2-12-38134/6 · 2-12-38134/6 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

HARJU MAAKOHUS KENTMANNI KOHTUMAJA K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number 2-12-38134

Otsuse kuupäev

03.jaanuar 2013

Kohtunik

Koidula Laurisaar

Kohtuasi

Hagi hind

Menetlusosalised ja nende esindajad

M T hagi N T vastu abielu lahutamise ja ühisvara jagamise nõudes ja DT hagi N T vastu elatise nõudes

Abielu lahutuse ja ühisvara jagamise nõudes 3 500 eurot ja elatusraha nõudes 1 575 eurot

Hageja I : M T (isikukood XXX elukoht XXX, e-post: XXX); Hageja I esindaja: Helis Selge (IURING Konsult OÜ, Vana- Lõuna 39-70, Tallinn, e-post: helis@iuring.ee);

Hageja II: DT (isikukood XXX, elukoht XXX); Hageja II seaduslik esindaja: M T;

Kostja: N T (isikukood XXX, elukoht XXX, e-post: XXX)

Asja läbivaatamise kuupäev

13.detsember 2012

Istungil osalenud isikud Hageja I ja hageja II esindaja M T, hageja I esindaja Helis Selge ja kostja N T

Resolutsioon

1. Hagi rahuldada osaliselt.

2. Lahutada M T ja N T abielu, milline on registreeritud Tallinna Perekonnaseisuametis XXX, kanne nr XXX.

3. Jagada M T ja N T ühisvara järgmiselt:

Müüa pooltele kuuluv XXX asuv kinnistu (kinnistusraamatu registriosa nr XXX) avalikul enampakkumisel ning saadud summa jagada poolte vahel võrdsetes osades pärast enampakkumisega seotud kulude hüvitamist.

4. Välja mõista N T elatusraha poja DT kasuks igakuiselt Vabariigi Valitsuse kehtestatud ½ kuupalga alammääras alates 24.septembrist 2012 kuni DT 18

aastaseks saamiseni või kuni põhi- või keskhariduse omandamiseni põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. Ajavahemikul 24.september kuni 31.detsember 2012 moodustab Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud ½ kuupalga alammäärast, 145 eurot ning alates 01.jaanuarist 2013 – 160 eurot.

5. Kohustada N T hüvitama D T eesti keele eraõpetaja kulud ½ ulatuses alates 01.septembrist 2012 kuni 30.juunini 2013, vastavalt hageja poolt esitatud kuludokumentidele.

6. Elatusraha ning keeleõppe kulud kanda M T arvelduskontole nr XXXXXXXXXX Swedbankis.

7. Abielu lahutuse ja ühisvara jagamise nõude osas jäävad menetluskulud kummagi poole enda kanda. Elatise nõude osas kannab menetluskulud täies ulatuses kostja N T.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavaks tegemisest.

Menetlusosalisel on õigus pöörduda 30 päeva jooksul alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kohtusse oma menetluskulude kindlaksmääramiseks TsMS § 174 lg 1 sätestatud korras.

Hagi aluseks olevad asjaolud ja hagi nõue Poolte abielu on registreeritud Tallinna Perekonnaseisuametis XXX. Poolte abielust on sündinud poeg DT XXX. Poolte kooselu on lõppenud ning kumbki pool ei soovi kooselu taastada, mida tõendab ka asjaolu, et hageja I ja kostja on üle kahe aasta elanud lahus. Hageja I leiab, et käesolevaks ajaks on abielulised suhted pöördumatult lõppenud ning suhete taastamine ei ole võimalik. Hageja I perekonnanime muuta ei soovi.

Poolte ühisvarasse kuulub kinnistu XXX. Hageja kinnistut enda omandisse ei soovi, vaid nõustub kinnistu jätmisega kostja ainuomandisse ning pannes kostjale kohustuse hüvitada hagejale tema osa rahas või müüa kinnistu avalikul enampakkumisel ning saadud summa jagada poolte vahel võrdsetes osades. Hageja leiab, et vastavalt ekspertarvamusele, on kinnistu väärtus on 89 000 eurot.

Hageja DT palub kostjalt välja mõista elatis pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, mis hagiavalduse esitamise seisuga moodustab 145 eurot, alates hagi esitamisest ning täiendavalt kohustada kostjat hüvitama pool igakuisest treeningu ja eraõpetaja kuludest. Vastavate summade osas esitab hageja kostjale igakuiselt e-kirja teel makstava summa suuruse ja kostja nõudmisel kuludokumendid. Hagiavalduses palub hageja kostjalt välja mõista tagasiulatuvalt 2012 aasta algusest kuni hagi esitamiseni saamata jäänud elatis summas 265 eurot. Asja menetlemise ajal on kostja nimetatud võla tasunud ning kohtuistungil hageja loobub nimetatud nõudest.

Kostja arvamus Kostja tunnistab hagi osaliselt. Kostja nõustub abielu lahutamise nõudega.

Kostja nõustub ühisvara jagamise viisiga, et anda kinnistu kostja omandisse, ainult tingimusel, et temale pannakse kohustus maksta hagejale osa välja rahas 20 000 eurot. Juhul kui hageja kostja tingimusega ei nõustu, siis palub ta müüa kinnistu avalikul enampakkumisel ning saadud summa jagada poolte vahel võrdsetes osades.

Kostja nõustub elatise välja mõistmisega summas 145 eurot kuus. Kostja on maksnud 21.10.2012 hageja poolt nõutud elatise võla summas 265 eurot. Kostja ei nõustu hageja nõudega, hüvitada DT treeningu ja eraõpetaja pool kuludest. Kostja osaleb lapse kasvatamises ning kannab lapsega koos olles samuti kulusid. Kostja veedab koos lapsega puhkuse, käib kontsertidel, kinos, bowlingus, kalal jne. Kohtuistungil väitis kostja, et ta nõustuks D korvpallitreeningu eest tasuma juhul kui poiss seal käiks aga hetkel treeninguid ei ole. Samuti nõustuks ta tasuma eesti keele ametlike kursuste eest, mitte aga eraõpetaja kasutamise eest.

Kohtu järeldused Kohus, kuulanud ära hageja I ja kostja seletuse ning võtnud arvesse asjas esitatud dokumentaalsed tõendid, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt.

Perekonnaseadus § 67 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Sama paragrahvi 2. lõike järgi eeldatakse abielusuhete lõppemist, kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi.

Poolte seletuse kohaselt on nende abielusuhted pöördumatult lõppenud. Poolte kooselu on katkenud ning kumbki pooltest ei soovi seda taastada. Kuna pooled ei soovi peresuhteid taastada, siis tuleb nende abielu lahutada.

PKS § 37 lg 1 kohaselt varaühisuse lõppedes jagavad abikaasad ühisvara omavahel ning sama paragrahvi 3. lõike järgi jagatakse ühisvara abikaasade vahel kaasomandi lõpetamise sätete kohaselt võrdsetes osades, kui ei ole kokku lepitud teisiti.

PKS § 210 lg 2 sätestab, et asjaolule või toimingule, mis on tekkinud või tehtud enne käesoleva seaduse jõustumist, kohaldatakse asjaolu tekkimise või toimingu tegemise ajal kehtinud seadust, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. Poolte abielulised suhted lõppesid enne 01.07.2010, mistõttu tuleb poolte ühisvara jagamisel lähtuda kuni 01.07.2010 kehtinud perekonnaseaduse sätetest.

PKS § 18 lg 2 (kuni 01.07.2010 kehtinud redaktsioon) järgi Kui ühisvara jagatakse pärast abielusuhete lõppemist, määratakse ühisvara kindlaks abielusuhete lõppemise aja seisuga. PKS § 19 lg 1 kohaselt abikaasade ühisvara jagamisel loetakse nende osad võrdseks, olenemata sellest, et üks abikaasa ei saanud sissetulekut seoses lapse kasvatamisega või muudel mõjuvatel põhjustel.

Pooltel puudub vaidlus selles, et ühisvaraks on kinnistu XXX. Kinnistu väärtuseks on 1Partner Kinnisvara Tallinn OÜ hindajate poolt määratud 89 000 eurot. Kostja leiab, et kinnistu väärtus on 40 000 eurot. Kostja tugineb väärtuse määramisel City24 kinnisvara portaalis avaldatud suvilate hindadele. Kohus peab põhjendatuks tugineda kinnistu väärtuse määramisel kinnisvara spetsialistide arvamusele. Ekspertarvamuses on antud hinnang poolte ühisvarasse kuuluvale konkreetsele kinnisasjale. Lähiümbruses pakutavate suvilate müügikuulutuste puhul ei ole teada nende kinnistul asuvate hoonete tegelik seisund ega ka muud müügitingimused. Kuna pooled ei saavutanud kokkulepet kinnisasja väärtuse osas ka kohtuistungil on poolte võrdsuse printsiibist lähtuvalt põhjendatud määrata kinnisasja jagamise viisiks avalik enampakkumine ning saadud raha jagamine pärast enampakkumise kulude mahaarvamist poolte

vahel võrdsetes osades.

PKS § 96 ja § 97 p 1 kohaselt on isa kohustatud andma ülalpidamist oma alaealisele lapsele. PKS § 100 lg 1 järgi antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega.

Hageja soovib välja mõista elatis pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, mis hagi esitamise ajal oli 145 eurot kuus ning sellises summas on kostja elatist ka maksnud, kui välja arvata mõned kuud, mil tekkis elatise võlg ning mis käesolevaks ajaks on kostja poolt tasutud. Seega puudub vaidlus igakuise elatise suuruse osas.

Lähtuvalt PKS § 101 lg l ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Alates 01.01.2012 on Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäär 290 eurot ning sellest tulenev miinimum elatusraha 145 eurot ning 2013.a. 1.jaanuarist on kuupalga alammäär 320 eurot ning miinimum elatusraha 160 eurot.

Lisaks igakuisele elatisele palub hageja hüvitada DT pool treeningu ja keeleõppe tasust. Kuna käesoleval ajal DT sporditreeningutega ei tegele, siis ei ole võimalik ka kohustada kostjat treeningutasu hüvitama. Kohus leiab, et hageja nõue eesti keele õppetasu hüvitamiseks pooles ulatuses on põhjendatud. Tutvudes internetis erinevate keeleõppega tegelevate äriühingute hinnakirjadega, saab järeldada, et eesti keele kursuste hinnad on väga erinevad ning hageja poolt eraõpetajale tasutav summa mahub nendesse piiridesse. Kusjuures lastele pakutavaid keelekursuseid on vähe. Kuna eesti keele heal tasemel omandamine on igati lapse huvides, siis on põhjendatud ka nende kulude kandmine mõlema vanema poolt.

Menetluskulu TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 164 lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Kohus peab õiglaseks jätta abielu lahutamise ja ühisvara jagamise nõudes kummagi poole menetluskulud tema enda kanda ja elatise nõudes kostja kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Koidula Laurisaar kohtunik