2-09-39252/31 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja

Kohtukoosseis Kohtunik Fred Fisker

Määruse tegemise aeg ja koht

21.12.2012.a, Tallinn

Tsiviilasja number 2-09-39252 Tsiviilasi

OS(S ) hagi D OÜ vastu töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamiseks, saamata jäänud töötasu, kasutamata jäänud puhkuse eest hüvitise ja lõpparve kinnipidamise eest keskmise palga saamiseks ja hüvitise saamiseks Menetlustoiming Kompromissi kinnitamine ja asjas menetluse lõpetamine Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: O S (isikukood XXX, elukoht XXX); Hageja volitatud esindaja: V S (XXX); Kostja: D OÜ (registrikood XXX, asukoht XXX); Kostja lepingulised esindajad: vandeadvokaat Andres Aavik (Aavik & Partnerid Advokaadibüroo Tuukri 19, 10152 Tallinn; e-post: Andres.aavik@aaviklaw.ee ) ja Andrei Bulgakov (epost: a.bulgakov@blrt.ee ).

RESOLUTSIOON

1. Kinnitada OS(hageja) ja D OÜ (kostja), koos nimetatuna pooled, vahel sõlmitud kompromiss alljärgnevas: 1.1 Pooled loobuvad käesolevas tsiviilasjas teineteise suhtes esitatud nõuetest. 1.2 Hageja O S nõustub, et 01.03.2006.a. dateeritud laenuleping hageja ja kostja vahel on tühine, millest tulenevalt kostja D OÜ ei ole kohustatud hagejale O S 9 (üheksa) miljonit krooni (575 204,84 eurot) laenu andma, kuna laenusuhet ei ole poolte vahel kunagi eksisteerinud. 2. Menetluskulud jäävad poolte endi kanda. 3. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-09-39252. 4. Toimetada käesoleva kohtumääruse ärakiri menetlusosalistele kätte. Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale ei saa edasi kaevata. Määrus jõustub selle pooltele kättetoimetamisest.

MENETLUSE KÄIK

Harju Maakohtu menetluses on OS(S ) hagi D OÜ vastu töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamiseks, saamata jäänud töötasu, kasutamata jäänud puhkuse eest hüvitise ja lõpparve kinnipidamise eest keskmise palga saamiseks ja hüvitise saamiseks.

19.12.2012.a. edastas kostja esindaja Harju Maakohtule kompromissi, mille kohaselt pooled loobuvad tsiviilasjas teineteise suhtes esitatud nõuetest, hageja O S nõustub, et 01.03.2006.a. dateeritud laenuleping hageja ja kostja vahel on tühine, millest tulenevalt kostja D OÜ ei ole kohustatud hagejale O S 9 miljonit krooni laenu andma, kuna laenusuhet ei ole poolte vahel kunagi eksisteerinud, menetluskulud kannavad pooled ise, poole loobuvad määruskaebuse esitamise õigusest.

Hageja kinnitas 20.12.2012.a. e-kirjas kohtule, et nõustub esitatud kompromissettepanekuga. Pooled kinnitasid, et nad on teadlikud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-s 432 sätestatud kompromissiga menetluse lõpetamise tagajärgedest.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED JA KOHALDATAV SEADUS

TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga.

TsMS § 428 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS § 430 lõikele 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Tulenevalt TsMS § 430 lõikest 7 võib kompromiss olla tingimuslik.

Kohus asub seisukohale, et kohtule esitatud kompromiss vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Seega kuulub kohtule esitatud kompromiss kinnitamisele ja menetlus asjas lõpetamisele.

Kohus selgitab menetlusosalistele, et kooskõlas TsMS § 430 lõikega 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. TsMS §-st 432 tulenevalt, ei saa hageja menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lõikes 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub.

Kui kostja vabatahtlikult käesoleva määrusega kinnitatud kompromissi ei täida, kuulub käesolevast jõustunud kohtumäärusest tulenev nõue täitmisele täitemenetluse seadustiku alusel (TMS § 2 lg 1 p 1).

TsMS § 168 lg 3 sätestab, et kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokkuleppinud teisiti. Pooled on kokkuleppinud, et menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

TsMS § 661 lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada. Pooled on kokkuleppinud määruskaebuse esitamise õiguse välistamises.

Fred Fisker kohtunik