2-12-7356/24 · Tallinna Ringkonnakohus

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 20. detsember 2012, Tallinn

Kohtukoosseis Eesistuja Ülle Jänes, liikmed Tiit Kollom ja Imbi Sidok- Toomsalu

Kohtuasja number 2-12-7356

Tsiviilasi D T (T) hagi T T (T) vastu elatise nõudes Vaidlustatud kohtulahend Pärnu Maakohtu 01.10.2012 otsus Apellatsioonkaebuse hind 1305 eurot Kaebuse esitaja ja kaebuse liik D T ja T T apellatsioonkaebused

Menetlusosalised, nende esindajad Hageja D T (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxx), seaduslik esindaja A K (isikukood xxxxxxxxxx, e-post xxxxxxxx); lepinguline esindaja Epp Mitt (e-post epp.mitt1@gmail.com) Kostja T T (isikukood xxxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxx), lepinguline esindaja adv Peep Rajavere (e-post advokaat.rajavere@gmail.com)

Menetluse liik kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON 1. Keelduda D T apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest ja tagastada see apellandile pärast määruse jõustumist. 2. Keelduda T T apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest ja tagastada see apellandile pärast määruse jõustumist. 3. Toimetada käesolev kohtumäärus kätte menetlusosalistele. 4. Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättetoimetamisest alates

Selgitused Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha, sealhulgas avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud

2 tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

Menetluse käik Pärnu Maakohtu 01.10.2012 otsusega rahuldati osaliselt D T hagi T T vastu ja mõisteti kostjalt välja elatis 145 eurot kuus alates hagi esitamisest 20.02.2012 kuni lapse täisealiseks saamiseni. Kohus jättis rahuldamata hagi elatise välja mõistmiseks tagasiulatuvalt ühe aasta eest enne hagi esitamist summas 827, 51 eurot. Maakohus menetles asja lihtmenetluses.

Pärnu Maakohtu otsuse peale esitasid apellatsioonkaebuse mõlemad pooled. Hageja vaidlustab kohtuotsuse osas, millega maakohus jättis rahuldamata hagi elatise tagasiulatuvas nõudes, kostja aga osas, millega jäeti rahuldamata tema taotlus mõista elatis välja perekonnaseaduse (PKS) § 102 lg 2 alusel alla alammäära.

Määruse põhjendus Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuste menetlusse võtmisest tuleb keelduda. Käesolevas asjas ei esine TsMS § 637 lg-s 2¹ sätestatud aluseid apellatsioonkaebuste menetlusse võtmiseks.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 esimese lause kohaselt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes samas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis vastab 2000 eurole. Hageja esitas maakohtusse igakuise elatusraha 145 euro nõude, mille järgi on hagihinnaks 1305 eurot (TsMS § 129 lg 2). Et vaidlusaluses asjas on tegemist rahalise nõudega, mille hind ei ületa 2000 eurot, siis on tegemist TsMS § 405 lg-s 1 nimetatud asjaga. Viidatud asjas saab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtta üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit (TsMS § 637 lg 21).

Harju Maakohus ei andnud luba edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Kaebuste põhjal ei ole võimalik ka tuvastada, et maakohus oleks otsuse tegemisel kohaldanud ebaõigesti materiaalõiguse normi, rikkunud menetlusõiguse normi või hinnanud ebaõigesti tõendeid, mis võisid oluliselt mõjutada lahendit (TsMS § 637 lg 21). Elatise ajalist piiritlemist ning selle väljamõistmise sidumist hagi esitamise ajaga on kohus käsitlenud piisava põhjalikkusega. Tõenditele tuginevalt leidis kohus, et hageja ei ole tõendanud kostjapoolse kohustuse täitmata jätmise tõttu kahju tekkimist (PKS § 108). Ka neid asjaolusid, mis oleksid andnud alust vähendada igakuist elatusraha alla seaduses ettenähtud miinimumi, kohus ei tuvastanud (PKS § 102 lg 2). Maakohtu järeldus on kooskõlas poolte esitatud asjaoludega ja nende tõendamiseks kohtule esitatud tõenditega. Ringkonnakohtul ei ole alust hinnata tõendeid teisiti. Alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt siis, kui ta ei ela lapsega koos (PKS 100 lg 2). PKS § 100 lg-st 1 tulenevalt annab kohustatud isik ülalpidamist üldjuhul rahas (raha perioodilise maksmisega).

Ü. Jänes

T. Kollom

I. Sidok-Toomsalu