2-10-61695/59 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kersti Kerstna-Vaks, Andra Pärsimägi, Üllar Roostoja

Otsuse tegemise aeg ja koht

21. detsember 2012 Tartu

Tsiviilasja number

2-10-61695

Tsiviilasi

Ahtme Maantee 55 KÜ hagi Aliisi Lokotari vastu

võlgnevuse 247,89 eurot väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

apellatsioonikohtus

348,71 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 23. aprilli 2012 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Aliisi Lokotari apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Apellant (kostja) – Aliisi Lokotar (ik: 46910152212),

esindaja Julia Palumets

Vastustaja (hageja) – Ahtme Maantee 55 KÜ (rk: 80050354)

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Viru Maakohtu 23. aprilli 2012 otsus

osaliselt,

s.o

kostjalt

hageja

kasuks

247,51

euro

võlgnevuse, alates 08.12.2010 väljamõistetud viivise ja

menetluskulude väljamõistmise osas.

2. Teha tühistatud osas uus otsus, millega mõista kostjalt

hageja

kasuks

välja

176,25

eurot

võlgnevuse,

võlgnevuselt 176,25 eurot viivise protsendina 0,07%

päevas alates 08.12.2010 kuni põhinõude täitmiseni ja

147,31 eurot menetluskulude katteks.

3. Rahuldada Aliisi Lokotari apellatsioonkaebus osaliselt.

4. Lugeda kohtuotsuse resolutsioon tervikuna sõnastatuks

järgmiselt:

„Rahuldada hagi osaliselt ja välja mõista Aliisi Lokotarilt

Korteriühistu Ahtme Maantee 55 kasuks 176 (ükssada

seitsekümmend kuus) eurot ja 25 senti võlgnevuse katteks

ja võlgnevuselt 176,25 euro viivise protsendina 0,07%

päevas alates 08.12.2010 kuni põhinõude täitmiseni.

Välja mõista Aliisi Lokotarilt Korteriühistu Ahtme

Maantee 55 kasuks 147 (ükssada nelikümmend seitse)

eurot

ja

senti

menetluskulude

katteks

ning

meentluskuludelt 147,31 eurot viivis VÕS § 113 lg 1 teises

lauses ettenähtud ulatuses alates kohtuotsuse jõustumisest

kuni nõude täitmiseni.“

Menetluskulude jaotus

Jätta

ringkonnakohtu

menetluskuludest

28,79%

Korteriühistu Ahtme maantee 55 kanda ja 71,21% Aliisi

Lokotari kanda.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30

päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest.

Hagimenetluses

Riigikohtus

võib

menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada

üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole

sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta

esitama

tähtaja

kestel

kassatsioonkaebuse.

Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. Ahtme maantee 55 KÜ esitas 08.12.2010 maakohtule Aliisi Lokotari vastu hagi

põhivõlgnevuse 30.11.2010 seisuga 3878,62 krooni (247,89 eurot), viivise 30.11.2010 seisuga

497,03 krooni (31,77 eurot) ning viivise 0,07% põhinõudest päevas alates 01.12.2010 kuni

kohtuotsuse tegemiseni kindla summana ja edasi TsMS § 367 alusel kuni põhinõude

täitmiseni väljamõistmiseks. Menetluse käigus vähendas hageja põhinõuet 247,51 euroni.

Võlgnevus on tekkinud perioodil 01.08.2010 kuni 01.12.2010. Hageja loobus viivisenõudest

kuni hagi esitamiseni ja palus viivist arvestada alates 01.12.2010.

Hagiavalduse kohaselt on kostja Kohtla-Järvel Ahtme mnt 55 majas korteriomandite nr XXX

omanik. Kostja ei ole tasunud talle hageja poolt esitatud arveid nõuetekohaselt ning tekkinud

võlgnevus, millele lisandub viivis, tuleb kostjalt juhindudes korteriühistu põhikirja p-de 3.2.1,

3.2.6, 3.2.7, 3.2.8, 3.3, korteriühistuseaduse (KÜS) § 7 lg 4; § 13 lg 4; § 151 lg 1 ja

korteriomandiseaduse (KOS) § 13 lg 1 sätetest välja mõista. Korteriühistu juhatuse liige on

korduvalt suhelnud kostjaga võlgnevuse suuruse osas, andnud võla tasumiseks tähtaegu ning

edastanud suulisi ja kirjalikke meeldetuletusi. Kostja tasub arveid äärmiselt ebaregulaarselt,

kandes aeg-ajalt hageja arvele väikeseid summasid. Hageja on esitanud kostjale igakuiselt

arved, arvestades korteriomandi suurust ja tarbitud teenuseid. Arvetes on kirjas osutatud

teenused, tariifid ning tasumisele kuuluvad summad.

Hageja märkis, et kostja väited põhinevad asjaolul, et 2006 – 2009 on ta tasunud ja hageja on

arvestanud talle tasu rohkem, kui tegelikult tasumisele kuulus. Kostja väide eelnevate

perioodide ülemaksetest ei ole asjakohane, kuna see ei hõlma vaidlusalust perioodi (01.08.-

01.12.2010) ning kostja ei ole esitanud sellekohast vastuhagi. Väide on ka põhjendamatu.

2. Kostja hagi ei tunnistanud. Kostja väitis, et hageja ei ole esitanud arusaadavalt tarbitud

teenuste nimetusi ja koguseid, näidatud ei ole teenuste arvestuse ja võlgnevuse tekkimise

alust. Arvetes on arvestatud viivist viivise pealt ja vee arvestus on toimunud juhatuse

äranägemise järgi. Korteriühistu juhatuse liige ei ole olnud nõus kostjale selgitama arvetel

toodud nõuete alust. Kirjalikke meeldetuletusi ei ole kostja saanud. Kuna põhinõue on

tõendamata, siis ei ole alust ka viivisenõudel. Hageja raamatupidamist ei ole korraldatud

vastavalt heale raamatupidamistavale ja arved on vormistatud ebakorrektselt.

Oma lõplikus seisukohas kostja kinnitas, et ei ole hagejale võlgu. Põhinõue on põhjendamata,

see on kunstlikult tekitatud, kuna hageja seaduslikul esindajal on isiklik vaen kostja vastu.

Kostjalt on nõutud arvete tasumist enne, kui arved sissenõutavaks muutusid. Arvete tasumise

nõue ja hagi kohtusse andmine toimusid samal päeval. Kostja on ühte arvet, nr 834, tasunud

kaks korda, see on arvestatud arve nr 1034 sisse. Arvest nr 835 on välja jäetud vee eest

tasumine, kuna kostja ei ole nõus märgitud näitude ja korrigeeritud summadega. Arved nr 935

ja 1035 on makstud ühe maksekorraldusega.

MAAKOHTU LAHEND

3. Viru Maakohus rahuldas 23. aprilli 2012 otsusega hagi lihtmenetluses ja mõistis välja

A. Lokotarilt Ahtme mnt 55 KÜ kasuks põhivõlgnevuse 247,51 eurot ning viivise alates

8. detsembrist 2010. a 0,07% päevas kuni põhinõude täitmiseni.

Maakohus mõistis TsMS § 162 lg 1 alusel kostjalt välja hageja menetluskulud summas

311,42 eurot (sh riigilõiv 63,91 eurot ja õigusabikulu 247,51 eurot) ning viivise

menetluskuludelt alates kohtuotsuse jõustumisest kuni nõude täitmiseni võlaõigusseaduse

(VÕS) § 113 lg-s 1 sätestatud määras. Kostja menetluskulud jättis kohus kostja enda kanda.

15. mail 2012 täiendas maakohus 23. aprilli 2012 kohtuotsust kirjeldava ja põhjendava osaga.

Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt on Ahtme mnt 55 korterite nr 34 ja 35 omanik kostja, kes

on korteriühistu liige. Korteriühistu põhikirja p-de 3.2.1, 3.2.6, 3.2.7, 3.2.8 ja 3.3 järgi on

ühistu liige kohustatud täitma ühistu põhikirja, üldkoosoleku ja juhatuse otsuseid, sealhulgas

tasuma jooksvate ja planeeritavate kulude katteks sihtotstarbelisi makseid. KÜS § 13 lg 4

kohaselt on korteriühistu otsused elamu majandamise ja säilitamiseks vajalike toimingute

ning majandamiskulude kandmise kohta kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslikud.

Kooskõlas korteriühistuseadusega ja korteriühistu põhikirjaga on korteriomanik kohustatud

lisaks majanduskuludele tasuma temale korteriühistu kaudu osutatavate teenuste:

veevarustuse, kanalisatsiooniteenuse, prügiveo ja soojavarustuse eest. Teenuste lepingud

korteriühistu ja teenuste osutajate vahel on kohtutoimikule lisatud.

Hageja on esitanud kostjale, arvestades tema mõttelise osa suurust ühises asjas ja

korteriomandi reaalosa suurust, igakuiselt arved. Arved on lisatud kohtumenetluse käigus

kohtutoimikusse (I kd tl 59-152), koos hagiga olid esitatud vaid korteriühistu

raamatupidamise programmist väljatrükid arveldustega, milles võla jääk oli toodud välja

põhivõla ja viivise osas kokkuliidetuna ühiseks summaks (I kd tl 20, 21).

Kostja on esitanud kohtule hageja arvete alusel Data Service OÜ poolt tehtud analüüsi, mida

on analüüsis nimetatud sõltumatu ekspertiisi tulemuseks. Kostja nimetab analüüsi kord

ekspertiisianalüüsiks, kord spetsialisti arvamuseks. Kohus leidis, et kui see analüüs on

sõltumatu ekspertiisi tulemus, siis ekspertiisiakti ei ole kohtule esitatud. Kostja ütleb, et

hageja taastatud arved ei ole usaldusväärsed, kuid ei ole kohtule esitanud arveid, mis temale

on saadetud ja mis võiksid olla usaldusväärsed. Kostja ütles kohtuistungil, et tal on hagejaga

erinevad arved, kuid keeldus neid arveid kohtule esitamast. Seega puudub kohtul hageja ja

kostja arvete kõrvutamise võimalus ning kohus saab kostja võla kindlakstegemisel lähtuda

nendest hageja raamatupidamisprogrammi alusel koostatud võla arveldustest (I kd tl 20, 21),

mis kohtule on esitatud. Kuna hageja loobus viivisenõudest, siis võlasumma 3878,62 krooni

ehk 247,89 eurot kujuneb liites korteri nr XXX võla jäägi ja korteri nr XXX võla jäägi (I kd

lk 20-22), arvestades sellest maha esialgselt hagis nõutud viivise (2944,01 + 1431,64 =

4375,65; 4375,65 – 497,03 = 3878,62 krooni, st 247,89 eurot). Kuna esitatud

koondarveldused (I kd tl 20, 21) on tehtud raamatupidamisprogrammi kasutades, võttes

aluseks hageja arved kostjale, siis juhul, kui programm ei olnud õige (nagu väidab kostja),

oleks tulnud sellega mittenõustunud menetlusosalisel tellida ekspertiis programmi õigsuse

väljaselgitamiseks. Data Service OÜ on teinud analüüsi ja võrrelnud kohtule esitatud hageja

arveid nende arvetega, mis kostjale on esitatud. Kohus ei saa seda analüüsi tõendina hinnata,

sest kohtule ei ole esitatud võrdlusmaterjali, mis esitati analüüsi tegijale. Kostja esitas arved,

mis hageja poolt olevat temale esitatud ja mis olevat erinevad nendest arvetest, mis olid

hageja raamatupidamisprogrammist taasesitatavad, ainult Data Service OÜ-le. Hageja ei

säilitanud arveid paberkandjal, vaid ainult raamatupidamisprogrammis.

Kostja viitab erinevatele vigadele hageja poolt kohtule esitatud arvetes. Millised vead on või

ei ole tehtud kostjale esitatud arvetes, seda kohus ei tea, sest kostja keeldus neid arveid

esitamast. Hageja selgitas kostjale, et arvetes vigu ei ole ja et kostja tasutud summad

arvestatakse tuginedes korteriühistu juhatuse 23.03.2007 otsusele põhivõla katteks alles

viimases järjekorras. Hageja kustutas kostja võlgasid alates ajaliselt vanematest võlgadest

ning viiviselt viivist ei ole arvestatud. VÕS § 88 lg 9 sätestab, et võlgnik ei või võlausaldaja

nõusolekuta määrata kohustuse täitmiseks käesoleva paragrahvi lõikes 8 sätestatust erinevat

järjekorda. VÕS § 88 lg 8 sätestab, et kui võlgnik peab lisaks rahalisele põhikohustusele

tasuma kulutusi ja intressi, loetakse, et täitmine on toimunud esmalt kulutuste, seejärel juba

sissenõutavaks muutunud intressi ning lõpuks põhikohustuse katteks. Korteriühistu juhatuse

23.03.2007 otsuse (II kd tl 66) kohaselt korteriühistu raamatupidamisel tuleb „arvestada

esmalt tasutuks arvestatud viivised, seejärel eelnevatel perioodidel tehtud ja lõpuks jooksvad

arvestused.“ Raamatupidamisprogrammi alusel, mille ekspert kohus ei saa olla, ongi kostja

makseid selliselt arvestatud. Kostja on arveid tasunud ebakorrapäraselt ja arvetel

mittenäidatud summades, mistõttu võlaarvestus ja sellest arusaamine on muutunud kostjale

keeruliseks. Mõnda arvet on ta tasunud mitmel korral ning seda ta ise ka tunnistab (II kd

tl 41-42). Kostja ei ole esitanud vastuhagi, mille kohaselt saaks kostja poolt hagejale

enammakstud summasid temale esitatud nõudega tasaarvestada tuginedes VÕS § 197 lg-le 1.

Hageja loobus esialgselt esitatud viivisenõudest, kuid soovis, et viivist arvestataks alates hagi

kohtusse esitamisest kuni põhinõude täitmiseni. Kohus leidis, et nõue on kooskõlas TsMS

§-ga 367 ja KÜS § 7 lg-ga 4. Kohus märkis, et tuginedes korteriühistu põhikirja p-le 3.2.7

tuleb viivise arvestamisel lähtuda sellest, et arve tasumise tähtaeg ei ole mitte iga kuu

20. kuupäev nagu on kirjas arvetel, vaid 25. kuupäev nagu on kirjas korteriühistu põhikirjas.

ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. A. Lokotar esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Viru Maakohtu 23. aprilli 2012 otsuse

ja 15. mai 2012 täiendava otsuse tühistamist ning uue otsuse tegemist, millega jätta hagi

rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt:

1) esitas kostja oma väidete tõendamiseks Data Service OÜ analüüsi aruande, kostjale

esitatud arvete koopiad (kd I lk 177, 205 (kr 34), 178, 203 (kr 35)) ja 1. detsembriks 2010

maksete sooritamise maksekorralduste koopiad.

Kostja tõendas, et hagis esitatud põhinõue 30.11.2010 seisuga 247,89 eurot (3878,62 krooni)

on makstud. Kohus jättis arvestamata kostja poolt 01.12.2010 hageja pangakontole tasutud

190,93 eurot (2987,44 krooni, II kd tl 43, 44, 47). Kohus jättis kohaldamata VÕS § 88 lg 1 ja

kohaldas põhjendamatult VÕS § 88 lg-t 8. Riigikohus on märkinud (3-2-1-174-11), et juhul

kui ei ole määratud, mis kuude eest summad tasutud on, siis loetakse VÕS § 88 lg 8 kohaselt

täitmine toimunuks esmalt kulutuste, seejärel juba sissenõutavaks muutunud intressi ning

lõpuks põhikohustuse katteks. Kostja määras maksekorralduse selgituse lahtris, millise

kohustuse ta täidab. Korteriühistu juhatuse 23.03.2007 otsus, mille järgi laekunud rahast

kustutatakse esmalt viivis, on vastuolus mittetulunduseühingute seaduse (MTÜS) § 1 p-ga 1,

kuna selline arvestus on varjatud tulu saamine. Hageja ei ole tõendanud lähtuvalt MTÜS § 1

p-st 2 vajadust saada tulu viivise näol põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks. Pärast

korteriühistu juhatuse poolt 23.03.2007 vastu võetud otsust hakati ühistu liikmetele arvestama

viivist (I kd lk 166, 167), kuigi korteriühistu liikmete üldkoosolek kinnitas nimetatud viivise

08.11.2007. Kirjeldatud olukorda tõendab ka 04.12.2007 registrisse laekunud uus põhikiri.

Lähtuvalt dokumentide kronoloogiast selgub, et viivise arvestamine võib toimuda alates

jaanuarist 2008. Kirjeldatud fakt on seadusega vastuolus ning võetud viivis on hageja varjatud

kasu. Hageja esitatud arved I kd lk 179, 180, 139, 92 sisaldavad lahtrit „eelmise perioodi

viivised“. Kostjale esitatud arvetes (originaalarved) I kd lk 177, 178, 203, 205 nimetatud

lahtrit pole, samuti on erinevad tasumisele kuuluvad summad (139 vs 203, 92 vs 205). Hageja

taastatud arved sisaldavad kahtlaseid viivisesummasid.

Hagi on esitatud tarbimata teenuse osas, nimelt veetarbimine oli null (I kd lk 68, 69, 70, 71,

73, 75, 76, 115, 116, 117, 118, 120, 122, 123, 150). Vastavalt korteriühistu 08.11.2006

üldkoosoleku otsusele peab arvestuse korrigeerimine toimuma valemi alusel – 4 (inim) x 4,5

(külm vesi) + 4 (inim) x 3 (soe vesi). Korrigeerimise lahtris ei tohi esineda korrigeeritud soe

vesi, korrigeeritakse vaid külma vett.

Kostja

soovis

Data

Service

OÜ

analüüsiga

tõendada

oma

väidet,

et

hageja

raamatupidamisprogrammiga taastatud arved on ebakorrektsed. Analüüsi näol esitas kostja

kohtule süstematiseeritud vastuväite. Analüüs tõestas, et hageja esitatud raamatupidamise

tõend (I kd lk 186) ei sisalda kõiki korrigeerimisele kuuluvaid summasid. Analüüsi tabelid

(I kd lk 209) näitavad summad, mis kuuluvad tagastamisele (5329,91 krooni ehk

340,65 eurot), kuid hageja tagastab vaid 4590,76 krooni ehk 293,41 eurot). Apellant viitab

siinkohal ka raamatupidamise seaduse § 4 p 1, 2, 3 nõuetele raamatupidamise korraldamisel;

2) sisaldavad hageja esitatud tõendid I kd lk 166, 20 (kr 35) ja I kd tl 167, 21 (kr 34) lahtris

„summa + viivis“ seisuga 09.05.2009 vasturääkivaid andmeid. Vastavalt esimesele tõendile

on kostjal tehtud ettemaks mõlema korteri osas, teisele on aga märgitud teadmata summad.

Kohtuotsuse tegemisel kohus kasutas nimetatud kahtlaseid tõendeid.

Kohus kasutas hageja 08.11.2007 ja 08.11.2008 üldkoosolekute protokolle, millel puuduvad

koosolekul osalenud liikmete nimekirjad vastavalt MTÜS § 21 lg-le 6.

Hageja seadusliku esindaja volitused olid lõppenud, kuid kohus jättis TsÜS § 34 lg 1 ja § 125

lg 2 p 12 ning MTÜS § 28 lg 11 kohaldamata. MTÜS § 28 lg 11 näeb ette, et juhatuse liige

valitakse tähtajaliselt kuni kolmeks aastaks, kui põhikirjas ei ole ette nähtud muud tähtaega.

Hageja põhikirja p 7.1 järgi valitakse juhatus üldkoosoleku poolt kaheks aastaks. MTÜS § 28

lg 11 kohaselt tuleb registrisse kantud juhatuse liikme ametiaja pikendamise otsus esitada

viivitamata registripidajale. Vastavat otsust ega registri märget ei ole hageja kohtule esitanud;

3) märgib kohus, et kostja keeldus kohtule arveid esitamast. Kostja keeldus selgesõnaliselt

vaid vastuhagi esitamisest. Kohus ei ole menetluse käigus osundanud, et esitatud tõendid

oleksid ebapiisavad või et kostja peab esitama kõik tema käes olevad arved. Kohus ei

analüüsinud kõiki tõendeid. Kohus leidis põhjendamatult, et kostja esitatud TsMS § 230

mõistes tõend – Data Service OÜ analüüs – tuleb jätta arvestamata, kuna kohtule ei esitatud

võrdlusmaterjali, mis esitati analüüsi tegijale. Kostja on korduvalt esitanud kohtule arvete

erinevuse näited (I kd lk 177 vs 179, 178 vs 180), mida kinnitas ka Data Service OÜ analüüs.

Kohus on leidnud, et hageja taastatud arved on usaldusväärsem tõend kui kostja esitatud

originaalarved ja Data Service OÜ analüüs.

Kohus tugines hageja selgitustele kostjale, et hageja lähtub korteriühistu juhatuse 23.03.2007

otsusest ning kostja on tasunud arveid ebakorrapäraselt ja arvetes mittenäidatud summades,

mistõttu võlaarvestus ning sellest arusaamine on muutunud keeruliseks. Kui kostja tahab

tõestada vastupidist või saada taasarvestust, peab ta esitama vastuhagi. Kohtuotsusest ei nähtu

kaalutlusi, mille tulemusena kohus nõustus hagejaga.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

5. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus on põhjendatud osaliselt. Viru Maakohtu

23. aprilli 2012 otsus tuleb tühistada kostjalt 247,51 euro võlgnevuse ja viivise ning

menetluskulude väljamõistmise osas.

Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega rahuldab hagi osaliselt ning mõistab

kostjalt hageja kasuks välja võlgnevuse 176,25 eurot, võlgnevuselt 176,25 eurot alates

08.12.2010 viivise 0,07% päevas kuni põhinõude täitmiseni ja menetluskulude katteks kostjalt

hageja kasuks 147,31 eurot.

6. Maakohus menetles vaidlusalust hagi lihtsustatud korras TsMS § 405 järgi. Sellise hagi

menetlemisel võis kohus TsMS § 405 lg 1 p 9 järgi teha otsuse kirjeldava ja põhjendava osata.

Vastavalt TsMS § 448 lg-le 41 kirjeldava või põhjendava osata tehtud otsust täiendab kohus

puuduva osaga, kui menetlusosaline teatab apellatsioonitähtaja jooksul maakohtule soovist

esitada otsuse peale apellatsioonkaebus.

Käesolevas asjas teatas kostja maakohtule apellatsioonkaebuse esitamise soovist ning kohus

täiendas 23.04.2012 otsust kirjeldava ja põhjendava osaga. Kuivõrd täiendav otsus on TsMS §

448 lg 5 kohaselt täiendatava otsuse osa, siis on tegemist ühe otsusega ning sellele peab olema

üks kuupäev. Sellest tulenevalt peab ka täiendav otsus kandma 23.04.2012 kuupäeva ning

maakohus on ebaõigesti märkinud täiendavale otsusele teise kuupäeva, s.o 15.05.2012.

Edasikaebamise

kuupäev

hakkab

sellisel

juhul

kulgema

alates

tervikotsuse

kättetoimetamisest.

7. Põhjendatud on apellandi seisukoht, et maakohtu otsus ei vasta TsMS § 442 lg-s 8 esitatud

nõuetele, kuna kohus ei ole hinnanud kostja esitatud tõendeid ega ole põhjendanud, miks ta ei

arvesta kostja esitatud faktiliste väidetega.

Hageja nõudis kostjalt tasumata majandamiskulude ja osutatud teenuste eest võlgnevuse

247,52 euro väljamõistmist perioodi 01.08.2010 kuni 01.12.2010 eest. 19.12.2011

menetlusdokumendis (II kd, t.l 64) märkis hageja, et võlgnevus tekkis ajavahemikul august

2010 kuni november 2010 ja nõude esitamisel on hageja sellest lähtunud. 05.05.2011

kohtuistungil on hageja samuti kinnitanud, et kostja võlg tekkis alates augustist 2010.

Pooled ei vaidle, et nimetatud perioodi kohta on hageja esitanud kostjale arved nr 734, nr 834,

nr 934 ja nr 1034 korteri XXX kohta (I kd, t.l 102-105) ning arved nr 735, nr 835, nr 935 ja nr

1035 korteri nr XXX kohta (I kd, t.l 149-152).

18.10.2011 kohtuistungil (II kd, t.l 26) kinnitas hageja, et ta ei nõua kostjalt viiviseid kuni

hagi esitamiseni, s.o kuni 08.12.2010. Lisaks kinnitas hageja 15.11.2011 menetlusdokumendis

(II kd, t.l 53), et kostja on kohustused ajavahemikul 2006-2009 täitnud.

2010 augusti arves nr 734 on hageja märkinud kostja eelmiste perioodide võlgnevuseks

800,44 krooni (I kd, t.l 102) ning 2010 augusti arves nr 735 on hageja märkinud kostja

eelmiste perioodide võlgnevuseks 1551,66 krooni (I kd, t.l 149). 18.10.2011 kohtuistungil (II

kd, t.l 27 ja 27 pöördel) on kostja vaidlustanud eelmiste perioodide võlgnevuse ja väitnud, et

hageja ei ole tõendanud eelmiste perioodide võlgnevust. Kuivõrd hageja esitatud arveldustest

(I kd, t.l 166-167) nähtuvalt oli kostjal võlgnevus juba 01.12.2006 seisuga ning vaatamata

kostja vastuväitele ei ole hageja esitanud tõendeid võlgnevuse kujunemise kohta enne

01.12.2006, siis on hageja jätnud tõendamata arvetel nr 734 ja 735 märgitud eelmiste

perioodide võlgnevuse ning seda ei saa kostjalt perioodi eest 2010 august kuni 2010

detsember võlgnevusse arvestada. Ringkonnakohus märgib, et hageja seisukohad on

menetluse kestel olnud selles osas vastuolulised. Hageja esitatud arvetest nähtuvalt esines

kostjal eelmiste perioodide võlgnevus ka 2010 alguses, samas on hageja kinnitanud, et

perioodi eest 2006-2009 on kostja kohustused täidetud. Eelneva alusel märgib

ringkonnakohus kokkuvõtvalt, et hageja ei ole tõendanud kostja eelmiste perioodide

võlgnevust seisuga 01.08.2010.

Arve nr 734 järgi on kostja kohustatud tasuma hagejale 210,73 krooni, arve nr 834 järgi

256,79 krooni, arve nr 934 järgi 267,90 krooni ja arve nr 1034 järgi 304,32 krooni ning lisaks

sihtvahendite eest 630,28 krooni, kokku 1670,02 krooni (I kd, t.l 102-105). Arve nr 735 järgi

on kostja kohustatud tasuma hagejale 826,73 krooni, arve nr 835 järgi 1891,50 krooni, arve nr

935 järgi 1146,52 krooni ja arve nr 1035 järgi – 65,20 krooni ning lisaks sihtvahendite eest

1222,89 krooni, kokku 5022,44 krooni. Korterite nr XXX ja nr XXX arvete järgi kokku oli

kostjal kohustus tasuda hagejale majandamiskulude ja osutatud teenuste eest 6692,46 krooni.

Ringkonnakohus märgib siinjuures, et sihtvahendite eest tasumise kohustusele ei ole kostja

vastuväiteid esitanud ning ringkonnakohtule 12.12.2012 esitatud hageja täiendava selgituse

kohaselt tuleneb nimetatud kohustus hageja üldkoosoleku 28.06.2010 otsusest.

Kostja esitas 15.11.2011 (II kd, t.l 41-42) vastuväite perioodi august kuni detsember 2010

võlgnevusele ja põhjendas seda sellega, et ta on nimetatud ajavahemiku eest arved tasunud.

Kostja esitatud maksekorraldustest (II kd, t.l 43-48) nähtub, et kostja on tasunud hagejale

vaidlusalusel

perioodil

esitatud

arvete

eest

kokku

3934,75

krooni.

Nimetatud

maksekorralduste selgitustest nähtub, milliste arvete ja kuude eest ta võlgnevuse tasus, s.o

vaidlusaluse perioodi eest. Seetõttu ei ole hageja seisukoht VÕS § 88 lg 6 osas (II kd, t.l 53)

asjakohane. Kuna hageja ei nõudnud kostjalt viivist hagiavalduse esitamise aja eest, siis ei ole

asjakohane ka hageja viide VÕS § 88 lg-le 8. Nagu ringkonnakohus eelnevalt märkis, ei ole

hageja tõendanud kostja eelmiste perioodide võlgnevust seisuga 01.08.2010 ning seetõttu ei

saanud hageja arvestada kostja poolt tasutud summasid (II kd, t.l 43-48) ka eelneva perioodi

katteks.

Kostja on tasunud perioodi august kuni detsember 2010 eest 3934,75 krooni, hageja esitatud

arvete järgi pidi ta tasuma 6692,46 krooni. Seega on kostja tasunud vähem 2757,71 krooni

ehk 176,25 eurot. Nimetatud võlgnevus 176,25 eurot tuleb kostjalt välja mõista ning seetõttu

maakohtu otsus, millega mõisteti kostjalt välja 247,51 eurot, tühistada. Ringkonnakohus

märgib, et maakohus on 247,51 euro väljamõistmisel jätnud põhjendamatult arvestamata nii

hageja esitatud arved kui kostja maksekorraldused vaidlusaluse perioodi kohta.

Kostja seisukoht, et 3934,75 krooni tasumisega on ta võlgnevuse hageja ees likvideerinud, ei

ole kooskõlas asjas esitatud tõenditega. 2010 novembri arves nr 1035 (I kd, t.l 152) on hageja

korrigeerinud 2010 septembri arves nr 835 (I kd, t.l 150) märgitud vee näitusid kooskõlas

hageja üldkoosolekul 08.11.2006 vastuvõetud vee koguse jaotamise juhendiga (I kd, t.l 25).

Ringkonnakohus nõustub siinjuures hageja vastavate põhjendustega. Muus osas ei ole kostja

vaidlusaluse perioodil esitatud arvete ebaõigsuse kohta tõendeid ega vastuväiteid esitanud.

Ringkonnakohus jätab tähelepanuta need apellandi väited, mis on esitatud perioodi kohta enne

01.08.2010.

Hageja viivisenõue tuleneb KÜS § 7 lg-st 4 ja TsMS §-st 367 ning maakohus on põhjendatult

mõistnud kostjalt välja viivise alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni. Kuna kostja

võlgnetav põhinõue on 176,25 eurot, siis viivist tuleb arvestada nimetatud summalt.

Maakohtu otsuse resolutsiooni p-s 1.2 on jäänud põhinõude summa, millelt viivis välja

mõisteti, märkimata. Apellandi väide, et viivise nõudmine on hageja poolt põhjendamatu tulu

saamine, ei ole kooskõlas seadusega.

8. Advokaat M. Kiire volitused hageja nimel hagi esitama ja hagejat kohtus esindama

tulenesid korteriühistu juhatuse liikme L. Fjodorova poolt 15.11.2010 antud volikirjast (I kd,

t.l 36).

Iseenesest õige on apellandi see seisukoht, et korteriühistu põhikirja p 7.1 järgi valitakse

ühistu juhatus üldkoosoleku poolt kaheks aastaks ning tsiviilasja materjalides puuduvad

dokumendid, millest nähtuksid korteriühistu juhatuse liikme L. Fjodorova volitused

15.11.2010.

Ringkonnakohus tegi 06.12.2012 hagejale järelepärimise ning saadud vastuse kohaselt

tulenesid L. Fjodorova juhatuse liikme volitused korteriühistu 28.06.2010 ja 28.06.2011

üldkoosolekute otsustest (vastusele lisatud üldkoosolekute protokollid ja kvoorumilehed),

millega kinnitati korteriühistu 2009. a ja 2010. a majandusaasta aruanded ning võeti vastu

2010 ja 2011 majandustegevuse aastakavad.

Riigikohus on 08.10.2008 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-65-08 asunud seisukohale, et

erandlikult tuleb kõne alla ka mõne muu osanike otsuse lugemine juhatuse ametiaja

pikendamise otsuseks, kui sellega on sisuliselt tunnustatud isikut juhatuse liikmena ja kui see

otsus vastab formaalselt juhatuse liikme nimetamise otsuse nõuetele (kvooruminõuete osas).

Üheks selliseks otsuseks võib olla osaühingu juhatuse koostatud ja osanikele esitatud

majandusaasta aruande kinnitamine.

Ringkonnakohus leiab, et eelnimetatud Riigikohtu lahendis väljendatud seisukoht on

kohaldatav ka korteriühistu suhtes.

Korteriühistu põhikirja p 7.2.10 kohaselt üldkoosoleku pädevusse kuulub majandustegevuse

aastakava vastuvõtmine ja majandustegevuse aastaaruande kinnitamine ning põhikirja p-st

7.3.6 tulenevalt esitab juhatus üldkoosolekule kinnitamiseks majandusaasta aruande ja

majandustegevuse aastakava.

Korteriühistu 28.06.2010 ja 28.06.2011 üldkoosolekutel kinnitati korteriühistu 2009. a ja

2010. a majandusaasta aruanded ning kiites otsustega heaks majandusaasta aruanded,

tunnustasid korteriühistu liikmed eeldatavasti ka selle juhatuse liikmena L. Fjodorovat, kes

esitas majandusaasta aruanded üldkoosolekule kinnitamiseks.

9. Tulenevalt TsMS § 405 lg 1 p-s 3 märgitust võib maakohus lihtsustatud korras hagi

menetlemisel näha menetluskulude suuruse ette juba menetlust lõpetavas kohtulahendis,

võimaldades menetlusosalistel esitada eelnevalt oma menetluskulude nimekirja.

Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on ta tasunud riigilõivu 63,91 eurot ning kulutanud

õigusabile 508,51 eurot. Kostja on kulutanud õigusabile 332,34 eurot ning raamatupidamise

analüüsi eest tasunud 144 eurot.

Hageja nõue oli 247,51 eurot ning see rahuldati 176,25 euro, s.o 71,21%, ulatuses. Sellest

tulenevalt peab kostja tasuma riigilõivust 63,91 eurot 71,21% ehk 45,51 eurot.

Hagi esitamise ajal kehtinud „Lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt

sissenõudmise piirmäärad“ §-st 1 nähtuvalt oli varalise nõudega hagi puhul tsiviilasja hinnaga

kuni 640 eurot maksimaalselt sissenõutav kulu 320 eurot.

Kuna hagi rahuldati 71,21% ulatuses, siis oleks maksimaalselt sissenõutav lepingulise

esindaja kulu, mida hageja saaks kostjalt sisse nõuda 227,87 eurot (71,21% 320-st) ja

maksimaalselt sissenõutav lepingulise esindaja kulu, mida kostja saaks hagejalt sisse nõuda

92,13 eurot (28,79% 320-st).

Maksimaalselt sissenõutav lepingulise esindaja kulu 320 eurot on kehtestatud juhuks, kui

tsiviilasi oleks läbinud kolm kohtuastet ning ka sel juhul oleks maksimaalsumma

väljamõistmise eelduseks selle põhjendatus ja vajalikkus konkreetses asjas. Maakohus ei ole

kostjalt õigusabikulu 247,51 euro väljamõistmisel sellega arvestanud.

Ringkonnakohus märgib, et ka TsMS § 405 lg 1 p 3 kohaldamisel peab maakohus poole

lepingulise esindaja kulude teiselt poolelt väljamõistmisel hindama nende põhjendatust ja

vajalikkust ning seda, et lepingulise esindaja kulude suurus hõlmab ainult ühte kohtuastet.

Asja materjalidest nähtuvalt on hageja esindaja koostanud hagiavalduse ja kostja esindaja

vastuse hagile ning lisaks on mõlemad esindajad koostanud maakohtule mitmeid

menetlusdokumente, esitanud tõendeid ning osalenud kahel kohtuistungil. Kuigi tegemist on

hagihinnast tulenevalt lihtmenetluse asjaga, nähtub poolte esitatud seisukohtadest, et vaidluse

all olid mitmed õiguslikud küsimused. Sellest tulenevalt leiab ringkonnakohus, et poolte

lepinguliste esindajate kulu maakohtus on põhjendatud ja vajalik 75% ulatuses.

Kostjalt tulnuks hageja õigusabikulude katteks kostjalt välja mõista 170,90 eurot (75%

227,87-st) ja hagejalt kostja õigusabikulude katteks 69,10 eurot (75% 92,13-st). Tehes

tasaarvestuse, mõistab ringkonnakohus kostjalt hageja õigusabikulude katteks maakohtus

välja 101,80 eurot (170,90-69,10=101,80). Koos riigilõivuga 45,51 eurot tuleb kostjalt hageja

kasuks välja mõista menetluskulude katteks 147,31 eurot.

Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et kostja esitatud Data Service OÜ raamatupidamise

analüüs ei ole asjakohane tõend (ei hõlma valdavas osas vaidlusalust perioodi) ning kuna

kostja võlgnevuse oli võimalik kindlaks teha muude esitatud tõendite alusel, siis kostja poolt

tasutud 144 eurot nimetatud analüüsi tegemise eest ei ole käsitletav dokumentaalse tõendi

saamise kuluna TsMS § 143 p 2 tähenduses.

10. Apellatsioonkaebuses vaidlustati maakohtu otsus 247,51 euro ulatuses ning

apellatsioonkaebus rahuldati 28,79% ulatuses (kostjalt mõisteti 247,51 euro asemel välja

176,25 eurot). Sellest tulenevalt jäävad menetluskuludest apellatsiooniastmes 28,79% hageja

ja 71,21% kostja kanda.

Apellatsiooniastme menetluskulude kindlaksmääramisel peab maakohus arvestama sellega, et

maakohtu menetluskulud on maakohtu otsusega rahaliselt kindlaks määratud.

Kersti Kerstna-Vaks

Andra Pärsimägi

Üllar Roostoja