2-12-19440/15 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

Tsiviilasi nr. 2-12-19440

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Fred Fisker Otsuse tegemise aeg ja koht 20.12.2012.a Tallinn, Tartu maantee kohtumaja Tsiviilasja number 2-12-19440 Tsiviilasi Hagihind LM hagi AM vastu elatise nõudes

1305 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: LM(isikukood XXX; elukoht XXX) Hageja seaduslik esindaja: MS(isikukood XXX; elukoht XXX) Kostja: AM (isikukood XXX; elukoht XXX) Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON 1. Hagi rahuldada. 2. Välja mõista kostjalt AM elatis hageja LM(ik XXX) summas 145 (ükssada nelikümmend viis) eurot alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest so 17.05.2012.a kuni LM´a täisealiseks saamiseni, so kuni XXX.a, kusjuures igakuine elatis lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Väljamõistetud igakuine elatis kanda hageja seadusliku esindaja MS´e arvelduskontole iga kuu 5. kuupäevaks. 3. Jätta menetluskulud kostja kanda.

Menetluskulude jaotus Riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 2 kohaselt ei võeta kohtuasjas riigilõivu elatise nõudmise hagilt ja lapse elatisnõudes maksekäsu kiirmenetluse avalduse läbivaatamise eest. Sellest tulenevalt on nii hageja kui kostja vabastatud riigilõivu tasumisest elatise hagis.

Vastavalt TsMS § 173 lg 4 näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 162 lg 1 kohaselt, hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldas hagi ning seega tuleb kõik menetluskulud jätta kostja kanda. Kohus selgitab, et lähtuvalt TsMS § 174 lg 1 võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumises

Edasikaebamise kord

Maakohus ei anna luba edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul alates kirjeldava ja põhjendava osaga täiendatud kohtuotsuse kättetoimetamisest. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

I Hageja nõue 1. Hageja seadusliku esindaja ja kostja kooselust sündis XXX.a laps LM. 2003.a novembris kooselu katkes ja hageja esindaja kolis koos lapsega XXX. Lapse teise eluaasta jooksul mõningane suhtlemine hageja esindaja ja kostja vahel taastus ning kostja hakkas maksma vahelduva eduga ja meeldetuletustega lapsele mõõdukat elatisraha. Vahel toimusid ka kokkusaamised lapsega ja laps viibis mõnedel kordadel päevasel ajal kostja juures. Alates 2007.a sügisest kostja enam hageja esindajaga ühendust võtnud ei ole ega ole proovinud mingil muul moel lapsega kontakti otsida. Hageja esindaja poolt 07.07.2011.a kostjale saadetud meilile ettepanekuga lapsega kohtuda kostja ei vastanud. Viimane elatisraha lapsele laekus 13.09.2007.a summas 1500 EEK e 95.88 EUR.

2. Hageja palub kostjalt välja mõista elatise seadusega kehtestatud miinimummääras 145 eurot. Samuti palub hageja kindlaks määrata, et Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära muutumisel (suurenemisel) kohustub kostja hagejale elatist tasuma vastavalt muutunud elatise miinimummäärale (s.t pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast).

II Kostja vastus

3. Kostja vaidleb hagile vastu.

Kostja leiab, et hagiavalduses esitatud faktilised asjaolud ei ole täpsed. Kostja arvates tuleks koos elatisnõudega paika panna ka kostja ja hageja vaheline suhtluskord, kuna selle määramata jätmisel võivad hageja ja kostja suhted saada kahjustatud. Kostja leiab, et lapse huve arvestades ei tohiks ülalpidamiskohustus lahutada suhtlusõigusest. Kostjal on lisaks hagejale veel kaks last, kelle vajadustega on kostjal samuti tarvis arvestada. Kostja väitel on perekonna eelarve praegu planeeritud vaid kahe lapse vajadusi arvestades ning hagejale isegi miinimumelatise maksmine ületaks kostja eelarvet. Kostja ise on hetkel üliõpilane ning peamiseks sissetuleku allikaks on vanemahüvitis.

III Menetluse käik

4.LM esitas 10.09.2012.a Harju Maakohtule hagi AM vastu elatise väljamõistmiseks. Harju Maakohus võttis hagi 12.09.2012.a menetlusse ning kohustas kostjat esitama kohtule kirjaliku seisukoha avalduse kohta. Kostja esitas 24.10.2012.a kohtule vastuse, mille kohaselt on hagiavalduses esitatud faktiväited ebatäpsed ning seega ei saa kostja esitatud nõudeid tunnistada.

IV Kohtu põhjendused

5.Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

6.MS ja AM tütar LM on sündinud XXX.a. Hageja palub kostjalt välja mõista elatis seadusega sätestatud miinimummääras, mis 2012. aastal on 145 eurot. Hagi on kohtule esitatud 10.09.2012. a

7.Tulenevalt TsMS § 230 peavad pooled hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.

8.PkS § 96 sätestab vanema kohustuse anda ülalpidamist ning § 97 p 1 alaealise lapse õiguse saada ülalpidamist.

Vastavalt PkS § 99 lg 1 määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist õigustatud isiku (lapse) vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi (PkS § 99 lg 2).

PkS § 100 lg 2 sätestab, et alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises.

PkS § 101 lg 1 sätestab, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.

Vabariigi Valitsuse 11. juuni 2009. a määruse nr 90 "Töötasu alammäära kehtestamine" § 1 järgi 22. detsembri 2011. a määruse nr 169 "Töötasu alammäära kehtestamine" § 1 järgi on töötasu alammääraks täistööajaga töötamise korral kuus alates 01.01.2012. a 290 eurot, millest ½ moodustab 145 eurot.

Poolte vahel puudub vaidlus selles, et alaealine laps LM on oma ema MS´e ülalpidamisel. Poolte vahel puudub vaidlus ka selles, et AM lapsega koos ei ela ning ei ole lapsele regulaarselt elatist maksnud.

Seega on täidetud elatise nõude materiaalõiguslikud eeldused.

9.Elatise määramisel lähtutakse PkS § 99 lg 1 tulenevalt lapse vajadustest ning elatise väljamõistmise eesmärk on lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ning tema arenguks piisavate materiaalsete vahendite tagamine (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-119-07, p 13 ja 3-2-1-33-11).

Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-7-05 leidnud, et perekonnaseadusega sätestatud minimaalne elatis on lapse minimaalsete vajaduste osas ligilähedane tegelikkuse statistilise uurimuse tulemusega, ei ole ülemäära suur ja arvestab lapse huvisid saada ülalpidamist piisavas ulatuses ka siis kui vanemad elavad lahus. Kehtestatud alammäär põhineb lapse eelduslikel minimaalsetel vajadustel ning elatise nõudja ei pea selles osas lapse vajadusi eraldi tõendama.

Seega kuna hageja nõuab elatise väljamõistmist miinimummääras, ei ole lapse vajaduste eraldi tõendamine vajalik.

10.Kohus rõhutab, et ebapiisav sissetulek ei vabasta töövõimelist vanemat elatise maksmisest. Kohus on seisukohal, et kostja võime elatist teenida ei ole mingil viisil piiratud, ta on võimeline tasuma igakuist elatist LM ülalpidamiseks, kahjustamata seejuures oma teiste laste ülalpidamist. Kostjal tuleb eelkõige arvestada ülalpidamiskohustusega oma alaealiste laste ees ning vajadusel piirata enda vajadusi, et võimaldada kõigile lastele normaalne äraelamine.

Kohus märgib, et Riigikohus on 24.10.2012 aastal lahendis nr 3-2-1-118-12 punktis 15 muuhulgas märkinud - /..vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel. Vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes seetõttu, et tal ei ole sissetulekut või tema sissetulek on liiga väike. Juhul, kui vanema sissetulek ja varaline seisund ei võimalda pidada last ülal ilma vanema enda tavapäraste vajaduste rahuldamist kahjustamata, peab vanem oma vajadusi

piirama ning kasutama PKS § 102 lg 2 teise lause järgi tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt../.

11.Kohus arvestab otsuse tegemisel kostja varalist olukorda, kostja pere sissetulekut ja kostja teisi alaealisi lapsi, kuid kohus ei pea õigeks seada kostja teiste laste vajadusi ettepoole hageja vajadustest. Kuigi kostjal on peale hageja veel kaks alaealist last, ei ole kostja esitanud tõendeid, mis vaieldamatult annaksid alust väita, et elatise väljamõistmisel hageja poolt soovitud suuruses osutuksid kostja teised lapsed varaliselt vähem kindlustatuks kui hageja.

Eeltoodust lähtuvalt rahuldab kohus hagi ning kostjalt kuulub väljamõistmisele hageja kasuks elatis lapse ülalpidamiseks 145 eurot kuus kuni lapse täisealiseks saamiseni. Kohus märgib, et igakuine elatis lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.

Fred Fisker Kohtunik