2-08-7950/26 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

1(5)

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number 2-08-7950 Otsuse tegemise aeg ja koht 22. detsember 2008, Jõhvi kell 15.00 Kohus Viru Maakohus Kohtunik Viktor Brügel Kohtuasi M K hagi M K vastu abielu lahutamise ja ühisvara jagamise nõuetes Viimase kohtuistungi toimumise aeg 16. detsember 2008 Hageja: M K (IK xxx, elukoht: xxx)

Menetlusosalised Kostja: M K (IK xxx, elukoht xxx)

RESOLUTSIOON

1. M K hagi rahuldada osaliselt. 2. Lahutada M K ja M K abielu, mis on sõlmitud 19.07.2003 Ida-Viru Maavalitsuses, abieluakt nr 165. 3. Tunnistada M K ja M K ühisvaraks korteriomand Viru Maakohtu kinnistusosakonna Ida-Viru registriosa nr xxx, mille reaalosaks on korter xxx üldpinnaga 81,6 m², turuväärtusega 800 000 krooni; poolte ühine laen laenulepingu nr xxx järgi Swedpank´ile (end Hansapangale), mille järgi tasumisele kuuluvad maksed seisuga 15.12.2008 on 28044 eurot (EUR) e. 438793 (nelisada kolmkümmend kaheksa tuhat seitsesada üheksakümmend kolm) krooni ja 25 senti (28044 x 15,6466); sõiduautod Audi 80, 1992 väljalase, registreerimismärk xxx, turuväärtusega 30 000 EEK ja VAZ 2102, 1974 a. väljalase, registreerimismärk xxx, turuväärtusega 3000 EEK. 4. Jätta ühisvara jagamisel hageja M K ainuomandisse sõiduautod Audi 80, 1992 väljalase, registreerimismärk xxx ja VAZ 2102, väljalase, registreerimismärk xxx. 5. Jätta ühisvara jagamisel kostja M K ainuomandisse korteriomand Viru Maakohtu kinnistusosakonna Ida-Viru registriosa nr xxx, mille reaalosaks on korter xxx üldpinnaga 81,6 m² ja kostja kanda laenulepingust nr xxx järgi Swedpank´ile (end Hansapangale) tulenevad kohustused.

2(5) 6. Välja mõista kostjalt M K’lt hageja M K kasuks hüvitis suurema väärtusega ühisvara osa eest summas 164103 (ükssada kuuskümmend neli tuhat ükssada kolm) krooni ja 37 senti (800 000+30000+3000-438793,25/2-30000-3000). 7. Võimaldada kostjal tasuda hüvitis 164103,37 krooni hagejale 4 (nelja) kalendrikuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumise päevast. 8. Menetluskulud peavad pooled kandma võrdsetes osades.

Edasikaebe kord

Pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule (Kalevi 1, Tartu) 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses.

I ASJAOLUD

Hagiavaldus

1. Viru Maakohtu menetluses on M K hagi M K vastu abielu lahutamise ja ühisvara jagamise nõuetes.

2. Hagiavalduse kohaselt registreeriti hageja ja kostja abielu 19.07.2003, mille kohta on tehtud kanne nr 165. Hagejal ja kostjal on alaealised lapsed K K ja B Kaljus. Faktilised abielusuhted hageja ja kostja vahel lõppesid 2007.a. septembrist. Hageja on seisukohal, et hageja ja kostja vaheliste abielusuhete taastamine ei ole enam võimalik ja ta soovib abielu lahutamist ning ühisvara jagamist. Hageja arvates võiks poolte ühisvarast, milleks on korteriomand xxx, väärtusega 980000 krooni, laen Hansapangalt 380000 krooni, sõiduauto Audi 80, väärtusega 30000 EEK ja VAZ 2102, väärtusega 3000 EEK, jääda hageja ainuomandisse korteriomand ja laen ning hageja kohustub hüvitama kostjale enamsaadud ühisvara eest hüvitust 316500 krooni (tl 1-3).

Kostja vastus

3. Kostja 10.04.2008 kirjaliku vastuse kohaselt hagile on kostja nõus abielu lahutamisega. Kostja on samuti nõus hageja poolt nimetatud poolte ühisvara koosseisuga ja autode väärtusega, kuid taotleb jätta ühisvarast korteriomand xxx ja laenukohustus endale. Kostja palub kindlaks määrata otsuse täitmise kord ning täitmise tähtaeg hagejale hüvituse tasumise osas, st võimaldada kostjal välja mõistetava hüvitise tasumine 4 kalendrikuu jooksu alates kohtuotsuse jõustumise päevast. Vastav periood on vajalik hüvitamisel kuuluva summa osas laenu taotlemiseks ja laenulepingu sõlmimiseks (tl 34-37).

Hageja seisukohad kostja vastuse suhtes

4. Hageja esindaja esitas 05.05.2008 kohtule seisukohad kostja vastuse suhtes, mille kohaselt ta kostja vastuväidetega ühisvara jagamise osas ei nõustu. Korteriomand osteti poolte ühiselu ajal kostja nimele, mistõttu on kostja väited, et tema on korteriomandit kauem kasutanud ebaõiged ja eksitavad. Rahvastikuregistri väljavõttest nähtub, et hageja ja kostja asusid korterisse elama üheaegselt. Pärast abiellumist sõlmiti abieluühisvara leping, millega korter muutus ühisvaraks. Hageja on kandnud korteri eest kõik kulutused ja kandnud laenukohustuse. Kostja ei ole ka

3(5) pärast abielusuhete lõppemist teinud ühtegi kulutust korteriomandile. Hageja ei ole nõus, et kostjale võimaldatakse hüvitise tasumine osade kaupa 4 kuu vältel. Hageja on seisukohal, et kostja majanduslik olukord ei võimalda tasuda üheaegselt laenu ja maksta temale hüvitist. Hageja omaltpoolt on nõus hüvitama kostjale hüvitatava summa ühe kuu jooksul peale kohtuotsuse jõustumist (tl 52-53).

Menetluse peatamine ja uuendamine

5. Kostja esitas 28.05.2008 kohtule taotluse tsiviilasjas menetluse peatamiseks, kuna on esitanud kohtusse avalduse poolte ühiste laste elukoha määramiseks (tl 72-73).

6. Hageja 13.06.2008 arvamuse kohaselt oleks menetluse peatamine põhjendamatu (tl 81-82).

7. Kohtumäärusega 17.06.2008 kohus peatas tsiviilasjas menetluse kuni Viru Maakohtu tsiviil- asjas 2-08-19528 menetluse lõppemiseni (tl 84).

8. Viru Maakohtu 09.10.2008 määrusega lõpetati tsiviilasjas 2-08-19528 menetlus, kohtumäärus jõustus 13.11.2008 (tl 89).

9. Kohtumäärusega 18.11.2008 uuendati tsiviilasjas 2-08-7950 menetlus (tl 90).

Kohtuistung 16.12.2008

10. Kohtuistungil 16.12.2008 jäi hageja oma nõude juurde. Hageja oli nõus vähendama korteriomandi väärtust 800 000 kroonile. Hageja andmeil olid laenulepingu järgi tasumisele kuuluvad kohustused seisuga 15.12.2008 summas 28044 eurot. Hageja väitis, et kuna kostjal on palju võlgu, ei ole kostjal juhul, kui korter jäetakse kostjale, võimalik maksta hagejale hüvitust (tl 100-102).

11. Kostja nõustus hageja poolt nimetatud autode väärtusega, laenukohustustega ja korteriomandi väärtusega 800 000 krooni. Muus osas jäi kostja oma vastuväidete juurde (tl 100- 102).

II KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

12. Kohus, vaadanud läbi hagiavalduse, kostja vastuse ja hageja täiendava kirjaliku seisukoha, kuulanud kohtuistungil ära poolte seletused ning uurinud tsiviiltoimikusse võetud dokumen- taalseid tõendeid, leiab, et hagi tuleb abielulahutuse nõudes rahuldada ja ühisvara nõudes rahuldada osaliselt. 13. Kohus tuvastas, et hageja ja kostja abielu on sõlmitud 19.07.2003 Ida-Viru Maavalitsuses, mille kohta on koostatud abieluakt nr xxx (tl 5). 14. Hageja on esitanud nõude abielu lahutamiseks, kuna abielusuhted kostjaga on 2007 a. septembrist lõppenud ja nende taastamine ei ole enam võimalik. Kostja nõustus abielu- lahutusega (tl 1-2, 34-37, 100-103). 14. Perekonnaseaduse (PkS) § 29 lg 2 kohaselt kohus lahutab abielu abikaasa nõudel, kui kohus teeb kindlaks, et abielu jätkamine on võimatu. PkS § 2 lg 1 kohaselt abielu sõlmitakse abiellujate ühisel soovil. Analoogiliselt on abielu jätkamiseks vajalik abikaasade ühisel soovil. Kuna nii

4(5) hageja kui kostja on avaldanud kohtule tahet abielu lahutamiseks, leiab kohus, et poolte abielu jätkamine on võimatu ja lahutab abielu. 15. PkS § 18 lg 1 kohaselt abikaasade ühisvara võidakse jagada abielu kestel, abielu lahutamisel või pärast seda. Lg 2 kohaselt kui ühisvara jagamise ajal abikaasade abielusuhted ei ole lõppenud, määratakse ühisvara kindlaks jagamise aja seisuga. Kui ühisvara jagatakse pärast abielusuhete lõppemist, määratakse ühisvara kindlaks abielusuhete lõppemise aja seisuga. Lg 5 kohaselt vaidluse korral jagab kohus ühisvara ühe või mõlema abikaasa nõudel. 16. Hageja ja kostja vahel ei ole vaidlust, et poolte abielusuhete lõppemise aja seisuga kuulub poolte ühisvara koosseisu korteriomand Viru Maakohtu kinnistusosakonna Ida-Viru registriosa nr 1006508, mille reaalosaks on korter xxx üldpinnaga 81,6 m², turuväärtusega 800 000 krooni; poolte ühine laen laenulepingu nr 05-093712-EL järgi Swedpank´ile (end Hansapank), mille järgi tasumisele kuuluvad maksed seisuga 15.12.2008 on 28044 eurot (EUR); sõiduautod Audi 80, 1992 väljalase, registreerimismärk xxx, turuväärtusega 30 000 EEK ja VAZ 2102, 1974 a. väljalase, registrimärk xxx, turuväärtusega 3000 EEK, kuid kumbki pool soovib jätta ühisvara jagamisel tema ainuomandisse korteriomandi ja võtta enda kanda pangalaenust, mis oli võetud korteri renoveerimiseks, tulenevad kohustused (tl 1-3, 8-28, 34-37, 38-44, 52-53, 59-64, 100- 103). 16. Korteriomandi xxx suhtes on pooled sõlminud 22.07.2005 abieluvaralepingu, millega kostjale enne abielu sõlmimist kuulunud korteriomand muutus poolte ühisvaraks (tl 24-28). Nimetatud lepingu punkti 1.7 kohaselt lepingupooled leppisid kokku, et abielu lahutamisel abikaasade ühis - ja lahusvara kindlaksmääramisel lähtutakse abieluvaralepingus toodud kokku- leppest Perekonnaseaduses (PkS) sätestatust erineva jaotuse ning sellest tulenevate õiguste ja kohustuste kohta. PkS § 12 lg 1 kohaselt abieluvaraleping lõpeb abikaasa surma või abielu lahutamisega. Lg 2 kohaselt abieluvaralepingu lõppemisel abielu lahutamisel lõpevad abielu- varalepingust tulenevad õigused ja kohustused. Abikaasade ühis – ja lahusvara määratakse kindlaks ning ühisvara jagatakse vastavalt abieluvaralepingule. Kohtu hinnangul vaatamata eel- toodule ja punktile 1.7 hageja ja kostja vahelises abieluvaralepingus ei ole viimases tegelikult reguleeritud, millest tuleks lähtuda abielu lahutamisel abikaasade ühis-ja lahusvara kindlaks- määramiseks. Sellest tulenevalt tuleb kohtul lähtuda siiski PkS 2 ptk 3.jaos sätestatust. 17. Kuna vaidlusalune poolte ühisvarasse kuuluv korteriomand kuulus enne abieluvaralepingu sõlmimist ja veel enne poolte abielu kostjale, siis kohtu hinnangul on õiglane, et poolte abielu ja abieluvaralepingu lõppemisel läheb korteriomand tagasi kostja ainuomandisse. Võttes arvesse, et poolte ühine laen laenulepingu nr xxx järgi Swedpank´ile (end Hansapank) võeti korteriomandi xxx renoveerimiseks ja laenu tagatiseks on hüpoteek nimetatud korteriomandile (tl 59-64), tuleb ka laenukohustus jätta kostja kanda. Poolte vahel ei ole vaidlust, et laenulepingu järgi tasumisele kuuluvad maksed seisuga 15.12.2008 on 28044 eurot (EUR). Võttes arvesse euro ja eesti krooni vahelist fikseeritud ametlikku kurssi 1:15,6466, kuulub laenulepingu järgi tasumisele 438793, 25 krooni (28044x 15,6466). 18. PkS § 19 lg 1 kohaselt abikaasade ühisvara jagamisel loetakse nende osad võrdseks, olenemata sellest, et üks abikaasa ei saanud sissetulekut seoses lapse kasvatamisega või muudel mõjuvatel põhjustel. Lg 3 kohaselt abikaasade ühisvara jagamisel määratakse kummalegi abi- kaasale jääv vara kaasomandi osana, asjadena ning varaliste õiguste ja kohustustena. Lg 4 kohaselt kui ühisvara jagamisel osutub ühele abikaasale jääva vara väärtus suuremaks tema osast ühisvaras, mõistab kohus temalt teisele abikaasale rahalise hüvituse. PkS § 20 lg 2 kohaselt perekonna huvides võetud varalise kohustuse järgi vastutavad abikaasad ühisvaraga ja mõlema abikaasa lahusvaraga.

5(5) 19. Eeltoodut arvese võttes kohus leiab, et poolte ühisvara jagamisel tuleb hageja M K ainuomandisse jätta sõiduautod Audi 80, turuväärtusega 30 000 EEK ja VAZ 2102, turuväärtusega 3000 EEK ning kostja M K ainuomandisse tuleb jätta korteriomand Viru Maakohtu kinnistusosakonna Ida-Viru registriosa nr xxx, mille reaalosaks on korter xxx üldpinnaga 81,6 m², turuväärtusega 800 000 krooni ja kostja M K kanda tuleb jätta laenulepingust nr xxx järgi Swedpank´ile (end Hansapank) tulenevad kohustused kogusummas 438793,25 krooni. Võttes arvesse, et kostjale jääva vara väärtus on suurem tema osast ühisvarast, peab kostja maksma hagejale hüvitist summas 164103 (ükssada kuuskümmend neli tuhat ükssada kolm) krooni ja 37 senti (800 000+30000+3000-438793,25/2-30000-3000). 20. Kostja on esitanud tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 445 lg 1 taotluse määrata kindlaks otsuse täitmise kord ning täitmise tähtaeg hagejale tasutava hüvituse tasumise osas, st võimaldada kostjal hüvitise tasumine 4 kalendrikuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumise päevast, milline periood on kostjale vajalik hüvitamisele kuuluva summa osas laenu taotlemiseks ja laenulepingu sõlmimiseks (tl 34-37). Hageja sellega ei nõustu ja on seisukohal, et kostja majanduslik olukord ei võimalda tal tasuda üheaegselt laenu ja maksta hagejale hüvitist (tl 52-53). Kohus leiab, et kostja taotlus hüvitise maksmiseks tähtaja määramiseks on põhjendatud ja rahuldab selle. Menetluskulud 21. TsM) § 164 lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Lg 2 kohaselt kohus võib jagada kulud erinevalt lõikes 1 sätestatust, kui tegemist on abielu varavahekorral põhineva vaidlusega või kui kulude selline jaotus ei oleks õiglane, muu hulgas kui see kahjustaks ülemääraselt ühe abikaasa olulisi vajadusi. 22. Hageja on tasunud hagi esitamisel 03.03.2008 riigilõivu 16000 krooni. Kohus leiab, et menetluskulude jätmine poolte endi kanda oleks sellises olukorras hageja suhtes ebaõiglane ning leiab, et pooled peaksid kandma menetluskulud võrdsetes osades. Viktor Brügel Kohtunik