3-12-1610/15 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

1

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kristina Maimann Määruse tegemise aeg ja koht 27.12.2012, Tallinn Haldusasja number 3-12-1610

Haldusasi MTÜ Nõo Reaalgümnaasiumi Vilistlaskogu kaebus Maksuja Tolliameti Põhja maksuja tollikeskuse 05.03.2012 otsuse nr 12.2-6/35-1 tühistamiseks ja taotluse uueks läbivaatamiseks kohustamiseks. Menetlustoiming Kaebetähtaja ennistamise taotluse lahendamine. RESOLUTSIOON 1. Jätta rahuldamata MTÜ Nõo Reaalgümnaasiumi Vilistlaskogu taotlus kaebetähtaja ennistamiseks ja lõpetada haldusasja menetlus. 2. Riigi Tugiteenuste Keskusel tagastada peale määruse jõustumist kaebuse eest tasutud riigilõiv 15 eurot MTÜ Nõo Reaalgümnaasiumi Vilistlaskogu arveldusarvele nr 771000725290 (LHV Pank). 3. Sekretäril saata määruse ärakiri menetlusosalistele, kaebajale koos Maksuja Tolliameti 04.12.2012 vastuse ja lisadega ning määruse jõustumisel .täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. MTÜ Nõo Reaalgümnaasiumi Vilistlaskogu esitas 31.07.2011 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus: 1) kohustada Maksuja Tolliametit (MTA) andma välja kirjalik haldusakt MTÜ Nõo Reaalgümnaasiumi Vilistlaskogu 14.01.2012 esitatud taotluse rahuldamata jätmise kohta; 2) tühistada MTA välja antav haldusakt, millega MTA jätab rahuldamata kaebaja 14.01.2012 taotluse; 3) kohustada MTA-d andma välja haldusakt, millega otsustatakse kanda kaebaja tulumaksusoodustusega mittetulundusühingute ja

2 sihtasutuste nimekirja alates 01.07.2012; 4) kohustada Vabariigi Valitsust kandma kaebaja tulumaksusoodustusega mittetulundusühingute ja sihtasutuste nimekirja alates 01.07.2012.

2. Pärast MTA poolt 02.10.2012 kohtule esitatud selgitusi ja tõendeid, jättis kohus kaebuse 17.10.2012 määrusega käiguta ja tegi kaebajale ettepaneku kaebuse muutmiseks.

3. 02.11.2012 esitas kaebaja kohtule taotluse kaebetähtaja ennistamiseks PMTK 05.03.2012 otsuse nr 12.2-6/35-1 tühistamise nõudes ning palus nimetatud otsuse tühistada ja kohustada PMTK-d kaebaja 16.01.2012 taotluse uueks läbivaatamiseks.

4. Kohus küsis 28.11.2012 kohtunõudega MTA-lt täiendavaid selgitusi ja tõendeid vaidlustatud otsuse kaebajale kättetoimetamise kohta. MTA esitas oma täiendavad selgitused ja tõendid 04.12.2012.

KAEBUSE ESITAJA TÄHTAJA ENNISTAMISE TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

5. MTÜ Nõo Reaalgümnaasiumi Vilistlaskogu taotleb kaebetähtaja ennistamist järgmistel põhjustel.

Kaebaja märgib, et MTA ei ole ühelegi kaebaja juhatuse liikmele vaidlustatud otsust kätte toimetanud. Kuigi vastustaja esitatud väljavõttest nähtub, et tähtsaadetis on „kätte toimetatud“, ei ole tegelikult seda juhatuse liikmetele allkirja vastu üle antud. Sel põhjusel sai kaebaja vaidlusalusest otsusest teada alles vastustaja poolt kohtunõudele esitatud vastusest.

Kaebaja palub eeltoodust tulenevalt kaebetähtaja ennistada põhjusel, et tegelikkuses toimetas MTA otsuse kätte ilmselt tuvastamatule kolmandale isikule ning kaebaja sai otsusest teada alles pärast kaebuse esitamist. See on kaebaja hinnangul äärmiselt mõjuv põhjus kaebetähtaja ennistamiseks, kuna kaebaja sai enda õiguste rikkumistest teada vastustajast tulenevatel asjaoludel alles kohtumenetluses. Kaebaja ei saa kontrollida, kuidas MTA oma otsuseid kätte toimetab. Kui kaebajale oleks otsus kätte toimetatud, oleks kaebaja saanud selle ka tähtaegselt vaidlustada.

VASTUSTAJA SEISUKOHT

6. MTA leiab, et kaebus on esitatud kaebetähtaega rikkudes ning puudub alus kaebetähtaja ennistamiseks.

Vastustaja märgib, et vaidlustatud otsus on kaebajale saadetud tähtsaadetisega RR204184248EE, mille on kaebaja juriidilisel aadressil (Hariduse 3, Nõo alevik, 61601 Tartumaa) vastu võtnud allkirja vastu H. R. Nime juurde on märgitud ametinimetusena sekretär, isikusamasus on postitöötaja poolt tuvastatud ID-kaardi alusel ning tähtsaadetise kättesaamist on H. R. kinnitanud oma allkirjaga. H. R. on Nõo Reaalgümnaasiumi sekretär. Kaebaja on registreeritud samale aadressile Nõo Reaalgümnaasiumiga.

Eesti Posti universaalse postiteenuse osutamise tüüptingimuste punkti 4.1.10 kohaselt loetakse tähtsaadetis juriidilisele isikule kättetoimetatuks, kui see on üle antud tema äriruumis viibivale töötajale või muu lepingu alusel talle püsivalt teenuseid osutavale isikule või postiasutuses seadusjärgsele esindajale või tema poolt volitatud isikule. Seega on postiteenuse osutaja käitunud tähtsaadetist üle andes õiguspäraselt.

Maksukorralduse seaduse (MKS) § 54 lg 6 teise lause kohaselt loetakse juriidilisele isikule või asutusele registrisse kantud aadressil tähtsaadetisena saadetud dokument kättetoimetatuks,

3 kui postiteenuse osutaja on selle nimetatud aadressil üle andnud või jätnud teate tähtsaadetise saabumise kohta. Viidatud sättest ei tulene ega saa ka tuletada, et tähtsaadetise üleandmine peab toimuma juriidilise isiku juhatuse liikmele nagu kaebaja meelevaldselt on järeldanud.

Riigikohus on mitmetes lahendites rõhutanud, et juriidiline isik on kohustatud oma registrijärgsel aadressil korraldama posti kättesaamise ning jättes posti vastuvõtmise korraldamata, võtab juriidiline isik endale riski, et olulised teated, sh maksuhalduri haldusaktid, ei jõua temani. Seega peab juriidiline isik tagama registrile esitatud andmete õigsuse ja ta vastutab ise ebaõigete andmete esitamise tagajärgede eest. Maksuhalduril ei lasu kohustust kontrollida, kas juriidilisest isikust maksumaksja on talle saadetud dokumendid kätte saanud või mitte. Küll aga peab maksumaksjast juriidiline isik hoolitsema posti vastuvõtmise eest oma registrijärgsel aadressil.

Seega on kaebaja, registreerides mittetulundusühingu aadressile, kus tema või ta juhatuse liikmed igapäevaselt ei tegutse, võtnud ise seeläbi riski, et tema registrijärgsel aadressil võivad talle adresseeritud postisaadetisi vastu võtta isikud, kes ei ole kaebajaga otseselt seotud. Jättes oma registrijärgsel aadressil posti vastuvõtmise korraldamata või korraldades seda selliselt, et vastuvõetud postisaadetiste edastamine kaebajale ei ole tagatud, kannab kaebaja riisikot, et ta postisaadetisi kätte ei saa. MKS § 54 lg 6 teise lause kohaldamise eeldused on täidetud ning vaidlustatud otsus tuleb lugeda kättetoimetatuks selle üle andmisel kaebaja registrijärgsel aadressil 07.03.2012. Seega on kaebus esitatud tähtaega ületades ning puuduvad alused kaebetähtaja ennistamiseks.

KOHTU PÕHJENDUSED

7. MKS § 54 lg 2 alusel saadetakse juriidilisele isikule dokument registrisse kantud aadressil. MKS § 54 lg 6 ls 2 kohaselt juriidilisele isikule või asutusele registrisse kantud aadressil tähtsaadetisena saadetud dokument loetakse kättetoimetatuks, kui postiteenuse osutaja on selle nimetatud aadressil üle andnud või jätnud teate tähtkirja saabumise kohta.

Asjas ei ole vaidlust, et kaebaja registrijärgseks aadressiks on Hariduse 3, Nõo alevik, Nõo vald, Tartumaa 61601 ning otsus anti sellel aadressil 07.03.2012 allkirja vastu üle H. R.le, kes on Nõo Reaalgümnaasiumi sekretär. Kaebaja väitel sai ta otsusest esmakordselt teada alles vastustaja vastuse edastamisega (s.o kohtuinfosüsteemi andmetel 18.10.2012).

Kaebuse tähtaegsuse küsimuse lahendamiseks peab kohus hindama, kas otsuse üleandmisega Nõo Reaalgümnaasiumi sekretärile saab selle lugeda kaebajale kättetoimetatuks või saab otsuse lugeda kättetoimetatuks alles siis, kui juriidilise isiku seaduslik esindaja (juhatuse liige) ise saab reaalselt haldusakti kätte.

7.1 Riigikohus on korduvalt selgitanud, et juriidiline isik peab oma registrijärgsel aadressil pidevalt hoolitsema posti vastuvõtmise eest juhatuse liikme või muu volitatud isiku poolt. Jättes posti vastuvõtmise korraldamata, võtab juriidiline isik endale riski, et olulised teated, sh maksuhalduri haldusaktid, ei jõua temani (Riigikohtu halduskolleegiumi 03.03.2004 lahend asjas nr 3-3-1-10-04 ja 13.10.2009 lahend asjas nr 3-3-1-65-09).

Käesoleval juhul puudub vaidlus selles, et Nõo Reaalgümnaasium ja MTÜ Nõo Reaalgümnaasiumi Vilistlaskogu asuvad täpselt samal juriidilisel aadressil (vt Nõo Reaalgümnaasiumi kontakt arvutivõrgus: http://nrg.tartu.ee/kontakt). Kaebaja ei ole asja materjalidest nähtuvalt taotlenud MTA-lt ka otsuse edastamist muule aadressile ega elektronpostiaadressile. Maksuhalduril ei ole kohustust edastada haldusakte elektrooniliselt ilma sellekohase soovi avaldamiseta (vt ka Riigikohtu 19.12.2007 lahend nr 3-3-1-75-07;

4 13.10.2009 lahend nr 3-3-1-65-09). Seega edastas MTA otsuse õigesti kaebaja taotluses märgitud ja registrisse kantud aadressile. 7.2 Seadustest ei tulene, et kui menetlusosaliseks on juriidiline isik, siis võib haldusakti kätte anda ainult seaduslikule esindajale. Olukorras, kus kaebaja ja Nõo Reaalgümnaasium asuvad samal juriidilisel aadressil, oli kohtu hinnangul otsust sisaldavat tähtsaadetist üle andval isikul mõistlik eeldada, et H. R.l on kaebaja volitus viimase nimel dokumentide vastuvõtmiseks. Samas ei oma kaebuse tähtaegsuse küsimuse lahendamisel üldse tähendust, kas H. R.le oli tegelikult kaebaja poolt antud volitus kaebaja nimel dokumente vastu võtta või mitte, kuna MKS § 54 lg 6 taolise volituse olemasolu kättetoimetamise eelduseks ei sea (sellisele seisukohale on asunud ka Riigikohus oma 10.03.2011 lahendis nr 3-3-1-100-10). Käesoleva kaasuse asjaolusid arvestades tuleb kohtu hinnangul kaevatava otsuse üleandmist kaebaja registrijärgsel aadressil pidada õiguspäraseks. Kohus leiab, et maksuhaldur on käitunud nõuetekohase hoolsusega ning haldusakt tuleb vastavalt MKS § 54 lõikele 6 lugeda kaebajale kättetoimetatuks 07.03.2012. 7.3 Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 46 lg 1 kohaselt võib tühistamiskaebuse esitada 30 päeva jooksul kaebajale haldusakti teatavaks tegemisest arvates. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt võib kohustamiskaebuse esitada 30 päeva jooksul kaebajale haldusakti andmisest või toimingu tegemisest keeldumise teatavakstegemisest arvates. Kuna MTA 05.03.2012 otsus tuleb lugeda MTÜ-le Nõo Reaalgümnaasiumi Vilistlaskogu kättetoimetatuks 07.03.2012, oli 31.07.2012 esitatud kaebus mittetähtaegne.

8. HKMS § 124 lg 1 kohaselt kontrollib kohus eelmenetluses, kas kaebus on esitatud tähtaegselt, ja lahendab kaebetähtaja ennistamise taotluse pärast teistelt menetlusosalistelt sellele kirjaliku vastuse saamist. HKMS § 124 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega asja menetluse, kui kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja tähtaeg ei kuulu ennistamisele. HKMS § 71 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel. HKMS § 71 lg 2 kohaselt võib tähtaja ennistamist taotleda seaduses sätestatud tähtaja jooksul pärast menetlustähtajast kinnipidamist takistanud mõjuva põhjuse äralangemist, kuid mitte hiljem kui 14 päeva möödumisel päevast, kui nimetatud takistus ära langes.

Riigikohtu 16.01.2009 määruse nr 3-3-1-75-08 kohaselt peaksid tähtaja ennistamist üldjuhul õigustama objektiivsed takistused, kuid erandlikel juhtudel võib arvestada ka menetlusosalise subjektiivseid võimeid asjadest aru saada ja oma käitumist õigusaktidele vastavalt juhtida. Riigikohtu 19.01.2001 määruse nr 3-3-1-59-00 kohaselt ei ole mõjuva põhjusega tegemist, kui kaebuse esitamine oli küll raskendatud või ebamugav, kuid siiski võimalik. Kaebuse õigeaegselt esitamist takistanud mõjuvad põhjused peab ära näitama tähtaja ennistamist taotlev menetlusosaline. Kohus ei pea tähtaja ennistamise üle otsustades analüüsima asjaolusid, mida ennistamist taotlev isik mõjuvate põhjustena välja toonud ei ole.

8.1 Kaebaja toob tähtaja ennistamise mõjuva põhjusena välja asjaolu, et MTA toimetas vaidlustatud otsuse kätte tuvastamatule kolmandale isikule, mistõttu sai kaebaja enda õiguste rikkumisest teada vastustajast tulenevatel asjaoludel alles praeguses kohtumenetluses.

Kohus hindas eelnevalt, millisest hetkest tuleb lugeda otsus kaebajale kättetoimetatuks. Seega mõjuv põhjus tähtaja ennistamiseks puudub.

5 8.2 Kohus peab vajalikuks märkida, et Riigikohus on leidnud, et ka juhul, kui isikule ei ole haldusakti teatavaks tehtud, võib talle olla muul viisil üheselt selgunud, et on olemas teda puudutav haldusakt. Kui isikul on alust arvata, et haldusakt võib tema õigusi rikkuda ja ta soovib haldusakti kohtus vaidlustada, siis peab ta mõistliku aja jooksul astuma ise kohaseid samme selleks, et haldusakt talle teatavaks tehtaks (vt Riigikohtu 29.04.2009 lahend asjas nr 3-3-1-19-09, 28.01.2008 lahend asjas nr 3-3-1-82-07, 09.05.2007 lahend asjas nr 3-3-1-23- 07). Samuti on Riigikohus välja toonud, et soodustava haldusakti taotleja ei saa ebamõistlikult kaua oodata taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsust, vaid peab ka ise tundma huvi taotluse lahendamise vastu ning pöörduma haldusorgani poole mõistliku aja jooksul pärast seda, kui on ilmne, et tema taotlus jäeti rahuldamata (vt Riigikohtu 29.04.2009 lahend asjas nr 3-3-1-19-09).

Kuivõrd ka kaebaja poolt kaebuses viidatud tulumaksuseaduse (TuMS) § 11 lg 9 kohaselt teeb MTA piirkondlik struktuuriüksus ühingule teatavaks esialgse otsuse nimekirja mittekandmise kohta vastavalt 15. märtsiks, oleks kaebaja võinud pärast nimetatud tähtaega pöörduda MTA poole oma taotluse lahendamise kohta teabe saamiseks.

9. Kohus on seisukohal, et MTÜ Nõo Reaalgümnaasiumi Vilistlaskogu kaebetähtaja ennistamise taotlus tuleb HKMS § 124 lg 1 alusel rahuldamata jätta ning käesoleva haldusasja menetlus HKMS § 124 lg 2 alusel lõpetada.

10. HKMS § 104 lg 5 p 4 alusel tagastatakse tasutud riigilõiv menetluse lõpetamisel, kui kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja tähtaeg ei kuulu ennistamisele. Kohus tagastab tasutud riigilõivu.

11. Kaebajal on haldusorganile uue taotluse esitamisel võimalik saada seisukoht sisulistele vaidlusalustele küsimustele (sh võrdne kohtlemine) ning seejärel saab tehtavat otsust tähtaegselt vaidlustada. Mittetähtaegselt esitatud kaebust ei saa kohus menetleda vaatamata sellele, et kaebaja peab sisulise hinnangu andmist oluliseks.

Kristina Maimann Kohtunik