2-12-26559/12 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus

Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtunik Mai Grauberg Otsuse tegemise aeg ja koht 17. detsember 2012.a., Tallinn Tsiviilasja number 2-12-26559 Tsiviilasi PTAS-i hagi LPAB vastu võlgnevuse nõudes Hagihind 8 349,10 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: PTAS (registrikood XXX, asukoht XXX; Hageja lepinguline esindaja Kristjan Aava (BLV Büroo OÜ, Turu plats 5/7-12, 11611 Tallinn; epost: info@blv.ee); Kostja: LPAB (registrikood XXX, asukoht XXX). Menetluse liik Kirjalik menetlus 1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega. 2. Välja mõista LPAB PTAS-i kasuks 8 349,10 eurot. 3. Otsus kuulub viivitamata täitmisele. Menetluskulude jaotus 1. Menetluskulud jätta LPAB kanda. 2. Välja mõista LPAB PTAS-i kasuks menetluskuluna kokku 1 409,34 eurot, s.o hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 425 eurot, õigusabikulu ja tõlkekulu 984,34 eurot. Edasikaebamise kord Hagejal on õigus teatada apellatsioonkaebuse esitamise soovist Harju Maakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Kostjal on õigus esitada kaja Harju Maakohtule 28 päeva jooksul alates otsuse kostjale kättetoimetamisest (TsMS § 415).

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hageja nõue 27. aprillil 2010.aastal sõlmisid hageja ja kostja trükiteenuste osutamise lepingu nr XXX. Vastavalt pooltevahelisele lepingule, on hageja kostja poolt tellitud tööd valmis teinud ning kostjale üle andnud. Viidatud asjaolu tõendab transpordifirma AS ALE 20.05.2010 arve nr. 10106128, sihtpunktiga Tallinn – Falun Förlagssystem AB ja 20.05.2010 arve nr. 10106126, sihtpunktiga Tallinn – Stockholm BTB. 24.05.2010 koostas hageja kostjale arve nr 20652 summas 5048,70 eurot maksetähtajaga 22.08.2011. 29.09.2010 koostas hageja kostjale arve nr 21311 summas 3300,40 eurot maksetähtajaga 28.12.2010.

2 Jaanuaris 2011 saatis hageja kostjale meeldetuletuse eelpool mainitud arvete tasumiseks. Hageja ja kostja vahel toimunud kirjavahetusest nähtub, et kostja on koostatud arvetest teadlik ja tunnistab võlgnevust, mistõttu puudub vaidlus võlgnevuse aluste ja sisu üle.

Hoolimata hoiatusest, ei ole tänaseni kostja koostatud arvete eest tasunud seega on maksetähtaja ületanud võlgnevus kogusummas 8349,10 eurot.

Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskulu kokku 1 409,34 eurot, s.o hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 425 eurot, õigusabikulu ja tõlkekulu 984,34 eurot.

Kohtu põhjendused Kohus on menetlusdokumendid kätte toimetanud kostjale tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 313 alusel. Antud juhul on menetlusdokumendid edastatud kostja esindajale JL’ile isiklikult allkirja vastu 12.11.2012. Kirjaliku vastuse esitamise tähtaeg oli 30 päeva, arvates asja materjalide kättesaamisest. Kostja kohtule kirjalikku vastust hagiavaldusele esitanud ei ole.

Kohus leiab, et asjas on õiguslikult põhjendatud tagaseljaotsuse tegemine, kuivõrd kostja ei ole kohtu nõudmistele vaatamata hagiavaldusele tähtaegselt vastanud. Kostjat on hoiatatud, et kirjaliku vastuse tähtpäevaks andmata jätmise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada.

Vastavalt TsMS § 407 lg 1 võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul puuduvad TsMS § 407 lg 5 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud.

Vastavalt TsMS § 468 lg-le 1 p 2 kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel on võlaõigusseadus (VÕS) § 76 lg 1, § 94 lg 1, § 100, § 101 lg 1 p 1 ja 6, § 108 lg 1, § 113 lg 1. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. VÕS § 94 lg 1 kohaselt kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimis-operatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1.jaanuari ja 1.juulit, kui seaduses või lepingus ei ole ette nähtud teisiti.

Arvestades eeltoodut ning asja materjale, kuulub kostjalt hageja kasuks välja mõistmisele 8 349,10 eurot.

Menetluskulu Menetluskulude väljamõistmisel lähtub kohus TsMS § 1741 lg-st 3, mille kohaselt kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja poolt hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. TsMS § 175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja või nõustaja kulud, mõistab kohus esindaja või nõustaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Menetluskuluna palub hageja kostjalt välja mõista 1 409,34 eurot, s.o hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 425 eurot, õigusabikulu ja tõlkekulu 984,34 eurot. Kohus on tsiviilasja materjalide analüüsimise tulemusena seisukohal, et tegemist on põhjendatud menetluskulude nõudega ning kuulub rahuldamisele.

3

Arvestades eeltoodut, kuulub kostjalt hageja kasuks välja mõistmisele menetluskulu kokku summas 1 409,34 eurot, s.o hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 425 eurot, õigusabikulu ja tõlkekulu 984,34 eurot.

Kohus selgitab, et kaja peab vastama TsMS § 416 sätestatud nõuetele. Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda kautsjon (TsMS § 142 lg 1). TsMS § 142 lg 1 sätestab, et kajalt, menetlustähtaja ennistamise avalduselt ja menetluse taastamise avalduselt tasutakse riigilõivu asemel kautsjon, lg 2 järgi kaja ja menetluse taastamise avalduse kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot.

TsMS § 149 lg 3 alusel enne kautsjoni tasumist ei tehta kautsjoniga seotud menetlustoiminguid. Avaldajale määratakse tähtaeg kautsjoni tasumiseks ja kautsjoni tähtpäevaks tasumata jätmise korral jäetakse avaldus läbi vaatamata, lg 5 järgi kaja osalise või täieliku rahuldamise korral tagastatakse kautsjon kohtumääruse alusel. Avalduse rahuldamata jätmise korral arvatakse kautsjon riigituludesse ja selle hüvitamist ei saa menetlust lõpetavast kohtulahendist sõltumata nõuda vastaspoolelt.

Mai Grauberg Kohtunik