3-12-1516/20 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Karin Kalmiste Määruse tegemise aeg ja koht 27. 12.2012.a, Tallinn Haldusasja number 3-12-1516

Haldusasi H.O. kaebus ja menetlusabitaotlus. Menetlustoimingud Kaebuse tagastamine; riigilõivu tagastamise taotluse lahendamine RESOLUTSIOON 1. Tagastada H.O. kaebus selle esitajale 2. Riigilõivu tagastamiseks juhinduda kaebajal käesoleva kohtumääruse p-st 9.

3. Sekretäril edastada määrus kaebaja esindajale (E.Sahk) ja teadmiseks KKM-le.

Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest arvates.

ASJAOLUD JA KAEBUSE VÄITED

1) H.O. esitas Tallinna Halduskohtule 18.07.2012 kaebuse Eesti Vabariigilt Keskkonnaministeeriumi (edaspidi KKM) kaudu temale 178 952.62 euro (2800 000 krooni) suuruse kahju hüvitamiseks, intressinõude summas 17000,5 eurot tasumiseks ja kaebaja taotles kohtukulude hüvitamist summas 16000 eurot. H.O. volitatud esindajaks on Ene Sahk. 2) Kohus jättis kaebuse mitmel korral käiguta ja palus selgitada kaebajal, millise õigusvastase Keskkonnaministeeriumi tegevusega on H.O.le tekitatud kahju; samuti selgitas kohus, et kaebaja oli ilmselt tasunud valesti riigilõivu kohtukulude hüvitamise taotluselt, pidades seda ekslikult kaebuse nõudeks, millelt tuleks tasuda RLS kohaselt riigilõivu 3 % või kohtu äranägemisel.

2

3) Kaebuse selgituste kohaselt võis aru saada, et kaebaja esindaja on kirjeldanud asjaolusid seotult H.O.le kuulunud maaga nii, et perekondlike sidemete tõttu mitmete isikute vahelised õigussuhted riigi ja eraisikutega tehtud tehingute ja toimingute osas olid asjakohaselt eristamata. Kaebusest ei nähtunud, missugused H.O. õigused on kahjustatud, kui peale temale kuulunud kinnistu müüki selle uued omanikud esitasid kaevandamisloa taotluse ning selle menetlus on peatatud. Kaebuses märgiti ära õigustatud ootus kaevandamisele, kuid ebaselgeks jäi H.O. seotus kaevandamisega ja riigi või KKM võimalus tekitada kaebajale kahju. Mitmel vastamisel on kaebuses märgitud, et kaevandamise osas on tekitatud kahju Keskkonnaministeeriumi tegevusetusega, mis seisnes Seapaju 1 Arenduse OÜ poolt esitatud kaevandusloa taotluse keskkonnamõjude hindamise aruande tähtaegselt menetlemata jätmises. Kuigi kaebaja on vastamise tulemusel nimetanud ära, et rikuti tema õigustatud ootust, ei muutnud see kaebust selgemaks ning ei viidanud õigussuhte olemasolule kaebaja H.O. ja vastustaja vahel. Kaebaja on lisanud kaebusele Tallinna notar Liivi Laos büroos sõlmitud lepingu 26.01.09.a., mille kohaselt H.O. müüjana (volitatud esindaja E.Sahk kaudu), J.S., E.Sahk ja OÜ Seapaju Arendus ning AS Uuemõisa Invest ja AS Eesti Krediidipank soovisid sõlmida ühishüpoteegi osalise kustutamise kokkuleppe, ühishüpoteegi seadmise lepingu, kinnistu müügilepingu ning asjaõiguslepingu. Müüja H.O. müüs temale õigusvastaselt võõrandatud varana tagasi saadud kinnistu Seapaju 1 ja vastavalt lepingule tuli tasuda ostja poolt müüjale ostuhind; kinnistu ostjaks oli märgitud OÜ Seapaju Arendus. Kaebuse kohaselt oli kaebaja esmalt märkinud, et kahju summas 178 952.62 eurot tekkis kaebaja ja Seapaju 1 Arenduse OÜ vahel 26.01.2009 sõlmitud Seapaju 1 kinnistu tsiviilõiguslikust müügilepingust (lepingu punkt 4.4.), „põhjustades õiguspärasele ootusele ja õiguskindlusele tugineva Seapaju 1 kinnistu müügilepingust tuleneva õiglase müügitulu saamise õiguse kaotamise“. Kuna KKM on kaebaja hinnangul oma seadusevastaste otsuste ja tahtliku tegevusetusega teinud võimatuks Seapaju kinnistule kaevandamisloa taotlemise, on kaebaja kaotanud kinnistu müügilepingu punkt 4.4 tuleneva õiguse saada kinnistu müügihinna ülejäänud osa summas 178 952.62 eurot. Uuel vastamisel jäi kaebaja seisukohale, et Riigivastutuse seaduse § 7 lg 1 kohaselt võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega rikkunud, nõuda kahju hüvitamist kui kahju ei olnud võimalik vältida ega kõrvaldada. Kuna kohtule ei nähtunud esitatud kaebuse materjalide põhjal, et kaebajal oleks võimalik tsiviilõiguslikust lepingust tuleneva õiguse kaotamise eest nõuda kahju RVS seaduse alusel, sj seonduvalt haldusorgani toimingutega nii, et ministeeriumi või mõne ametniku tegevus põhjustaks sellise kahju H.O.le, st et tsiviilõiguslikus lepingus kokkulepitud tasud peaks hüvitama riik või KKM, andis kohus kaebajale uuesti võimaluse mõelda, missuguse nõude ta esitab, arvestades, et kahjunõuet ei pea ka kohe esitama, kuna saab esitada õigusvastasuse tuvastamise nõude (nt mingi ametkonna konkreetne tegevus on õigusvastane ja see rikub H.O. õigusi) ja kui see on kohtus leidnud kinnitust, siis saab esitada sellele järgnevalt kahjunõude. Kohus selgitades täiendavalt, et eraõiguslik isik võib sõlmida lepinguid, mis aga ei tähenda veel, et kui sõlmitakse tsiviilõiguslik leping, siis selles seatud eesmärkide mittesaabumisel ja kahjulike tagajärgede tekkimisel lepingupoolele peab need kahjud hüvitama samasuguses ulatuses KKM või riik. Kaebusest ei nähtunud seejuures, et KKM oleks olnud H.O. suhtes mingi tema esitatud taotluse või haldusmenetluse läbiviimisel tegevusetu või viivituses ja kohus palus seda täpsustada. Kohus palus esindajal tähelepanelik olla, et kaebuses oleks eristatud õigesti, missuguse tegevuse kaudu on keegi seotud riigi või KKM tegevusega. Kaebaja kaebuses nimetatud õigustatud ootusele tuginemine ei selgitanud riigipoolset kohustust tasuda kaebajale

3

kahjuna lepingus näidatud summad, samas ei nähtunud, et kaebajal oleks jäänud kinnistu omandamisest omandireformi läbi mingit lahendamata õigussuhet riigiga, millest võiks üldse tekkida kaebajale kahju. Kohus selgitas ka seda, et tsiviilõiguslikust lepingust tulenevalt on kohustused kaebaja ees nendel isikutel, kes on selles lepingus märgitud kohustatud isikuteks, sh on kaebaja õigustatud ootused kas siis maa müümise tasule või kaevandamise tasule seotud tsiviilõigusliku lepinguga, mille osapooleks ei ole olnud riik. Läbi mitme vastamise jäi kaebaja esindaja seisukohale, et Keskkonnaministeerium jättis menetlemata Seapaju 1 arenduse OÜ kaevandusloa keskkonnamõjuhindamise aruande (ajavahemikul 01.11.10-20.11.12) ja sellega tekitab riik kaebajale kahju summas 178 952,62 eurot; kui KMH aruannet ettenähtud tähtajal ei menetletud ja kõik tegevused kaevandamisloa menetlemisel seiskusid ja seisavad tänaseni, siis on õiguspärase ootuse ja õiguskindluse põhimõtete rikkumisega KKM teinud võimatuks viia lõpule Seapaju 1 Arenduse OÜ kaevandamisloa taotlemise ja kaebaja jääb ilma õigusest saada teine osamakse Seapaju 1 kinnistu müügist. Kaebaja viitas, et ta on palju kordi pöördunud mitmete ametkondade poole. 4) Kohus kontrollis KKM kaudu, millised pöördumised võis teha ministeeriumisse kaebaja ja missugused on olnud arengud Jõelähtme vallas asuva mü Seapaju 1 kaevandamisloa taotluse menetluses. KKM 07.12.12 vastuse kohaselt oli kaevandamisloa taotluse esitanud mitte H.O., vaid 26.06.09.a. Seapaju 1 Arenduse OÜ. Seega saaks kohtule nähtuvalt saadud vastuse kohaselt kaebajaks olla KKM õigusvastase tegevuse osas märgitud firma ja kui osaühing leiab, et kaevandamist takistatakse õigusvastaselt, tuleks firmal vaidlustada KKM oli algatanud 12.11.09 keskkonnamõju hindamise taotletavas Loo II lubjakivikarjääris, aruanne esitati heakskiitmiseks 01.11.10.a. ja selle osas on otsus vastu võtmata, kuna Jõelähtme vallavalitsus on esitanud 22.07.10 loodusobjekti kaitse alla võtmise ettepaneku, mis hõlmab Loo II lubajakivikarjääri. Kuna tehti kindlaks loodusväärtuste esinemine, siis LKS § 8 lg 3 alusel tegi KKM 23.08.10.a. KKA-ile ülesandeks korraldada loodusobjekti kaitse alla võtmise põhjendatuse ekspertiisi koostamine, mis koostati ja esitati 13.10.11.a. LKS § 8 lg 6 ja § 9 lg 1 tulenevatel põhjustel tuli peatada haldusakti menetlus kuni loodusobjekti kaitse alla võtmise või sellest keeldumise otsuse tegemiseni. Kaevandamisloa taotluse menetlused peatati KKM kantsleri 01.06.11 käskkirjaga nr 768. Kaebaja ei olnud selgelt märkinud, kas nt kaevandamisluba taotlenud isik on menetluse peatamise vaidlustanud või mitte. KKM vastusest nähtub veel, et kaalumisel on algatada eelnõu Loo püsielupaiga moodustamiseks ja kui see menetlus läbitakse, saab anda hinnangu, kui suures ulatuses on kinnisasja sihtotstarbeline kasutamine võimalik. Seega nähtub kohtule, et kaevandamisloa taotluse menetlus ei ole lõppenud ja kas selle tulemusel tekib kellegi õiguste suhtes kahju, alles selgub, suure tõenäosusega ei saa kaevandamist antud kohas lubada, kui antud kohas võetakse kaitse alla loodusobjekt. 5) Kaebaja esitatud materjalidest nähtub, et päringu peaministrile ja KKM-le on teinud J.S., kes mitmesuguseid põhjusi nimetades teeb etteheiteid ja nõuab kaevandamise jätkamist ja leiab, et loodusobjekti kaitse alla võtmine ei ole õigustatud. Õiguskantsler esitas J.S.ile menetlusteate 21.06.11 viimase taotluse lahendamiseks ja kantsleri soovituse kohaselt on Seapaju 1 Arendus OÜ-l võimalus kohtusse pöörduda. Seega nähtub kohtule, et on antud juhis, kuidas saaks kontrollida ka kohtus, kas loodusobjekti kaitse menetlus on veninud ja võiks rikkuda kaevandamist taotlenud isiku õigusi.

4

KKM on vastanud J.S.ile 05.07.11, milles on selgitatud, et kaevandamist oli peetud võimalikuks ja enne Seapaju kinnistu tagastamist J.S. äiale (H.O.le) oli Seapaju kinnistu juba arvatud Väo lubjakivimaardla koosseisu; Väo lubjakivimaardla arvati 1996 a üleriigilise tähtsusega maardlate hulka. Selgitati, et aktiivse maavaravaru olemasolu ei tähenda veel seda, et kaevandamisluba tuleb anda ja kuigi Seapaju 1 arenduse OÜ esitas kaevandamisloa taotluse, pidi seadusest tulenevalt KKM organiseerima keskkonnamõju hindamise, mis ka algatati. Aruanne esitati heakskiitmiseks 01.11.10.a. Aruande tulemusel kinnitus, et kaevandamistegevus hävitab looduskooslused. Jõelähtme vallavalitsus esitas KKM-le ettepaneku võtta kaitse alla Liivamäe külas Loo alevikus need alad, millel oli kavandatud kaevandamine. Seega nähtub vastusest selgelt, et kaitse alla võtmise menetluse algatamise taotluste tõttu juba enne lubjakivikarjääri KMH auruande heakskiitmisele esitamist tähendas, et tuleb jätkata loodusobjekti kaitse alla võtmise menetlust ja ei ole võimalik viia läbi muid menetlusi ja J.S.ile vastvalt seda ka selgitatakse, et kaevandamisloa menetluse peatamine tuleneb selliselt seadusest. 6) Kohus saab eeltoodust järeldada, et Jõelähtme Vallavalitsuse 14.05.2001 korraldusega nr 303 tagastati maareformi käigus H.O.le Seapaju 1 kinnistu, Liivamäe külas, Jõelähtme vallas, Harjumaal (katastritunnus 24504:003:0096) ning juba sellel ajal pidi olema H.O. teadlik, et kinnistu jääb lubjakivi maardla koosseisu; kinnistu on Vabariigi Valitsuse maavarade ja põhjavee varude komisjoni 25.02.1994 istungi protokollilise otsusega nr 135 arvatud Väo lubjakivimaardla varude koosseisu. Väo lubjakivimaardla on üleriigilise tähtsusega maardla. Seega saab järeldada, et kui kaebaja ei soovinud märgitud maa eest kompensatsiooni ja soovis selle tagastamist, siis on ta saanud maa omanikuks läbi omandireformi ja seotult omaniku õigustega sai ta esitada ka nt kaevandamisloa taotluse, kuid ta seda oma kõrge ea tõttu ei teinud ja ta müüs kinnistu teisele isikule. Käesoleva kaebuse vormistanud isik Ene Sahk on H.O. tütar ning J.S. on Ene Sahki abikaasa. H.O. on ise pöördunud 12.03.2007 ja 27.09.2007 Keskkonnaministeeriumi poole taotlusega arvata Seapaju 1 kinnistu Väo lubjakivimaardla aktiivse tarbevaru piiridest välja, kuid neile taotlustele oli Keskkonnaministeerium vastanud eitavalt. Kaebaja ei ole nende kirjade põhjal kohtukaebust esitanud. Kaebaja esindaja vastavalt ka märgib käesolevalt, et KKM eitavate vastuste saamisel püüti 2008.a. kinnistut müüa, kaebaja esindajad ka seisid hea selle eest, et sai välja töötatud kaevandamise tehnoloogia, et niimoodi kinnistut müüa. 26.01.2009 müüdi Seapaju 1 kinnistu Seapaju Arendus OÜ-le. Müügilepingus lepiti kokku, et kinnistu hinnaks on 6 000 000 krooni ning osa müügihinnast (3 200 000 krooni) makstakse kaevandamisloata maa eest; samas lepingus märgitakse, et teine osa müügihinnast makstakse hiljemalt 3 a jooksul juhul, kui kinnistule väljastatakse selle aja jooksul kaevandmisluba. Lepingu järgselt oli kaevandamisloa saamise lõpptähtajaks 26.01.2012, kuid

tähtajaks kaevandamisluba ei saadud. Seega nähtub kohtule, et 26.06.2009 esitas Seapaju 1 Arenduse OÜ Keskkonnaministeerumile kaevandamise loa taotluse ja ministeeriumi ning selle osaühingu vahel on õigussuhe, millest tulenevat kahju saaks ehk kohtus nõuda, kui selline kaebus oleks esitatud ja kui osaühingule on tekitatud kahu (nt kaevandamisloa taotluse menetluse peatamisega või KMH aruandega seotult). Ühtlasi nähtub kohtule, et kaebaja ise oli vastu võtnud tagastuva varana kaevandamiseks mõeldud kinnistu ja omandireformist tulenevalt maa tagastamisel on riigi poolt kohustused täidetud. H.O. oli õigustatud määrama edasise kinnistu saatuse, sj müüma temale kuuluva kinnistu Seapaju 1 Arenduse OÜ-le, kui see tundus temale kasulik. Ostu-müügitehingu sõlmimist ei saanud keegi takistada ega ole ka takistanud.

5

Samas nähtub, et kaebaja ise ei ole kaevandamisloa taotlust esitanud, seega ei ole ta osaline üheski menetluses, mis viiakse läbi KKM-is või tema juhtimisel.

07.02.2012 esitasid E. Sahk ja J.S.

Tallinna Halduskohtule kaebuse Keskkonnaministeeriumi poolt tekitatud kahju summas 178 952,62 eurot hüvitamiseks, kuid see kaebus tagastati, kuna kohus leidis, et isikud ei saanud esitada kaebust teise isiku õiguste rikkumise korral. Haldusasjades nr 3-11-3006 ja 3-12-299 oli OÜ Seapaju 1 Arendus esitanud kaebuse Jõelähtme Vallavolikogu 25.08.2011 otsuse „Loo aleviku, Liivamäe küla, Saha küla ja Nehatu küla üldplaneeringu kehtestamine“ osaliseks tühistamiseks ja tühistatud osas uue haldusakti andmiseks kohustamiseks ning 24.11.2011 vaideotsuse nr 250 ja 22.12.2011 otsuse nr 256 (25.08.2011 otsuse motiivide täiendamine) tühistamiseks. 03.10.2012 otsusega jättis kohus kaebuse rahuldamata.

KOHTU SEISUKOHT

7) HKMS § 44 lg 1 kohaselt võib kaebusega halduskohtusse pöörduda isik oma õiguste kaitseks. Seega on kaebeõigus üksnes neil isikutel, kelle õigusi vaidlustatav toiming või haldusakt võib otseselt puudutada. HKMS § 44 lg 2 kohaselt muul eesmärgil, sealhulgas teise isiku õiguse või avaliku huvi kaitseks, võib isik kohtusse pöörduda vaid seaduses sätestatud juhul. HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel tagastab kohus kaebuse määrusega, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus, eeldades, et tema faktilised väited on tõendatud. Kohus tagastab kaebuse ka siis, kui isik on pöördunud valesse kohtusse; siis tagastab kohus kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel ja kaebajal on õigus saada tagasi tema tasutud riigilõiv kaebuselt vastavalt HKMS § 104 lg 5 p 2.

8) Käesoleva kahju hüvitamise kaebust vormistades on kohtu arvates kaebaja esindaja E.Sahk ajanud segamini H.O. õigused ja temaga perekondlikult seotud isikute õigused või siis kinnistu ostnud isikute õigused ja kohustused. Märgitud eksimusele on kohus käiguta jätmise määrustes tähelepanu osutanud ning kohus kontrollis kaebajaga seotud asjaolud ja kaebusele lisatud materjalide alusel tegevused, mis on seotud kaevandamisloa taotluse ja selle väljastamise menetlusega.

Eeltoodud andmetest nähtub, et H.O. on temale omandireformi käigus tagastatud kinnistu müünud ning kinnistu müügi eest peab ta saama tasu kinnistu ostnud isikult. Omandireformist tulenevalt tagastatud kinnistu suhtes on H.O. temale kuulunud õigused lõplikult realiseerinud; riigi poolt on seaduses ettenähtud korras kinnistu tagastatud, ühtegi haldusmenetlust seotult H.O. õiguste või kohustustega enam läbi ei viida. Seapaju 1 kinnistut puudutavate toimingutega kaevandamisloa taotluse menetluses on riigiga ja KKM-ga seotud isikuks avalik –õiguslikes suhetes Seapaju I Arenduse OÜ. Kinnistusosakonna registri väljavõttest nähtub, et Seapaju 1 kinnistu omanik oli kuni 26.01.2009 H.O. ning peale 26.01.2009 OÜ Seapaju Arendus. Maavara kaevandamise taotluse esitas kaebuse kohaselt Seapaju Arenduse OÜ. Viimase õigusi võib rikkuda KKM juhul, kui kaevandamisloa taotluse menetlus on peatatud õigusvastaselt. Kaebaja poolt kaebuses viidatud müügilepingust tulenev õigus saada täiendav rahasumma kindlaksmääratud ajal (kui kaevandamisluba väljastatakse teatud tähtaja jooksul) kuulus H.O.le, kuid tegemist on tsiviilõiguslikust lepingust tuleneva õigusega ja juhul, kui kaebajale tekkis kahju, tuleb see välja nõuda lepingupoolelt.

6

Haldusorgani toimingutega on seotud avalik-õiguslikus suhtes kaevandamisloa taotleja, kes oli esitanud aruande, mille menetlust ei teostata, kuna asjaolude kohaselt on kaevandamisloa taotluse menetlus peatatud. Kahju hüvitamist riigivastutuse seaduse ja sellest tulenevate õiguse alusel saab isik, kellel on avalik-õiguslik suhe riigiga ja kui ta leiab, et oli õigustatud ootus kaevandamisloa taotluse kiiremale menetlusele, kuid selline õigus ei saa kuuluda kaebuse esitanud H.O.le.

Kaebust ei saa lugeda ka esitatuks kinnistu ostnud või kaevandamisluba taotlenud isiku kaebuseks, kuna kaebaja on korduvalt vastanud, et kaebuse esitajaks on H.O.. H.O.l puuduks kaebeõigus esitada kaebust teiste isikute õiguste ja huvide kaitseks ning kaebus tuleks sellisel juhul tagastada HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel. Asja materjalidega on kinnitatud, et H.O. ei ole esitanud taotlust kaevandamiseks ja kaevandamisloa taotleja ei ole ilmselt vaidlustanud kaevandamisloa taotluse menetluse peatamist, mil võidakse rikkuda taotleja õigusi, kui esineb seaduserikkumist. Kaebaja H.O. on loobunud ise omandist arvestades faktiliselt kujunenud olustikku ja seaduses sätestatud võimalusi ning ta teostas kinnistu ostu-müügitehingu, millest tulenevalt on tal õigus tsiviilõiguslikust lepingust tulenevale tasule. Asjaolu, et kaebaja on kunagi teinud pöördumisi ministeeriumisse ja nõudnud kaevandamise jätkamist, ei tähenda peale kinnistust loobumist temal õigussuhte olemasolu riigi või KKM-ga. Kaebaja kaebuses märgitud väidetavate õiguste rikkumine keskkonnamõju hindamise aruande mittemenetlemisega, sj ajavahemikul 01.11.10-20.11.12, ei ole seotud kaebaja õigustega, sj avalik-õiguslikus suhtes tekkinud õigustega, kuna tema ei ole kinnistu omanik ja tema kaevandamiseks planeeritud kinnistu suhtes mingeid õigusi enam riigi suhtes ei oma. Omanikuks sai arvates 26.01.2009 OÜ Seapaju Arendus ja kaebuses märgitud periood saab puudutada neid tegevusi, mis kehtivad omaniku või kaevandamisloa taotleja suhtes ja võiksid rikkuda nende isikute õigusi.

Nn „Seapaju 1 kinnistu müügilepingust tuleneva õiglase müügitulu saamise õiguse kaotamise“ eest võiks ehk kahju küsida tasu lubanud lepingupoolelt, kui sedagi, kuid selleks ei ole riik või KKM. Lepingust tulenev õigustatud ootus tasule ei seondu riigi kohustustega kaebaja ees. Kuna riik või KKM ei ole lepingulistes suhetes kaebajaga ja kaebaja esitatud lepingus selle üheks pooleks, siis puudub isikute vahel lepinguline suhe; eelnevalt kohus märkis, et kaebajal puudub vastustajaga avalik õiguslik suhe. Tsiviilõigusliku lepingu sõlmimisega teiste isikute poolt ei saa panna riigile/KKM-le mistahes kohustusi, et seejärel tekitada kaebeõigust halduskohtus. Kuivõrd vastustaja ei ole lepinguosaline, siis ei saa vastustajaks olla ka esitatud lepingust tulenevalt riik või KKM; samas nähtub, et tsiviilõigusliku lepingu sõlmimine ei too kaasa riigile kohustust hüvitada kaebajale tekitatud lepingust tulenev kahju. Kaebaja puhul saab kõnelda vaid sõlmitud lepingust tulenevast kahjust. Kohus jääb seisukohale, et ministeerium ei ole kaebaja õigustega seotult teinud ühtegi toimingut, siis ei saa ta olla selliselt ka õigusvastases tegevusetuses või viivituses, mis saaks põhjustada kahju tekkimise. HKMS § 44 lg 2 kohaselt muul eesmärgil, sealhulgas teise isiku õiguse või avaliku huvi kaitseks, võib isik kohtusse pöörduda vaid seaduses sätestatud juhul. Seadus ei sätesta, et H.O. saaks kaitsta neid õigusi, mis kuuluvad kaevandamisloa taotlejale või kinnistu praegusele omanikule. Kinnistusosakonna registri andmed kinnitavad, et H.O. oli Seapaju 1 kinnistu omanik kuni 26.01.2009, seejärel sai omanikuks 26.01.2009 OÜ Seapaju Arendus. Maavara kaevandamise taotluse esitas kohtule esitatud andmetel Seapaju Arenduse OÜ ja sellest ajast tekkisid riigil kohustused selle isiku ees.

7

Kaebaja poolt esitatud tsiviilõiguslikust ostumüügilepingust tulenev õigus saada täiendav rahasumma või kinnistu müügitasu kuulus ja kuulub jätkuvalt H.O.le. Seega tulenevad tema õigused saada raha tsiviilõiguslikust suhtest tekkinud õiguslikel alustel ja sõlmitud lepingust. Käesolev kohus ei ole pädev sellist vaidlust lahendama ja kaebaja peaks kahju kannatajana pöörduma pädevasse kohtusse, so maakohtusse.

Mistahes aspektist kohus kaebaja kaebust ka ei vaatleks, ei ole vastustaja kaebajaga enam õigussuhtes ja kaebaja taotluse alusel ei viida läbi ühtegi haldusmenetlust, et kaebaja saaks üldse viidata tema õiguste suhtes Riigivastutuse seaduse § 7 lg 1 tuleneval alusel riigi kohustustele, mil kaebuse saab kohtusse esitada isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega rikkunud, kellel on õigus nõuda kahju hüvitamist kui kahju ei olnud võimalik vältida ega kõrvaldada. Kuna kaebaja esindaja on kaebeõiguse võimalused jätnud tähelepanuta või sootuks eksinud, kuna H.O. õiguspärane ootus teisele osamaksele Seapaju 1 kinnistu müügist tuleneb ja saab tuleneda vaid müügilepingust (kaebaja viitab lepingu p 4.4), st kaebaja viitab ka ise lepingulisele kohustusele, millega lepinguosalised võtsid kohustuse kaebajale tasuda kinnistu müügitasu.

Käesolevalt ei ole tegemist ka juhtumiga, mil kaebaja oleks sõlminud küll eraõigusliku lepingu, kuid teinud seda avalik õigusliku suhtes või siis avalik õigusliku isikuga. Põhiseaduse § 15 lg-st 1 tulenevalt peab isikule tagama võimaluse end kaitsta ka juhul, kui avaliku võimu kandja tehtud eraõigusliku tehinguga on rikutud tema subjektiivseid avalikke õigusi. Samas selgitab kohus, et ka juhul, kui subjektiivsete avalike õiguste kaitsmise küsimus tekib avalik-õigusliku juriidilise isiku ja tema lepingupartneri omavahelises suhtes, mis on peamiselt reguleeritud tsiviilõiguse normidega, ka siis tuleks see vaidlus lahendada praeguse kohtupraktika põhjal ikkagi tsiviilkohtumenetluse korras. Kui see ka muutuks, nähtub, et hetkel ei ole tegemist märgitud juhtumiga.

Kohus analüüsinud kaebust ja selle materjali tõlgendab kaebust ja kohtule nähtub, et kaebaja on kohtusse pöördumisel eksinud; kaebaja peab pöörduma oma õiguste kaitseks Harju Maakohtusse ja käesoleval kohtul ei ole sellist pädevust, mis lahendaks kaebaja probleemid saada tasu, mille saamise õigus tekkis temal kinnistu ostu-müügitehingu alusel. Kui halduskohus asja menetleda ei saa halduskohtu pädevuse puudumise tõttu, siis kohus HKMS § 121 lg 1 p 1 tulenevalt tagastab kaebuse. Vastavalt sätestab kaebuse tagastamine viidatud normi lg 1, et kohus tagastab kaebuse määrusega selle esitajale, kui: 1) vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. Kohus leiab, et väidetav kahju kaebajale saaks tekkida või tekkis tema lepingupartnerite poolt lubaduste andmisest või selle tagajärjel ja tegemist on eraõigusliku vaidlusega.

9) Kui isik on pöördunud valesse kohtusse, siis tagastab kohus kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel ja kaebajal on õigus saada tagasi tema tasutud riigilõiv kaebuselt vastavalt HKMS § 104 lg 5 p 2. Kuna kaebaja esindaja esitas taotluse tagastada riigilõiv, mis oli tasutud tema poolt eksitavalt kohtukulude taotluse nõudelt, justkui oleks tegemist kaebuse nõudega, siis leiab kohus, et hetkel ei saaks kaebaja esindaja seda taotlust rahuldada. Nimelt näeb Rahandusministri määrus nr 47 ette riigilõivu tagastamise korra. Riigilõivu sularahas vastuvõtmise, tasumise kontrollimise ja tagastamise kord (vastu võetud 21.09.2010

8

Rahandusministri määrusega nr 47) § 10 kohaselt saab riigilõivu tasunud isik esitada taotluse riigilõivu tagastamiseks. Käesolevalt on riigilõivu tasunud J.S. ja mitte Ene Sahk. Kohus selgitab, et riigilõivu tasunud isikul on õigus esitada riigilõivu võtnud asutusele taotlus riigilõivu tagastamiseks koos riigilõivu tasumist tõendava originaaldokumendiga kahe aasta jooksul riigilõivu tasumise aasta lõpust arvates. Originaaldokumenti ei esitata juhul, kui riigilõivu võtnud asutusel on võimalik kontrollida riigilõivu laekumist elektroonilisel teel. Kohtutel on võimalus seda kontrollida iseseisvalt.

Kuivõrd aga kohus käesolevas asjas juba tagastab kaebuse pädevuse puudumise motiivil, siis saab kaebaja tagasi kogu riigilõivu kohtumääruse jõustumisel ja eraldiseisvalt ühte osa tasutud riigilõivust tagastama hakata ei oleks otstarbekas, va kui kaebaja peab seda vajalikuks ning riigilõivu tasunud isik seda taotleb. Juhul, kui kohtumäärus tühistatakse ja kaebajal tuleb kokkuvõttes ikkagi tasuda riigilõiv ning seda ei tagastata kaebuse nõudeid puudutavas osas, siis tuleb uuesti lahendada riigilõivu tasumise küsimus, kuid seda saab lahendada J.S. taotluse alusel. Käesolevalt kuulub kogu kaebuselt laekunud riigilõiv tagasitasumisele, kui tagastamise taotluse esitab selleks määruses nr 47 näidatud õigustatud isik.

Karin Kalmiste Kohtunik