2-11-45458/30 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

HARJU MAAKOHUS KENTMANNI KOHTUMAJA K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Tsiviilasja number 2-11-45458 Otsuse kuupäev 20.detsember 2012 Kohtunik Koidula Laurisaar Kohtuasi

Hagi hind

Menetlusosalised ja nende esindajad XXXhagi XXXvastu elatise nõudes

3 600 eurot

Hageja: XXX(isikukood XXX, elukoht XXX); Hageja seaduslik esindaja: XXX(isikukood XXX, elukoht XXX, e-post: XXX);

Kostja: XXX(isikukood XXX, püsiv elukoht puudub, e-post: XXX)

Asja läbivaatamise kuupäev 29.november 2012 Istungil osalenud isikud Hageja seaduslik esindaja XXX

Resolutsioon

1. Hagi rahuldada osaliselt.

2. Välja mõista XXX elatusraha tütre XXX kasuks igakuiselt 200 eurot kuus alates 20.detsembrist 2012 kuni XXX 18 aastaseks saamiseni või kuni põhivõi keskhariduse omandamiseni põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni.

3. Välja mõista XXX tütre XXX kasuks ühekordse summana ülalpidamiskohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju ja elatis kuni 19.detsembrini 2012 - 2 861,25 eurot.

4. Menetluskulud jätta poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord

2 Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavaks tegemisest.

Hageja nõue ja põhjendused XXX ei ole täitnud ülalpidamiskohustust oma lapse XXX suhtes alates 09.03.2011, mil lõppes kostja ja XXX kooselu. Laps elab koos emaga ning on tema ülalpidamisel. Hageja soovib, et ka kostja osaleks lapse ülalpidamisel. 2012 aasta I kvartalis olid hageja kulud keskmiselt 504 eurot kuus. Täielikult on rahaliselt katmata lapse vajadused lastehoiule kuni lasteaiakoha saamiseni, kulud huvitegevusele, arendavatele mänguasjadele, raamatutele ja vaba ajale. Seega lapse vajalikud kulud kuus moodustaksid 900 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista elatis perioodi 01.04.2011 kuni 31.03.2012 eest 200 eurot kuus, välja arvatud 2011 aasta augustikuu ja alates 01.04.2012 400 eurot kuus.

Kostja arvamus Kostja ei tunnista hagi ning palub jätta see rahuldamata. Kostja leiab, et hageja poolt esitatud väited kostja mitteosalemises lapse ülalpidamiskohustuste täitmisel on valed. Hageja poolt näidatud lapse kulud on ülepaisutatud. Kostja väidab, et neil oli ühine kooselu hageja esindaja XXX kuni 29.06.2012. Kostja toetab materiaalselt oma eksabikaasat XXX, kes elab vaid töövõimetuspensionist ja poega XXX. Kostja leiab, et tema mõlemad lapsed peaksid saadud võrdselt koheldud. 14.11.2012 toimunud kohtuistungil nõustus kostja tasuma miinimumsummas, so 145 eurot kuus tütrele elatist asja menetlemise ajal.

Kohtuotsuse põhjendus Tuginedes TsMS § 414 lg 1 ja lg 3 arutas kohus 29.11.2012 istungil asja sisuliselt. Kohtu arvates olid hagi aluseks olevad asjaolud otsuse tegemiseks piisavalt välja selgitatud. TsMS § 414 lg 3 võimaldab asja lahendada poole osavõtuta isegi siis, kui pool teatab mõjuvast põhjusest kohtuistungile ilmumata jäämiseks, kui asja arutamine on poole kohtuistungilt mõjuval põhjusel puudumise tõttu juba korra edasi lükatud ning pool on saanud võimaluse esitada avaldused, väited ja tõendid kõigi asjas tähtsust omavate asjaolude kohta.

Kohus, kuulanud ära tunnistajate XXX, XXX ja XXX ütlused ning võtnud arvesse asjas esitatud dokumentaalsed tõendid, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt.

PKS § 96 ja § 97 p 1 kohaselt on isa kohustatud andma ülalpidamist oma alaealisele lapsele. PKS § 99 lg 1 järgi määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes.

Hageja esindaja on näidanud lapse kuludeks 966,27 eurot, millest 185,80 eurot on kulud riietele, jalanõudele, mänguasjad, raamatud, sünnipäevad, ujula jm vabaaja veetmise kulud, 149,44 eurot on toidu ja majapidamiskulud, 334,03 eurot kommunaalja transpordikulud ja 297 eurot lastehoid. Kohus nõustub kostjaga, et hageja poolt näidatud 2 aastase lapse kulud on ülemäära suured ja põhjendamata.

Kohus loeb põhjendatuks ja vajalikeks hageja poolt näidatud kulud riietele, jalatsitele, mänguasjadele, raamatutele ja vabaaja veetmisele 90 eurot, toidu ja majapidamiskuludeks 80 eurot, lastehoiutasu 150 eurot, eluaseme ja kommunaalkuludeks 80 eurot.

3 Hageja esindaja väite kohaselt käib laps lastehoius umbes pool kuud, ülejäänud päevadel on tütar vanaema hoida. Kohus arvestab ka seda, et kohalik omavalitsus kompenseerib lastehoiu summas 129 eurot. Kui laps on lastehoius, siis on tema toidukulud kodus väiksemad. Põhjendamata on lugeda lapse ülalpidamiskuluks kõik majapidamises tekkivad kulud, sh tervisliku toitumise raamatu maksumus, tüüblite ja väetise maksumus. Eluaseme ja kommunaalkulud on tõendatud XXX KÜ arvega (t. lk 151) summas 133,43, millest ½ moodustab ümmardatult 66 eurot. Nimetatud summale lisandub tasu elektri eest (t. lk 83-86) keskmiselt 9 eurot kuus. XXX TV teenuse kasutamise kulu on ümmardatult 10 eurot, millest lapse kulu 5 eurot. Kohus leiab, et 2 aastane laps ilmselt ei kasuta telefoni ega internetti ning tal ei teki ka sellest kulusid. Kohus ei pea põhjendatuks lugeda lapse ema sõiduki, kütuse ja parkimise kulu lapse ülalpidamiskuluks. XXX töötab Tallinnas ja sõidab iga päev tööle oma isikliku autoga olenemata sellest, kas ta viib lapse Tallinnas asuvasse lastehoidu või mitte. Seega tuleb lugeda eelpool nimetatud kulud XXX kuludeks.

Eelnevast lähtudes loeb kohus põhjendatuks kahe aastase XXX vajalikeks ja põhjendatud kuludeks 400 eurot kuus, millest ½ on 200 eurot ja mis tuleks kanda lapse isal.

Väljavõte kostja arveldusarvest näitab, et kostja on võimeline maksma lapsele elatist 200 eurot kuus. Kostja on maksnud raha oma eksabikaasale ja pojale umbes 50 eurot kuus, mis aga ei tähenda, et makstav summa katab lapse vajadused. Seega on alusetu rääkida võrdsest kohtlemisest.

Eelnevast tulenevalt on põhjendatud välja mõista kostjalt elatis alates hagi esitamisest maksekäsu kiirmenetluses 24.09.2011.a. summas 200 eurot kuus.

PKS § 108 sätestab, et õigustatud isik võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist.

Kohtule esitatud tõenditest ei nähtu, et kostja oleks XXX maksnud elatist alates 01.04.2011 kuni käesoleva ajani. Hageja esindaja väite kohaselt on kostja maksnud ühel korral 100 eurot, mida võib siduda lapse ülalpidamisega. Kostja väide, et tema ja XXX elasid koos ning neil oli ühine majapidamine on ümber lükatud tunnistajate XXX, XXX ja XXX ütlustega. Tunnistaja XXX kinnitas, et abikaasad elasid koos vähest aega ning XXX seletas, et kui XXX oli nelja kuune, siis läks ema koos lapsega XXX elama. Tunnistaja XXX teadis rääkida sellest, et 2011 suvel elasid kostja ja XXX eraldi. Seda, et pooled elasid eraldi 2011 märtsi lõpus ja suhtlemisel elektronposti vahendusel arutati elatise maksmisest tütrele, tõendab ka kostja ja XXX kirjavahetus (t. lk 73-76).

Kohus leiab, et XXX tuleb ülalpidamiskohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju välja mõista. Alates 01.04.2011 kuni 23.09.2011, va august 2011, oli kostja kohustatud maksma elatist XXX 948,35 eurot (arvestatud 200 eurot kuus). Alates 24.09.2011 kuni kohtuotsuse tegemiseni 19.12.2012 moodustab elatis 2 961,25 eurot. Arvestades maha kostja kantud kulutuse hageja ülalpidamiseks 100 eurot, kuulub kostjalt kuni kohtuotsuse tegemiseni ühekordse summana välja mõistmisele elatis XXX kasuks 2 861,25 eurot

Menetluskulud

4 TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus peab otstarbekaks jätta menetluskulud poolte endi kanda.

Koidula Laurisaar kohtunik