3-12-2241/12 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kristjan Siigur

Otsuse tegemise aeg ja koht

27. detsember 2012, Tallinn

Haldusasja number

3-12-2241

Haldusasi

Rocca al Mare Kooli AS-i kaebus Tallinna linna

kohustamiseks tasuda erakooli tegevused vastavalt

esitatud arvetele

Asja läbivaatamise viis

Kirjalikus menetluses

Menetlusosalised

Kaebaja: Rocca al Mare Kooli AS

Esindajad: v.adv Jüri Raidla ja v.adv Neve Uudelt

Vastustaja: Tallinna linn

Esindaja: Svetlana Kadel-Gleeson

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Rocca al Mare Kooli AS-i kaebus.

2. Kohustada Tallinna linna osalema Rocca al Mare Kooli AS-i peetava

eraüldhariduskooli tegevuskulude katmises proportsionaalselt selles koolis

õppivate õpilaste arvuga, kelle rahvastikuregistri järgne elukoht asub Tallinna

linna haldusterritooriumil, tasudes selleks Rocca al Mare Kooli AS-i poolt esitatud

arvete alusel 2012. aasta septembrikuu eest 34 776 (kolmkümmend neli tuhat

seitsesada seitsekümmend kuus) eurot ning 2012. aasta oktoobrikuu eest 35 328

(kolmkümmend viis tuhat kolmsada kakskümmend kaheksa) eurot 21 päeva

jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates.

3. Mõista Tallinna linnalt Rocca al Mare Kooli AS-i kasuks välja menetluskulu 465

(nelisada kuuskümmend viis) eurot ja 52 senti.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus 30 päeva jooksul kohtuotsuse kohtu

kantselei kaudu teatavakstegemisest esitada apellatsioonkaebus

Tallinna Ringkonnakohtule.

ASJAOLUD

1. Rocca al Mare Kool on eraüldhariduskool, mille pidajaks on Rocca al Mare Kooli AS.

10 septembril 2012 õppis nimetatud erakoolis 504 õpilast, kelle rahvastikuregistri-järgne

elukoht oli Tallinna linnas. 10. oktoobril 2012 õppis rahvastikuregistri andmetel Tallinna

linnas elavaid õpilasi Rocca al Mare Koolis 512.

2. Rocca al Mare Kooli AS esitas 14. septembril 2012 Tallinna Haridusametile arve nr

212090977 (kd I, tl 38 pöördel). Arve sisuks oli märgitud Õpilaskoha tegevuskulu maksumus

september 2012, arvestusühikuks 69 eurot ühe õpilase kohta ning arve summa 34 776 eurot.

Arve tasumise tähtpäevaks oli arvel määratud 28. september 2012. 15. oktoobril 2012 esitas

Rocca al Mare Kooli AS Tallinna Haridusametile arve nr 212101224, mille sisuks oli märgitud

Õpilaskoha tegevuskulu maksumus oktoober 2012 (kd II, tl 10). Selle arve summaks oli 34 845

eurot ning tasumise tähtpäevaks 29. oktoober 2012. Hiljem Rocca al Mate Kooli AS

korrigeeris viimatinimetatud arvet ning korrigeeritud arve summa on 35 328 eurot (kd I, tl

61). Tallinna linn ei ole eelnimetatud arveid arvetel näidatud tähtpäevaks tasunud.

KAEBAJA NÕUE JA PÕHJENDUSED

3. Rocca al Mare Kooli AS esitas 25. oktoobril 2012 Tallinna Halduskohtule kaebuse

taotledes Tallinna linnalt 34 776 euro väljamõistmist eraüldhariduskooli tegevuskulude katteks

2012. aasta septembri eest. 15. novembril 2012 esitas Rocca al Mare Kooli AS Tallinna

Halduskohtule kaebuse mõista Tallinna linnalt välja 34 845 eurot eraüldhariduskooli

tegevuskulude katteks 2012. aasta oktoobrikuu eest. Viimatinimetatud taotlust täpsustas

kaebaja 18. detsembril 2012 esitatud kaebuse täpsustuses, taotledes 2012. aasta oktoobri

erakooli tegevuskulude katteks Tallinna linnalt 35 328 euro väljamõistmist.

4. Kaebaja leiab, et Tallinna linn on erakooliseaduse (EkS) §-st 222 tulenevalt kohustatud

osalema eraüldhariduskooli tegevuskulude katmises proportsionaalselt selles koolis õppivate

õpilaste arvuga, kelle rahvastikuregistri järgne elukoht asub Tallinnas. Siinkohal viitab kaebaja,

et selle kohustuse olemasolu iseenesest on Tallinna linn kinnitanud haldusasja nr 3-10-2261

kohtumenetluses ning oma 5. septembri 2011 kirjas kaebajale (kd I, tl 10 pöördel). Kaebaja

hinnangul on linn teadlikult otsustanud oma seadusest tulenevat kohustust mitte täita.

Kaebaja leiab, et linn ei saa eraüldhariduskooli tegevusekulude katmisest osalemisest

keeldumist põhjendada sellega, et kaebaja ei ole linna teavitanud oma õpilaskoha

maksumusest. Kaebaja selgitab, et põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse (edaspidi PGS) §-i 83

nõuetele vastava õpilaskoha tegevuskulude hinnakalkulatsiooni 2011. ja 2012. aasta kohta

Tallinna Haridusametile koos 2011. aasta septembrikuu tegevuskulude arvega. Samuti leiab

kaebaja, viidates PGS § 86 lg 6 teisele lausele, et Tallinna linnal ei ole seadusest tulenevalt

õigust eraüldhariduskooli tegevuskulusid sisuliselt analüüsida ja hinnata kulude põhjendatust.

Kaebaja märgib, et kulude sisulist analüüsi ja kulude põhjendatust poleks võimalik linnal ka

kuidagi hinnata, kuna erakooli tegevuskulud on sellised nagu nad on. Kaebaja selgitab, et tema

käitatavas koolis on õppekoha tegevuskulu maksumus on suurem kui PGS § 83 lõikes 6

sätestatud õppekoha tegevuskulu piirmäär ühe kuu kohta 2012. aastal, mistõttu on

tegevuskulude arvete esitamisel lähtunud nimetatud õppekoha tegevuskulu piirmäärast 69

eurot kuus õpilased kohta. Kaebaja taotleb samuti, et kohus määraks halduskohtumenetluse

seadustiku (HkMS) § 168 lg 1 kohaselt otsuses kindlaks kohtuotsuse täitmise kord selliselt, et

Tallinna linnal tuleb kohtuotsus täita 21 päeva jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest.

VASTUSTAJA SEISUKOHT

5. Tallinna linn ei pea kaebust põhjendatuks ning taotleb selle rahuldamata jätmist. Vastustaja

märgib, et ei ole ei ole keeldunud raha maksmisest, kuid ei saa teha seda enne, kui riik ei ole

linnale eraldanud seadusest tuleneva riikliku ülesande täitmiseks raha. Siinkohal viitab

vastustaja sellele, et Tallinna linn pöördus Eesti Vabariigi vastu kohtusse nõudega kehtestada

regulatsioon põhikooli- ja gümnaasiumiseadusega pandud riiklike lisakohustuste täielikuks

rahastamiseks riigieelarvest (haldusasi 3-10-2261). Vastustaja märgib ka, et 1. septembril 2010

jõustunud PGSi ja uute riiklike õppekavade rakendamisega kaasnesid kohalikele

omavalitsustele mitmed uued kohustused ja kulud, ent nende katteks ei ole riigi poolt ette

nähtud vajalikku tulubaasi ning neid kulusid ei ole võimalik olnud linnal ette näha ka 2011.

aasta eelarve koostamisel. Vastustaja on seisukohal, et riik pidanuks samaaegselt PGS-i

vastuvõtmisega kehtestama ka vastava regulatsiooni, millega on ette nähtud linnale kaasnevate

täiendavate kulude katmine. Vastustaja selgitab, et kuivõrd linna üldine rahastamine on

vähenenud rohkem kui 20% võrra, siis ei ole linnal võimalik uue PGS-ga seatud täiendavaid

kohustusi täita ilma, et riik näeb ette nimetatud kohustuste rahalise katte ning kannaks linnale

nimetatud kohustuste täitmisega vältimatult tekkivad täiendavad kulud. Vastustaja märgib ka

seda, et on taganud kõigile koolikohustuslastele õpilaskoha ning võimaluse õppida

munitsipaalkoolis.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

6. Kaalunud poolte väiteid ja nende kinnituseks esitatud tõendeid kogumis ja vastastikkuses

seoses, leian, et Rocca al Mare Kooli AS-i kaebus on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Tallinna

linnal tuleb kaebaja poolt esitatud arved tasuda ning seeläbi erakooli tegevuskulude katmises

osaleda.

7. Halduskohtule esitatud kohustamiskaebuse rahuldamiseks on kolm eeldust, mis peavad

üheaegselt täidetud olema. Esiteks peab avaliku võimu kandjal, kelle vastu kaebus esitatud on,

olema seadusest, muust õigustloovast aktist, haldusaktist või lepingust tulenev kohustus

vastav haldusakt anda või toiming sooritada. Teiseks on oluline, et avaliku võimu kandja ei

ole, vaatamata kaebaja taotlusele seda toimingut veel sooritanud ning kolmandaks ei esine

muid põhjendatud vastuväiteid, millest tulenevalt võiks õigus toimingule olla ära langenud.

Sellistena on kohustamiskaebuse rahuldamise eeldused sõnastanud Riigikohus haldusasjades

3-3-1-2-01, 3-3-1-77-09 ja 3-3-1-5-09 tehtud lahendites.

8. Käesoleval juhul on kaebaja esitanud vastustajale taotluse toimingu sooritamiseks ehk raha

maksmiseks Tallinna Haridusametile adresseeritud arvete näol. Maksetähtaega sisaldava arve

esitamine kujutab endast taotlust tasuda arvel näidatud rahasumma mingiks konkreetseks

ajaks. Sõltumata sellest, kas arve saajaks olev avaliku võimu kandja teatab sõnaselgelt arve

esitajat tasumisest keeldumisest või jätab arve seal näidatud tähtpäevaks tasumata, on arve

tasumise tähtaja möödudes igal juhul tegemist olukorraga, kus avaliku võimu kandja ei ole,

vaatamata esitatud taotlusele nõutud toimingut sooritanud.

9. Erakooliseaduse § 222 lõikes 1 sätestatakse, et vald või linn osaleb eraüldhariduskooli

tegevuskulude katmises proportsionaalselt selles koolis õppivate õpilaste arvuga, kelle

rahvastikuregistri järgne elukoht asub selle valla või linna haldusterritooriumil. Sama

paragrahvi

3. lõike

kohaselt

lähtutakse

tegevuskulude

katmisel

põhikooli-

ja

gümnaasiumiseaduse (edaspidi PGS) §-s 83 sätestatud munitsipaalkooli tegevuskulude

katmises osalemise tingimustest ja korrast. Koostoimes EkS §-iga 222 tuleneb PGS § 83

lõigetest 3 ja 4, et tegevuskuludena mõistetakse tegevuskulu raamatupidamise seaduse

tähenduses, kusjuures tegevuskulude hulka ei arvata õppega ja õpilase huvitegevusega seotud

kulusid, mille katab õpilane või vanem, riigieelarveliste eraldiste arvelt kaetavaid kulusid,

eraõiguslikelt juriidilistelt isikutelt saadud laekumiste, annetuste ning kooli põhimääruses

sätestatud kooli õppekavavälisest tegevusest saadud tulude arvelt tehtavaid kulusid,

õppekavaväliste tegevustega seotud kulusid, kooli hoonetega seotud kasutusrendi kulusid,

põhivara amortisatsiooni ja ümberhindlust ning põhivara soetamisega seotud käibemaksu

kulu. EkS §-st 222 ning PGS § 83 lõikest 6 tuleneb, et tegevuskulude katmisel lähtutakse kooli,

kus õpilane õpib, õppekoha tegevuskulu maksumusest, mis saadakse kooli eelarves määratud

tegevuskulude summa jagamisel kooli õpilaste arvuga selle kuu 10. kuupäeva seisuga. Arved

tegevuskulude katmises osalemise eest esitatakse igakuiselt 1/12 õppekoha tegevuskulu

maksumuse osas. Kui 1/12 õppekoha tegevuskulu maksumus on suurem kui lõike 7 alusel

kehtestatud õppekoha tegevuskulu piirmäär ühe kuu kohta, lähtutakse tegevuskulude katmisel

õppekoha tegevuskulude piirmäärast ühe kuu kohta, välja arvatud õpilaste puhul, kes õpivad

§ 51 lõike 1 punktides 5–12 sätestatud haridusliku erivajadusega õpilaste klassides. PGS § 83

lg 7 alusel on Vabariigi Valitsuse 16. veebruari 2012 määrusega nr 14 «Õppekoha tegevuskulu

piirmäär ühe kuu kohta 2012. aastal» (edaspidi VVm 2012/14) kehtestatud ühe õppekoha

tegevuskulu piirmäär on 69 eurot ühe kuu kohta.

10. Käesoleval juhul ei ole vaidlust selles, et Rocca al Mare Kooli AS peab eraüldhariduskooli.

Samuti pole vaidlust selles, et 2012. aasta 10. septembril omandas Rocca al Mare Koolis

haridust 504 õpilast, kelle elukohaks rahvastikuregistri andmetel oli Tallinna linn. Samuti pole

vaidlust selles (tl 72), et 10. oktoobril 2012 oli selliseid õpilasi 512. Kaebaja on kinnitanud, et

tema peetava kooli tegevuskulud on suuremad kui PGS § 83 lg 7 alusel käesolevaks aastaks

kehtestatud ülemmäär. Vastustaja ei ole samas esitanud ühtki tõsiseltvõetavat argumenti, mis

annaks alust kaebaja sellises väites kahelda. Eeltoodust tulenevalt on Tallinna linnal kohustus

osaleda kaebaja poolt peetava kooli tegevuskulude katmises. Kaebaja on nõudnud Tallinna

linnalt tegevuskulude katmises osalemist PGS § 83 lõike 7 alusel VVm 2012/14 sätestatud

piirmääras ehk 69 eurot ühe õppekoha eest kuus. Seega tuleb 2012. aasta septembrikuu eest

linnal katta 504*69=34 776 eurot ning 2012. aasta oktoobrikuu eest 512*69=35 328 eurot.

11. Põhjendamatu on vastustaja seisukoht, nagu võiks EkS §-s 222 sätestatud kohustuse

mittetäitmist õigustada sellega, et riik ei ole Tallinna linnale eraldanud PGS-ist ja EkS-ist

tulenevate, väidetavalt riikliku iseloomuga kohustuste täitmiseks piisavalt eelarvevahendeid.

See, kas erakooli tegevuskulude kandmises osalemine on loomuldasa riikliku või kohaliku

omavalitsuse iseloomuga ülesanne, ei ole käesoleval juhul üldse oluline. Seaduses on kulude

kandmises osalemise kohustus pandud sõnaselgelt linnale või vallale. Tegemist ei ole

tingimusliku kohustusega, mida tuleks täita üksnes juhul kui riik linnale selleks raha eraldab.

Mis puudutab vastustaja viidet haldusasjale nr 3-10-2261, siis selle sisuks oli Tallinna linna

taotlus kohustada Eesti Vabariiki PGS-iga pandud lisakohustuste täitmiseks vajalike summade

väljamaksmiseks. Käesoleval kohtuotsuse tegemise ajaks on eelnimetatud haldusasi ka

lõplikult lahendatud. 13. detsembril 2012 kohtuasjas nr 3-3-1-41-12 tehtud otsuseha jättis

Riigikohus Tallinna linna kassatsioonkaebuse rahuldamata ning seega jõustusid haldusasjas 3-

10-2261 tehtud Tallinna Halduskohtu ja Tallinna Ringkonnakohtu otsused Tallinna linna

kaebuse rahuldamata jätmise kohta. Samas tasub märkida, et isegi kui leidnuks tuvastamist, et

riigil on kohustus Tallinna linnale eraldada täiendavaid vahendeid, ei tähenda see, et Tallinna

linn saaks sel moel õigustada enda kohustuste täitmata jätmist või täitmisega viivitamist

kolmandate isikute, sh. kaebaja ees. Asjaolu, et kohustatud poolel pole rahalise kohustuse

täitmiseks vajalikke vahendeid, ei muuda kohustust olematuks ega lõpeta seda.

12. Eeltoodu tõttu tuleb Tallinna linnal EkS §-s 222 sätestatud kohustuse täitmiseks tasuda

Rocca al Mare Kooli AS-ile eraüldhariduskooli tegevuskulude katteks 2012. aasta

septembrikuu eest 34 776 eurot ning 2012. aasta oktoobrikuu eest 35 328 eurot. Varem on

sarnastes asjades tehtud kohtuotsuses (nt haldusasjad nr 3-11-2703 ja 3-12-1595) pandud

linnale kohustus erakooli tegevuskulude katmises osalemiseks ning kooli pidaja poolt esitatud

arvete tasumiseks. Otstarbekam ja selgem on kohtuotsuse resolutsioonis kajastada konkreetne

rahaline kohustus. Olukorras, kus rahalise kohustuse suuruse aluseks olevates faktilistes

asjaoludes ei ole vaidlust ning õiguslik raamistik, mis kohustuse suurust reguleerib, on selge ja

lihtne, ei ole põhjust rahalise kohustuse konkreetse suuruse kindlaksmääramist otsuse

resolutsioonis vältida.

13. HkMS § 168 lg 1 kohaselt võib kohus kaebuse rahuldamisel määrata otsuse resolutsioonis

kindlaks otsuse täitmise tähtaja või muud olulised otsuse täitmise tingimused. Kaebaja on

taotlenud, et kohus määraks kindlaks vastustaja kohustuse tasuda arved 21 päeva jooksul

kohtuotsuse jõustumisest arvates. Vastustaja ei väitnud, et selle aja jooksul ei oleks arvete

tasumine linna haldussuutlikkust arvestades võimalik. Vältimaks kohtuotsusega kindlaks

määratud rahalise kohustuse täitmise edasist venimist, on kohtuotsuse täitmise tähtaja

kindlaksmääramine mõistlik. 21 päeva pikkune aeg otsuse jõustumisest ei ole ebamõistlikult

lühike.

14. HkMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebaja

esitas 18. detsembril 2012 menetluskulude nimekirja ja kuludokumendid, taotledes 30 euro

suuruse riigilõivu ja 616,80 euro suuruse õigusabikulu väljamõistmist vastustajalt. Riigilõivu

tasumine on tõendatud maksekorraldustega, mis esitati koos kaebustega (kd I, tl 39 ja kd II, tl

11). Õigusabikulu kandmise kohta on kaebaja esitanud advokaadibüroo arved ja pangakonto

väljavõtted, kust nähtub nende tasumine (66 pöördel jj). Vastustaja on kohtule teatanud, et ei

vaidle kaebaja menetluskuludele vastu. HkMS § 109 lg 6 kohaselt mõistab kohus välja üksnes

vajalikud ja põhjendatud menetluskulud. Leian, et põhjendatuks ei saa lugeda õigusabikulusid,

mis seonduvad 18. detsembril 2012 kohtule saadetud kaebuse täpsustuse koostamisega. Selle

täpsustuse koostamist ei tinginud mitte vastustaja vastuväited kaebusele ega kohtumäärustest

kaebajale selgunud asjaolud, vaid eeskätt kaebaja enda hooletus selles, et algselt esitati linnale

2012. aasta oktoobrikuu eest arve väiksemas summas ning seda kajastati ka esialgu esitatud

kaebuses. Seega pean advokaadibüroo arvel nr 122865 (tl 69) kajastatud teenustega seotud

kuludest väljamõistmise kontekstis vajalikuks ja põhjendatuks vaid kulu, mis seondub

halduskohtu 4. detsembri 2012 määruse tutvumisega ning menetluskulude nimekirja

koostamisega. Arvestades määruse sisu ja menetluskulude dokumente ei saanud

professionaalsel advokaadil kuluda sellele enam kui kolmveerand tundi ehk 0,75 tundi. Seega

on arvel nr 122865 kajastatud kulu põhjendatud 48,6 euro ulatuses (200,88 * 0,75 / 3,1 =

48,6). Kokku tuleb vastustajalt kaebaja kasuks välja mõista seega järgmised summad: 30 eurot

(riigilõiv), 281,60 + 56,32 - 67,20 = 270,72 eurot (õigusabi vastavalt arvele nr 122479 koos

menetluskulude nimekirja esitatud täpsustus), 96 + 19,20 = 115,20 eurot (õigusabikulu

vastavalt arvele 122734) ning 48,6 eurot (õigusabikulu vastavalt arvele 122865. Kokku tuleb

vastustajalt välja mõista niisiis 30 + 270,72 + 115,20 + 48,60 = 465,52 eurot.

Kristjan Siigur

kohtunik