Legislator Case Law & Legislation
DE FR IT EN
Analyze in Legislator
2-12-48841/6 AI generated

2-12-48841/6 · Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja

Case Number 2-12-48841/6
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date
Open official source Machine-readable Markdown (.md)

Legislator summary

AI generated

Resolutsioon Välja mõista A Z J K ülalpidamiseks alates 01.12.2012 elatis 145.- eurot igakuiselt kuni tütre J, sünd xx.xx.xxxx, täisealisuseni või kui täisealiseks saanuna jätkab põhivõi keskhariduse omandamist gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni.

Legislator headnote

AI generated

2-12-48841/6 · Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja: Perekonnaseaduse § 96 lg 1 kohaselt ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased.

Keywords

AI generated
changed financial circumstances financial hardship living expenses lack of financial resources only child medical needs of child
AI generated
2-10-38636/4
Otsuse teatavakstegemise aeg ja koht 15.11.2010 a.
2-10-49468/6
A H esitas 07.10.2010.a. kohtusse hagi L N vastu A N ja H N ülalpidamiseks elatise väljamõistmiseks 3500.- krooni kuus. Oma vastuses kostja vastusele palub hageja kostjalt välja mõista elatise kummagi lapse ülapidamiseks alates hagi esitamisest 139,01 eurot (2175 krooni) kuus ja tagasiulatuvalt ühe aasta eest 2684,29 eurot (42 000 krooni) ehk 3500 krooni kuus.
2-11-27767/3
Resolutsioon Välja mõista R K elatis igakuiselt 278,02 eurot alates 15.06.2011 kuni poja R, sünd xx.xx.xxxx, täisealisuseni ja edasi 139,01 eurot kuni tütre K, sünd xx.xx.xxxx, täisealisuseni.
2-09-14582/5
02.aprillil 2009.a esitatud hagiavalduse kohaselt poolte abielust on 15.09.2004.a sündinud tütar A.Š..
2-22-13651/3
J.O.(avaldaja) esitas 14. septembril 2022 Tartu Maakohtule füüsilise isiku maksejõuetusavalduse (tsiviilasi nr 2-22-13651). Avalduse kohaselt on võlgnik lesk ja tal on kaks alaealist last: poeg T.O., sünd XXX ja tütar I.P., sünd XXX. Poeg elab koos võlgnikuga ja tütar viibib XXX Lastekodus. Võlgnik ei tööta, kuid saab toitjakaotushüvitist pojale XXX eurot, lastetoetust XX eurot ja puude toetust XXX eurot. Võlgniku igakuised väljaminekud on XXX eurot: eluasemekulud XXX eurot, kulutused toidule XXX eurot, kulutused riietele ja jalanõudele XXX eurot, kulutused majatarvetele, hügieenile, ravimitele XXX eurot, transpordikulud XXX eurot, sidekulud XXX eurot, elatis lahus elavale lapsele XXX eurot, kulutused lapse koolikohustuse täitmisele XXX eurot, ravimid ja tervishoiukulud XXX eurot. Võlgnevuste tasumiseks raha ei jää. Avaldaja on märkinud oma võlgnevuste suuruseks XXX eurot. Avaldaja on selgitanud, et tema majanduslikud probleemid algasid pärast abikaasa surma ja poja tervislikke probleeme 2009. Avaldajal oli laenuga ostetud kodu XXX linnas, mis läks põlema. Võlgnik soovib minna õppima XXX erialale ning luua enda elektrija ehitustööde firma.

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohus Pärnu Maakohus

Kohtunik Lea Pavelson, kohtuistungi sekretär Meeli Riismaa

Otsuse tegemise aeg ja koht 19.12.2012, Rapla

Tsiviilasja number 2-12-48841

Tsiviilasi J K hagi A Z vastu elatise väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind 1305.- eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad hageja J K, isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxx, xxxxxxxx xxx x-x, hageja esindaja B K, kostja A Z, isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxx xxxx, xxxxxx, xxxxx x-x

Kohtuistungi toimumise aeg 14.12.2012

Resolutsioon Välja mõista A Z J K ülalpidamiseks alates 01.12.2012 elatis 145.- eurot igakuiselt kuni tütre J, sünd xx.xx.xxxx, täisealisuseni või kui täisealiseks saanuna jätkab põhivõi keskhariduse omandamist gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni.

Välja mõista A Z elatis ajaperioodi 01.12.2011 kuni 30.11.2012 eest summas 1034,01 eurot.

Menetluskulud jätta A Z kanda.

Kohtuotsus pöörata täitmisele viivitamatult.

Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel

30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendmaist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendmaise eesmärgil See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Asjaolud Hageja esindaja ja kostja kooselust on sündinud tütar J xx.xx.xxxx. Kooselu on lõppenud. Laps elab hageja esindaja juures. Kostja ei ole toetanud last materiaalselt igakuiselt vabatahtlikult.

Hageja nõue ja põhjendused Hageja esindaja palub kostjalt välja mõista elatise 145.- eurot kuus ning tagasiulatuvalt üks aasta.

Kostja vastuväited Kostja on nõus hagejale tasuma elatist igakuiselt 145.- eurot alates 01.12.2011.

Kohtuotsuse põhjendus Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

Perekonnaseaduse § 96 lg 1 kohaselt ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased.

Perekonnaseaduse § 97 p 1 sätestab, et ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps.

Seega on kostja, kui lapse J isa, kohustatud teda ülal pidama.

Perekonnaseaduse § 99 lg 1 sätestab, et ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Perekonnaseaduse § 100 lg 2 sätestab, et alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. Perekonnaseaduse § 101 lg 1 sätestab, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Perekonnaseaduse järgi on 2011.a 139,01 eurot ja 2012.a 145.- eurot ühe vanema kohustus tasuda elatist ühe lapse ülalpidamiseks. Kostja nõustus tasuma elatist hagejale igakuiselt miinimummääras. Kohus peab kostjalt nimetatud suuruses elatise väljamõistmist põhjendatuks, kuna väljamõistetav elatis on seadusega kehtestatud miinimummäär. Kuna hageja palub välja mõista kostjalt elatise miinimummääras, siis hageja ei pea tõendama ülalpidamiseks tehtavaid kulutusi. Perekonnaseaduse § 102 lg

2 kohaselt vanemad ei vabane oma alaealise lapse ülalpidamise kohustustest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus leiab, et elatise 145.- eurot kuus tasumine on kostjale jõukohane, s.o tema rahaline sisetulek võimaldab seda. Kostja on töövõimeline ning omab töökohta. Kui kostja leiab, et rahalised sissetulekud ei võimalda last ülal pidada, tuleb hankida endale töökoht, kus on võimalik saada suuremat sissetulekut. Ajaperioodi 01.12.2011 kuni 30.11.2012 eest tasus kostja hageja ülalpidamiseks 700.- eurot. Nimetatud summa kuulub väljamõistetavast elatisest mahaarvamisele.

Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta kostja kanda.

Kohtunik: