2-12-41957/6 · 2-12-41957/6 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Maie Seppo Otsuse tegemise aeg ja koht 20. detsember 2012 Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-12-41957 Tsiviilasi KHO hagi HL vastu elatise nõudes Tsiviilasja hind 1 305 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja KHO (isikukood XXX, elukoht XXX) Hageja seaduslik esindaja VO(isikukood XXX, elukoht XXX) Kostja HL(isikukood XXX, elukoht XXX) Asja läbivaatamine 17.12.2012 kohtuistungil RESOLUTSIOON 1. Hagiavaldus rahuldada. 2. Välja mõista HL`lt (isikukood XXX) KHO(isikukood XXX) kasuks igakuine elatis summas 145 (ükssada nelikümmend viis) eurot kuus alates 01.10.2012 kuni KHO`e täisealiseks saamiseni, so XXX. 3. Elatis tuleb tasuda VO(isikukood XXX) arveldusarvele nr XXXXXXXXX, selgitusega „elatisraha H “. 4. Perioodil 01.10.2012 kuni 20.12.2012 HL poolt KHO ülalpidamiseks tasutud summad kuuluvad väljamõistetud igakuise elatisega tasaarvestamisele. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud kostja kanda.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse apellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Hageja nõue ja põhjendused Hageja elab koos oma ema VO ja on oma ema ülalpidamisel. Kostja hagejaga koos ei ela. VO on hagejat sünnist saadik üksinda kasvatanud. Mõningal määral on kostja olnud toeks moraalselt, lapsega tegelemise näol ning rahaliselt on kostja toetanud alates lapse 1,5 aastaseks saamisest. Kostja lahkus lapse kolmekuuseks saamisel Eestist 9 kuuks Austraaliasse. Sel ajal ei toetanud ta hagejat ei rahaliselt ega moraalselt. Hageja on korduvalt rääkinud kostjaga lapse kulutustest ja vajadustest ning palunud tasuda lapsega seotud arveid või palunud teha igakuiste kulutuste tarbeks püsikorralduse summas 145 eurot. Kostja keeldus põhjendusega, et ta ei teeni nii palju. Juunis 2012 sai kostja inkassonõude kaelast ning teatas, et kavatseb 75% töökoormust veel enam vähendada 50%-le ning ta ei ole nõus toetama hagejat elatusmiinimumi ulatuses. Alates juulist 2012 ei ole kostja üldse elatist lapsele tasunud. Oktoobris tasus kostja üle mitme kuu 100 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista elatise 145 eurot kuus alates oktoobrist 2012 kuni hageja täisealiseks saamiseni. Kostja seisukoht Kostja on oma 24.10.2012 kirjalikus vastuses hagile teatanud, et tal ei ole vastuväiteid asja menetlusse võtmise kohta ja võtab seetõttu hagi õigeks. Kostja on nõus, et iga lapsevanem peab kandma vastutust lapsele tehtud kulutuste osas ka siis, kui lapsevanemad omavahel läbi ei saa. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud hagiavaldusega ja selle lisadega, kuulanud kohtuistungil ära hageja seadusliku esindaja ja kostja arvamuse ning hinnanud neid kogumis, leiab et hagi kuulub rahuldamisele. Perekonnaseaduse (PKS) § 96 kohaselt ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (edaspidi ülalpidamiskohustuslased). PKS § 97 p 1 kohaselt ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps. PKS § 100 lg 2 kohaselt alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. PKS § 101 lg 1 alusel igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vastavalt väljakujunenud kohtupraktikale ei ole vaja elatise nõude puhul seaduses sätestatud minimaalmääras tõendada ega hinnata lapsele tehtavaid kulutusi. Vabariigi Valitsuse 22.12.2011 määruse nr 169 kohaselt on töötasu alammäär alates 01.01.2012 290 eurot kuus. Vaidlust ei ole selles, et hageja elab koos emaga ning on oma ema ülalpidamisel. Kostja hagejaga koos ei ela. Seega on täitetud elatise saamise esmane eeldus. Kohus on seisukohal, et kostja on rikkunud hageja ülalpidamiskohustust. Eeltoodust tulenevalt tuleb elatis kostjalt hageja kasuks välja mõista. Kostja on töövõimeline mees ning kostja peab leidma endale töö mille olemasolu lubab tal hageja ülalpidamiskohustuse täitmisega toime tulla. Kohus märgib, et hageja nõuab elatist minimaalmääras. Minimaalmäär on mõeldud lapse minimaalsete vajaduste rahuldamiseks Samuti on riigikohus leidnud, et seadusega ettenähtud minimaalne elatis on ligilähedane lapse minimaalsete vajaduste osas tegelikkuse statistilise uurimuse tulemusega, ei ole ülemäära suur ja arvestab lapse huvisid saada ülalpidamist piisavas ulatuses ka siis, kui vanemad elavad lahus (Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-7-05, p 20). Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et kooskõlas hageja huvidega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista elatis PKS § 101 lg 1 sätestatud määras, so 145 eurot kuus, alates 01.10.2012 kuni hageja täisealiseks saamiseni. Kostja poolt sel perioodil hageja ülalpidamiseks tasutud summad kuuluvad tasaarvestamisele välja mõistetud elatisega.

Juhindudes TsMS § 162 lg 1 tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.

Maie Seppo kohtunik