3-12-2142/25 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Oliver Kask, Viive Ligi ja Silvia Truman Määruse tegemise aeg ja koht 17. detsember 2012, Tallinn Haldusasja number 3-12-2142 Haldusasi O Si kaebus Eesti Vabariigi vastu avalik-õiguslikus suhtes tekitatud õigusvastase tagajärje kõrvaldamise nõudes Menetlusosalised Kaebaja – O S, esindaja v. adv Taivo Saks Vastustaja – Veeteede Amet Kolmas isik – Kõrgessaare Vallavalitsus Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 15. novembri 2012. a määrus Menetluse alus ringkonnakohtus O Si määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON Jätta O Si määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 15. novembri 2012. a määrus haldusasjas nr 3-12-2142 muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 235 lg-d 1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. O S töötas 1987. aastast Ristna tuletornis komandandina, alates 1993. aastast samal ametikohal Veeteede Ameti koosseisus. Tööandja eraldas kaebajale praegusel Ristna tuletorni kinnistul (katastritunnus 39201:001:0282) 2-korterilise elamu koos abiruumidega (algselt 3- korteriline elamu, mis 1999-2001 renoveerimise käigus ehitati 2-korteriliseks), asukohaga Hiiumaa, Kõrgessaare vald, Kalana küla, Ristna tuletorn. Kaebaja vabastati töölt 2010. a detsembris. Üürisuhe O. Si ja Veeteede Ameti vahel lõppes 12.04.2011. O. Si esitatud üürilepingu pikendamise nõude jättis Tallinna Ringkonnakohus 15.11.2011 otsusega nr 2-11-2445 rahuldamata ning kohtuotsus jõustus 16.12.2011. 2. O. S esitas 10.10.2012 Tallinna Halduskohtule kaebuse nõudega kohustada Eesti Vabariiki Veeteede Ameti kaudu heastama O. Sile Hiiumaal Kõrgessaare vallas Ristna tuletorni kinnistul (katastritunnus 39201:001:0282, kinnistu nr 795833) asuvate eluja abiruumide erastamata jätmine ning võõrandama osutatud kinnistu O. Sile eluruumide erastamise seaduses (EES) sätestatud tingimustel. Alternatiivina palus kaebaja kohustada Eesti Vabariiki Vee-

3-12-2142 2(4) teede Ameti kaudu heastama O. Sile Hiiumaal Kõrgessaare vallas Ristna tuletorni kinnistul (katastritunnus 39201:001:0282, kinnistu nr 795833) asuvate eluja abiruumide erastamata jätmine, sulgema osundatud kinnistu registriosa ja viima O. Si suhtes läbi tema poolt algatatud erastamismenetlus vastavalt seaduses sätestatud tingimustele ja korras. Kaebuse kohaselt esitas O. S Kõrgessaare Vallavalitsusele eluruumi erastamise avalduse, mida senini lahendatud ei ole. Kaebaja vabastati töölt Veeteede Ametist 2010. a detsembris ning samal ajal teatati talle ka eelnimetatud eluruumi üürilepingu lõpetamisest. Kaebaja leiab, et vaidlusalune eluruum oleks tulnud talle seaduse kohaselt erastada. Kaebaja möönab, et käesoleval ajal on maatükk, millel vaidlusalune elamu asub, kinnistatud ning eluruumi erastamine EES alusel ei ole võimalik. Siiski oleks võimalik kinnistusraamatus vastav registriosa sulgeda ning erastamismenetlus läbi viia või igal juhul peaks kaebajale antama võimalus see eluruum omandada riigivaraseaduse (RVS) alusel sellistel tingimustel, nagu see oleks pidanud olema võimalik erastamisel. Eluruum ei ole riigile oma ülesannete täitmiseks vajalik ja seda oleks võimalik võõrandada kaebajale otsustuskorras samadel tingimustel nagu oleks kaebaja saanud selle erastada. 3. Tallinna Halduskohus tagastas 15.11.2012 määrusega kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel läbivaatamatult. Põhjendused: 1) Kaebajal puudub nõudeõigus vaidlusaluse eluruumi võõrandamiseks EES-s sätestatud tingimustel. Ristna tuletorni kinnistul asuv eluruum, mida kaebaja kasutas, asub hoones, mis on muutunud kinnisasja oluliseks osaks. Tulenevalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 54 lg-s 1 ja EES §-s 3 sätestatust ei ole eluruumide erastamine enam EES alusel võimalik. Pärast maatüki kinnistusraamatusse kandmist ei saa selle maatükiga püsivalt ühendatud ehitises asuvad ruumid olla eraldi tsiviilkäibes, mis tähendab, et ehitise aluse maa kinnistamisega lakkas olemast eluruum kui eraldiseisev asi (eluruum vallasasjana). 2) Kinnistusraamatuseaduse (KRS) § 72 lg-st 2 ei saa tuletada võimalust muuta kinnisasja oluliseks osaks muutunud elamut uuesti vallasasjaks. Oletada võib, et kinnistusraamatu kande aluseks oli otsus maa riigi omandisse jätmise kohta maareformi seaduse § 31 lg 1 p 1 alusel. Asjaolu, et selline haldusakt võib olla õigusvastane, ei lõpeta ega peata selle kehtivust ega anna alust väita, et selle alusel tehtud järgnevad toimingud, sh maa kinnistusraamatusse kandmine, oleks toimunud alusetult. RVS § 33 lg 1 p 7 annab võimaluse riigivara võõrandada alla hariliku väärtuse juhul, kui seadus selle otse ette näeb. Antud juhul sellist seadust ei ole. 3) Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 11 lg 1 on kohaldatav juhul, kui avaliku võimu aktiivsel tegevusel on olnud mingid tagajärjed, mida on võimalik kõrvaldada. Selle normi alusel ei ole õigust nõuda, et avalik võim teeks toimingud, millega saavutataks see tagajärg, mis avaliku võimu õigusvastase tegevusetuse tõttu saabumata jäi. RVastS § 11 alusel ei saa isik nõuda sooritamata toimingute sooritamist või andmata haldusaktide andmist selleks, et saavutada tagajärg, mis oleks pidanud saabuma, ent jäi saabumata. Selleks on isikul võimalik esitada haldusorgani vastu haldusakti andmiseks või toimingu sooritamiseks kohustamise nõue. Käesoleval juhul ei saa eluruumi erastamiseks kohustamise nõuet enam eksisteerida, kuna eluruumi erastamine EES alusel on välistatud eluruumi kinnisasja oluliseks osaks muutumise tõttu. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD 4. O. S esitas määruskaebuse halduskohtu 15.11.2012 määruse tühistamiseks. Põhjendused: 1) Alles Veeteede Ameti 02.08.2012 vastusest kaebaja 10.07.2012 teabenõudele võis välja lugeda, et vastustaja ei kavatse eluruume erastada, kuna vastustaja hinnangul ei ole O. S esita-

3-12-2142 3(4) nud erastamisavaldust. Kaebaja sellega ei nõustu, kuna esitas erastamisavalduse koos teiste majakavahtidega Kõrgessaare Vallavalitsusele ning see võeti menetlusse. Käesoleva ajani ei ole kaebajale saadetud dokumenti erastamismenetluse lõpetamiseks. 2) Kohus ei ole arvesse võtnud Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-4-08 p-s 11 väljendatud seisukohta, mille kohaselt kui maa omanikuna on kinnistusraamatusse kantud Eesti Vabariik, tuleb registriosa sulgeda ning ehitis muutub vallasasjaks, mida saab uuesti erastada. 3) Kaebaja sai vastustajalt 21.12.2010 avalduse üürilepingu ülesütlemise kohta võlaõigusseaduse (VÕS) § 312 alusel palvega vabastada ruumid 12.04.2011. Kaebaja pöördus üürilepingu pikendamiseks kohtusse, kuid kohus jättis kaebaja nõude rahuldamata. Pärast kohtuotsuse jõustumist on vastustaja asunud kaebajalt nõudma eluruumide valduse üleandmist ning eksisteerib reaalne oht, et kaebajale tekivad rasked tagajärjed seeläbi, et ta jääb oma kodust ilma. Eluruumide valduse üleandmine kolmandatele isikutele tekitab kaebajale ebamõistlikke materiaalseid (kolimise, asjaajamise, uue eluaseme leidmise) kulusid ning kodust väljakolimisest tingitud mittemateriaalset kahju. Vastustaja sooviks on eluruumide võõrandamine koos selle juurde kuuluva kinnistuga. Eluruumide võõrandamine heausksele isikule raskendaks oluliselt kohtuotsuse täitmist või muudaks selle võimatuks. Vaidlusalusel maa-alal on algatatud detailplaneering, millega kavandatakse ruumide sootuks teistsugust kasutusotstarvet kui eluruumid. Kaebajale kahjulike tagajärgede ärahoidmiseks ning täiendava asjaajamise vältimiseks tuleb detailplaneering kuni vaidluse lõppemiseni peatada. Esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamine ei kahjusta vastustaja ega Kõrgessaare Vallavalitsuse huve. 5. Kõrgessaare Vallavalitsus palub vastuses jätta määruskaebus rahuldamata. 6. Veeteede Amet palub kirjalikus vastuses jätta määruskaebus rahuldamata. Vastuväited: 1) Kaebaja suhtes ei ole pooleli eluruumide erastamise protsessi. Eluruumid, mille erastamiseks kaebaja avalduse esitas, on täna tema omandis. Ristna tuletorni juurde kuulus kaks elamut: 3-korteriline ja 2-korteriline. 3-korteriline elamu ehitati renoveerimise käigus aastail 1999-2001 ümber kahekorteriliseks, millest ühes elas kaebaja oma perekonnaga ja teist kasutab vastustaja. 2-korteriline elamu Ristna kinnistul on täna kaebaja omandis. Kuna kaebaja on elamu vastu võtnud, ei saa kahelda objektis, mille erastamiseks kaebaja avalduse esitas. 2) KRS § 72 lg-st 2 ei saa tuletada võimalust muuta kinnisasja oluliseks osaks muutunud elamut uuesti vallasasjaks. Kaebuses viidatud Riigikohtu otsuses nr 3-2-1-26-03 ja määruskaebuses viidatud Riigikohtu otsuses nr 3-2-1-4-08 käsitletakse maa erastamist või hoonestusõiguse seadmist. Kummaski lahendis ei kuulunud vaidlusalusel maal olevad ehitised Eesti Vabariigile. KRS § 72 lg-st 2, § 8 lg-st 3 ja RVS § 107 lg-st 1 tulenevalt on riigile kuuluva kinnisasja kinnistusraamatusse kandmine kohustuslik.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 7. Halduskohus tagastas 15.11.2012 määrusega kaebuse selle esitajale HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel. Nimetatud sätte alusel võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus, eeldades, et tema faktilised väited on tõendatud. 8. Kaebuse kohaselt esitas O. S Kõrgessaare Vallavalitsusele eluruumi erastamise avalduse, mida senini lahendatud ei ole. Kaebaja töötas 1987. aastast Ristna tuletornis komandandina, alates 1993. aastast samal kohal Veeteede Ameti koosseisus. Tööandja eraldas kaebajale praegusel Ristna tuletorni kinnistul 2-korterilise elamu koos abiruumidega. Kaebaja vabastati töölt Veeteede Ametist 2010. a detsembris. Toimiku materjalide kohaselt lõppes Veeteede

3-12-2142 4(4) Ameti ja O. Si vahel üürisuhe 12.04.2011. Kaebaja möönab, et maatükk, millel vaidlusalune elamu asub, on kinnistatud. 9. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohaga, et kaebajal puudub nõudeõigus vaidlusaluse eluruumi erastamiseks EES-s sätestatud tingimustel. Kolmanda isiku väitel ei ole vaidlusalune eluruum olnud valla omandis ning seetõttu ei saanud kaebaja nõuda vallavalitsusele erastamisavaldust esitades eluruumide erastamist vastustaja poolt. Teiseks paiknevad Ristna tuletorni kinnistul asuvad eluruumid, mida kaebaja kasutas, hoones, mis on muutunud kinnisasja oluliseks osaks. TsÜS § 54 lg 1 kohaselt on kinnisasjaga püsivalt ühendatud ehitised kinnisasja olulised osad ning sellest tulenevalt ulatub neile kinnisasja omandiõigus. Erastamise objektiks on eluruum koos sellele vastava muu osaga ehitisest ning kinnisomandisse kuuluv ehitis ei saa olla erastamise objektiks EES § 3 lg 1 mõttes. KRS § 72 lg-st 2 ei tulene võimalust muuta kinnisasja oluliseks osaks muutunud ja riigi omandisse jäetud elamut uuesti vallasasjaks. Kaebaja leiab määruskaebuses, et halduskohus ei võtnud arvesse Riigikohtu tsiviilasjas tehtud lahendi nr 3-2-1-4-08 p-s 11 toodud seisukohta. Nimetatud lahend käsitles kinnisasja kohta tehtud kande sulgemist olukorras, kus maa ostueesõigusega erastamise kohta antud haldusakt oli tühistatud ning isiku nõue tugines asjaõigusseaduse rakendamise seaduse § 11 lõikele 5, mis käesoleval juhul pole kohaldatav. Kaebaja ei väida, et Ristna tuletorni kinnistu moodustamise aluseks on haldusakt, mis on tühistatud. Kaebaja ei nõua ka sellise haldusakti tühistamist. 10. Kaebaja viitab RVS § 33 lg 1 p-le 7, mis sätestab, et riigivara, väljaarvatud väärtpaberi võib tasuta või alla hariliku väärtuse võõrandada, kui seadus näeb selle otseselt ette. Antud juhul ei ole seadust, mis näeks ette vaidlusaluse kinnisasja harilikust väärtusest madalama väärtusega kaebajale võõrandamise. RVS § 29 lg 1 p 1 kohaselt võib riigivara võõrandada, kui vara ei ole vajalik riigivara valitsejale või volitatud asutusele riigivõimu teostamiseks või muul avalikul eesmärgil. RVS-st ei tulene isikule subjektiivset õigust nõuda, et riik talle RVS § 29 lg 1 alusel konkreetse vara võõrandaks ning sellist kohustust pole ühegi normiga riigile pandud. 11. Võttes arvesse eeltoodut jääb määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 15.11.2012 määrus muutmata.

Viive Ligi Oliver Kask Silvia Truman