3-12-1994/58 · Tallinna Ringkonnakohus

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Lilianne Aasma, Virgo Saarmets, Silvia Truman

Määruse tegemise aeg ja koht

20. detsember 2012, Tallinn

Haldusasja number

3-12-1994

Haldusasi

AS Eesti Keskkonnateenused (endise ärinimega AS

Veolia Keskkonnateenused) kaebus OÜ Hiiumaa Prü-

gila kohustamiseks viia läbi jäätmete veoteenuse liht-

hange ning OÜ Hiiumaa Prügila ja OÜ Hiiu Autotrans

vahel 01.08.2012 sõlmitud veoteenuse osutamise le-

pingu nr 3 tühisuse tuvastamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – AS Eesti Keskkonnateenused, lepinguline

esindaja v.adv Toomas Pikamäe

Vastustaja – OÜ Hiiumaa Prügila, lepinguline esindaja

v.adv Alar Urm

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 27. novembri 2012. a määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

OÜ Hiiumaa Prügila määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta OÜ Hiiumaa Prügila määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 27. no-

vembri 2012. aasta määruse punkt 2 haldusasjas nr 3-12-1994 muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoi-

metamisest arvates (HKMS § 235 lg-d 1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. OÜ Hiiumaa Prügila avaldas juunis 2011 kohalikus ajalehes „Hiiu nädal“ teate, et OÜ

Hiiumaa Prügila kuulutab välja avaliku konkursi olmejäätmete vedamiseks Hiiumaa jäätme-

jaamast Tallinna prügilasse. Teates märgiti, et lepingu tähtaeg on üks aasta (01.08.2011–

31.07.2012). Pakkumused esitasid AS Eesti Keskkonnateenused ja OÜ Hiiu Autotrans ning

edukaks osutus OÜ Hiiu Autotrans, kellega OÜ Hiiumaa Prügila sõlmis 01.08.2011 veotee-

nuse osutamise lepingu nr 3.

2. AS Eesti Keskkonnateenused taotles 19.09.2012 Tallinna Halduskohtule esitatud kae-

buses OÜ Hiiumaa Prügila kohustamist viima läbi jäätmete veoteenuse lihthange ning tu-

3-12-1994

vastada OÜ Hiiumaa Prügila ja OÜ Hiiu Autotrans vahel 01.08.2011 sõlmitud veoteenuse

osutamise lepingu nr 3 tühisus. OÜ Hiiumaa Prügila rikkus riigihangete seaduse (RHS) §-s 3,

§ 16 lg-s 1 ja §-s 182 sätestatud kohustusi ning OÜ Hiiumaa Prügila ja OÜ Hiiu Autotrans va-

hel sõlmitud leping on tühine alates 01.08.2012. Konkursi teates oli lepingu tähtajaks märgi-

tud üks aasta, kuid lepingu p 7.1 2. lause sätestab, et kui kumbki pool ei teata lepingu lõpe-

tamisest üks kuu enne lepingu lõppemist, pikeneb lepingu tähtaeg üheks aastaks. Lepingu p

5.5 garanteerib OÜ-le Hiiu Autotrans minimaalselt viis reisi ühes kuus ja selle mahu mittetäit-

misel õiguse nõuda leppetrahvi. Lepingu p-d 5.5 ja 7.1 on vastuolus avalikkusele teatavaks

tehtud konkursi tingimustega. Lepingu sõlmimine teatavaks tehtutest soodsamatel tingimustel

on vastuolus hanke läbipaistvuse, kontrollitavuse ja pakkujate võrdse kohtlemise põhimõtte-

ga. Kuna OÜ Hiiumaa Prügila rikkus lepingu p 7.1 2. lause ja p 5.5 sõlmimisega RHS § 3 ja §

16 lg 1 teist lauset ning Euroopa Ühenduse asutamislepingu art-d 43 ja 49, on lepingu viida-

tud punktid tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 87 alusel tühised ja alates 01.08.2012 on tühine

kogu leping. Alates 01.01.2012 peab OÜ Hiiumaa Prügila selleks, et tellida olmejäätmete

vedu, viima läbi lihthanke kooskõlas RHS §-ga 182. Antud juhul pole siiski tegemist riigihan-

ke vaidlusega, sest konkursi läbiviimise ja lepingu sõlmimisega ei viinud OÜ Hiiumaa Prügila

läbi riigihanget, vaid pidi lähtuma üksnes RHS §-s 3 ja § 16 lg-s 1 sätestatust.

3. Tallinna Ringkonnakohus jättis 01.11.2012 määrusega rahuldamata kaebaja mää-

ruskaebuse Tallinna Halduskohtu 24.09.2012 esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jät-

mise määruse peale. Ringkonnakohus märkis määruse p-s 15, et üheselt selgeks ei saa pidada

küsimust, kas käesoleval juhul on tegemist hankeasjaga või mitte. Käesoleval juhul võib

01.08.2011 üheks aastaks sõlmitud lepingu kehtivuse tähtaja 01.08.2012 toimunud veel ühe

aasta võrra pikendamise näol olla tegemist lepingutingimuste sedavõrd olulise muutumisega,

mis tingib vajaduse arvestada lepingu pikendamisel muutunud õigusliku olukorraga ehk

01.01.2012 jõustunud lihthangete regulatsiooniga ning seda vaatamata asjaolule, et tähtaja pi-

kenemine / pikendamine toimus lepingus endas sätestatud korras ja vaikimisi. Pole välistatud,

et lepingu pikenemist 01.08.2012 tuleb käsitada uue üheaastase tähtajaga lepingu sõlmimise-

na, millisel juhul osutuvad oluliseks ka 01.01.2012 jõustunud RHS § 16 lg 1 ja § 182. Nimeta-

tud leping oleks sellisel juhul hankeleping, mis on RHS § 117 lg 21 p-de 2 ja 3 alusel vai-

dlustatav. Kui kaebaja vaidlustab hankelepingut, siis tuleb kogu vaidlus lugeda hankeasjaks ja

see kuuluks esimeses järjekorras lahendamisele riigihangete vaidlustuskomisjonis.

4. AS Eesti Keskkonnateenused esitas 19.11.2012 Tallinna Halduskohtule tulenevalt

Tallinna Ringkonnakohtu 01.11.2012 määruses toodud selgitustest avalduse kohustamiskae-

busest loobumiseks, palus võtta kohustamiskaebusest loobumine vastu ja lõpetada kohus-

tamiskaebuse osas haldusasja menetlus.

5. OÜ Hiiumaa Prügila esitas halduskohtule taotluse mõista AS-lt Eesti Keskkonnatee-

nused välja menetluskulud 1606,40 € ja menetluskulude kandmist tõendavad dokumendid.

6. AS Eesti Keskkonnateenused leidis vastuväites menetluskulude väljamõistmise taot-

lusele, et OÜ Hiiumaa Prügila on haldusorgan ja käesolev vaidlus ei välju tema põhitegevuse

raamidest. OÜ Hiiumaa Prügila osanikeks on võrdsetes osades kõik viis Hiiumaa kohaliku

omavalitsuse üksust ja OÜ Hiiumaa Prügila põhikirja p 1.3 järgi on ühing kutsutud ellu Hiiu-

maa jäätmemajanduse korraldamiseks; ühingu tegevusest tulenev kasum suunatakse tagasi

Hiiumaa jäätmemajanduse arendamiseks. OÜ Hiiumaa Prügila täidab enda nimel kokkuleppel

Hiiumaa kohaliku omavalitsuse üksustega viimaste eest KOKS § 6 lg-s 1 nimetatud üles-

andeid, sh tagab Hiiumaal tekkinud jäätmete vastuvõtmise ja jäätmete kõrvaldamise või

taaskasutamisega seotud ettevalmistustoimingute tegemise. Menetluskulude väljamõistmise

2(6)

3-12-1994

seisukohalt ei oma tähtsust, kas kohaliku omavalitsuse üksus täidab avalikku haldusülesannet

mittetulundusühingu või osaühingu vormis. Oluline on avaliku haldusülesande täitmise fakt.

OÜ Hiiumaa Prügila on koostanud vastuse kaebusele ja täitnud Tallinna Ringkonnakohtu

11.10.2012 kohtunõude. OÜ Hiiumaa Prügila väited halduskohtul pädevuse ja AS-l Eesti

Keskkonnateenused kaebeõiguse puudumise ja veolepingu kehtivuse osas olid ebaõiged. OÜ

Hiiumaa Prügila poolt kasutatud õigusabi on olnud selles osas ebaõige ja puudub igasugune

põhjus ebaõige õigusabi kulude väljamõistmiseks. AS Eesti Keskkonnateenused ei ole näinud

dokumenti, mis koostati ringkonnakohtu 11.10.2012 kohtunõude täitmiseks. Samas on põh-

just oletada, et OÜ Hiiumaa Prügila väitis selles, et käesolev vaidlus ei ole hankeasi. Kui hal-

duskohus lõpetab käesoleva haldusasja menetluse põhjusel, et allesjääv tuvastamiskaebus on

hankeasi, siis on ka selles esitatud seisukohad ebaõiged. Menetluskulude summa 1606,40

eurot on ka põhjendamatult suur. Äärmisel juhul võiks välja mõista 300 eurot.

7. Tallinna Halduskohus võttis 27.11.2012 määrusega vastu AS Eesti Keskkonnateenused

kaebusest osalise loobumise avalduse ja lõpetas haldusasja menetluse kohustamisnõude osas

(resolutsiooni p 1) ning jättis menetluskulud menetlusosaliste enda kanda (resolutsiooni p 2).

Vastustaja esitas kohtule seoses tekkinud menetluskuludega OÜ Advokaadibüroo LEXTAL

16.11.2012 arve nr 2012/10/139 summas 956,80 eurot ja 16.11.2012 arve nr 2012/10/154

summas 649,60 eurot koos kulude aruandega ning arvete tasumist tõendava konto väljavõtte-

ga. Käesoleval juhul ei ole põhjendatud kaebajalt vastustaja menetluskulude väljamõistmine.

Kuivõrd OÜ Hiiumaa Prügila täidab jäätmete vedamise korraldamisel avalik-õiguslikku üles-

annet (vt ka kohtu 24.09.2012 määruse p 1), siis tuleb menetluskulude väljamõistmisel läh-

tuda kohtupraktika seisukohast, millest tulenevalt mõistetakse haldusorgani menetluskulud

välja üksnes siis, kui vaidlus väljub tema igapäevase põhitegevuse raamidest (vt nt Riigikohtu

30.11.2010 lahendi nr 3-3-1-63-10 p 32). Kuna jäätmete vedamise korraldamine (sh riigihan-

gete korraldamine) kuulub OÜ Hiiumaa Prügila põhitegevusalasse, siis pole ka käesolev vai-

dlus väljunud OÜ Hiiumaa Prügila igapäevase põhitegevuse raamidest, mistõttu jäävad

vastustaja menetluskulud tema enda kanda.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD MÄÄRUSKAEBUSE MENETLUSES

8. OÜ Hiiumaa Prügila määruskaebuses palutakse tühistada halduskohtu määrus menet-

luskulude tema enda kanda jätmise osas ja mõista kaebajalt OÜ-le Hiiumaa Prügila välja

menetluskulud 1606,40 €.

HMS § 8 lg 1 kohaselt on haldusorgan muuhulgas halduslepinguga avaliku halduse üles-

andeid täitma volitatud asutus. OÜ Hiiumaa Prügila ei ole haldusorgan, kuna OÜ Hiiumaa

Prügila ja Hiiumaa kohalike omavalitsuse üksuste vahel ei ole sõlmitud halduslepingut. Hal-

dusmenetluse seaduses puuduvad sätted, mille alusel võiks eraõiguslikku juriidilist isikut

liigitada haldusorganiks pelgalt seetõttu, et ta täidab avalikku ülesannet. Puudub põhjus OÜ-d

Hiiumaa Prügila haldusorganiks pidada vaid seetõttu, et ta on RHS kohaselt hankija.

Isegi kui OÜ Hiiumaa Prügila oleks haldusorgan, tuleks menetluskulud mõista välja kaebajalt.

OÜ Hiiumaa Prügila põhitegevusalaks on jäätmete veo korraldamine. Käesoleva vaidluse ese-

meks oli riigihanke läbiviimise korraldamise kohustuse olemasolu ja sõlmitud veoteenuse le-

pingu kehtivus. Kohtuvaidlus väljub OÜ Hiiumaa Prügila igapäevategevuse raamidest.

AS Eesti Keskkonnateenused esitas läbinisti perspektiivitu kaebuse, millest ta osaliselt loobus

ja teises osas jättis kohus kaebuse läbi vaatamata. Samas on menetlus käesolevas asjas väl-

danud mitu kuud. AS Eesti Keskkonnateenused väljendas kaebusega soovi, et kohus sekkuks

teiste isikute majandus- ja kutsetegevusse ning kohustaks OÜ-d Hiiumaa Prügila leidma uus

3(6)

3-12-1994

lepingupartner. Kahtluse all on heausklikkus seesuguse kaebuse esitamisel. See, et läbimata

on kohustuslik kohtueelne menetlus, oleks pidanud olema koheselt välja selgitatud ja kaebus

läbivaatamata jäetud. Nii oleks välditud asjatut menetlust, mille tõttu on OÜ-l Hiiumaa Prü-

gila menetluskulud tekkinud. Isegi kui OÜ Hiiumaa Prügila oleks haldusorgan, esinevad

erandlikud asjaolud, mille tõttu tuleb menetluskulud OÜ-le Hiiumaa Prügila hüvitada täies

ulatuses.

9. AS Eesti Keskkonnateenused palub jätta määruskaebuse rahuldamata. Ebaõige on

vastustaja väide, et OÜ Hiiumaa Prügila ja Hiiumaa kohalike omavalitsuse üksuste vahel

puudub haldusleping jäätmekäitlusega seotud ülesannete täitmiseks. OÜ Hiiumaa Prügila osa-

nikeks on võrdsetes osades kõik viis Hiiumaa kohaliku omavalitsuse üksust ja OÜ Hiiumaa

Prügila põhikirja järgi on ühing kutsutud ellu Hiiumaa jäätmemajanduse korraldamiseks.

Kuna OÜ Hiiumaa Prügila ja Hiiumaa kohalike omavalitsuse üksuste vaheline kokkulepe

puudutab avaliku teenuse kasutajaid, siis on tegemist halduslepinguga HMS § 95 mõttes.

Asjaolu, et puudub kirjalik leping Hiiumaa kohaliku omavalitsuse üksuste jäätmekäitlusalaste

seadusest tulenevate ülesannete täitmise kohta, ei vabasta OÜ-d Hiiumaa Prügila haldusorga-

niks olemisega kaasnevatest kohustustest ja piirangutest. Vastupidine seisukoht tähendaks, et

haldusorgan saaks muuhulgas vabaneda menetluskulude väljamõistmise keelust üksnes

seetõttu, et ta rikub seadusest tulenevat kohustust sõlmida haldusleping kirjalikus vormis.

OÜ Hiiumaa Prügila on hankija RHS § 10 lg 1 p 6 kohaselt, mistõttu ta peab evima nimetatud

küsimustes pädevust ja kuna vaidlus ei tekkinud väljaspool OÜ Hiiumaa Prügila põhitegevust,

pidi OÜ Hiiumaa Prügila ise ennast antud vaidluses kohtus esindama. Vaidlus tekkis OÜ

Hiiumaa Prügila põhitegevusest, mistõttu puudub alus tema menetluskulude kaebajalt väl-

jamõistmiseks. OÜ Hiiumaa Prügila õigusabikulud on ka põhjendamatult suured. OÜ Hiiu-

maa Prügila väited halduskohtul pädevuse, AS-l Eesti Keskkonnateenused kaebeõiguse

puudumise ning veolepingu kehtivuse osas on ebaõiged. Puudub põhjus ebaõige õigusabi ku-

lude väljamõistmiseks (vt HKMS § 109 lg 6). Tallinna Ringkonnakohus viitab 01.11.2012

määruses suhteliselt selgelt, et OÜ Hiiumaa Prügila ja OÜ Hiiu Autotrans vaheline veole-

pingu pikendamine on tühine ega leia, et kaebus oleks pahatahtlik või põhjendamatu.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

10. HKMS § 108 lg 7 kohaselt kaebaja, kes loobub kaebusest, kannab menetluskulud. HKMS

§ 109 lg 6 kohaselt mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud.

Riigikohus on korduvalt rõhutanud, et reeglina peab kohtuasi väljuma haldusorgani igapäe-

vase põhitegevuse raamidest, et õigustada kohtumenetluses kantud haldusvälise õigusabitee-

nuse kulude väljamõistmist (vt nt 21.06.2012 otsus nr 3-3-1-26-12, p 29; 14.04.2010 otsus nr

3-3-1-99-09, p 23).

11. Vastustaja taotles menetluskulude väljamõistmist kaebajalt HKMS § 108 lg 7 alusel. Kae-

baja leidis vastuväites, et vastustaja näol on tegemist haldusorganiga ja vaidlus ei väljunud

haldusorgani igapäevase põhitegevuse raamidest, mistõttu ei tuleks kaebajalt vastustaja

menetluskulusid välja mõista. Seega tuleb tuvastada, kas OÜ Hiiumaa Prügila on haldusorgan

ja kui on, siis kas kohtuvaidlus jäi haldusorgani igapäevategevuse raamidesse.

HMS § 8 lg 1 sätestab, et haldusorgan on seadusega, selle alusel antud määrusega või haldus-

lepinguga avaliku halduse ülesandeid täitma volitatud asutus, kogu või isik. Haldusorganina

tuleb seega mõista HMS § 8 lg 1 kohaselt selliseid asutusi, kogusid või isikuid, kellel on pä-

devus mingeid haldusülesandeid täita ja selle raames otsuseid vastu võtta. Antud juhul tuleb

otsustada, kas vastustaja tegevus üleüldse seondub avaliku ülesande täitmisega. Vastustaja

4(6)

3-12-1994

osanikeks on võrdsetes osades kõik viis Hiiumaa kohaliku omavalitsuse üksust ja vastustaja

põhikirja punkti 1.3 järgi on ühing kutsutud ellu Hiiumaa jäätmemajanduse korraldamiseks;

ühingu tegevusest tulenev kasum suunatakse tagasi Hiiumaa jäätmemajanduse arendamiseks.

Vastavalt KOKS § 6 lg-le 1 on omavalitsusüksuse ülesandeks muuhulgas korraldada hea-

korda ja jäätmehooldust. Jäätmehoolduse mõiste sisustab jäätmeseaduse (JäätS) § 11, mille

kohaselt jäätmehooldus on jäätmekäitlus, järelevalve jäätmekäitluse üle ja jäätmekäitluskohta-

de järelhooldus. Jäätmekäitlus on JäätS § 13 järgi jäätmete kogumine, vedamine, taaskasu-

tamine ja kõrvaldamine, sealhulgas vahendaja või edasimüüja tegevus. Hiiumaa kohalike

omavalitsusüksuste poolt vastuvõetud jäätmekavas (tl 45 pöördel) märgitakse, et Hiiumaa

jäätmejaama tuuakse edasise mandrile veo eesmärgil tekkekohas eelsorditud segaolmejäätmed

ja liigiti kogutud jäätmed, sh ohtlikud jäätmed. Samuti ilmneb vastustaja veebilehelt, et

vastustaja võtab elanikelt ja juriidilistelt isikutelt vastu erinevaid jäätmeid. Arvestades eeltoo-

dut, leiab ringkonnakohus, et vastustaja täidab enda nimel Hiiumaa kohalike omavalitsuste

eest KOKS § 6 lg-s 1 sätestatud omavalitsuslikku haldusülesannet (jäätmehooldust).

Eesti õiguses ei ole välistatud olukord, kus avalikku ülesannet täidetakse eraõiguslikus vor-

mis. See ilmneb ka HMS § 8 lg-st 1, kus seadusandja on võimaldanud halduslepinguga avali-

ku halduse ülesandeid täitma volitada ka eraõiguslikke isikuid. Ka halduskoostöö seaduse § 3

lg 2 sätestab, et kohalik omavalitsus võib talle seadusega või selle alusel pandud haldusüles-

annet volitada juriidilist või füüsilist isikut täitma seaduse alusel antud haldusaktiga või

seaduse alusel käesolevas seaduses sätestatud tingimustel ja korras sõlmitud halduslepinguga.

Vastustaja väitel puudub tema ja Hiiumaa omavalitsusüksuste vahel kirjalik haldusleping.

Ringkonnakohus leiab, et kirjaliku halduslepingu puudumine antud asjas ei tähenda, nagu ei

täidaks vastustaja KOKS § 6 lg-s 1 sätestatud avalikke ülesandeid. Kohaliku omavalitsuse ük-

sus võib temale seadusega pandud ülesandeid täita erinevates õiguslikes vormides. KOKS §

35 lg 1 annab kohaliku omavalitsuse üksusele muu hulgas õiguse asutada teenuste osu-

tamiseks hallatavaid asutusi, olla osanik või aktsionär äriühingus, samuti asutada sihtasutusi

ja olla mittetulundusühingu liige. Ringkonnakohus rõhutab, et halduskohtumenetluses kantud

õigusabikulude väljamõistmise kontekstis (sh Riigikohtu asjakohaste lahendite sisustamisel)

ei ole määrav küsimus sellest, kas vastustajaks olevat asutust, kogu või isikut saab (või on

põhjust) tingimata pidada haldusorganiks HMS § 8 lg 1 tähenduses või mitte. Ringkonnakoh-

tu hinnangul ei tohiks kaebaja positsioon halduskohtumenetluses oleneda sellest, millises vor-

mis kohaliku omavalitsuse üksus temal lasuvaid avalik-õiguslikke kohustusi täidab. Seetõttu

on kõrgema kohtu pikaajalises praktikas väljendatud seisukohad haldusorgani õigusabikulude

vastaspoolelt väljamõistmise küsimuses kohaldatavad ka OÜ Hiiumaa Prügila suhtes.

12. Ringkonnakohus ei nõustu vastustaja väitega, et vaidlus väljus tema igapäevategevuse

raamidest. OÜ Hiiumaa Prügila põhitegevusalaks on jäätmeveo korraldamine. Vaidlus puudu-

tas asjaolu, kas vastustaja sõlmitud leping olmejäätmete vedamiseks Hiiumaa jäätmejaamast

Tallinna prügilasse on kehtiv või rikuti lepingu pikendamisega riigihangete seaduses

kehtestatud reegleid. Vaidlus on tekkinud valdkonnas, milles vastustaja igapäevaselt tegutseb

ja millega peab ta seetõttu ka kursis olema.

13. Neil põhjendustel jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata ja Tallinna Haldus-

kohtu määruse vaidlustatud osas muutmata.

Virgo Saarmets

Silvia Truman

Lilianne Aasma

5(6)

3-12-1994

6(6)