2-12-19317/7 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Krista Kirspuu Otsuse tegemise aeg ja koht 17. detsember 2012.a Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-12-19317 Tsiviilasi D M hagi G M´i vastu elatise nõudes Hagi hind 1 305 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: D M (isikukood xxx, elukoht xxx); Hageja seaduslik esindaja: J M (isikukood xxx, elukoht xxx); Kostja: G M (isikukood xxx, elukoht xxx) Asja läbivaatamise kuupäev 10.12.2012.a, kohtuistungil RESOLUTSIOON 1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega. 2. Mõista välja G M’ilt elatis D M kasuks igakuiselt summas 145 EUR (ükssada nelikümmend viis eurot) kuus alates 16.05.2012 kuni D M täisealiseks saamiseni, so xxx.a. 3. Menetluskulud jätta poolte endi kanda. 4. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 2). Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kostja võib esitada Harju Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja 14 päeva jooksul arvates otsusest kättetoimetamisest, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kajalt tuleb tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB (arve nr 10220034796011) või Swedbank (arve nr 221023778606) või Danske Bank AS Eesti filiaal (arve nr 333416110002) märkides viitenumbriks 3100057358. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (TsMS § 187 lg 6 ja § 442 lg 6).

Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue Kohtule 16.05.2012.a. esitatud hagiavalduse kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista elatis

2 200 eurot kuus alates avalduse kohtusse esitamise päevast.

Menetluse käik 10.12.2012.a toimunud kohtuistungile kostja ei ilmunud ning ei ole teatanud ka ilmumist takistavate asjaolude olemasolust. Hageja esitas taotluse, milles palub hagi rahuldada tagaseljaotsusega. Hageja vähendas nõuet ning palus kostjalt välja mõista elatis igakuiselt summas 145 eurot.

Kohtuotsuse põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 413 lg 1 kohaselt kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et kuivõrd hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud, kostja kohtu määratud kohtuistungile ei ilmunud ning hageja on taotlenud tagaseljaotsuse tegemist, tuleb hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p 2 on tagaseljaotsus tagatiseta viivitama täidetav. TsMS § 444 lg 4 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Perekonnaseaduse (PKS) § 97 p 1 kohaselt on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps. PKS § 100 lg 2 kohaselt alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. Vastavalt PKS §-s 101 lg 1 ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsus on kehtestanud kuupalga alammääraks 290 eurot. Seega ei või olla igakuine elatusraha ühele lapsele väiksem kui 145 eurot.

Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hageja on kohtule teatanud, et ta ei ole menetluskulu kandnud. Samuti ei nähtu tsiviilasja toimiku materjalidest, et pooled oleks menetluskulu kandnud. Seetõttu kohus leiab, et mõistlik on jätta menetluskulud poolte endi kanda võrdsetes osades.

Krista Kirspuu kohtunik