2-11-52583/18 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja

Kohtunik

Marget Henriksen

Otsuse tegemise aeg ja koht

31. detsember 2012.a. Tallinn, kohtukantselei kaudu

Tsiviilasja number

2-11-52583

Tsiviilasi

PR hagi TÜ vastu töölepingu ülesütlemise tühisuse

tuvastamise ning hüvitise väljamõistmise nõudes

Tsiviilasja hind

17 899 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja PR(isikukood XXX, elukoht XXX)

Hageja

esindaja

advokaat

Senny

Pello

(Advokaadibüroo Concordia, Lennuki 22, Tallinn 10145,

e-post senny.pello@concordia.ee)

Kostja TÜ(registrikood XXX, asukoht XXX)

Kostja esindaja Karin V (XXX)

Menetluse liik

RESOLUTSIOON

27.11.2012 toimunud kohtuistungil

1. Hagi rahuldada osaliselt.

2. Tuvastada TÜ poolt töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisus.

3. Tunnistada TÜ ja PR vahel sõlmitud tööleping lõppenuks TLS § 107 lg 2 alusel

29.07.2011.

4. Välja mõista TÜ PR kasuks hüvitis TLS § 109 lg 1 alusel PR kolme kuu keskmise

töötasu ulatuses summas 7 671 (seitse tuhat kuussada seitsekümmend üks) eurot

(bruto).

5. Jätta rahuldamata PR taotlus 27.11.2012 toimunud kohtuistungi protokolli

parandamiseks.

Menetluskulude jaotus

Jätta menetluskulud TÜ kanda.

Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist

kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva

jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna Ringkonnakohtule

asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Ringkonnakohus võib kaebust menetleda kirjalikus

menetluses, kui ei esitata taotlust kohtuistungi pidamiseks.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse

koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja

kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku

tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud

esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja

ennistamist

Menetluse käik

PR esitas 29.08.2011 töövaidluskomisjonile avalduse TÜ vastu töölepingu ülesütlemise

tühisuse tuvastamise, töölepingu lõpetamise TLS § 107 lg 2 alusel ja kuue kuu keskmise

töötasu suuruse hüvitise nõudes. Töövaidluskomisjoni 28.09.2011 otsusega töövaidlusasjas nr

4.4-2/2080 jäeti PR avaldus rahuldamata. 28.10.2011 esitas PR Harju Maakohtule

hagiavalduse TÜ vastu.

Hageja nõue ja põhjendused

28. oktoobril 2011 Harju Maakohtule esitatud hagiavalduse kohaselt hageja ja kostja vahel

sõlmiti 25.04.2008.a. tööleping nr 102/2008 (edaspidi Leping), mille punkti 1.1. kohaselt asus

hageja nimetatud Lepingu alusel 21.04.2008.a. tööle TLÜ haldusjuhi ametikohal täistööajaga

(tööstaaži arvestati alates 13.09.2006.a.) ning töötasuga lepingu punkt 7.1. kohaselt 2 557 eurot

kuus. Lepingu punkt 2.1. kohaselt hageja töö põhisisu tulenes dokumendist „Haldusjuhi

vastutusalad ja prioriteetsed tegevused lähiajal". Ametijuhendit hagejal kostja juures ei

sõlmitud, kuigi sellele viitab Lepingu punkt 2.1.

„Haldusjuhi vastutusalad ja prioriteetsed

tegevused lähiajal" (edaspidi juhend) kohaselt olid hageja tööülesanded kinnisvaraarendus,

MTÜ D iga seotud tegevused ning kinnisvara- ja tehnikahaldus ning varustus.

25.07.2011.a. kostja käskkirjaga nr 41-p/t likvideeriti alates 01.08.2011.a. haldusjuhi

ametikoht. 29.07.2011.a. töölepingu ülesütlemisavaldusega ütles kostja hagejaga sõlmitud

Lepingu üles töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 89 lg 1 (koondamine) alusel erakorraliselt

ilma etteteatamiseta 29.07.2011.a. Kostja ülesütlemisel hagejale teist tööd ei pakkunud.

Töövaidluskomisjonis selgitas kostja üldsõnaliselt ja tõendeid esitamata (hoolimata sellest, et

hageja nõudis vabade ametikohtade loetelu esitamist), et kostjal oli teisi vabasid ametikohtasid,

kuid struktuurides on täitmata kohti põhjusel, et vastavaid ülesandeid on hakatud teenusena

sisse ostma jms". Kostja põhjendas Lepingu ülesütlemist ülesütlemisavalduse punktis 2 töö

ümberkorraldamisega - haldusjuhi ametikoht koondatakse ning hageja senised tööülesanded

jagatakse rektoraadi liikmete ja muude ülikooli töötajate vahel. Hagejale teadaolevat töö

ümberkorraldamist selliselt, et hageja ametikoht oleks täielikult likvideeritud ja hageja

tööülesanded laiali jagatud ei toimunud ning 01.08.2011.a. asus hageja haldusjuhi ametikoha

tööülesandeid täitma P P. Kostja on töövaidluskomisjonile selgitanud, et ehitusvaldkonnas

esines probleeme, mis vajasid kiiret kaardistamist, edasiste ehitustegevuste õiget ja kiiret

planeerimist ning järelevalvet, otsustati vastav ehituslik teenus sisse osta", millest tulenevalt

sõlmiti töövõtuleping PP ga. Hageja leiab, et nimetatud kostja väited ja selgitused on kostja

tegevusega hageja koondamisel vastuolus, kuivõrd kostja ise kinnitab, et sisuliselt oli vajadus

hageja tööülesannete jätkamiseks peale hagejaga töölepingu ülesütlemist, seega hoolimata

hageja ametikoha likvideerimisest, oli sisuline vajadus hageja ametikoha järele kostja juures

olemas ning ümberkorraldamine toimus tõesti, kuid seda üksnes hageja PP vastu vahetamisega

ning sisuline vajadus hageja koondamiseks puudus, hageja tööülesanded säilisid ning

tegelikkuses ei toimunud ümberkorraldusi, millised oleksid toonud kaasa hageja koondamise

vajaduse. Rääkimata sellest, et kõik hageja tööülesanded oleksid teiste töötajate vahel laiali

jagatud. Hageja seisukohta tõendab see, et 18.10.2011.a. kostja käskkirjaga nr 42 määrati

kinnisvarajuhi vastutusvaldkond ja ülesanded. Hageja hinnangul on kinnisvarajuhi ülesanded

identsed haldusjuhi ehk hageja tööülesannetega, seega sisuliselt toimus ainult ametinimetuse

muudatus. Hoolimata sellest, et juhend hageja tööülesannetega ei kajasta tegelikult kõiki hageja

poolt kostja juures täidetud tööülesandeid, siis sisuliselt teostas hageja igapäevaselt kostja

juures täpselt samasid tööülesandeid, millised on kostja juures kinnisvarajuhi ülesanneteks.

Kõik kinnisvarajuhi ülesanded on need, millega hageja igapäevaselt kostja juures tegeles ning

hageja ja kinnisvarajuhi ülesannete kõrvutamisel on nähtav alljärgnev: korraldab ülikooli

ehitus- ja remonditegevust (hageja ülesanne - juhend p 3 a); korraldab ülikooli vara haldamist

ja kasutamist ning juhib vastavat arendustegevust (hageja ülesanne - juhend p 1 ja p 3);

korraldab turvalisust, keskkonnakaitset ja tuleohutust tagavat tegevust (hageja ülesanne -

juhend p 3 c); korraldab hangete kavandamist ja tegemist (hageja ülesanne - juhend p 1 ja 3 d);

tagab tehnosüsteemide arendamise ja korrashoiu (hageja ülesannete - juhend 3 a, b, c jag);

korraldab transporditeenuse osutamist ja tagab optimaalse parkimiskorralduse (hageja ülesanne

- juhend p 3 b ja f); tagab ülikoolile tööks vajalike ruumide olemasolu ja efektiivse

kasutamise, vajadusel korraldab lisapindade üürimist ja vabade pindade väljaüürimist (hageja

ülesanne - juhend p 1 ja 3 a).

Hageja on seisukohal, et kostjal puudus seadusest tulenev alus hageja koondamiseks ning

kostja koondas hageja olukorras, kus hageja tööülesanded kostja juures ei lõppenud ning on

tänaseni alles ja neid täidab teise ametinimetuse alusel keegi teine. Eeldusel, et kostjal oleks

olnud seaduslik alus hageja koondamiseks, koondas kostja hageja aga hagejale teist tööd

pakkumata, kuigi kostjal oli vabu ametikohtasid ning nimetatust tulenevalt on töölepingu

lõpetamine ebaseaduslik.

Hageja palub tuvastada kostja poolt töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisus, tühisuse

tuvastamisel, mõista kostjalt välja kahju (saamatajäänud töötasu) hageja kasuks alates

30.09.2011.a. kuni kohtuotsuse jõustumiseni summas 2 557 eurot kuus ja tunnistada kohtuotsus

viivitamata täidetavaks.

21. veebruaril 2012 esitatud kirjalikus seisukohas tulenevalt sellest, et kostja on esitanud

taotluse töölepingu lõpetamiseks TLS § 107 lg 2 alusel, korrigeeris hageja oma nõudeid ning

esitas nõude TLS § 109 lg 1 alusel seitsme kuu keskmise töötasu summas 17 899 euro suuruse

hüvitise väljamõistmiseks. Hageja leiab, et kohtul on põhjust muuta hüvitise suurust, kuivõrd

kostja on käitunud pahatahtlikult ning lõpetanud hagejaga töölepingu teadlikult ebaseaduslikult

ning põhjendamatult, tegutsedes hea usu vastaselt ning hageja suhtes äärmiselt kohatult. Seega

asjaolusid arvestades leiab hageja, et kohtul on alus muuta hüvitise suurust ning mõista hüvitis

välja suuremas ulatuses kui kolme kuu keskmine töötasu.

17. aprillil 2012 esitatud kirjalikus seisukohas hageja leiab, et TLS § 110 kohaselt kui töötaja

esitas õigel ajal hagi või avalduse töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks, ei aegu

vaidluse kestel sissenõutavaks muutuvad ja vaidluse tulemusest sõltuvad töötaja nõuded enne,

kui on möödunud kolm kuud vaidluses tehtud lahendi jõustumisest. Vaidlus selles puudub, et

hageja on ülesütlemise tühisuse tuvastamise nõude esitanud tähtaegselt, vaidlus puudub ka

selles, et hüvitis, mida hageja nõuab sõltub sellest, kas töölepingu ülesütlemise tühisus

tuvastatakse või mitte, seega ei ole hüvitise nõue aegunud. TsÜS § 160 lg 1 kohaselt aegumine

peatub õigustatud isiku poolt hagi esitamisega nõude rahuldamiseks või tunnustamiseks.

Hageja on hagi esitanud, seega on aegumine lisaks eelnevalt väljatoodule ka peatunud.

Kostja vastuväiteid

Kostja vaidleb hagile vastu.

Kostja vastuväidete kohaselt hageja asus TÜ tööle 13.09.2006.a. teadusnõunikuna ja alates

21.04.2008.a. töötas avaldaja haldusjuhina. Hageja töölepingu p 2.1 kohaselt on hageja

lepingus kinnitanud, et koostab koos vahetu juhiga enda ametijuhendi ja see esitatakse

personaliosakonda. Seega on ametijuhendi puudumine seotud ka hageja enda tegevusetusega.

Aprillis 2008. haldusjuhi ametikoha loomisel, määratleti haldusjuhi vastutusalade ja lähiaja

prioriteetsete tegevustena töö kolmes valdkonnas: kinnisvaraarendus, MTÜ D seotud

tegevused ja kinnisvara- ja tehnikahaldus ning varustus). 20. oktoobri 2008 ülikooli senati

otsusega moodustati kinnisvara osakonna ümberkujundamise teel kaks eraldi osakonda:

haldusosakond ja hooldusosakond ning sama otsusega määrati haldusjuhi ülesandeks koostada

osakondade põhimäärused (haldusjuht oli ka osakondade jagunemise algataja). 19. jaanuar

2009 käskkirjadega kinnitati hageja poolt koostatud haldusosakonna ja hooldusosakonna

põhimäärused. Põhimäärustest nähtub, et haldusjuht oli haldus- ja hooldusosakondade üldjuht:

osakond on aruandekohustuslik haldusjuhi ees, kes koordineerib selle tegevust ja teostab selle

üle järelevalvet; osakonna töö tulemuslikkust hindavad haldusjuht ja ülikooli juhtkond;

osakonnalt nõutavad aruandlused esitab osakonna juhataja haldusjuhile. Põhimäärustest

nähtuvalt loodi (hageja ettepanekul) mõlemale osakonnale eraldi osakonna juhataja ametikohad

ja vastavalt põhimääruste punktile 5 hakkasid osakondade tegevuse eesmärke (põhimääruste p

1.3 kinnis- ja vallasvara haldamine ja arendamine ja kinnis- ja vallasvara hooldamine ja

teenindamine) täitma ja osakondade pädevusse kuuluvaid ülesandeid sisuliselt läbi viima

vastavate osakondade juhatajad. Hageja enda initsiatiivil loodi uued põhimäärused ja

moodustati osakonna juhatajate ametikohad, kellele anti ülesandeks juhtida ja korraldada

igapäevaselt ja sisuliselt osakondade tööd ja täita osakondade eesmärke ning haldusjuht jäi

ainult üldjuhiks ja sideisikuks osakondade ja rektoraadi vahel.

Hageja võrdleb ja viitab hagis 2008 aprilli juhendile, mis oli koostatud lähiajal täitmiseks.

2009 toimusid olulised muudatused, kinnitati uued põhimäärused, loodi osakonnajuhatajate

ametikohad, määrati nende ülesanded. Hageja poolt väljatoodud ülesanded olid põhimäärustest

tulenevalt ja osakonnajuhatajate töölepingutest jm nähtuvalt osakonnajuhatajate igapäevased

tööülesanded.

Hageja initsiatiivil võeti lisaks kahe osakonna juhataja koha loomisele täiendavalt tööle 2

ehitusega tegelevat projektijuhti vastavalt TS ja LU renoveerimis- ja ehitusprojektide

jooksvaks juhtimiseks. Võrreldes 2008. aastaga suurenes järgnevatel aastatel oluliselt

sisseostetavate teenuste maht (näiteks hakati teenusena sisse ostma valve- ja sideteenuseid,

elektritöid, remonditeenuseid jms), mis omakorda vähendas vastava valdkonna personali

(hageja on ise otsustanud arvukalt ümberkorraldusi ja koondamisi)

2011.a. mais asus ametisse ülikooli uus rektor ja prorektorid, sh uuel loodud ametikohal

arendusprorektor. Uus rektoraat tutvus struktuuriüksuste tööga, sh valdkondade probleemidega.

Akadeemiliste üksuste juhtidelt saadi varahaldusvaldkonna osas negatiivset tagasisidet nt oli

probleeme ehitustegevuse tõttu suletud õpperuumidele asendusruumide tagamisega, asjaosalisi

ümberkorraldustest õigeaegselt ei teavitatud, teatud ehitustöödega oldi ajakavast maas jms.

Ülikooli tugiteenuste hindamiseks oli ülikooli eelneva rektoraadi poolt tellitud tugiteenuste

audit, mis valmis 2011.a. jaanuaris. Auditist nähtuvalt oli rahulolu haldus- ja

hooldusosakondade teenustega teistest keskteenistustest madalaim ning teenustega rahulolu ja

vähesuse pingereas olid haldus-ja hooldusosakonnad 16-ne hinnatud osakonna seas viimastel

kohtadel. Sõltumatu ettevõtte poolt koostatud auditis soovitati kaaluda arendusprorektori

ametikoha loomist ja viidati muuhulgas haldus- ja hooldusosakondade suurele juhtimisega

tegelevate töötajate arvule. Kõik eeltoodu kinnitas, et haldusjuhi vastutusalas olev

varahaldusvaldkond

ei

toiminud

majanduslikult

efektiivselt

ja

oli

vajalik

tööde

ümberkorraldamine. Hinnates valdkonna toimimist ja ametikohtade majanduslikku efektiivsust

(sh ülesannete sisu, kulusid töötasule, töö tulemuslikkust jm) otsustas tööandja tööde

ümberkorraldamisel, et majanduslikel põhjustel tuleb likvideerida haldusjuhi ametikoht -

üldjuhtimine

ei

olnud

vajalik.

Haldusjuhi

ametikoha

likvideerimisega

seotud

ümberkorraldusena suhtlesid hooldus- ja haldusosakonna juhatajad vajadusel rektoraadi

liikmetega otse (mis näitas praktikas, et vajalikud toimingud said tehtud kiiremini),

arendusprorektor

tegeles

kõigi

valdkondade,

sh

ka

varahaldusvaldkonna

arengute

planeerimisega, lahendas probleeme ja tegeles ruumide ümberjagamisega seonduvaga jms.

Arendusprorektor esindab ülikooli MTÜ-s TLÜ S , BFMK-s ja MTÜ-s D . Avaldaja poolt

viidatud ES sihtasutuse tegevuses osaleb edaspidi ülikooli rektor. Osakonnajuhatajad olid

aruandekohustuslikud kas rektori või valdkonda kureeriva prorektori ees.

Tööde ümberkorraldamine tulenes ka asjaolust, et 2008. aasta oktoobris toimunud kinnisvara

osakonna reorganiseerimise (ehk kaheks eraldi osakonnaks jagamise) eesmärgid ei täitunud -

tegevuste ja ülesannete osas ei säilinud selget tööjaotust; osaliselt olid samad ametikohad

mõlema osakonna koosseisus; osaliselt kattusid osakondade ülesanded; osaliselt täideti teatud

ülesandeid koostöös jms. Eeltoodust tulenevalt jätkus ka hiljem vastava valdkonna

reorganiseerimine ja sellega kaasnesid jätkuvalt ka tööde ümberkorraldamised.

19.09.2011.a. toimuva senati istungi päevakorras oli muuhulgas haldus- ja hooldusosakonna

reorganiseerimise küsimus. Vara haldamine ja arendamine on tihedalt seotud sellesama vara

hooldustegevustega, mistõttu tehti eelnõuga ettepanek liita haldusosakond ja hooldusosakond

taas üheks osakonnaks. Haldusjuhi koondamine tulenes valdkonna reorganiseerimise ja tööde

ümberkorraldamise vajadusest eesmärgiga tõsta valdkonna toimimise efektiivsust ja tagada

otstarbekam

majandamine.

Eeltoodust

tulenevalt,

majanduslikel

põhjustel

tööde

ümberkorraldamise tõttu, otsustati likvideerida haldusjuhi ametikoht, kuna oli kadunud vajadus

haldusjuhi, kui osakondade üldjuhi ametikoha järele.

Hageja töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks olid majanduslikud põhjused ja seega oli

tööandjal õigus tööleping erakorraliselt üles öelda. Ümberkorraldamise vajadusest tulenevalt

oli tööandjal õigus otsustada, et ülikool ei vaja haldusjuhti, kui haldus- ja hooldusosakondade

üldjuhi ametikohta; oli õigus otsustada, et osakonna juhatajate poolt igapäevasele ja sisulisele

osakondade juhtimisele lisaks haldusjuhi ametikoha nö hoidmine (arvestades ka kulutusi

töötasule, töövahenditele jm) ei ole vajalik ega otstarbekas ning tööandjal oli õigus otsustada

töö ümberkorraldamine, haldusjuhi ametikoha likvideerimine ja hageja koondamine. Hageja ei

saa vaidlustada koondamise vajadust, kasumlikkust vms - eeltoodu on tööandja otsustada.

25.07.2011.a. andis rektor välja käskkirja haldusjuhi ametikoha likvideerimise kohta.

29.07.2011.a. anti avaldajale üle töölepingu TLS § 89 lg 1 alusel erakorralise ülesütlemise

avaldus, mille kohaselt oli töölepingu lõppemise päevaks 29.07.2011.a. Avalduses on

erakorralise ülesütlemise põhjused esitatud. Põhjuseid selgitas avaldajale täiendavalt suuliselt

ka rektor TL. Avalduse punktis 8 on viide täiendavate selgituste andmisele ja avaldaja on

eeltoodut ka oma allkirjaga kinnitanud. Kuna põhjused olid nii avalduses märgitud kui ka

suuliselt teada antud ning arvestades uue rektori suurt töökoormust, ei peetud täiendavaid

kohtumisi samade põhjuste kordamiseks enam vajalikuks. Töölepingu ülesütlemisest vähem

etteteatamine hüvitati avaldajale lõpparve koosseisus.

Muud tööd kahjuks tööandjal pakkuda ei olnud. Tööandja on esitanud töövaidluskomisjonile

kinnituskirja, millest nähtuvad seisuga 29.07.2011 ülikoolis olnud vabad ametikohad, mis

vajasid täitmist. Eeltoodust tulenevalt on hageja hagis esitatud väide, et kostja ei esitanud

komisjoni menetluses vabade ametikohtade kohta tõendit, ebaõige. Viidatud ametikohtadele

hageja vastava kvalifikatsiooni puudumise tõttu ei sobinud ja seega ei saanud neid ka hagejale

pakkuda.

Hageja oli haldusjuhina haldus- ja hooldusosakonna üldjuht, kes koordineeris osakondade

tegevust, hindas nende töö tulemuslikkust ja oli sideisikuks osakondade ja rektoraadi vahel. P P

osutas teenuseid töövõtulepingu alusel ja lepingujärgse teenuse sisuks oli kitsalt ehituslik

tegevus: ülikooli S maja ja U maja ehitustegevuse tellijapoolne juhtimine, läbirääkimiste

pidamine ettevõtete Oma Ehitaja ja S kanska juhtkonna, esindajate ja alltöövõtjatega ning

aruandluse nõuetekohane tagamine SA A . PP on ehitusinseneri kõrgharidus, pikaaegne

kogemus antud valdkonnas ning seega oli vastava ehitusliku teenuse tellimine eriala

spetsialistilt, igati õige ja põhjendatud. Ehitustööde prioriteetsus tuleneb ehituste olulisusest

ülikoolile ja nende mastaapsusest - ehitustega valmib ca 16 000 ruutmeetrit pinda ja ehituste

maksumuseks on ea 16.9 miljonit eurot. Konkreetse ehitustegevuse osas vajati spetsialisti

teenust põhjusel, et ehitusvaldkonnas esines probleeme, mis vaiasid kiiret kaardistamist,

edasiste ehitustegevuste õiget ja kiiret planeerimist ning järelevalvet. Kiire ja täpne ülevaade,

tegevuskava jm info seoses kahe hoone ehitustegevusega oli rektoraadile oluline ka põhjusel, et

29.08.2011 toimuva senati (ülikooli kollegiaalne otsustuskogu) istungi päevakorda oli

planeeritud rektori aruanne senatile ehitustegevuse hetkeseisust, probleemide võimalikest

tagajärgedest jms. Ehitusvaldkonna spetsialisti teenuste vajalikkus nähtub ka alljärgnevast

probleemist, mis vajas lahendamist: ehitusleping nägi ette võimalike probleemide vm

lahendamiseks vajaliku nö rahalise reservi hoidmise (ca 10 miljoni eesti krooni ulatuses).

Viidatud reserv oli kulutustega ära kaetud, mis tähendas, et tegelikult reservi rahalisi vahendeid

ehituse lõpufaasi reaalselt ei oleks jäänud (suurendades seega oluliselt rahalisi riske ja

võimalike hilisemate probleemide tekkimist). P.P , kui ehitusspetsialisti tegevuse kaasabil on

nõutav reserv taastatud olulises ulatuses - ka eeltoodu kinnitab, et ehitusprojektid vajasid

ehitusvaldkonna tippspetsialisti hinnanguid, otsuseid ja osalemist elik vajati spetsialisti

teenuseid, kes oma kvalifikatsioonist tulenevalt juhiks ehitustegevust eesmärgipäraselt,

esindaks ehituskoosolekutel ülikooli ja kelle tegevuse tulemusel saaksid ehitustegevuse

probleemid kiire lahenduse. P. P tagas ehituse projektijuhtidele jooksva ja asjakohase

ehitusliku nõustamise, lahendas seni esinenud olulised probleemid, esindas ehituskoosolekutel

(mis tagas ka teemade põhjaliku tundmise ja operatiivse nõustamise) - eeltoodud ehituslikku

tuge ja juhtimist eelnevalt ei esinenud. Lisaks jõuti sellel perioodil Eesti Energiaga

liitumislepinguni sõlmimiseni (mille venimine oli lükanud ehituse valmimistähtaegu oluliselt

edasi).

Hageja oli perioodil 01.09.2010-28.02.2011 olnud tähtajaliselt L- ja T (ehk S ja U )

arendusprojektide koordineerija, tehes viidatud tööd tähtajaliselt ja täiendava tasu eest

(kogutasuga 84 000.- krooni). Töölepingu lisades on hageja allkirjaga kinnitanud, et viidatud

töö ei kuulunud hageja tavapäraste tööülesannete hulka (vastasel juhul oleks olnud lisatasu

maksmine alusetu) ning et viidatud töö koordineerijana oli ainult tähtajaline lisatöö, mis oli

lõppenud juba ca 5 kuud enne P. P ehitusliku teenuse tellimist. Ka eeltoodu tõendab, et P. P

töövõtulepingust tulenevad ülesanded kitsalt ehitustegevuse osas (S ja U majade

ehitustegevuslik juhtimine, aruandlus, kontrollimine jms alates 02.08.2011) olid erinevad

haldusjuhi töölepingulistest ülesannetest (sisuliselt on hageja eeltoodut ka ise kinnitanud,

märkides oma avaldustes enda tegevuste seotust hoolduse ja halduse valdkondades laiemalt ja

mitte ehituslikus osas). Eeltoodu kinnitab, et P P osutas töövõtulepingu alusel ehituslikku

teenust (kahe ehitusprojektiga seotult) ning ei tegelenud halduse, hoolduse ja vastavate

osakondade üldjuhtimisega. Eeltoodust tulenevalt on hageja väited PP poolt haldusjuhi

tööülesannete täitmisest alusetud, tõendamata ja ei vasta tegelikkusele.

Kostja ei nõustu hageja väitega, et 2011 oktoobris loodud kinnisvarajuhi ametikoha ülesanded

on samad haldusjuhi ülesannetega ja selgitab alljärgnevat: 19. septembri 2011.a. senati

otsusega liideti haldus- ja hooldusosakonnad üheks osakonnaks, nimetusega haldusosakond.

Seoses osakondade liitmisega kadus vajadus eraldi haldus- ja hooldusosakondade juhatajate

ametikohtade järele. Lisaks, arvestades S ja U ehitus- ja renoveerimisprojektide prioriteetsust,

ajakriitilisust, jätkuvat vajadust ehitustegevuse õigeks ja kiireks planeerimiseks ja järelvalveks,

vajati jätkuvalt ka ehitustegevuse erialaspetsialisti ülesannete täitmist. Seega oli uute

ümberkorralduste eesmärgiks, et osakond oleks sisuliselt juhitud ühe isiku poolt, kes oleks

samaaegselt ka ehitustegevuse erialaspetsialist (et täita ehitustegevusega seotud ülesandeid)

nina seega eeldati kinnisvarajuhi ametikoha täitjalt ka ehitusinseneri kõrgharidust. Eeltoodust

tulenevalt otsustati likvideerida/koondada osakonnajuhatajate ametikohad (kohad likvideeriti

24.10.2011) ning kahe osakonnajuhataja ülesannete edasiseks täitmiseks moodustada üks

osakonna juhi koht nimetusega kinnisvarajuht, kelle ülesandeks on ka ehitustegevuse sisuline

töö. Eeltoodust tulenevalt loodi kinnisvarajuhi ametikoht osakonna sisuliseks juhtimiseks ja

ehituslike ülesannete täitmiseks.

Kinnisvarajuhi ülesandeks on osakonna töö sisuline juhtimine sarnaselt osakonnajuhatajate

senise tööga ning täiendavalt (arvestades suurehitiste ajakriitilisust ja valdkonna olulisust) ka

ehitusvaldkonnaga

seotud

ülesanded

(ehituslik

kontroll,

järelevalve,

sh

ehituslike

läbirääkimiste pidamine, aruandlus jm, ehitustegevuse planeerimine, arendamine jms).

Tööandjal oli jätkuvate ümberkorraldustega seoses õigus osakonnad liita, osakonnajuhatajate

ametikohad likvideerida ja luua kinnisvarajuhi ametikoht (sh õigus kehtestada vajalikud

ülesanded ja kvalifikatsiooninõuded).

Hageja väited, et kinnisvarajuhi ülesanded olid identsed haldusjuhi ülesannetega, on ebaõiged.

alusetud ja ei vasta tegelikkusele. Hageja soovib alusetult omistada endale ülesandeid, mida

vastavalt põhimäärustele, töölepingutele ja ametijuhendile tegid ka hageja ülikoolis töötamise

ajal reaalselt ja igapäevaselt osakondade juhatajad.

Hageja töölepingu erakorraline ülesütlemine oli seaduslik, seega on TLS § 108 alusel esitatud

kahju hüvitise nõue alusetu. Lisaks eeltoodud sisulistele põhjustele ei kuuluks hageja esitatud

TLS § 108 alusel kahju hüvitise nõue rahuldamisele ka TLS § 107 lg-st 2 tulenevalt. Kostja

taotleb TLS § 107 lg 2 lugeda tööleping lõppenuks, millest tulenevalt puudub õiguslik alus

TLS § 106 aluse hüvitise väljamõistmiseks.

Kostja poolt 06.märtsi 2012 esitatud seisukohas palub kostja kohaldada hageja poolt esitatud

hüvitise nõudele aegumist.

ITLS § 24 lg 1 kohaselt võivad vaidlevad pooled töövaidluskomisjoni otsusega

mittenõustumisel pöörduda sama töövaidluse läbivaatamiseks maakohtusse ühe kuu jooksul,

arvates

töövaidluskomisjoni

otsuse

ärakirja

saamise

päevale

järgnevast

päevast.

Töövaidluskomisjoni 28.09.2011 otsusega jättis komisjon hageja nõuded rahuldamata, sh jättis

komisjon rahuldamata hageja nõude 3 kuu keskmise töötasu ulatuses hüvitise saamiseks TLS §

109 lg 1 alusel. Hageja ei esitanud kohtule ühe kuu jooksul TLS § 109 lg 1 alusel hüvitise

nõuet (mille töövaidluskomisjon oma 28.09.2011 otsusega rahuldamata jättis). Hageja esitas

TLS § 109 lg 1 alusel hüvitise nõude kohtule ühekuulist tähtaega oluliselt ületades ehk alles

21.02.2012.a. Kostja leiab, et eeltoodust tulenevalt on hageja poolt 21.02.2012 kohtule esitatud

TLS § 109 lg 1 alusel hüvitise nõue aegunud, millest tulenevalt taotleb kostja viidatud nõudele

aegumise kohaldamist.

Kostja ei nõustu hageja esitatud 7 kuu keskmise töötasu ulatuses hüvitise nõudega põhjusel, et

7 kuu keskmise töötasu ulatuses hüvitise väljamõistmine oleks ebaõiglane ja põhjendamatu ka

ülesütlemise asjaolusid arvestades. Kostja on järginud seadust ja käitunud hageja suhtes heas

usus, mida kinnitab ka asjaolu, et tööandja võimaldas hagejal peale töösuhte lõppemist 30

kalendripäeva jooksul (tagastamise tähtaeg oli 29.08.11) uue töö otsimiseks kasutada ülikoolile

kuuluvat sülearvutit ja mobiiltelefoni, mille arved tasuti ülikooli poolt. Kahjuks on hageja

käitunud tööandja suhtes äärmiselt pahatahtlikult, jättes tööandjale kuuluva sülearvuti

tagastamata hoolimata mitme kuu jooksul korduvatest (nii tähitud kirja teel saadetud, kui

korduvalt e-kirja teel esitatud) vara tagastamise nõuetest (esitamata ka ühtegi vastuväidet või

selgitust sülearvuti tagastamata jätmise kohta). Tööandjale kuuluv sülearvuti on jätkuvalt

alusetult avaldaja valduses ka käesoleval hetkel. Eelviidatud hageja käitumine on arusaamatu ja

pahatahtlik. Eeltoodust tulenevalt puuduvad mistahes asjaolud, mis õigustaksid isegi seaduses

märgitud eeldusliku 3 kuu töötasu suuruse hüvitise väljamõistmist. Kostja palub TLS § 109 lg-

st 1 tuleneva hüvitise suurust muuta ehk vähendada hüvitist olulises ulatuses.

Kohtuotsuse põhjendused

Kohus, kuulanud kohtuistungil ära poolte seisukohad, hageja ja tunnistaja vande all antud

ütlused, tutvunud toimiku kõigi materjalidega ning uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid

kogumis, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 5 lg 1 järgi hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes

nõudest. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet

põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis

asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

TsMS § 436 lg 2 järgi kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.

Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et hageja ja kostja vahel sõlmiti 25.04.2008 tööleping nr

102/2008, mille punkti 1.1. kohaselt asus hageja 21.04.2008 tööle TÜ haldusjuhi ametikohale

täistööajaga ja töötasuga 2 557 eurot kuus. Samuti ei ole poolte vahel vaidlust selle üle, et

vastavalt 25.07.2011 kostja käskkirjaga nr 41-9 likvideeriti alates 01.08.2011 haldusjuhi

ametikoht ja 29.07.2011 töölepingu ülesütlemisavaldusega ütles kostja hagejaga sõlmitud

töölepingu üles TLS § 89 lg 1 alusel erakorraliselt ilma etteteatamiseta 29.07.2011. Kuna

kumbki pool ei ole selles osas teise poole väiteid vaidlustanud, loeb kohus nimetatud faktilised

asjaolud tõendatuks TsMS § 231 lg 2 ja 4 alusel ja esitatud dokumentaalsete tõenditega.

Kostja leiab, et hageja nõue on aegunud ja palub kohaldada aegumist. TsÜS § 143 alusel kohus

võtab nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel.

Hageja pöördus 29.08.2011 Põhja Inspektsiooni Töövaidluskomisjoni poole avaldusega TÜ

vastu töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks ning TLS § 107 lg 2 ja TLS § 109 lg 1

lausel hüvitise väljamõistmise nõudes. Töövaidluskomisjoni 28.09.2011 otsusega jäeti kõik

hageja nõuded rahuldatama. 28.10.2011 esitas hageja hagiavalduse Harju Maakohtule nõudega

tuvastada töölepingu ülesütlemise tühisuse ja mõista välja kahju TLS § 108 alusel (aluseks on

töösuhe jätkuvus). 21.02.2012 on hageja esitanud kohtule TLS § 109 lg 1 alusel 7 kuu

keskmise töötasu suuruse hüvitise nõude summas 17 899 eurot väljamõistmiseks.

TLS § 110 kohaselt kui töötaja esitas õigel ajal hagi või avalduse töölepingu ülesütlemise

tühisuse tuvastamiseks, ei aegu vaidluse kestel sissenõutavaks muutuvad ja vaidluse tulemusest

sõltuvad töötaja nõuded enne, kui on möödunud kolm kuud vaidluses tehtud lahendi

jõustumisest. Käesoleval juhul vaidlus selles puudub, et hageja on ülesütlemise tühisuse

tuvastamise nõude esitanud töövaidlusorganile tähtaegselt, vaidlus puudub ka selles, et hüvitis,

mida hageja nõuab sõltub sellest, kas töölepingu ülesütlemise tühisus tuvastatakse või mitte.

Seega on käesoleval juhul hageja poolt esitatud hüvitise nõude puhul tegemist TLS § 110

märgitud nõudega, mis sõltub käesoleva vaidluse tulemusest, st kas töölepingu ülesütlemise

tühisus tuvastatakse või mitte. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja nõue ei ole aegunud

ja kostja taotlus aegumise kohaldamiseks tuleb jätta rahuldamata.

TLS § 89 kohaselt võib töölepingu erakorraliselt üles öelda üksnes töölepingu seaduses

ettenähtud mõjuval põhjusel. TLS § 89 lg 1 kohaselt võib tööandja töölepingu erakorraliselt

üles öelda, kui töösuhte jätkamine kokkulepitud tingimustel muutub võimatuks töömahu

vähenemise või töö ümberkorraldamise tõttu või muul töö lõppemise juhul (koondamine). TLS

§ 89 lg 3 esimese lause kohaselt peab tööandja enne töötaja koondamist pakkuma töötajale

võimalusel teist tööd ning sama paragrahvi lg 3 kolmanda lause kohaselt korraldab tööandja

vajadusel töötaja täiendõppe või muudab töötaja töötingimusi, kui muudatused ei põhjusta talle

ebaproportsionaalselt suuri kulusid. TLS § 95 lg-te 1 ja 2 järgi peab lepingu ülesütlemine

olema kirjalikus vormis ja lepingu ülesütlemist peab põhjendama. TLS § 104 lg 1 järgi on

lepingu ülesütlemine tühine kui selleks puudus seadusest tulenev alus või ei vasta lepingu

ülesütlemine seaduses sätestatud nõuetele.

Esmalt kontrollib kohus kõnealuse töölepingu erakorralise ülesütlemise formaalsete eelduste

täitmist. 29.07.2011 hagejale esitatud töölepingu erakorralise ülesütlemise avaldusest nähtub, et

töölepingu erakorralise ülesütlemise põhjuseks on haldusjuhi ametikoha koondamine vastavalt

TÜ rektori 25.07.2011 käskkirjale nr 41-p/t. Töölepingu ülesütlemise avalduses on viidatud

TLS § 89 lg-le 1, mis sätestab töölepingu erakorralise ülesütlemise võimaluse juhul kui

töösuhte jätkamine kokkulepitud tingimustel muutub võimatuks töömahu vähenemise või töö

ümberkorraldamise tõttu või muul töö lõppemise juhul (koondamine). Ülesütlemise avalduse

kohaselt tööandjal töötajale teist tööd pakkuda ei ole. Töölepingu ülesütlemise päev on

29.07.2011 ja töölepingu lõpetamisel makstakse töötajale TLS § 100 lg 1 alusel ühe kuu

keskmise töötasu ulatuses, TLS 100 lg 5 hüvitist töölepingu ülesütlemisest vähem ette teatatud

aja eest 22 tööpäeva eest ühe keskmise kuupalga ulatuses kompensatsiooni kasutamata jäänud

aegumata põhipuhkuse eest ( TVK lk 62-63).

Kohus leiab, et töölepingu ülesütlemise avaldus vastab TLS § 95 lg 1 ja 2 sätestatud

vorminõuetele ning põhjendamisnõudele ning avaldusest endast nähtuvalt ka seadusest

tulenevale töölepingu lõpetamise lubatavale alusele (TLS § 89 lg 1 koondamine) ning

töölepingu ülesütlemise formaalsed eeldused on täidetud.

Järgnevalt kontrollib kohus, kas kõnesoleva töölepingu ülesütlemiseks on täidetud materiaalne

eeldus ehk kas ülesütlemine tugineb õiguslikule alusele. Selleks peab kohus hindama, kas

kostjal oli tekkinud vajadus töötajat koondada ehk kas oli olemas koondamise alus (töömahu

vähenemine või töö ümberkorraldamine või muul põhjusel töö lõppemine). Juhul, kui

koondamise alus oli olemas, tuleb ka hinnata, kas kostja järgis TLS § 89 lg 3 nõuet pakkuda

töötajale võimaluse korral teist tööd.

Kostja 29. juuli 2011 töölepingu ülesütlemise avalduse kohaselt vastavalt TLÜ rektori

25.08.2011 käskkirjale nr 41-p/t haldusjuhi ametikoht koondatakse. Kostja on põhjendanud

koondamist alljärgnevalt: Hageja ametikoha moodustamisel 2008.a. kevadel määratleti

haldusjuhi vastutusalade ja lähiaja prioriteetsete tegevustena töö kolmes valdkonnas:

kinnisvaraarendus, MTÜ D iga seotud tegevused ja kinnisvara –ja tehnikahaldus ning varustus.

Haldusjuhi ametikoht moodustati varasema kinnisvaraosakonna juhataja ametikoha asemele

(juhataja ametikoht koondati). Käesoleval ajal on haldusjuhi ametikohale lisaks ülikooli

struktuuris haldusosakond ja hooldusosakond, tegutseb kaks osakonnajuhatajat ning kinnisvara

arendamisega kaks ehitusprojekti juhti. Võrreldes 2008. aastaga on märgatavalt suurenenud

sisseostetavate teenuste hulk ja mahud ning käesoleva aasta mais ametisse asunud TLÜ uue

rektoraadi koosseisus on lisaks akadeemilise prorektori ja teadusprorektori ametikohale ka

arendusprorektori ametikoht. Tööandja on otsustanud töö ümber korraldada - haldusjuhi

ametikoht koondatakse ja haldusjuhi senised tööülesanded jagatakse rektoraadi liikmete ja

muude ülikooli töötajate vahel (tlk 14-15).

Kostja väidetel oli koondamine tingitud sellest, et nähtuvalt Ülikooli tugiteenuste hindamiseks

tellitud tugiteenuste audist oli rahulolu haldus- ja hooldusosakondade teenustega teistest

keskteenistustest madalaim ning teenustega rahulolu ja vähesuse pingereas olid haldus-ja

hooldusosakonnad 16-ne hinnatud osakonna seas viimastel kohtadel. Sõltumatu ettevõtte poolt

koostatud auditis soovitati kaaluda arendusprorektori ametikoha loomist ja viidati muuhulgas

haldus- ja hooldusosakondade suurele juhtimisega tegelevate töötajate arvule. Kõik eeltoodu

kinnitas, et haldusjuhi vastutusalas olev varahaldusvaldkond ei toiminud majanduslikult

efektiivselt ja oli vajalik tööde ümberkorraldamine. Hinnates valdkonna toimimist ja

ametikohtade majanduslikku efektiivsust (sh ülesannete sisu, kulusid töötasule, töö

tulemuslikkust jm) otsustas tööandja tööde ümberkorraldamisel, et majanduslikel põhjustel

tuleb likvideerida haldusjuhi ametikoht - üldjuhtimine ei olnud vajalik. Haldusjuhi ametikoha

likvideerimisega seotud ümberkorraldusena suhtlesid hooldus- ja haldusosakonna juhatajad

vajadusel rektoraadi liikmetega otse (mis näitas praktikas, et vajalikud toimingud said tehtud

kiiremini), arendusprorektor tegeles kõigi valdkondade, sh ka varahaldusvaldkonna arengute

planeerimisega, lahendas probleeme ja tegeles ruumide ümberjagamisega seonduvaga jms.

Arendusprorektor esindab ülikooli MTÜ-s TLÜ Spordiklubi, BFMK-s ja MTÜ-s D . Avaldaja

poolt viidatud ES sihtasutuse tegevuses osaleb edaspidi ülikooli rektor. Osakonnajuhatajad

olid aruandekohustuslikud kas rektori või valdkonda kureeriva prorektori ees. Tööde

ümberkorraldamine tulenes ka asjaolust, et 2008. aasta oktoobris toimunud kinnisvara

osakonna reorganiseerimise (ehk kaheks eraldi osakonnaks jagamise) eesmärgid ei täitunud -

tegevuste ja ülesannete osas ei säilinud selget tööjaotust; osaliselt olid samad ametikohad

mõlema osakonna koosseisus; osaliselt kattusid osakondade ülesanded; osaliselt täideti teatud

ülesandeid koostöös jms. Haldusjuhi koondamine tulenes valdkonna reorganiseerimise ja tööde

ümberkorraldamise vajadusest eesmärgiga tõsta valdkonna toimimise efektiivsust ja tagada

otstarbekam

majandamine.

Eeltoodust

tulenevalt,

majanduslikel

põhjustel

tööde

ümberkorraldamise tõttu, otsustati likvideerida haldusjuhi ametikoht.

Hageja töölepinguga on tõendatud, et alates 21.04.2008 töötas hageja Tallinna Ülikoolis

haldusjuhi ametikohal. Vastavalt töölepingu punktile 2.1. hageja töö põhisisu tulenes

dokumendist „Haldusjuhi vastutusalad ja prioriteetsed tegevused lähiajal“. Dokumendist

„Haldusjuhi vastutusalad ja prioriteetsed tegevused lähiajal“ nähtuvalt olid hageja

tööülesanded kinnisvaraarendus, MTÜ D iga seotud tegevused ja kinnisvara –ja tehnikahaldus

ning varustus (tlk 12). 27. novembril 2012 kohtuistungil hageja poolt vande all antud ütluste

kohaselt haldusjuhi ülesanded määratleti kolme suure blokina ja millest hiljem sai neli ja mille

pealkiri on haldusjuhi ülesanded lähiajal. Haldusjuhil olid arendusetegevusega seotud

ülesanded, d i juhtimisega seotud ülesanded ja haldus-ja hooldustegevuse juhtimisega seotud

ülesanded. Hooldustegevusele jäid reglementeeritud tegevused tehnosüsteemide –ja

sidehoolduses, transpordi ja parkimise korraldamisel, remonditegevuse korraldamisel ja õppe-

ja tööruumide igapäevase kasutamise korraldamisel, eelkõige koristus. Haldusosakonna poole

jäid kõik tegevused, kus on lepingu, ehitus ja arendustegevuse korraldamine, varahaldamine,

turvalisus- ja ohutus, hanked ja ruumide üürimine. 12. mail 2008 määrati hageja MTÜ D

liikmeks TLÜ poolt, 20.10.2008 määrati hageja TÜ spordiklubi üldkoosoleku liikmeks TLÜ

poolt. Samal istungil otsustati haldus-ja hooldusosakonna moodustamine. 19.01.2009 otsustati

kinnitada nende kahe osakonna põhimäärus ja seejärel sai hageja asuda mehitama

arendamisetegevusega seotud ametikohti. Kinnisvaraosakonna baasil moodustati haldus-ja

hooldusosakond. 15.06.2010 senati otsusega määrati hageja Balti filmi- ja meediakooli

nõukogu liikmeks kuna olid käivitunud mõlema suure objekti nimetatusega T ja L maja

projekteerimistegevused, olid läbi viidud hanked ehitustööde läbiviimiseks ja alustatud

ehitustegevust, siis 2010 suvel leppis hageja rektoriga kokku selles, et seoses suurenenud

töömahuga makstakse hagejale lisatasu. 2010 aasta viimastel kuudel ja 2011 aasta esimestel

kuudel oli hageja jaoks oluline lisategevus ESS seonduv tegevus, mille kohta on senati otsus

28. novembrist 2010. 1. märtsil 2011 sõlmiti töölepingu muudatus, mille tulemusena tõsteti

hageja palka umbes samal määral mis oli kokku lepitud lisatöö kokkuleppes. Hageja

igapäevased tööülesanded 2011.a algusest kuni töölepingu lõppemiseni olid järgnevad: nt

ehitustegevuse juhtimisel oli tööl kaks projektijuhti, kummagi objekti jaoks üks, kellega iga

nädala alguses hageja arutas läbi selle nädala kõige olulisemad ülesanded ja leppis kokku

koostöö nende ülesannete täitmiseks. See koostöö võis tähendada ühiseid nõupidamisi

projekteerijatega, ehitajatega, nende majade tulevaste kasutajatega ja kommunaalteenuste

pakkujatega. Remonditegevuse juhtimine käis teistmoodi, GG pakkus välja hooldusosakonna

ettepanekud remonditegevuse järjekorra ja teostamise kohta ja teostamise viisi kohta ja otsused

sündisid ühiste nõupidamiste tulemusena kokkuleppel. Varahalduse alla käivad kõik

lepingulised suhted kommunaalteenuste pakkujatega. Varakasutamisega seotud toimingud nagu

näiteks lahtioleku režiim, remondi vajadused jt toimus hooldusosakonna ettepanekute alusel.

Eraldi tegevusalana on hanketegevus. Hanke läbiviimise otsustajaks oli haldusjuht, hanke

läbiviimise tingimused pandi kirja mitme osapoole koostöös. Tehnosüsteemide ja sideala, vee-

ja kanalisatsioonivõrkude, sidevõrkude, signalisatsiooni jms igapäevase toimimise tagamine oli

hooldusosakonna ülesanne (tlk 168-169).

TÜ rektori 18. oktoobri 2011 käskkirjaga nr 1 on määratud kinnisvarajuhi

vastutusvaldkonnad,

mille

kohaselt

kinnisvarajuht

korraldab

ülikooli

ehitus-ja

remonditegevust, korraldab ülikooli vara haldamist ning juhib vastavat arendustegevust,

korraldab turvalisust, keskkonnakaitset ja tuleohutust tagavat tegevust, korraldab hangete

kavandamist ja tegemist, tagab tehnosüsteemide arendamise ja korrashoiu, korraldab

transporditeenuse osutamist ja tagab optimaalse parkimiskorralduse, tagab ülikoolile vajalike

ruumide olemasolu (tlk16).

TÜ ja P P vahel 11.10.2011 sõlmitud töölepingu punkti 1.1. kohaselt P P asub tööle 03.10.2011

TLÜ haldusosakonna kinnisvarajuhi ametikohale ja Töölepingu punkt 2.1 kohaselt on töötaja

töö põhisisuks ülikooli kinnisvara arendamine, kinnisvarastrateegia väljatöötamine ja

elluviimise tagamine, varade efektiivse kasutamise tagamine, ülikooli ehitustegevuse

planeerimine ja korraldamine, arendus- ja ehitusprojektide algatamine, ettevalmistamine ja

realiseerimine, projektijuhtimise, ehitusliku järelevalve ja riigihangete korraldamine, valdkonna

õigusaktide ettevalmistamine, osakonna töötajate ja eelarve juhtimine ning muude töö käigust

tulenevate ülesannete täitmine lojaalselt, oma teadmise ja oskuste kohaselt, tööandja kasu

silmas pidades parimal võimalikul moel. Tööülesanded on täpsustaud ametijuhendis (tlk 71).

Kinnisvarajuhi ametijuhendi kohaselt on kinnisvarajuhi põhiülesanded ja vastutus alljärgnevad:

Ülikooli kinnisvara arendamine, kinnisvarastrateegia väljatöötamine ja elluviimise tagamine,

valdkonnaga seonduvate lepingute ettevalmistamine ning nende täitmise kontrollimine, vara

hindamise

ning

ümberhindamise

korraldamine,

kinnisvara

üle

arvestuse

pidamise

korraldamine, kinnisvara kindlustuse korraldamine, omanikujärelvalve teostamine, ülikooli

ehitustegevuse planeerimine ja korraldamine, arendus-ja ehitusprojektide algatamine, selleks

vajalike ressursside organiseerimine, projektijuhtimise ja ehitusliku järelevalve korraldamine,

kinnistute moodustamise, omandamise ja võõrandamise protsesside koordineerimine ning

vastavate otsuste ettevalmistamine, nõutava aruandluse tagamine, haldusvaldkonna tegevuseks

vajalike hangete seadusepärasuse tagamine, hangetealase nõustamise korraldamine ülikooli

ülesehitusüksustele, õppetööks vajalike ruumide olemasolu tagamine, efektiivse jaotamise ja

tehnilise valmisoleku korraldamine, transpordi ja parkimiskorralduse koordineerimine,

haldusvaldkonnaalaste õigusaktide ettevalmistamine ja nende haldamise korraldamine,

haldusosakonna töö korraldamine ja juhtimine, osakonna eelarve koostamine ja selle täitmise

tagamine (tlk 74-75).

Eelnimetatud TÜ rektori käskkirjast ja kinnisvarajuhi ametijuhendist nähtub, et kinnisvarajuhi

ülesandeid on oma sisult väga sarnandes haldusjuhi ehk hageja tööülesannetega. Kõrvutades

kinnisvarajuhi ülesandeid ja hageja igapäevaseid tööülesandeid nähtub alljärgnev: TÜ rektori

eelnimetatud käskkirjaga kehtestatud kinnisvarajuhi vastutusvaldkonna punkt 1.1. kohaselt

kinnisvarajuht korraldab ülikooli ehitus-ja remonditegevust. Nimetatud kinnisvarajuhi

valdkond langeb kokku Haldusjuhi vastutusalad ja prioriteetset tegevused lähiajal juhendi

(edaspidi Juhend) punktiga 3 a, mille kohaselt haldusjuht korraldab ülikooli ehitus- ja

remonditegevust. Kinnisvarajuhi vastutusvaldkonna punkti 1.2 kohaselt kinnisvarajuht

korraldab ülikooli vara haldamist ja kasutamist ning juhib vastavat arendustegevust. Nimetatud

kinnisvarajuhi vastutusvaldkond langeb kokku Juhendi punktidega 1 ja 3, milles on sätestatud

täpsem loetelu haldusjuhi vastutusalast kinnisvaraarenduse ning kinnisvara-ja tehnikahalduse

ning varustusega seotud ülesannetest. Kinnisvarajuhi vastutusvaldkonna punkti 1.3 kohaselt

kinnisvarajuht korraldab turvalisust, keskkonnakaitset ja tuleohutust tagavat tegevust.

Nimetatud kinnisvarajuhi vastutusvaldkond langeb kokku Juhendi punktiga 3c, mille kohaselt

haldusjuhti ülesandeks on hoonete kütte-, vee-, kanalisatsiooni-, elektri-, ventilatsiooni-, gaasi-

ja tuletõrjesüsteemide korrashoiu tagamine. Kinnisvarajuhi vastutusvaldkonna punkti 1.4

kohaselt kinnisvarajuht korraldab hangete kavandamist ja tegemist. Nimetatud kinnisvarajuhi

vastutusvaldkond langeb kokku Juhendi punktiga 1 c, mille kohaselt haldusjuhi ülesandeks on

tellijapoolsete

lähteülesannete

koostamine,

riigihangete

korraldamine,

ehitusprotsessi

üldkoordineerimine. Kinnisvarajuhi vastutusvaldkonna punkti 1.5. kohaselt kinnisvarajuht

tagab tehnosüsteemide arendamise ja korrashoiu. Nimetatud kinnisvarajuhi vastutusvaldkond

langeb kokku Juhendi punktide 3 a, b ja c, mille kohaselt haldusjuhti ülesandeks on hoonete ja

õpperuumide hooldus- ja remonditööde planeerimine, ruumide ja territooriumi korrashoiu

tagamine ja hoonete kütte-, vee- kanalisatsiooni-, elektri-, ventilatsiooni-, gaasi-, ja

tuletõrjesüsteemide korrashoiu tagamine. Kinnisvarajuhi vastutusvaldkonna punkti 1.6 kohaselt

kinnisvarajuht korraldab transporditeenuse osutamist ja tagab optimaalse parkimiskorralduse.

Nimetatud kinnisvarajuhi vastutusvaldkond langeb kokku Juhendi punktidega 3 b ja 3 f, mille

kohaselt haldusjuhi ülesandeks on ruumide ja territooriumi korrashoiu tagamine ja

transporditeenuse tagamine ülikooli vajadusi ja võimalusi arvestades. Kinnisvarajuhi

vastutusvaldkonna punkti 1.7 kohaselt kinnisvarajuht tagab ülikoolile tööks vajalike ruumide

olemasolu ja efektiivse kasutamise, vajadusel korraldab lisapindade üürimist ja vabade pindade

väljaüürimist. Nimetatud kinnisvarajuhi vastutusvaldkond langeb kokku Juhendi punktiga 1,

milles on sätestatud haldusjuhi ülesannete ring kinnisvarahalduse alal ja punktiga 3 a, mille

kohaselt haldusjuhi ülesandeks on hoonete ja õpperuumide hooldus-ja remonditööde

planeerimine.

Kinnisvarajuhi ja haldusjuhi ülesannete sarnasust kinnitavad hageja poolt kohtuistungil vande

all antud ütlused, mille kohaselt hageja ülesanneteks olid d i juhtimisega seotud ülesanded ja

haldus-ja

hooldustegevuse

juhtimisega

seotud

ülesanded.

Hooldustegevusele

jäid

reglementeeritud tegevused tehnosüsteemide –ja sidehoolduses, transpordi ja parkimise

korraldamisel, remonditegevuse korraldamisel ja õppe-ja tööruumide igapäevase kasutamise

korraldamisel, eelkõige koristus, haldusosakonnakonna poole jäid kõik tegevused, kus on

lepingud, ehitus ja arendustegevuse korraldamine, varahaldamine, turvalisus-ja ohutus, hanked

ja ruumide üürimine (tlk 74-75).

Kinnisvarajuhi ja haldusjuhi ülesandeid võrreldes asub kohus seisukohale, et kinnisvarajuhi

üleanded on vaid veidi laiemad ülikooli kinnisvara arendamisel ja ehitustegevuse

planeerimisel.

Nimetatud

tööülesandeid

ei

ole

põhjust

käsitleda

töö

olulise

ümberkorraldamisena. Hageja ja TÜ rektor RR vahel sõlmitud lisatöö kokkuleppe kohaselt

hageja lisatööülesanded on ülikooli vajaduste määratlemine järelvalve projektis koostöös

kasusaajatega, ülikooli vajadustest lähtuvate juhtimistoimingute kavandamine ja korraldamine,

suhtlus arendusprojekti partneritega. Lisatööga kaasnevate tööülesannete täitmine toimub alates

01.09.2010 kuni 28.02.2010 (tlk 63). Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et nimetatud

lisatööde kokkulepe oli sõlmitud just L- ja T koordineerija ülesannete täitmisega hagejal poolt.

Kostja väidab, et hageja täitis L-ja T arendusprojektide koordineerija ülesandeid kuni

28.02.2011 ning see oli lisatöö ja selle eest maksti eraldi tasu. Kohus peab usutavaks hageja

väiteid, et ta täitis L- ja T arendusprojektide koordineerija ülesandeid ka edaspidi (st. peale

28.02.2011) ning seoses lisanduvate tööülesannetega tõsteti alates 01.03.2011 hageja töötasu.

Asjaolu, et vajadus täita L- ja T arendusprojektiga seotud tööülesandeid oli ka pärast

28.02.2010, kinnitavad ka kostja enda poolt PP sõlmitud töövõtulepingud, mille kohaselt oli

PP ülesanneteks ülikooli S maja ja U maja ehitustegevuse tellijapoolne juhtimine,

läbirääkimiste pidamine ettevõtete OE ja S kanska juhtkonna, esindajate ja alltöövõtjatega,

ning aruandluse nõuetekohane tagamine SA A (tlk 67) .

Kohtumenetluse käigus on kostja koondamise põhjuste osas täiendavalt selgitanud, et

ehitusvaldkonnas esines probleeme, mis vajasid kiiret kaardistamist, edasiste ehitustegevuste

õiget ja kiiret planeerimist ning järelevalvet ja sellega seoses otsustati vastav teenus sisse osta,

mistõttu sõlmiti töövõtuleping PP . Asjaolu, et P P osutas töövõtulepingu alusel ehituslikku

teenust (kahe ehitusprojektida seotult) ning väidetavalt ei tegelenud halduse, hoolduse ja

vastavate osakondade juhtimisega, ei tähenda seda, et haldusjuhi ametikoha täitmise järele

vajadust ei olnud. Isegi kui ehitusega tegelevad projektijuhid vajasid täiendavat ehituslikku

nõustamist, siis oli kosjal võimalik seda teenusena sisse osta, nagu kosja väidetavalt ka teinud

on.

Mis puudutab kostja vastuväiteid, et hageja ei ole oma hariduse ja senise töökogemuse pinnalt

pädev PP poolt alates 02.10.2011 täidetavate kinnisvarajuhi ülesannete täitmiseks, siis kohtu

hinnangul ei ole see väide tõendatud. Kostja selgitab PP töövõtulepingu sõlmimist ja

hilisemalt kinnisvarajuhina tööle võtmist sellega, et PP oli ehitusinseneri kõrgharidus ja

pikaajaline kogemus vastavas valdkonnas ja pikaajaline kogemus ehitusvaldkonas. Hageja

väidete kohaselt on tal ehitusinseneri kvalifikatsioonile vastav haridus. Kostja ei ole hageja

kvalifikatsiooni hindamiseks teinud ühtegi toimingut, ei ole andnud hagejale võimalust

kvalifikatsiooni selgitada ja vastu võtnud hindamisotsuse ühepoolselt. Hagejal on väidetavalt

majandusinseneri kvalifikatsiooni, ta on lõpetanud ehitusökonoomika ja organiseerimise eriala

TPI -is. Kostja vastuväiteid selle esitanud ei ole.

Kostja vastusest nähtuvalt haldus- ja hooldusosakond liideti üheks ning selle osakonna juhiks

on kinnisvarajuhina tööle võetud P P. Asjaolu, et kostja otsustas koondada haldus- ja

hooldusosakonnajuhid, ei mõjuta kohtu hinnangul kuidagi haldusjuhi ametikohta ega kinnita

selle koondamise vajadust, vaid vastupidi seda, et liidetud osakonnal oli endiselt vaja ühte

juhti. Asjaolu, et kostja tegi struktuuris muudatused ning liitis haldus- ja hooldusosakonna

üheks osakonnaks ja peale liitmist jätkas haldusjuhi ametikohal ühendatud osakondade

juhtimist kinnisvarajuhina P P ning seda väga lühikese aja jooksul hagejaga töölepingu

ülesütlemist, kinnitab kohtu hinnangul hageja väidet, et sisulisi ümberkorraldusi ei toiminud,

hageja ametikoht ei kadunud kusagile ja hageja ametikoha osas toimusid üksnes formaalsed

muudatused. Kohus leiab, et asjaolu, et 3 kuu jooksul ei olnud täidetud haldusjuhi ametikoht, ei

tähenda, et nimetatud ametikoha järele vajadust polnud. Asjaolu, et hagejat hakkas sisuliselt

asendama P P on leidnud tõendamist tunnistaja GG ütlustega, mille kohaselt need asjad, mis

tunnistaja lahendas enne PR, hakkas tunnistaja lahendama PP , milliseid ruume remonditakse,

selle koha sai tunnistaja eelnevalt aktsepti PR käest ning hiljem PP käest (tlk 164).

Kõike eeltoodut kogumis hinnates võib järeldada, et kinnisvarajuht täidab suures osas samu

tööülesandeid, mida täitis haldusjuht. Kohus asub seisukohale, et kinnisvarajuhi töökoha

loomisel on tegemist tööülesannete osalise muutmisega. Kinnisvarajuhi tööülesanded oli veidi

rohkem seotud ülikooli kinnisvara arendamise ja ehitustegevuse planeerimisega. Kostja ei ole

tõendanud, et ta oleks teinud hagejale ettepaneku muuta tööülesandeid. Kostja on väitnud, et

hageja koondati, seega ei pakutud talle ka töölepingu muutmist ega teist tööd.

Kohus nõustub kostja väitega enesekorraldusõigusele, mille kohaselt kokkulepitud töö lõpeb ka

siis, kui tööandja teeb ümberkorraldusi, loob uusi töökohti, koondab mittevajalikke, muudab

töötajate tööülesandeid ringi ja ametijuhendeid. Individuaalse töövaidluse lahendamisel ei saa

üldjuhul olla vaidluse objektiks küsimus, kas tööandjal on õigus töömahtu ja töötajate arvu

vähendada või tootmist ning tööd ümber korraldada. Samas on õige hageja seisukoht, et

töölepingu ülesütlemine ümberkorralduse sildi all, sisuliselt ümberkorraldusi tegemata ning

lihtsalt sooviga asendada senine töötaja mõne teisega, väljub tööandjale antud pädevuse

raamest ning ebaseaduslik

Kohtu hinnangul on vastuoluline jaanuaris 2011 valminud tugiteenuste auditi seisukoht, mille

kohaselt rahulolu haldus-ja hooldusosakondade teenustega oli keskmisest madalam ning sooviti

kaaluda arendusprorektori ametikoha loomist, viidates aga samal ajal haldus- ja

hooldusosakondade suurele juhtimisega tegelevate töötajate arvule. Olukorras, kus leitakse, et

tööle on võetud väidetavalt liiga palju haldus- ja hooldusosakonna juhtimisega tegelevaid

töötajaid, jääb kohtu jaoks arusaamatuks kostja otsus 2011 mais võtta tööle arendusprorektor.

Kostja väitel ei pakkunud ta hagejale teist töökohta kuna kostjal muud töö hagejale pakkuda ei

olnud. Mis puutub kostja poolt esitatud selgitustesse vabadest ametikohtadest, siis on need

kohtu hinnangul olnud töövaidluse käigus vastuolulised. Nimelt on kostja 20.09.2011

Töövaidluskomisjonile esitatud kinnistuskirjas väitnud, et vabad olid kolm avalikus tööotsingu

portaalis üleval olnud ametikohta (liiklusohutuse koolitusjuht, puidutöökoja meister ja

muusikaosakonna koordinaator) (TVK tlk 19), kuid kohtule esitatud 15.12.2011 kinnituskirja

nr 2.1-10/3732 on lisandunud veel 4 täitmata ametikohta (jurist, ehitusjuht, õppeosakonna

spetsialist ja elektrik) (tlk 58). Seega on kohtul põhjust arvata, et kostjal võis olla veel ka teisi

vabu ametikohti. Kostja 15.12.2011 kinnituskirja kohaselt oli vaba ehitusjuhi ametikoht. Kostja

ei ole vastu vaielnud hageja väitele, et nimetatud ametikohale hageja vastas. Juhul kui olekski

tõepoolest olnud tegemist koondamissituatsiooniga, siis oleks kostja saanud hagejale pakkuda

ehitusjuhi ametikohta, mida aga kostja ei teinud. Kohtule jäävad arusaamatuks kostja väited

täitmata ametikohtade kohta. Olukorras kui kostjal puudub vajadus nimetatud täitmata

ametikohti töötajatega täita, siis tuleks need ametikohad kostja struktuuris likvideerida. Seni

kuni neid töötajate poolt täitmata ametikohta kostja struktuuris likvideeritud ei ole, siis on

ebausutav kostja väide, et vajadus nimetatud ametikohtade täitmise järele puudus.

Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja suhtes ei ole täidetud koondamise eeldused: ei ole

tõendatud töömahu vähenemist ega ka olulist töökorralduse muutust selliselt, et see oleks

teinud võimatuks töösuhte jätkamise hagejaga. Kostja töö ümberkorraldamisest ei muutnud

hageja senised tööülesanded niivõrd, et talle ei oleks saanud pakkuda uue nimetusega ja

osaliselt muutunud tööülesannetega töökohta - kinnisvara juhi kohta- teist tööd TLS § 89 lg 3

mõttes.

Kuna hageja puhul ei ole täidetud koondamise tingimused ja kostja ei ole hagejale pakkunud

töölepingu ülesütlemisel teist tööd, siis on kostja poolt hagejaga töölepingu ülesütlemine TLS §

89 lg 1 alusel koondamise tõttu tühine ja kohus loeb, et leping ei ole lõppenud ülesütlemisega.

Tuginedes eeltoodule asub kohus seisukohale, et kostja poolt hagejaga töölepingu ülesütlemine

29.07.2011 TLS § 89 lg 1 alusel on tühine.

TLS § 104 lg 1 kohaselt on seadusest tuleneva aluseta või seaduse nõuetele mittevastav

töölepingu ülesütlemine tühine. Vastavalt TLS § 107 lg 1 kui kohus või töövaidluskomisjon

tuvastab, et töölepingu ülesütlemine on seadusest tuleneva aluse puudumise või seaduse

nõuetele mittevastavuse tõttu tühine või vastuolu tõttu hea usu põhimõttega tühistatud,

loetakse, et leping ei ole ülesütlemisega lõppenud. TLS § 107 lg 1 ja lg 2 sätestatust tulenevalt

saab töösuhe edasi kesta vaid mõlema poole nõusolekul. Kostja on esitanud taotluse töölepingu

ülesütlemise tühisuse tuvastamisel lugeda tööleping TLS § 107 lg 2 alusel lõppenuks.

Eeltoodust tulenevalt kohus lõpetab TLS § 107 lg 2 aluse kostja taotlusel töölepingu alates

29.07.2011.

TLS § 109 lg 1 näeb ette, et kui kohus või töövaidluskomisjon lõpetab töölepingu sama seaduse

§ 107 lõikes 2 nimetatud juhul, maksab tööandja töötajale hüvitist töötaja kolme kuu keskmise

töötasu ulatuses. Kohus või töövaidluskomisjon võib hüvitise suurust muuta, arvestades

töölepingu ülesütlemise asjaolusid ja mõlema poole huve. Hageja on palunud kostjalt välja

mõista 7 kuu keskmise palga suuruse hüvitise. Kostja sellega ei nõustu. Kostja palub TLS §

109 lg-st 1 tuleneva hüvitise suurust muuta ehk vähendada hüvitist olulises ulatuses. Kohus

leiab, et arvestades töölepingu ülesütlemise asjaolusid, on põhjendatud kostjalt hageja kasuks

välja mõista hüvitis TLS § 109 lg 1 sätestatud hageja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses,

s.o. summas 7671 eurot (bruto). Kohus leiab, et puuduvad alused seaduses sätestatud hüvitisest

suurema või väiksema hüvitise väljamõistmiseks.

Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid hagiavalduse

läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle

Protokolli parandamise taotluse lahendamine

Vastavalt TsMS § 442 lg-le 5 lahendab kohus otsusega veel lahendamata taotlused. 04.12.2012.

a. esitas hageja taotluse 30.11.2012 toimunud kohtuistungi protokolli parandamiseks, kus palub

parandada enda poolt öeldut. TsMS § 53 lg 2 kohaselt menetlusosalisel on õigus tutvuda

protokolliga ja esitada taotlus protokolli parandamiseks kolme tööpäeva jooksul, alates

protokolli allkirjastamisest. Protokoll kirjutati alla 29.11.2012 ja edastati hagejale 30.11.2012

01.12.2012 ja 02.12.2012 on puhkepäevad, seega on taotlus esitatud tähtaegselt. Kohus leiab, et

taotlus tuleb jätta rahuldamata. Protokoll ei ole stenogramm. Vastavalt TsMS § 55 saab

protokolliga tõendada menetlustoimingu vorminõuete järgimist. Poolte seisukohad peavad

olema kirjas hagis ja vastuses hagile. Kohtu hinnangul ei saa protokolli tagantjärele dikteerida

meelepäraseid lauseid. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus hageja taotluse protokolli

parandamiseks rahuldamata.

Tsiviilasja hindlaksmääramine

Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on

tsiviilasja hind hagihind, TsMS § 122 lg 2 sätestatust, mille kohaselt on hagihind hagiasjas

hagis taotletu harilik väärtus ja TsMS § 125 sätestatust, mille kohaselt tuvastushagi hind

määratakse hüve väärtusega, mida hageja on õigustatud saama hagi rahuldamise korral.

Kuivõrd hageja on palunud kostjalt välja mõista hüvitise summas 17 899 eurot, on käesoleva

tsiviilasja hinnaks 17 899 eurot.

Menetluskulude jaotus

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 ja 4 kohaselt asja menetlenud kohus esitab

menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab

kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse

menetlusosaliste vahel.

TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus

tehti. Lähtudes TsMS § 162 lg-st 1 jätab kohus menetluskulud kostja kanda.

Marget Henriksen

kohtunik