Legislator Case Law & Legislation
2-12-32347/4 AI generated

2-12-32347/4 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

Case Number 2-12-32347/4
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Tsiviilasi nr 2-12-32347

Legislator headnote

AI generated

2-12-32347/4 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja: Tsiviilasi nr 2-12-32347

Keywords

AI generated
treatment costs disability-related expenses denial of interim relief abusive appeal filing abusive litigation fee modification of spousal maintenance
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

Tsiviilasi nr 2-12-32347

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Katrin Saar Otsuse tegemise aeg ja koht 20. detsember 2012.a, Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja number 2-12-32347 Tsiviilasi NP hagi MP´i vastu abielu lahutamiseks ja ühisvara jagamiseks.

Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja NP (isikukood xxx, xxx); Hageja esindaja Vassili Kosteitšuk (J. Koorti 16-49, 13623 Tallinn. E-post vassili.koste@gmail.com); Kostja MP (isikukood xxx, elukoht xxx).

Kohtuistungi toimumise aeg 05. detsember 2012.a Istungil osalenud isikud Hageja NP Hageja esindaja Vassili Kosteitšuk Kostja MP ära kuulatud 05.detsembril 2012.a

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada. 2. Lahutada NP ja MP abielu, mis sõlmiti xxx.a Tallinna Perekonnaseisuametis, abieluakt nr xxx. 3. Jagada NP ja MP ühisvara ning 3.1. jätta NP ainuomandiks korteriomand aadressil Xxx, Harju Maakohtu kinnistusosakonna Tallinna jaoskonna registriosa nr xxx, omanikuna kantud sisse NP; 3.2. jätta MP ainuomandiks korteriomand aadressil Xxx, Harju Maakohtu kinnistusosakonna Tallinna jaoskonna registriosa nr xxx, omanikuna kantud sisse MP.

Menetluskulude jaotus Abieluasjas kantud menetluskulud jätta kummagi poole enda kanda.

Edasikaebe kord

Tsiviilasi nr 2-12-32347

2 Kohtuotsusele on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest 20.12.2012.a. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil. Kohtu selgitus menetlusabi taotlemise kohta Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

Poolte abielu sõlmiti xxx.a Tallinna Perekonnaseisuametis. Abielust sündinud tütar on täisealine.

Hageja hinnangul on abielusuhted pöördumatult lõppenud. Abielusuhted lõppesid jaanuaris 2005.a. ja sellest ajast elavad pooled eraldi ega suhtle omavahel. Abielu jätkamist kostjaga peab hageja võimatuks ja palub abielu lahutada.

Abielu jooksul omandasid pooled kaks korteriomandit xxx ja xxx. Vastastikusel kokkuleppel jäi xxx korter hageja kasutusse ja xxx korterit kasutab kostja. Mõlemad korterid on kahetoalised ja nende hinnad on võrdsed. Hageja palub jagada ka eelnimetatud ühisvara. Xxx asuva korteriomandi omanikuna on kantud kinnistusraamatusse kostja ja seda korterit kasutab ning maksab kommunaalmakseid kostja, mistõttu hageja palub jätta see korteriomand kostja ainuomandiks. Lisaks on nimetatud korteri suhtes kohtutäituri poolt seatud käsutamise keelumärge kostja poolt peale abielusuhete lõppemist võetud kohustuste täitmise tagamiseks. Xxx asuva korteriomanikuna on kinnistusraamatusse kantud hageja, tema kasutab seda korterit ning tasub selle korteri kommunaalmakseid, lisaks on sellele korteriomandile seatud hüpoteek kahe panga kasuks, mis oli seatud hageja poolt pärast abielusuhete lõppemist võetud kohustuste täitmise tagamiseks.

KOSTJA VASTUVÄITED

Kostja hagile kirjalikult vastust ei tähtaegselt ega hiljem esitanud ei ole. Ärakuulamisel 05.12.2012.a kostja nõustus abielu lahutamisega, kinnitas abielusuhete lõppemist 2005.a Ühisvara jagamisel nõustus hageja ettepanekuga.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS

Kohus, ära kuulanud pooled, uurinud kohtule esitatud kirjalikke tõendeid ning hinnanud esitatud tõendeid kogumis, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele. Abielu lahutamine

Perekonnaseaduse ( PKS ) § 67 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta.

Tsiviilasi nr 2-12-32347

3

Vaidlus puudub selles, et abielusuhted ja poolte kooselu on lõppenud 2005.a, mil pooled asusid elama eraldi. Pooled ei soovi käesoleval ajal abielusuhteid taastada. Kohtu hinnangul on poolte abielulised suhted pöördumatult lõppenud. Nad on elanud aastaid lahus ega soovi kooselu taastada, on alust arvata, et abielu jätkamine on võimatu.

Eeltoodu alusel leiab kohus, et poolte abielu tuleb kooskõlas PKS § 67 lg 1 lahutada.

Ühisvara jagamine

Alates 01.07.2010.a kehtiva perekonnaseaduse (PKS) § 210 lg 1 kohaselt laieneb käesolev seadus kõigile perekonnaõiguslikele suhetele, mis on tekkinud seaduse jõustumise hetkeks, kui järgnevates sätetes ei ole ette nähtud teisiti. Asja arutamisel on leidnud tõendamist, et poolte abielulised suhted ja kooselu lõppesid 2005.a, so enne 01.07.2010.a kehtima hakanud perekonnaseadust ja 01.07.2010.a seisuga puudusid pooltevahelised abielusuhted (perekonnaõiguslikud suhted), mistõttu tuleb poolte abieluvara jagamisel kohaldada kuni 30.06.2010.a kehtinud perekonnaseadust.

Kuni 30.06.2010.a kehtinud PKS § 14 lg 1 kohaselt on abielu kestel abikaasade omandatud vara reeglina abikaasade ühisvara. PKS § 15 lg 1 sätestab erandi – abikaasa lahusvara on tema omandis enne abiellumist olnud vara, samuti tema poolt abielu kestel kinke või pärimise teel omandatud vara ning vara, mille see abikaasa on omandanud pärast abielusuhete lõppu. PKS § 18 lg 1 kohaselt võidakse abikaasade ühisvara jagada abielu kestel, abielu lahutamisel või pärast seda ja lg 2 näeb ette, et pärast abielusuhete lõppemist ühisvara jagamise korral määratakse ühisvara koosseis kindlaks abielusuhete lõppemise seisuga. PKS § 19 lg 3 ja lg 4 sätestab, et abikaasade ühisvara jagamisel määratakse kummalegi abikaasale jääv vara kaasomandi osana, asjadena ning varaliste õiguste ja kohustustena ja kui ühisvara jagamisel osutub ühele abikaasale jääva vara väärtus suuremaks tema osast ühisvaras, mõistab kohus temalt teisele abikaasale rahalise hüvituse.

Hageja väidete kohaselt on abikaasade ühisvaraks kaks korteriomandit. Nähtuvalt 14.03.1995.a sõlmitud ostu-müügilepingust ( tl 5-6) ostis kostja Tallinnas Xxx asuva kahetoalise korteri ja 04.05.1995.a sõlmitud ostu-müügilepingu ( tl 7-8) alusel ostis hageja Tallinnas Xxx asuva kahetoalise korteri. Kinnistusraamatusse on Xxx asuva korteriomanikuna sisse kantud kostja ja Tallinnas Xxx asuva korteriomanikuna hageja. Mõlemad korterid on ostetud abielu ajal ja pooled on kantud kinnistusraamatusse omanikena 2001.a, mis tõendab, et nimetatud korteriomandid on poolte ühisvaraks, kuna vara on soetatud abielu ajal.

Hageja soovib jagada ühisvara nii, et tema ainuomandisse jääks Tallinnas Xxx asuv korteriomand koos koormatistega ja kostja ainuomandisse korteriomand Tallinnas Xxx, millele on seatud käsutamise keelumärge. Nähtuvalt kinnistusraamatu väljavõtetest on korteriomanditele seatud kitsendused ja koormatised pärast abielusuhete lõppemist. Kostja sellisele ühisvara jagamise viisile vastuväiteid esitanud ei ole. Kohus peab põhjendatuks jagada poolte ühisomandis olevad korteriomandid hageja poolt pakutud viisil. Kuna hageja on pidanud korteriomandite väärtusi võrdseiks ja kostja ei ole sellele vastuväiteid esitanud, puudub alus rahalise hüvitise väljamõistmiseks.

Menetluskulud

Tsiviilasi nr 2-12-32347

4 Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 164 lg 1 järgi hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. TsMS § 102 lg 1 p 1 ja 4 kohaselt on abieluasi abielu lahutamine ja ühisvara jagamine või muu abikaasade varalisest vahekorrast tulenev nõue.

TsMS § 173 lg 1 ja lg 3 järgi esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse kohtuotsuses ja menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Kooskõlas TsMS § 162 lg 1 ja § 164 tulevad menetluskulud abieluasjas jätta kummagi poole enda kanda.

Katrin Saar Kohtunik