2-11-50516/15 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Meelis Eerik Otsuse tegemise aeg ja koht 31.detsember 2012.a Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-11-50516 Tsiviilasi Swedbank AS-i (registrikood 10060701, asukoht Liivalaia 8 15040 TALLINN) hagi RU(isikukood XXX, elukoht XXX) vastu võla nõudes Tsiviilasja hind

2 011,75 eurot Kohtuistungi toimumise aeg Kohtuistungil osalenud isikud

05. detsember 2012.a Hageja lepinguline esindaja Elis Vija Kostja RU RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Välja mõista RUlt 2 011,75 eurot Swedbank AS-i kasuks.

3. Välja mõista RU Swedbank AS-i kasuks viivis võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates 07.03.2012 kuni põhinõude 2 011,75 eurot tasumiseni. Menetluskulude jaotus

4. Jätta menetluskulud RU kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada põhjendatud apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Menetlusabi taotluse esitamine ei vabasta kaebuse tähtaegse esitamise nõudest.

Hageja nõue ja selle põhjendused Swedbank AS (endise nimega AS Hansapank) ja RU sõlmisid 29.09.2008 laenulepingu nr XXX summas 35 848,41 krooni intressimääraga 23% aastas. Laenu tagastamise lõpptähtajaks oli 20.09.2013. Laenu põhiosa ja intressi osamakse kohustus kostja hagejale tasuma iga kuu

20. kuupäeval. Alates 20.07.2009 kuni 25.02.2010 kostja laenu täies ulatuses tagasi ei maksnud, olles viivituses 8 üksteisele järgneva intressimaksega. Hageja saatis kostjale 09.10.2009 lepingu ülesütlemise kirja. Hageja palus võlgnevus kustutada hiljemalt 24.10.2009, kui kostja võlgnevust nimetatud kuupäevaks ei kustuta, ütleb hageja lepingu üles. 25.02.2010 ütles hageja laenulepingu ennetähtaegselt üles. 07.03.2012 seisuga moodustab kostja võlgnevus hageja ees 2 091,75 eurot. Hageja palub eeltoodud summa kostjalt välja mõista. Lisaks eeltoodule nõuab hageja viivist alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg-s 1 sätestatud määras. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.

23.05.2012 eelistungil vähendas hageja nõude suurust 2 011,75 euroni.

Kostja vastus Kostja võttis hagi omaks osaliselt. Kostja on laenu tasunud vastavalt suulisele kokkuleppele. Kostja palub jätta menetluskulud hageja kanda, kuna kostja oli nõus kohtuvälise kokkuleppega, mida ei ole saavutanud.

Kohtu põhjendused Puudub vaidlus, et pooled on 29.09.2008 sõlminud laenulepingu nr XXX (t lk 28-34). Lepingu kohaselt kohustus hageja andma kostja kasutusse kokkulepitud rahasumma ning kostja kohustus tasuma laenu põhiosa ja intressi osamakse iga kuu 20. kuupäeval. Kostja ei ole lepingu sõlmimist, laenusumma saamist ning lepingujärgsete maksetega võlgnevusse jäämist vaidlustanud (t lk 35-37, 59-62). Puudub vaidlus, et hageja ütles laenulepingu üles 25.02.2010 (t lk 38). Kohus loeb need asjaolud TsMS § 231 lg 2 ja 4 alusel tuvastatuks.

Poolte vahel sõlmitud laenulepingust nähtub, et poolte vahel on võlasuhe. VÕS § 8 lg-s 2 on sätestatud, et leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni.

Hageja nõuab kostjalt 2 011,75 euro tasumist, mille moodustab põhivõlg. Kõrvalnõudeid hageja esitanud ei ole. Kohus leiab, et kostja peab võetud kohustuse täitma ning võla tasuma. Kohus rahuldab hagi.

Alates hagi esitamisest (07.03.2012) mõistab kohus kostjalt välja viivise seaduses sätestatud määras kuni nõude täitmiseni.

Menetluskulude väljamõistmisel lähtub kohus TsMS § 162 lg-st 1 mille kohaselt jäävad menetluskulud kostja kanda.

Vastavalt TsMS § 174 lg 1 menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Meelis Eerik Kohtunik