3-12-2128/14 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

1

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kristina Maimann Määruse tegemise aeg ja koht 27.12.2012, Tallinn Haldusasja number 3-12-2128

Haldusasi R.M. kaebus Tallinna Vanglalt varalise kahju hüvitamiseks summas 154 eurot. Menetlustoiming Kaebetähtaja ennistamise taotluse lahendamine. RESOLUTSIOON 1. Jätta rahuldamata R.M. taotlus kaebetähtaja ennistamiseks ja lõpetada haldusasja menetlus. 2. Sekretäril saata määruse ärakiri menetlusosalistele, kaebajale koos Tallinna Vangla 12.12.2012 vastusega. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. R.M. esitas 09.10.2012 Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Vangla vastu kahju hüvitamise nõudes. Koos kaebusega esitas R.M. kohtule riigilõivu tasumisest vabastamise taotluse.

2. Tallinna Halduskohus jättis 17.10.2012 määrusega R.M. kaebuse ja menetlusabi taotluse käiguta ja andis kaebajale tähtaja kaebuses ja menetlusabi taotluses esinevate puuduste kõrvaldamiseks. Vastavalt kohtu selgitustele tuli kaebajal kohtule esitada kaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotlus koos tähtaja möödalaskmise põhjustega, esitada selgitused ja/või tõendid temale varalise kahju tekkimise kohta 154 euro ulatuses ning tõendada enda maksejõuetust riigilõivu tasumisel.

3. 29.10.2012 saabus halduskohtule R.M. vastus, mille kohaselt kaebaja tasus riigilõivu 15 eurot. Tallinna Halduskohus jättis 09.11.2012 määrusega kaebuse veelkord käiguta, andes kaebajale võimaluse esitada kaebetähtaja ennistamise taotlus ning märkida, milliste tõenditega kaebaja

2 varalise kahju tekkimist 154 euro (pidžaama maksumus) ulatuses tõendab ja võimalusel esitada vastavad tõendid.

4. 21.11.2012 saabus kaebaja vastus, milles kaebaja toob välja kaebetähtajast mittekinnipidamise põhjused. Kohus võttis 30.11.2012 määrusega kaebuse menetlusse, tunnistas vastustajaks Tallinna Vangla ning määras vastustajale tähtaja kaebaja taotluse kohta kirjaliku seletuse esitamiseks. 12.12.2012 saabus halduskohtule Tallinna Vangla vastus kaebaja tähtaja ennistamise taotlusele.

KAEBUSE ESITAJA TÄHTAJA ENNISTAMISE TAOTLUS

5. R.M. märgib taotluses, et temal ei ole juriidilist haridust ning ta ei tunne seega kõiki seadusi. Tallinna Vangla ei ole oma vastuses kaebaja kahju hüvitamise taotlusele märkinud, millise aja jooksul seda on võimalik vaidlustada. Kaebaja ei valda eesti keelt ega oma tõlkimise jaoks piisavaid vahendeid, mistõttu on kaebaja sunnitud paluma tõlkimiseks ja eesti keeles kirjutamiseks abi teistelt kinnipeetavatelt.

VASTUSTAJA SEISUKOHT

6. Tallinna Vangla leiab, et R.M. tähtaja ennistamise taotlus ei ole põhjendatud ning palub selle jätta rahuldamata.

Kaebetähtaja eesmärk on kaitsta õiguskindlust. Selles, kas haldusakt rikub isiku õigusi ja huve või mitte, peab puudutatud isik selgusele jõudma seaduses sätestatud tähtaja jooksul, kasutades selleks vajadusel erialast abi. Antud juhul sai kaebaja Tallinna Vangla kahju hüvitamise otsuse kätte 19.06.2012. Kuna kaebuse halduskohtule esitas ta alles 09.10.2012, siis ületas ta kaebuse esitamiseks ettenähtud tähtaega 2,5 kuud. Kuigi kaebaja on tähtaja ületamist põhjendanud sellega, et ta on venekeelt kõnelev ja juriidilisi teadmisi mitteomav isik ning et vaidlustatud otsuses puudus viide vaidlustamistähtajale, ei esinenud Tallinna Vangla hinnangul selliseid objektiivseid asjaolusid, mis takistasid kaebuse tähtaegset esitamist. Kohtupraktika kohaselt on mõjuvaks põhjuseks tähtaja ennistamisel peetud üldjuhul üksnes objektiivseid asjaolusid, mis takistasid kaebuse õigeaegset esitamist. Erandlikel juhtudel võib arvestada ka subjektiivseid võimeid asjadest aru saada ja oma käitumist õigusaktidele vastavalt juhtida.

Vaatamata sellele, et Tallinna Vangla ei ole kahju hüvitamise nõude otsusel konkreetselt päevade arvuna välja toodud, millise aja jooksul tuleb halduskohtu poole pöörduda, ei ole tegemist objektiivse takistusega, kuna vaidlustamisviide on otsusel olemas. Juhul, kui olemasolev vaidlustamisviide ei olnud kaebaja jaoks piisavalt arusaadav ja talle jäi selgusetuks, millise aja jooksul tuleb tal ikkagi halduskohtu poole pöörduda, siis oli tal võimalus küsida seda kirjajagaja või inspektor-kontaktisiku käest. Samuti oli tal võimalus esitada taotlus õigusaktide saamiseks, kuid kaebaja oli eeltoodu suhtes passiivne ega avaldanud soovi selgituste või õigusaktide saamiseks. Riigikohtu halduskolleegium on 16.01.2009 tehtud määruse punktis 17 märkinud, et „…küllaldane põhjus tähtaja ennistamiseks võib olla ka õiguslikes küsimustes kogenematu inimese eksimus protsessitoimingutes. Tähtaja ületamine ei saa olla vabandatav, kui kaebaja pole olnud piisavalt hoolikas selleks, et selgitada välja vaidluse algatamise kord, sh tähtajad. Vajaliku hoolsuse hindamisel tuleb arvestada nii objektiivseid asjaolusid (protsessiõigusliku küsimuse keerukus) kui ka subjektiivset külge, lähtudes kaebaja isikust ja tema kogemustest. Ka õiguslikult kogenematul isikul ei ole alust eeldada, et vaidlust saab lahendada suvalises korras ja määramatult pika aja jooksul“. Käesoleval juhul ei saa väita, et kaebaja püüdis vaidlustamistähtaega välja selgitada, mistõttu tingis tema enda hooletus tähtaja ületamise.

Kuigi R.M. on tõepoolest vene keelt kõnelev isik, ei saanud see olla kaebuse tähtaegse esitamise takistuseks. Kohtu materjalidest nähtub, et kaebaja pöördus kohtu poole vene keeles, mis

3 sisuliselt tähendab seda, et eesti keele oskamatus on praegusel juhul pigem otsitud põhjus, kui tegelik asjaolu. Samuti kinnitasid nii kaebaja inspektor-kontaktisik Marju Kuuse kui ka kirjajagamisega tegelev vanglaametnik Nele Suvorova, et kaebaja ei avaldanud soovi saada kahju hüvitamise otsusest venekeelset suulist tõlget, mistõttu jättis ta ka selles osas vajaliku hoolsuse järgimata. Ka õiguslikult kogenematul isikul ei ole alust eeldada, et vaidlust saab lahendada suvalises korras ja määramatult pika aja jooksul. 16.01.2009 määruses kohtuasjas nr 3-3-1-75-08 on Riigikohtu halduskolleegium märkinud, et „kahtluse korral oma õiguslikes teadmistes peab õiguslikes küsimustes kogenematu isik mõistliku aja jooksul otsima professionaalset abi“. Tallinna Vangla hinnangul on kaebaja antud juhul olnud kaebuse esitamisel põhjendamatult hooletu ja tegevusetu ning seetõttu puuduvad mõjuvad põhjused kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks.

KOHTU PÕHJENDUSED

7. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 47 lg 2 sätestab, et kui isik pidas kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, võib kaebuse selle nõudega esitada 30 päeva jooksul arvates päevast, kui isikule tehti teatavaks kohtueelset menetlust lõpetav lahend. Riigivastutuse seaduse § 18 lg 2 sätestab, et kui haldusorgan jätab kahju hüvitamise taotluse rahuldamata või tähtaegselt lahendamata või kui kannatanu ei nõustu hüvitise suuruse või viisiga, võib kannatanu 30 päeva jooksul esitada halduskohtule kaebuse hüvitise väljamõistmiseks.

R.M. sai Tallinna Vangla 18.06.2012 vastuse nr 1-13/51253-11 kätte 19.06.2012. Kaebaja ei ole nimetatud asjaolu vaidlustanud. Seega oleks kaebaja pidanud kahju hüvitamise kaebuse kohtule esitama hiljemalt 19.07.2012, kuid tegi seda alles 09.10.2012. Vaidlus puudub seega selle üle, et R.M. kaebus on esitatud tähtaja rikkumisega.

8. HKMS § 124 lg 1 kohaselt kontrollib kohus eelmenetluses, kas kaebus on esitatud tähtaegselt, ja lahendab kaebetähtaja ennistamise taotluse pärast teistelt menetlusosalistelt sellele kirjaliku vastuse saamist. HKMS § 124 lg 2 kohaselt lõpetab kohus määrusega asja menetluse, kui kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja tähtaeg ei kuulu ennistamisele. HKMS § 71 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel. Riigikohtu 19.01.2001 määruse nr 3-3-1-59-00 kohaselt ei ole mõjuva põhjusega tegemist, kui kaebuse esitamine oli küll raskendatud või ebamugav, kuid siiski võimalik. Kaebuse õigeaegselt esitamist takistanud mõjuvad põhjused peab ära näitama tähtaja ennistamist taotlev menetlusosaline. Kohus ei pea tähtaja ennistamise üle otsustades analüüsima asjaolusid, mida ennistamist taotlev isik mõjuvate põhjustena välja toonud ei ole.

9. Kaebaja on toonud kaebetähtaja ületamise põhjusena esile oma ebapiisavad õigusteadmised ning asjaolu, et Tallinna Vangla vastuses kaebaja kahjunõudele ei olnud märgitud kohtusse pöördumise aega. Samuti eesti keele mittevaldamise.

Kohus nõustub, et teatud juhtudel võib tähtaja ennistamiseks olla küllaldane põhjus õiguslikes küsimustes kogenematu inimese eksimus protsessitoimingutes (Riigikohtu 16.01.2009 lahend asjas nr 3-3-1-75-08). Seda eriti olukorras, kus vastuses taotlusele on jäetud selgitamata edasikaebamise kord. Haldusmenetluse seaduse § 57 lg 3 kohaselt võib vaidlustamisviite puudumist pidada haldusakti vaidlustamise tähtaja möödalaskmise mõjuvaks põhjuseks, kui tähtaja möödalaskmine on tingitud vaidlustamisviite puudumisest.

Käesoleval juhul aga sisaldus Tallinna Vangla 18.06.2012 vastuses (millega rahuldati kaebaja kahju hüvitamise taotlus osaliselt) vaidlustamisviide, milles viidati, et „lahendusega mittenõustumisel võib esitada kaebuse halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus

4 sätestatud alustel, tähtaegadel ja korras“. Kuigi vaidlustamisviites ei ole toodud välja konkreetset ajavahemikku, mille kestel on võimalik halduskohtusse pöörduda, ei saanud selle märkimata jätmine olla selliseks asjaoluks, mis tingis kaebuse esitamise hilinemisega. Riigikohus on oma 08.10.2008 lahendis nr 3-3-1-41-08 selgitanud, et isegi juhul, kui isiku kahju hüvitamise taotlusele ei vastatud nõuetekohaselt (nt puudus vaidlustamisviide), oleks isik pidanud kohtusse pöörduma hiljemalt 30 päeva jooksul haldusorganile taotluse läbivaatamiseks ettenähtud kahekuulise tähtaja möödumisest. Kohus nõustub vastustajaga, et kaebaja ei ole ise olnud piisavalt hoolas oma õiguste kaitsel. Ka õiguslikult kogenematul isikul ei ole alust eeldada, et vaidlust saab lahendada suvalises korras ja määramatult pika aja jooksul (vt Riigikohtu 01.10.2002 lahend asjas nr 3-3-1-57-02 ja 16.01.2009 lahend asjas nr 3-3-1-75-08). Kaebaja oleks pidanud kohe alates vangla vastuse kättesaamisest astuma kohaseid samme selleks, et välja selgitada kahju hüvitamise kaebuse esitamise kord, sh tähtaeg, juhul kui ta tähtaega ei teadnud. Kaebaja oleks saanud näiteks küsida Tallinna Vangla ametnikelt, millise aja jooksul tal on võimalik halduskohtusse hüvitamiskaebusega pöörduda. Samuti oleks kaebaja saanud õigusaktidega tutvuda ning selgitada välja kaebetähtaja. Vastavalt vangistusseaduse §-le 311 on kinnipeetavatel võimalus tutvuda selleks kohandatud arvutite kaudu vanglateenistuse järelevalve all ametlike õigusaktide andmebaaside ja kohtulahendite registriga. Kaebuse esitaja ei ole märkinud, et tal seda teha ei võimaldatud ega toonud välja muid põhjuseid, mis tal takistasid kaebetähtaega välja uurida.

Kaebaja viitab muuhulgas asjaolule, et ta ei valda eesti keelt ega oma tõlke jaoks piisavaid vahendeid, mistõttu peab ta paluma teistelt kinnipeetavatelt abi eesti keeles kirjutamiseks ja tõlkimiseks. Kohus leiab, et nimetatud kaebaja seisukoht ei oma kaebetähtaja küsimuse lahendamisel tähtsust. Kaebuse esitamisega viivitamine üle kahe kuu põhjusel, et kaebaja palus teistel kinnipeetavatel oma kaebust eesti keelde tõlkida, ei ole käsitletav objektiivse asjaoluna, mis õigustaks kaebetähtaja rikkumist. Pealegi koosneb kohtule esitatud kaebus (koos riigilõivust vabastamise taotlusega) kõigest kuuest lühikesest lausest, mille kirjutamise või tõlkimise peale ei saanud kuluda üle kahe kuu (mil kaebaja esitas kohtule kaebuse). Kaebajal oli samas võimalik kohtule esitada täpselt samasugune kahjunõue, nagu ta eelnevalt oli esitanud vanglale. Kaebaja saanuks esitada kaebuse ka vene keeles, nagu ta on esitanud kohtule 20.11.2012 menetlusdokumendi, mille kohus oleks vajadusel jätnud käiguta.

10. Kohus leiab, et R.M. on viivitanud oma õiguste kaitsmisele asumisega ja ei ole oma passiivsuse õigustamiseks toonud välja ühtegi põhjust, mida oleks võimalik käsitleda objektiivse takistusena ja seega mõjuva põhjusena tähtaja ennistamisel.

Eeltoodud põhjustel on kohus seisukohal, et R.M. kaebetähtaja ennistamise taotlus tuleb jätta rahuldamata ning menetlus kahju hüvitamise kaebuse osas HKMS § 124 lg 2 alusel lõpetada.

11. HKMS § 104 lg 5 p 4 alusel tagastatakse tasutud riigilõiv muu hulgas menetluse lõpetamisel, kui kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja tähtaeg ei kuulu ennistamisele. Selleks tuleb kaebajal kohtule esitada riigilõivuseaduse §-de 12 ja 13 nõuetele vastav taotlus.

Kristina Maimann Kohtunik