2-12-41506/7 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Toomas Talviste Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht

17. detsember 2012 Pärnu Maakohtu Pärnu Rüütli tn kohtumaja kantselei kaudu Tsiviilasja number 2-12-41506 Tsiviilasi R.K.i hagi L.K.i vastu elatise nõudes Tsiviilasja hind 1305 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja R.K., isikukood, elukoht, seaduslik esindaja J.R. Kostja L.K., isikukood, elukoht. Asja lahendamise viis Kirjalikus menetluses (lihtmenetlus) RESOLUTSIOON:

Rahuldada R.K.i hagi L.K.i vastu.

Välja mõista L.K.ilt (K., isikukood) elatusraha perekonnaseaduse § 101 lõikes 1 sätestatud miinimummääras (pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära) alates 15. oktoobrist 2012 igakuuliselt alaealise lapse R.K.i (K., isikukood) ülalpidamiseks kuni lapse täisealiseks saamiseni.

Elatis tuleb kostjal tasuda hageja R.K.i arveldusarvele nr SEB Pank, selgitusega „lapse elatusraha“.

Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Taotledes menetlusabi, peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks menetlusabi taotletakse, eelkõige esitama kaebuse. Apellatsioonkaebus võetakse ringkonnakohtu menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud

Tsiviilasi nr 2-12-41506

2 (3) tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui selles ei taotleta selle lahendamist istungil.

Sisulised asjaolud

15.10.2012 esitatud hagiavalduse (tl 1-3) kohaselt on alaealine laps (hageja) R.K. ema J.R. kasvatada. Hageja on palunud välja mõista isalt L.K.ilt elatis mitte kindla summana, vaid seaduses sätestatud miinimummääras. Hagiavalduses on märgitud, et kostjal tuleb elatis kanda lapse R.K.i arveldusarvele nr SEB Pank, selgitusega „lapse elatusraha“.

23.10.2012 määrusega on esitatud avalduse menetlusse võtnud ning kostjale on hagimaterjalid vanaema kaudu edasiandmiseks kätte antud 26.10.2012.a, kuid kohtule kostja vastust ei esitanud. Kohus lahendas asja kirjalikus menetluses lihtmenetluse korras, pakkudes ka võimalust enda ärakuulamiseks, kuid kohtu 16.11.2012 kirjas määratud tähtajal ei ole pooled midagi täiendavalt esitanud ega enda ärakuulamist soovinud.

Kohaldatav õigus, tuvastatud asjaolud, kohtu seisukohad

Perekonnaseaduse (PkS) § 97 p 1 õigustab alaealist last ülalpidamise saamiseks. PkS § 99 lg 1 järgi lähtub kohus lapse ülalpidamiseks väljamõistetava igakuise elatise suuruse kindlaksmääramisel lapse vajadustest ja tavalisest elulaadist. PkS § 99 lg 2 täpsustab, et ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sh tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. PkS § 101 lg 1 alusel ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem, kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (hagi esitamise ajal 145 EUR). Sama paragrahvi 2 lõike kohaselt mõistab kohus elatise välja kindla summana või muutuva suurusena. PkS § 102 lg 1 alusel vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Kui vanem on sellises olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt (PkS § 102 lg 2). Kohus võib mõjuval põhjusel vähendada elatist alla PkS § 101 lõikes 1 nimetatud määra, kusjuures mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel eelmärgitud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. PkS § 100 lg 4 kohaselt makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette.

Kohus peab vajalikuks märkida, et kuivõrd elatist nõutakse antud juhul miinimummääras, ei ole kohtupraktikas juurdunud põhimõtte kohaselt vajalik tõendada lapse vajaduste loetelu. Sellisel juhul saab muus ehk väiksemas summas elatist välja mõista vaid ülalmärgitud PkS §

102 lg 2 nimetatud juhtudel. Selliseid asjaolusid ei ole esile toodud, kostja ei ole üldse haginõudele reageerinud. Seega tuleb esitatud hagi rahuldada ja kostjalt välja mõista elatusraha PkS § 101 lg 1 sätestatud miinimummääras (pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, tegemist on muutuva suurusega) alates 15. oktoobrist 2012 igakuuliselt alaealise lapse R.K.i ülalpidamiseks kuni lapse täisealiseks saamiseni. Hageja on soovinud elatise maksmist oma arvelduskontole, kostja selles osas vastuväiteid esitanud ei ole. Seega tuleb elatise tasumine selliselt määrata. Sisuliselt on tegemist tavapärase kohtuotsuse täitmise viisi kindlaksmääramisega tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 445 lg 1 mõttes elatise asjades.

Tsiviilasi nr 2-12-41506

3 (3) Menetluskulud Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 164 lg 1 kohaselt jäävad menetluskulud hagilises perekonnaasjas poolte endi kanda, sama paragrahvi teises ja kolmandas lõikes nimetatud erandlikke asjaolusid menetluskulude muul viisil jagamiseks pooled esile toonud ei ole. Kohtule teadaolevalt ei ole menetlusosalised asjas menetluskulusid kandnud.

Toomas Talviste Kohtunik