2-11-6318/43 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kersti Kerstna-Vaks, Andra Pärsimägi, Üllar Roostoja Otsuse tegemise aeg ja koht 14. detsember 2012 Tartu Tsiviilasja number 2-11-6318 Tsiviilasi D.Õ. ja D.Õ. hagi T.Õ. (pankrotis) vastu elatise väljamõistmiseks Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus 2502,18 eurot Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu 30. aprilli 2012 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik T.Õ. (pankrotis) pankrotihalduri Martin Krupi apellatsioonkaebus Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende esindajad Apellant (kostja) – T.Õ. (pankrotis, ik: XXXXXXXXXXX) pankrotihaldur Martin Krupp Vastustajad (hagejad) – D.Õ. (ik: XXXXXXXXXXX) ja D.Õ. (ik: XXXXXXXXXXX), seaduslik esindaja M.R. , esindaja riigi õigusabi korras vandeadvokaat Anti Aasmaa RESOLUTSIOON Rahuldada apellatsioonkaebus.

Tühistada Viru Maakohtu 30. aprilli 2012 otsus ning teha asjas määrus, millega jätta D.Õ. ja D.Õ. hagi T.Õ. vastu elatise väljamõistmiseks läbi vaatamata.

2 Menetluskulude jaotus Jätta D.Õ. ja D.Õ. riigiõigusabi kulud maaja ringkonnakohtus riigi kanda, ülejäänud menetluskulud maaja ringkonnakohtus solidaarselt D.Õ. ja D.Õ. kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED 1. D.Õ. ja D.Õ. esitasid 16.02.2011 maakohtule T.Õ. (pankrotis) vastu hagi elatise väljamõistmiseks seaduses sätestatud miinimumsuuruses – mõlemale hagejale igakuiselt 139,01 eurot, kuid mitte vähem kui ½ Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, ning tagasiulatuvalt ühe aasta eest enne hagi esitamist summas 3336,24 eurot. Hagiavalduse kohaselt on M.R. i ja kostja kooselust sündinud 20.10.2005 hageja D.Õ. ja 20.04.2009 hageja D.Õ. . D.Õ. sündimise ajaks oli kostja juba pere juurest ära kolinud ning ei ole sellest ajas alates hagejatele elatist maksnud. 28.05.2010 kuulutati välja kostja pankrot ja 15.10.2010 hagejate seadusliku esindaja M. R. pankrot. 2. T.Õ. (pankrotis) pankrotihaldur Martin Krupp oli seisukohal, et hagi tuleb jätta TsMS § 423 lg 1 p 13 alusel läbi vaatamata. Hagejatel on õigus esitada elatise nõue vaid pankrotiseaduse (PankrS) § 147 lg 1 alusel. Enne pankroti väljakuulutamist tekkinud elatise nõude saavad hagejad esitada pankrotivõlausaldajatena pankrotimenetluses vastavalt PankrS § 44 lg-le 1 ja § 94 lg-le 1. Juhul kui kohus siiski leiab, et hagiavaldus on õigesti menetlusse võetud, siis tulenevalt täitemenetluse seadustiku (TMS) § 132 lg-test 1 ja 2 saab elatise suuruseks ühe lapse kohta olla maksimaalselt 1/3 palga alammäärast kuus, s.o 92,67 eurot (278,02 eurot/3) alates pankroti väljakuulutamisest. T.Õ. (pankrotis) teatas 28.02.2012 kohtuistungil, et tunnistab hagi.

MAAKOHTU LAHEND 3. Viru Maakohus rahuldas 30. aprilli 2012 otsusega hagi kostja õigeksvõtul põhineva otsusega ning mõistis välja T.Õ. t alates 16. veebruarist 2011 elatise D.Õ. ja D.Õ. ülalpidamiseks igakuuliselt 139,01 eurot ja alates 1. jaanuarist 2012. a 145 eurot, kuid mitte vähem kui ½ Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, kuni hagejate täisealiseks saamiseni, ning elatise võlgnevuse ühe aasta eest enne hagi esitamist summas 3336,24 eurot. Hagejate õigusabikulud jättis kohus riigi kanda.

3 Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt on hagi põhjendatud ja kuulub rahuldamisele kostja õigeksvõtul põhineva otsusega, juhindudes perekonnaseaduse (PKS) §-st 96; § 97 p-st 1; § 100 lg-st 4 ja § 101 lg-st 1. Elatis ühe lapse kohta ei tohi alates hagi esitamisest kuni 31.12.2011 olla väiksem kui 139,01 eurot ja alates 01.01.2012 väiksem kui 145 eurot. PKS § 108 alusel on nõue esitatud tagasiulatuvalt ühe aasta eest enne elatisehagi esitamist summas 3336,24 eurot, s.o elatis kahele lapsele. Hagejate vanemad on kinnitanud, et elatise tasumise kohustust ei ole täidetud enne ega ka pärast hagi kohtusse esitamist. Vastuseks T.Õ. pankrotihalduri seisukohale, et elatist ei saa maksta välja pankrotivara pandipidaja arvelt, rõhutas kohus, et T.Õ. pankroti väljakuulutamine ei saa olla asjaoluks, mis välistaks lastele elatise maksmise. Asja lahendamisel tuleb lähtuda eeskätt alaealiste laste huvidest, kes on õigustatud vanemalt elatist saama.

ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED 4. T.Õ. (pankrotis) pankrotihaldur M. Krupp esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Viru Maakohtu 30. aprilli 2012 otsuse tühistamist ja hagi läbi vaatamata jätmist. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt: 1) sätestab PankrS § 35 lg 1, et pankroti väljakuulutamisega: 1) moodustub võlgniku varast pankrotivara; 2) läheb haldurile üle võlgniku vara valitsemise õigus ning õigus olla võlgniku asemel kohtumenetluses menetlusosaliseks vaidluses, mis puudutab pankrotivara või vara, mille võib arvata pankrotivarasse; 3) kaotab füüsilisest isikust võlgnik õiguse teha tehinguid seoses pankrotivaraga. PankrS § 36 lg 6 kohaselt võib füüsilisest isikust võlgnik pankrotivara käsutada halduri nõusolekul. Halduri nõusolekuta tehtud käsutustehing on tühine. T.Õ. isiklikult ei ole tulenevalt PankrS § 35 lg-st 1 õigust võtta vastu pankrotivarasse puutuvaid kohustusi ja otsustusi, seega ei ole T.Õ. õiguslikku alust hagejate nõude õigeks võtmiseks. T.Õ. pankrotihaldur ja seaduslik esindaja oli seisukohal, et kohus ei oleks tohtinud hagi menetlusse võtta ning hagejad peavad oma nõude esitama pankrotiseaduses sätestatud korras, kuivõrd T.Õ. on pankrotis; 2) on PankrS § 8 lg 3 järgi pankrotivõlausaldaja (võlausaldaja) isik, kellel on võlgniku vastu varaline nõue, mis on tekkinud enne pankroti väljakuulutamist. PankrS § 44 lg 1 sätestab, et pärast pankroti väljakuulutamist võivad pankrotivõlausaldajad esitada oma nõudeid võlgniku vastu ainult käesolevas seaduses sätestatud korras. Nõuete rahuldamine toimub käesolevas seaduses sätestatud korras. PankrS § 94 lg 1 kohaselt tuleb nõudest teatamiseks esitada haldurile kirjalik avaldus (nõudeavaldus). Hagejad ei ole nõudeavaldust pankrotihaldurile pankrotiseaduses sätestatud korras esitanud; 3) näeb PankrS § 147 lg 1 ette erandi, et kui füüsilisest isikust võlgnik jääb pankroti tõttu ilma elatusvahenditest, määrab kohus võlgniku avalduse alusel temale ja tema ülalpeetavatele pankrotivarast hädavajaliku elatise kuni kaheks kuuks. Kaalukatel põhjustel võib kohus nimetatud tähtaega pikendada. Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud avalduse võib esitada ka isik, keda võlgnik seaduse kohaselt on kohustatud ülal pidama. Hagejatel on õigus esitada elatise nõue vaid PankrS § 147 lg 1 alusel; 4) kuna poolte vahel ei ole sõlmitud notariaalset kokkulepet elatise maksmiseks, puudub jõustunud kohtuotsus elatise väljamõistmiseks ja hagejad ei ole esitanud oma nõudeavaldust kui pankrotivõlausaldajad pankrotimenetlusse, siis elatise nõuet ei ole võimalik lahendada hagimenetluses pankrotimenetluse ajal ning kohus peaks hagi jätma TsMS § 423 lg 1 p 13 alusel läbi vaatamata. Hagejatel on õigus esitada oma nõue avalduse vormis PankrS § 147 lg 1 alusel. Enne pankroti väljakuulutamist tekkinud elatise nõude saavad hagejad esitada vaid pankrotivõlausaldajatena pankrotimenetluses vastavalt PankrS § 44 lg-le 1 ja § 94 lg-le 1. Selles osas tuleb jätta elatise nõue rahuldamata;

4 5) on Riigikohtu tsiviilkolleegium 23.04.2012 otsuse nr 3-2-1-26-12 punktis 13 asunud seisukohale, et elatist maksma kohustatud isiku pankroti väljakuulutamise korral tuleb tema vastu esitatud elatisehagi jätta PankrS § 43 lg 2 alusel läbi vaatamata. Pärast pankroti väljakuulutamist võivad pankrotivõlausaldajad PankrS § 44 lg 1 järgi esitada oma nõudeid võlgniku vastu ainult pankrotiseaduses sätestatud korras ning nõuete rahuldamine toimub samuti pankrotiseaduses sätestatud korras. Seega saab elatist saama õigustatud isik esitada kohustatud isiku pankroti väljakuulutamise korral elatisenõude pärast elatisehagi läbi vaatamata jätmist kohustatud isiku pankrotimenetluses. Kolleegium leidis, et kohustatud isiku pankroti väljakuulutamise järel on sissenõutavad üksnes pankroti väljakuulutamise eelse aja elatisenõuded, st elatist saama õigustatud isik saab PankrS § 44 lg 1 järgi esitada kohustatud isiku pankrotimenetluses tavapärases korras tunnustamiseks täitmata elatisenõuded, mis on arvestatud ülalpidamiskohustuse täitmise katteks kuni pankroti väljakuulutamiseni. Kui võlgnik ei täida vabatahtlikult ülalpidamiskohustust või võlgnikul ei ole sissetulekut, mille arvel elatist maksta, saab elatist saama õigustatud isik nõuda elatise maksmist ka pankrotivara arvel. Kui füüsilisest isikust võlgnik jääb pankroti tõttu ilma elatusvahenditest, määrab kohus PankrS § 147 lg-te 1 ja 2 järgi mh võlgniku ülalpeetavatele pankrotivarast hädavajaliku elatise kuni kaheks kuuks (sh kaalukatel põhjustel võib kohus nimetatud tähtaega pikendada), kui isik, keda võlgnik seaduse kohaselt on kohustatud ülal pidama, esitab kohtule avalduse. Kolleegium on eelnevast teinud järelduse, et kui võlgnik ei pea ülalpidamist saama õigustatud isikut vabatahtlikult ülal, tuleb ülalpeetaval esitada pankrotimenetluse ajal pankrotivara arvel elatise saamiseks kohtule avaldus. Kolleegium on punktis 14 jõudnud järeldusele, et elatist saama õigustatud isik saab esitada oma pankroti väljakuulutamisele eelneva aja nõuded võlgniku vastu PankrS § 44 lg 1 järgi võlgniku pankrotimenetluses ning esitatud nõuded tuleb pankrotimenetluses ka rahuldada.

5. D.Õ. ja D.Õ. vaidlevad apellatsioonkaebusele vastu ning taotlevad selle rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata jätmist. Vastuväidete kohaselt: 1) ei vabane lapsevanem pankroti väljakuulutamisega oma kohustusest last üleval pidada. Elatis on oma olemuselt perioodiliselt (üldjuhul korra kuus PKS § 100 lg 4 kohaselt) makstav summa laste ülalpidamiseks. Heade kommetega vastuolus oleks, kui isik maksaks lapsele elatise ette nt kogu 18-aastase perioodi eest. Elatise eesmärk on lapse igapäevaste kulutuste kandmine. Seega ei ole tegemist nõudega, mis muutuks pankroti väljakuulutamisel täies ulatuses kuni lapse täisealiseks saamiseni sissenõutavaks PankrS § 42 mõttes. Nimetatud nõue jääb eksisteerima ka pärast pankroti väljakuulutamist perioodiliste maksetena ja elatist tuleb tasuda füüsilisest isikust pankrotivõlgnikul olenemata pankrotimenetluse tagajärgedest (raugemine, võlgadest vabastamine vms). Nimetatu sätestab üheselt ka PankrS § 176 lg 2. Seetõttu on asjakohatu pankroti väljakuulutamise järgselt tekkinud elatise puhul viide PankrS § 147 lg-le 1. Samuti ei ole asjakohane viide TMS § 132 lg-le 1, kuivõrd materiaalõigusliku aluse elatise miinimumsuuruse osas sätestab PKS § 101 lg 1; 2) on lapsevanemal lapse huvides õigus esitada tulevikku suunatud elatise nõue kohtusse ka pärast pankroti väljakuulutamist. Elatise tasumise kohustus jääb perioodiliste maksetena kehtima ka pankroti väljakuulutamise järgselt. Selles osas ei ole lapsed vaadeldavad pankrotivõlausaldajatena.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 6. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb rahuldada ja maakohtu vaidlustatud otsus tühistada materiaalõigusnormi ebaõige kohaldamise tõttu.

5 Ringkonnakohus teeb asjas määruse, millega jätab D.Õ. ja D.Õ. hagi T. Õ. vastu elatise väljamõistmiseks läbi vaatamata. 7. Asja materjalidest nähtuvalt kuulutati T. Õ. pankrot välja Viru Maakohtu 28.05.2010 määrusega. 16.02.2011 esitasid D.Õ. ja D.Õ. maakohtusse hagi T. Õ. vastu elatise väljamõistmiseks. Riigikohus on 23.04.2012 määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-26-12 asunud seisukohale, et elatist saama õigustatud isik saab esitada oma nõuded võlgniku vastu pankrotimenetluses ning elatist maksma kohustatud isiku pankroti väljakuulutamise korral tuleb tema vastu esitatud elatisehagi jätta läbi vaatamata. Vastavalt PankrS § 44 lg-le 1 pärast pankroti väljakuulutamist võivad pankrotivõlausaldajad esitada oma nõudeid võlgniku vastu ainult käesolevas seaduses sätestatud korras. Nõuete rahuldamine toimub käesolevas seaduses sätestatud korras. Seega saavad elatist saama õigustatud isikud esitada kohustatud isiku pankroti väljakuulutamise korral elatisenõude pärast elatisehagi läbi vaatamata jätmist kohustatud isiku pankrotimenetluses, s.t pankroti väljakuulutamise eelse aja elatisnõudega tuleb pöörduda pankrotihalduri poole. Pankroti väljakuulutamisele järgneva aja eest saab elatist saama õigustatud isik nõuda elatist eelkõige võlgnikult. Kui võlgnik ei täida vabatahtlikult ülalpidamiskohustust või võlgnikul ei ole sissetulekut, mille arvel elatist maksta, saab elatist saama õigustatud isik nõuda elatise maksmist ka pankrotivara arvelt. Elatise nõudmine pankrotivarast pankrotimenetluse ajal toimub hagita menetluses PankrS §-s 147 sätestatud korras. Nimetatud sätte lg 2 alusel võib avalduse esitada ka isik, keda võlgnik on seaduse kohaselt kohustatud ülal pidama. Maakohus ei ole eelnevaga arvestanud ning põhjendamatult rahuldanud elatisenõude T. Õ. vastu väljaspool T. Õ. pankrotimenetlust. D.Õ. ja D.Õ. hagi T. Õ. vastu elatise väljamõistmiseks tuleb TsMS § 423 lg 3 alusel jätta läbi vaatamata. 8. Ringkonnakohus leiab, et TsMS § 190 lg 7 alusel tuleb D.Õ. ja D.Õ. riigiõigusabi kulud jätta riigi kanda, muud võimalikud menetluskulud solidaarselt D.Õ. ja D.Õ. kanda.

Kersti Kerstna-Vaks

Andra Pärsimägi

Üllar Roostoja