3-12-2203/7 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS

Tartu Kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-12-2203

Määruse kuupäev

20. detsember 2012

Kohtunik

Tanel Saar

Kohtuasi

Jaan Andersoni kaebus Viiratsi Vallavalitsuse 31. juuli 2012

korralduse nr 291 osaliseks tühistamiseks

Resolutsioon

1. Lõpetada menetlus haldusasjas 3-12-2203.

2. Riigi Tugiteenuste Keskusel tagastada Pille Toomi

(Toom) 19. oktoobril 2012 tasutud riigilõiv viisteist (15)

eurot Jaan Andersoni arvelduskontole nr 1107460131

Swedbank AS-s.

3. Jätta rahuldamata kaebaja taotlus menetluskulude

väljamõistmiseks vastustajalt. Poolte menetluskulud

jäävad nende endi kanda.

4. Mõista Viiratsi vallalt Eesti Vabariigi kasuks välja 15

eurot.

5. Kohtumääruse ärakiri saata menetlusosalistele ja

riigilõivu tagastamiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele.

Edasikaebamise kord

Kohtumäärusele

võib

esitada

määruskaebuse

Tartu

Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul

arvates määruse kättesaamisest.

Asjaolud

1. Tartu Halduskohtu menetluses on Jaan Andersoni kaebus tühistada osaliselt Viiratsi

Vallavalitsuse 31. juuli 2012 korraldus nr 291 ja kohustada Viiratsi Vallavalitsust vaadata uuesti

läbi kaebaja avaldus.

2. 9. novembril 2012 saabus Tartu Halduskohtusse Viiratsi Vallavalitsuse 6. novembri 2012

korraldus nr 446, millega tunnistati Viiratsi Vallavalitsuse 31. juuli 2012 korraldus nr 291 „Viiratsi

valla korraldatud jäätmeveoga liitumisest mittevabastamine“ J. Andersoni osas kehtetuks.

3. 4. detsembri 2012 kirjaga palus kohus kaebajal väljendada seisukohta menetluse lõpetamise ning

menetluskulude jaotamise kohta.

Tartu Halduskohtusse saabus 17. detsembril 2012 kaebaja kiri, mille kohaselt on Viiratsi vald

vaidlustatud 31. juuli 2012 korralduse nr 291 J. Andersoni osas kehtetuks tunnistanud. Kaebaja

märgib, et nimetatud asjaolu silmas pidades oleks otstarbeks menetlus lõpetada.

4. Kaebaja palub vastustajalt välja mõista kantud menetluskulud, s.o riigilõivu 15 eurot ja

õigusabikulud 120 eurot.

Kohtu seisukoht

5. HKMS § 152 lg 1 p 4 kohaselt kohus lõpetab määrusega menetluse, kui kaebuses vaidlustatud

haldusakt on kehtetuks tunnistatud.

Kaebuses taotleb kaebaja Viiratsi Vallavalitsuse 31. juuli 2012 korralduse nr 291 osalist tühistamist

ja vastustaja kohustamist kaebaja avalduse uuesti läbivaatamiseks.

Vastustaja on esitanud kohtule Viiratsi Vallavalitsuse 6. novembri 2012 korralduse nr 446, millega

tunnistati Viiratsi Vallavalitsuse 31. juuli 2012 korraldus nr 291 Jaan Andersoni osas kehtetuks ja

27. novembri 2012 korralduse nr 477, millega on kaebaja avaldus Viiratsi valla korrladatud

jäätmeveoga liitumisest vabastamiseks uuesti lahendatud.

Kohus nõustub pooltega, et sellega on vastustaja tunnistanud kehtetuks haldusakti, mille

tühistamist kaebaja kohtumenetluses taotles ning andnud haldusakti, mille andmist kaebaja taotles.

Seetõttu tuleb lõpetada haldusasja menetlus vastavalt HKMS § 152 lg 1 p-le 4.

Kohus selgitab, et HKMS § 43 lg 1 p 2 kohaselt menetluse lõpetamise korral ei ole samas asjas

halduskohtule uue kaebuse esitamine lubatud.

6. HKMS 104 lg 5 p 4 kohaselt kuulub riigilõiv tagastamisele, kui kohus lõpetab menetluse HKMS

§ 152 lõike 1 p 4 alusel.

Kaebaja eest on Pille Toom 19. oktoobril 2012 tasunud riigilõivu 15 eurot Rahandusministeeriumi

arvelduskontole nr 221023778606 Swedbank AS-s.

Kaebaja palub riigilõiv kanda enda arvele nr 1107460131 Swedbank AS.

Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes HKMS § 104 lg 5 p-st 4 tuleb kaebuselt tasutud riigilõiv

tagastada J. Andersonile tema arvelduskontole nr 1107460131 Swedbank AS-s.

7. Järgnevalt lahendab kohus menetluskulude väljamõistmise taotluse.

Kaebaja on märkinud, et menetluskulu sisaldab asjas tasutud riigilõivu summas 15 eurot ning

advokaaditasu kaebuse koostamise eest 120 eurot. Kuna kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv

tagastatakse kaebajale, siis puudutab kaebaja taotlus menetluskulude väljamõistmiseks üksnes

kaebuse koostamise eest Sikuti Advokaadibüroo OÜ-le tasutud 120 eurot.

8. Kohtumenetlusega kaasnevad menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised

kulud (HKMS § 101 lg 1). HKMS § 103 lg 1 p 1 kohaselt kuuluvad viimaste hulka ka

menetlusosalise esindajate ja nõustajate kulud. Menetluskulu väljamõistmise otsustamisel tuleb

kohtul seega hinnata, kas taotluses nimetatud kulu on käsitatav menetluskuluna HKSM § 103 lg 1

p 1 mõttes.

Riigikohus on 21.03.2012 otsuses nr 3-3-1-5-12 (p-d 12, 13) rõhutanud, et menetluskulude

väljamõistmise otsustamisel tuleb kohtul hinnata, kas taotluses esitatud kulud on käsitatavad

väljamõistetavate menetluskuludena HKMS § 103 lg 1 p 1 mõttes. Lepinguliseks esindajaks kohtus

võib olla advokaat (TsMS § 218 lg 1 p 1). Õigus esindamiseks kohtus annab esindajale õiguse teha

esindatava nimel kõiki menetlustoiminguid (TsMS § 222 lg 1). Kohtule ja menetlusosalistele peab

aga olema selge, et isik tegutseb kohtumenetluses esindajana teise isiku nimel tema õiguste ja

huvide kaitseks.

9. HKMS § 31 lg 1 esimese lause kohaselt võib menetlusosaline halduskohtus osaleda isiklikult või

esindaja kaudu. Nimetatud sätte lõike 3 kohaselt kohaldatakse esindusele tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 217 lõikeid 5-8, § 219 lõikeid 3-7 ning § 221, 224 ja 225.

TsMS § 217 lg-test 5 ja 6 tulenevalt on esindajal selle menetlusosalise õigused ja kohustused, keda

ta esindab, ning esindaja tehtud menetlustoiming loetakse tehtuks esindatud menetlusosalise poolt,

samuti loetakse esindaja käitumine ja teadmine võrdseks menetlusosalise käitumise ja teadmisega.

Kuigi esindusõigust määratletakse kui esindajale antud õiguste kogumit teha esindatava nimel ja

huvides kehtivaid tehinguid või muid tahteavaldusi (sh menetlustoiminguid kohtumenetluses),

realiseerub see siiski üksnes esindusõiguse tegeliku kasutamise ehk esindatava nimel tegutsemise

kaudu.

Kohtu hinnangul saab HKMS § 103 lg 1 p-s 1 sätestatud menetlusosalise esindaja kuludena käsitada

üksnes selliseid kulusid, mida menetlusosaline on kandnud seoses esindaja poolt tema nimel ja

huvides menetlustoimingute tegemisega. See tähendab, et menetluskulude kandmiseks kohustatud

menetlusosaliselt saab teise menetlusosalise kasuks esindaja kulud välja mõista üksnes juhul, kui

esindaja on haldusasja menetluses oma esindusõigust ka tegelikult teostanud ehk teinud

menetlusosalise nimel iseseisvalt menetlustoiminguid.

10. Kaebaja on kohtule esitanud Sikuti Advokaadibüroo OÜ 15. novembri 2012 arve-müügitšekki

nr 59, mille kohaselt on kaebaja tasunud advokaadibüroole kaebuse koostamise eest 120 eurot.

Kohtule 22. oktoobril 2012 esitatud kaebuse on kaebaja aga ise allkirjastanud.

Kohus on seisukohal, et kui esindusvolituse andmisele vaatamata on menetlusosaline ajanud asja

isiklikult, siis ei ole esindaja kulude väljamõistmine põhjendatud. Esindaja kulude väljamõistmiseks

ei piisa kinnitusest, et menetlusosalise poolt isiklikult allkirjastatud menetlusdokumendi on

tegelikult koostanud esindaja, kuivõrd pelgalt esitatava õigusdokumendi projekti koostamine ei

muuda isikut veel esindajaks.

Vandeadvokaadi vanemabi Katrin Tamme on kaebaja esindajana 19. novembril 2012 esitanud

kohtule seisukoha menetluse lõpetamise kohta. Kuid see ei lükka ümber kohtu järeldust sellest, et

kaebuse esitamisel ei ole esindaja kaebaja nimel menetlustoiminguid teinud, samas kui

menetluskulude väljamõistmise taotlus on üheselt seotud kaebuse esitamise toiminguga. 19.

novembri 2012 seisukoha esitamisega seonduvate esindaja kulude väljamõistmist vastustajalt ei ole

kaebaja taotlenud.

Seetõttu on kohus seisukohal, et kaebuse koostamise eest tasutud 120 eurot ei saa pidada kaebaja

esindaja kuluks HKMS § 103 lg 1 p 1 tähenduses.

Eeltoodust tulenevalt ei ole Sikuti Advokaadibüroo OÜ arve alusel kantud kulu menetluskuluks

HKMS § 101 lg 1 mõttes. Seetõttu ei ole nimetatud kulu kohtumenetluses vastustajalt

väljamõistetav.

11. Eeltoodud põhjustel jääb rahuldamata kaebaja taotlus menetluskulude väljamõistmiseks

vastustajalt.

12. HKMS § 108 lg 6 kohaselt kannab vastustaja menetluskulud, kui kohus lõpetab menetluse

HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel, välja arvatud juhul, kui kaebuses vaidlustatud haldusakti kehtetuks

tunnistamine või kaebuses nõutud haldusakti andmine või toimingu tegemine ei olnud tingitud

kaebuse esitamisest.

HKMS § 109 lg 3 kohaselt mõistab kohus poolelt, kelle kanda jäävad menetluskulud, Eesti

Vabariigi kasuks välja menetlusabikulud ja muud menetluskulud, mis ei ole tekkinud riigi ega riigi

haldusorgani osalemisest kohtus menetlusosalisena.

Sellest tulenevalt mõistab kohus Viiratsi vallalt Eesti Vabariigi kasuks välja 15 eurot.

Riigilõiv makstakse Rahandusministeeriumi Swedbank arvelduskontole nr 221023778606, SEB

Panga arvelduskontole nr 10220034796011 või Danske Bank AS Eesti filiaal arvelduskontole nr

333416110002 Tartu Halduskohtu viitenumbriga 2900078525.

Tanel Saar

kohtunik