § 448 lg-le 4, mille kohaselt peab kohus täiendava otsuse tegemiseks istungi, välja arvatud juhul, kui asi on lahendatud kohtuistungit pidamata. Tulenevalt HKMS § 1 lg-st 3 tuleb praeguses asjas juhinduda HKMS § 131 lg 1 p-st 2, mis võimaldab halduskohtu äranägemisel asendada kohtuistungi kirjaliku menetlusega. Kohus viitab, et ka tsiviilkohtumenetluses ei lahendata pärast otsuse tegemist menetluskulude taotlusi istungimenetluses, vaid kirjalikus menetluses määrusega (TsMS § 174). TsMS § 448 lg 4 peetakse silmas eeskätt lahendamata jäänud haginõuete arutamist varasemas menetlusvormis, mitte konkreetse menetluskulu väljamõistmise otsustamist, mille tegemise võimalikkust täiendava otsusega TsMS ette ei näegi.

Ei saa eeldada, et pooltel oleks soovi ja vajadust koguneda veelkord kohtuistungile kahe õigusabikulu arve küsimust suuliselt arutama. Arvestades täiendava otsusega lahendatava küsimuse marginaalsust võrreldes põhivaidlusega ning asjaolu, et kaebaja on saanud esitada vastuväited vastustaja taotlusele, peab kohus praeguses asjas kohtuistungi korraldamist ebamõistlikuks.

11. Käesolev otsus on täiendav otsus, mis on 31. jaanuaril 2012. a haldusasjas nr 3-12-2650 tehtud otsuse osa. Kohus märgib, et HKMS § 181 lg 1 kohaselt ei mõjuta käesoleva täiendava otsuse tegemine 31. detsembri 2012. a kohtuotsuse apellatsioonitähtaega (s.o erinevalt TsMS § 632 lg 3 lsst 1).

/allkirjastatud digitaalselt/

Villem Lapimaa