3-11-2629/25 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Haldusasja number 3-11-2629 Otsuse tegemise aeg ja koht

21. detsember 2012, Tartu Kohtunik Maare Aloe Haldusasi XXX kaebus Kõlleste Vallavalitsusele maa erastamistoimingute läbiviimiseks kohustava ettekirjutuse tegemiseks Asja läbivaatamise aeg

04. detsember 2012, avalik kohtuistung Menetlusosalised Kaebuse esitaja – XXX ja tema esindaja Ain Laansalu Vastustaja - Kõlleste Vallavalitsuse esindaja Piret Rammul Resolutsioon

1. Rahuldada XXX kaebus osaliselt.

2. Kohustada Kõlleste Vallavalitsust kaebajale kuuluvate hoonete juurde maa erastamistoimingute jätkamiseks.

3. Mõista Kõlleste vallalt välja kaebaja kasuks tasutud riigilõiv summas 14.38 eurot. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtuotsuse peale võib selle avalikult teatavakstegemisest 21. detsembrist 2012 arvates esitada apellatsioonkaebuse vahetult Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul ehk hiljemalt 21. jaanuaril 2013 (k.a). Kui apellatsioonkaebuses ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil, võidakse see lahendada kirjalikus menetluses. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. XXX seletuse kohaselt sai ta Kõlleste vallas Häätaru külas asuvate ehitiste (elamu, kõrvalhoone, saun) omanikuks end nimetatud hoonete omanikukspidanud Elfriide Kiviga 26.03.2004 sõlmitud kinkelepingu alusel.

2. 29.03.2004 esitas XXX, Kõlleste vallas Häätaru külas asuvate ehitiste (elamu, kõrvalhoone, saun) omanikuna, Kõlleste Vallavalitsusele avalduse maa ostueesõigusega erastamiseks. Kuna vallavalitsus ei ole aga taotluse osas teinud ühtegi toimingut ega võtnud taotluse osas selget seisukohta, siis esitas XXX 09.11.2011 Tartu Halduskohtule kaebuse.

KAEBUSE PÕHJENDUSED JA TAOTLUS

3. XXX palub oma kaebuses kohustada Kõlleste Vallavalitsust kaebajale kuuluvate Kõlleste vallas Häätaru külas asuvate ehitiste (elamu, kõrvalhoone, saun) hoonete juurde maa erastamise eeltoimingute läbiviimiseks. Samas palub ta ka kohtul tuvastada Kõlleste Vallavalitsuse poolt 06.08.1996 saunale välja antud kasutusloa nr 67 kehtivus. Kaebuse rahuldamise korral palub kaebaja kohtul vastustajalt välja mõista menetluskulud summas 428,75 eurot (sh kaebuselt tasutud riigilõiv 15.97 ja määruskaebuselt tasutud riigilõiv 12.78 eurot). Kaebaja väidab, et esitas 29.03.2004 avalduse maa erastamiseks talle kuuluvate hoonete, mille koosseisus on elamu, juurde ja taotles 50 ha maa erastamist, kuid vallavalitsus ei ole kuni tänaseni teinud mitte ühtegi toimingut ega võtnud selget seisukohta tema maa erastamise taotluse osas. Kaebaja leiab, et tal on õigus erastada maareformi seaduse kohaselt elamu juurde vähemalt

2 ha maad. Kaebuse kohaselt on Kõlleste Vallavalitsus kohustatud väljastama seadusliku lähteülesande erastatava maa piiride väljamõõtmiseks ja kaardistamiseks.

VASTUSTAJA VASTUVÄITED

4. Vastustaja palub jätta kaebus rahuldamata. Vastustaja on seisukohal, et XXXkaebus tuleb jätta rahuldamata selles osas, mis puudutab nõuet Kõlleste Vallavalitsuse kohustamiseks maa erastamistoimingute läbiviimisel Kõlleste vallas, Häätaru külas, käesoleval hetkel Annika Lallile kuuluval kinnistul asuva saunaga seoses, kuna kinkelepingu ja isikliku kasutusõiguse kokkuleppe sõlmimise ajal 26.03.2004 ei olnud Elfriide Kivi enam sauna omanik ega saanudki olla sauna omanik, kuna tal puudus omandiõigus vaidlusalusele saunahoonele juba 23.12.1996 seisuga (Tartu Ringkonnakohtu 21.03.2011 otsusega jõustunud Tartu Maakohtu 26.07.2010 kohtuotsus tsiviilasjas nr 2-05-17666), järelikult ei saanud ta ka sauna kinkida XXX. Mis puutub Elfriide Kivi poolt alustatud maa ostueesõigusega erastamist 1,3 ha ulatuses, siis on Kõlleste Vallavalitsus seisukohal, et R. Kivil on õigus algatada nende toimingute jätkamine ja vallavalitsus on koheselt valmis alustama 1,3 ha maa erastamise eeltoimingutega, kui XXX avaldab selleks soovi.

KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUS

5. Kohus, tutvunud asja kõigi materjalidega ja ära kuulanud menetlusosaliste seletused, on seisukohal, et kaebus tuleb rahuldada osaliselt - tuvastamisnõude osas puudub kaebajal kaebeõigus, kohustamisnõude osas kohus rahuldab kaebuse.

6. Kaebaja märgib kaebuses, et igal juhul palub ta tuvastada Kõlleste Vallavalitsuse poolt välja antud kasutusloa nr 67, 06.08.1996 kehtivus. Kaebusest nähtuvalt peab XXX end nimetatud kasutusloa alusel seadustatud sauna omanikuks, millest lähtuvalt on tal õigus TsMS § 702 alusel esitada teistmisavaldus ja/või nõuda Kõlleste Vallavalitsuselt talle omandikaotusega tekitatud kahju ja ebaõiglase kohtumenetlusega tekitatud kulude hüvitamist.

7. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 44 lg 1 kohaselt võib isik kaebusega halduskohtusse pöörduda oma õiguste kaitseks. HKMS § 45 lg 2 sätestab, et tuvastamiskaebuse võib esitada üksnes juhul, kui õiguste kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. Võimalus esitada hüvitamiskaebus ei välista õigust esitada tuvastamiskaebus sellise haldusakti või toimingu õigusvastasuse kindlakstegemiseks, millega võidi kahju tekitada. Hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus ei anna õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks, kui hüvitamiskaebus oleks ilmselgelt perspektiivitu. Ka Riigikohtu halduskolleegium on oma 19.04.2011 otsuse nr 3-3-1-8-

11 punktis 8 leidnud, et hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsuse võib põhjendatud huvina kõrvale jätta, kui hüvitamiskaebus oleks ilmselgelt perspektiivitu. Riigikohus on väljendanud oma 15.12.2011 määruses nr 3-3-1-57-11 p 16 ühtlasi ka seisukohta, et kaebuse ilmselge perspektiivitusega on tegemist ennekõike juhtudel, mil soovitud eesmärgi saavutamine esitatud kaebuse abil ei ole võimalik. Samuti juhul, kui kaebuse eduväljavaated on olematud. Kaebuse ilmselge perspektiivituse tuvastamine on kohaldatav õiguslikult selges olukorras.

8. Kohus on seisukohal, et XXX puudub Kõlleste Vallavalitsuse poolt 06.08.1996 välja antud kasutusloa nr 67 (tl 15) kehtivuse tuvastamiseks kaebeõigus, kuna hilisem kahju hüvitamise nõue on perspektiivitu järgnevatel põhjustel - nimetatud kasutusluba väljastati Kõlleste Vallavalitsuse poolt 06. augustil 1996 kinnistu omanikule Elfriide Kivile sauna kasutamiseks. Tartu Ringkonnakohtus leidis 23.09.2008 otsuses, et Elfriide Kivi kaotas oma väidetava omandiõiguse saunale 23.12.1996 seoses kinnisasja kinnistusraamatusse kandmisega (A. Kattaile tagastatud maa). Kinkelepingu ja isikliku kasutusõiguse kokkuleppe sõlmimise ajal 26.03.2004 ei olnud Elfriide Kivi enam sauna omanik ja seetõttu ei saanud ta ka sauna XXX kinkida (haldusasi nr 3- 04-385, punkt 10). Riigikohtu halduskolleegium jättis 20.09.2011 kohtumäärusega XXX kassatsioonkaebuse HKMS § 60 lg 2 alusel menetlusse võtmata. Seega asub kohus seisukohale, et kaebaja hilisema hüvitamiskaebuse eduväljavaated on olematud. Riigivastutuse seaduse § 9 lg 1 järgi võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Kaebusest ei nähtu, et kaebajale oleks mittevaralist kahju tekitatud seoses Elfriide Kivile väljastatud sauna kasutusloa kehtivusega. Puudub seos vastustaja tegevuse ja väidetavalt XXX tekitatud kahju vahel. Eeltoodust tulenevalt on kaebaja hilisem hüvitamiskaebus ilmselgelt perspektiivitu, mistõttu kaebajal puudub kaebeõigus Kõlleste Vallavalitsuse poolt 06.08.1996 välja antud kasutusloa nr 67 kehtivuse tuvastamiseks.

9. HKMS § 37 lg 2 p 2 võib kaebusega nõuda haldusakti andmist või toimingu tegemist (kohustamiskaebus). Õigus asja menetlemisele mõistliku aja jooksul on isiku menetluspõhiõiguse oluline osa. Vaidlust ei ole selles, et XXX esitas Kõlleste Vallavalitsusele 29.03.2004 avalduse maa ostueesõigusega erastamiseks (tl 88). Tõendatud on, et Elfriide Kivi alustas maa ostueesõigusega erastamistoimingutega 1996. aastal, mil tema enda kui elamu omaniku poolt 28.03.1996 esitatud avalduse alusel (tl 61) võimaldati Kõlleste Vallavalitsuse 02.09.1996 korraldusega nr 209 ostueesõigusega erastada 1,3 ha elamumaad endise Tsähkna Veski 6 talumaa arvelt (tl 60), milline maatükk ka välja mõõdeti. Vastustaja kinnitab, et XXX on õigus ja võimalus need toimingud lõpule viia, mistõttu Kõlleste Vallavalitsus on koheselt valmis alustama 1,3 ha maa erastamise eeltoimingutega, kui XXX avaldab selleks soovi. Kohus nõustub kaebaja väitega, et vastustaja ei ole tema 2004.aastal esitatud maa erastamise avalduse osas üldse seisukohta võtnud, kuid kohtu arvates on vastustaja viivitus põhjendatud ja tal ei ole olnud võimalik maa erastamise eeltoiminguid XXX kuuluvate hoonete juurde teha objektiivsetel põhjustel - seoses käimasolevate kohtuasjadega. 23.11 2004 esitas XXX Tartu Halduskohtule kaebuse Kõlleste Vallavalitsuse 19.10.2004 korralduse nr 149 tühistamiseks (haldusasi nr 3-04-385). Riigikohtu halduskolleegium jättis 20.09.2011 määrusega kohtuasjas nr 3-7-1-3-469-08 R. Kivi kassatsioonkaebuse haldusasjas nr 3-04-385 menetlusse võtmata, kohustamiskaebuse Tartu Halduskohtule esitas XXX 08.11.2011. Kuivõrd eelnevast nähtuvalt puudusid kohalikul omavalitsusel selles asjas efektiivsed vahendid menetluse kiirendamiseks (anda XXX võimalus erastada talle kuuluvate hoonete juurde tema poolt soovitud ulatuses maad), siis on kohtu arvates Kõlleste Vallavalitsuse tegevuse kohtulik vaidlustamine kaebuses sisalduva tegevusetuse motiivil perspektiivitu. Kuid kuna kuni käesoleva ajani ei ole vastustaja jätkanud XXX kuuluvate hoonete juurde maa erastamise eeltoimingutega, siis kohus kohustab pärast käesolevas haldusasjas kohtulahendi jõustumist mõistliku aja jooksul Kõlleste Vallavalitsust võtma kaebaja poolt 2004. aastal esitatud maa erastamise avalduse osas seisukoht ja jätkata toiminguid.

10. Vastavalt HKMS § 108 lõikele 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti ja vastavalt lõikele 2 jagatakse kaebuse osalise rahuldamise korral menetluskulud proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega. Kaebaja taotleb käesolevas asjas kantud menetluskulude väljamõistmist. Kohtule esitati menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid (tl 89-92), mille kohaselt kaebaja kandis kulusid summas 428,75 eurot (sh kaebuselt tasutud riigilõiv 15,00 eurot ja määruskaebuselt tasutud riigilõiv 12.78 eurot). HKMS § 109 lg 6 kohaselt mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud. Kohtule esitatud maksekorraldusest nr 1303 (tl 91) nähtub, et XXX tasus OÜ-le Malbe Tuul summa 400 eurot arve nr A-040 alusel juriidilise konsultatsiooni eest. Kaebuse on XXX allkirjastanud ise ja kedagi teist tema esindajat haldusasja toimiku materjalidest ei nähtu, kuid 04.12.2012 toimunud kohtuistungil esindas XXX Ain Laansalu, kel ei ole mitte mingisugust puutumust OÜ-ga Malbe Tuul. Äriregistri väljatrükist nähtuvalt on OÜ Malbe Tuul osanik ja juhatuse liige XXX (tl 93). Kuna antud haldusasjas ei ole OÜ Malbe Tuul menetlusosaline, samuti ei ole ta olnud kaebaja esindaja, siis leiab kohus, et menetluskulud summas 400 eurot ei ole põhjendatud ja need jäävad kaebaja enda kanda. Küll aga mõistab kohus vastustajalt välja kaebaja poolt nii kaebuse esitamisel tasutud pool riigilõivu summast kui ka määruskaebuse esitamisel tasutud pool riigilõivu summast, so kokku 14.38 eurot.

Maare Aloe kohtunik