2-12-37643/20 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja

Kohtukoosseis Kohtunik Fred Fisker

Määruse tegemise aeg ja koht

17.12.2012.a, Tallinn

Tsiviilasja number 2-12-37643 Tsiviilasi

PM avaldus otsustusõiguse saamiseks alaealiste laste elukoha ja haridusküsimustes Menetlustoiming Kompromissi kinnitamine ja asjas menetluse lõpetamine Menetlusosalised ja nende esindajad

Avaldaja: PM (isikukood XXX, elukoht XXX); Avaldaja esindaja: Monica Meristo (Meristo Õigusbüroo, Tallinna 21, Rakvere; e-post: meristomonica@gmail.com); Puudutatud isik I: HK(isikukood XXX, XXX), tema esindaja advokaat Helen Hääl (Advokaadibüroo Concordia, lennuki 22, 10145 Tallinn; e-post: menetlus@concordia.ee ); Puudutatud isik II: MM(isikukood XXX, elukoht XXX); Puudutatud isik III: RM(isikukood XXX, elukoht XXX); Alaealiste esindaja riigi õigusabi korras: advokaat Ilja Santašev (Advokaadibüroo Leonid Olovjanišnikov, Tartu mnt 51-12, 10115 Tallinn; e-post: ilja@olab.ee ); Eestkosteasutus: Tallinna linn Põhja – Tallinna Valitsuse kaudu (Niine 2, 10414 Tallinn; e-post: pohja@tallinnlv.ee ).

Kohtuistungi toimumise aeg 13.12.2012.a.

Kohtuistungil osalenud isikud Avaldaja: PM

Avaldaja esindaja: Monica Meristo

Puudutatud isik I: HK

Puudutatud isiku I esindaja: advokaat Helen Hääl

Puudutatud isiku I esindaja: advokaat Liis Tedder

Eestkosteasutuse esindaja: Marit P

RESOLUTSIOON

1. Kinnitada PM (avaldaja) ja HK´i (puudutatud isik I), koos nimetatuna pooled, vahel sõlmitud kompromiss alljärgnevas: 1.1 Lapsed MM ja RM viibivad alates 07.01.2013.a. vanemate juures kordamööda 1 (ühe) nädala kaupa, s.o pühapäevast pühapäevani; 1.2 Lapsed MM ja RM viibivad 03.01.2013.a.-06.01.2013.a. oma ema HK´i juures; 1.3 Lapsed MM ja RM viibivad alates 07.01.2013.a. oma isa PM´ga üle ühe nädala; 1.4 Lapsed antakse üle ühelt vanemalt teisele käest kätte pühapäeviti; 2. Menetluskulud jäävad poolte endi kanda. 3. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-12-37643. 4. Toimetada käesoleva kohtumääruse ärakiri menetlusosalistele kätte. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale ei saa edasi kaevata. Määrus jõustub selle pooltele kättetoimetamisest.

MENETLUSE KÄIK

19.09.2012.a. saabus Harju Maakohtusse PM avaldus otsustusõiguse saamiseks alaealiste laste elukoha ja haridusküsimustes. Koos avaldusega on kohtule esitatud taotlus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks. Avalduse kohaselt on avaldaja ja alaealiste laste ema käesoleval hetkel abielus, kuid elavad eraldi, kuna laste ema lahkus pere juurest. Avaldaja soovib seada otsustusõigust laste elukoha ja haridusküsimustes, kuna lapsed on traumeeritud ning ema juures viibida ei taha. Avalduse kohaselt kavatseb ema lähitulevikus asuda elama Itaaliasse. Avaldaja palub määrata esialgse õiguskaitse korras R ja MM elukohaks avaldaja PM elukoht.

20.09.2012.a. jättis Harju Maakohus taotluse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks käiguta, andes avaldajale aega puuduste kõrvaldamiseks 7 päeva alates kohtumääruse kättesaamisest. 25.09.2012.a. esitas avaldaja esindaja Harju Maakohtule täpsustatud taotluse. 03.10.2012.a. määrusega jättis kohus PM taotluse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks rahuldamata.

03.10.2012.a. määrusega võttis kohus avalduse menetlusse, määrates MM´le ja RM´le esindaja riigi õigusabi korras ning kaasas arvamuse andmiseks eestkosteasutusena Tallinna linna Põhja-Tallinna Valitsuse kaudu.

30.10.2012.a. esitas HK Harju Maakohtule kirjaliku seisukoha avaldusele ning vastuavalduse HK´ile otsustusõiguse andmiseks latse igakordse viibimisning õppimiskoha osas.

02.11.2012.a. esitas HK Harju Maakohtule taotluse esialgse õiguskaitse rakendamiseks. Taotluse kohaselt palub HKkohtumenetluse ajaks anda otsustusõigus laste MM ja RM igakordse viibimiskoha üle ning anda lapsed HK´ile viivitamatult üle hiljemalt esialgse õiguskaitse tegemise määruse päeval kella 19:00-ks või alternatiivselt määrata kindlaks HK´i ja laste ajutine suhtlemiskord kuni põhinõude lahendamise kohtulahendi jõustumiseni.

12.11.2012.a. esitas eestkosteasutus seisukoha, milles eestkosteasutus selgitab, et hetkel on vanemate omavahelised suhted väga keerulised ja see mõjutab suhtlemist lastega, nende heaolu ja turvatunnet. Lastekaitse vanemspetsialist Marit P ´i juures sotsiaalhoolekande osakonnas sõlmisid vanemad esimese kokkuleppe 01.10.2012.a., millega lepiti kokku laste elukoht ja suhtlemiskord 2012.a. oktoobriks. Järgmine kohtumine sotsiaalhoolekande osakonnas toimus 29.10.2012.a., kus vanemad uut kokkulepet sõlmida ei suutnud. Tänaseks on vanematega kokku lepitud, et nad hakkavad alates 08.11.2012.a. käima pereteraapias, et leida parim viis, kuidas teha koostööd lapsevanematena ning lahus elades jätkata laste kasvatamist. Eestkosteasutus on seisukohal, et alati on laste huvides parim, kui lahkuläinud vanemad sõlmivad omavahel kokkuleppe. Pere kolis lahku 01.09.2012.a. ja vanemad ei ole kasutanud kõiki võimalusi omavahelise kokkuleppe saavutamiseks. Kui vanemad ka peale pereteraapias osalemist ei ole võimelised omavahel laste elukoha suhtes kokku leppima, siis on võimalik kohtul PKS § 19 alusel anda otsustusõigus laste elukoha suhtes ühele vanemale. Eestkosteasutus kinnitab, et mõlemad vanemad soovivad lapsi kasvatada ja on võimelised seda tegema. Hetkel olemasoleva informatsiooni puhul ei ole võimalik eelistada üht vanemat teisele.

21.11.2012.a. esitas alaealiste esindaja riigi õigusabi korras advokaat Ilja Santašev seisukoha, milles esindaja leiab, et mõlemas korteris on tagatud laste heaolu ja vajalikud tingimused elamiseks ja arenemiseks. Mõlemad vanemad saavad laste kasvatamisega hakkama ja mõlemate elukoht sobiks lapste elukohaks. Esindaja peab vajalikuks, et vanemad iseseisvalt lepiksid kokku lastega suhtlemise korras ja arvestaksid omavahelises suhtlemises eelkõige laste, aga mitte enda huvidega.

22.11.2012. esitas PM esindaja seisukoha esialgse õiguskaitse rakendamise osas. Avaldaja ei ole nõus HK´i taotlusega. Kuna käesolevalt ei esine teisi asjaolusid, siis tuleb HK´i taotlus esialgse õiguskaitse rakendamiseks jätta rahuldamata. Avaldaja leiab, et asjaolud, mis puutuvad lastega suhtlemisse, siis on avaldaja ja laste ema selles suhtes sõlminud kokkulepped lastekaitsetöötaja juures ja ei ole mingeid takistusi seda seal ka edasiseks kuudeks sõlmida.

23.11.2012.a. jättis kohus HK´i taotluse esialgse õiguskaitse rakendamiseks rahuldamata.

Pooled on 13.12.2012.a. kohtuistungil sõlminud kompromissi lastega suhtlemiskorra osas. Pooled loobusid lahendi edasikaebeõigusest.

Kohus määras, et kompromissi kinnitav määrus avaldatakse 17.12.2012.a hiljemalt kell 16:00.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED JA KOHALDATAV SEADUS

TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga.

TsMS § 428 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS § 430 lõikele 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Tulenevalt TsMS § 430 lõikest 7 võib kompromiss olla tingimuslik.

Kohus asub seisukohale, et kohtule esitatud kompromiss vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Seega kuulub kohtule esitatud kompromiss kinnitamisele ja menetlus asjas lõpetamisele.

Kohus selgitab menetlusosalistele, et kooskõlas TsMS § 430 lõikega 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. TsMS §-st 432 tulenevalt, ei saa hageja menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lõikes 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub.

Kui kostja vabatahtlikult käesoleva määrusega kinnitatud kompromissi ei täida, kuulub käesolevast jõustunud kohtumäärusest tulenev nõue täitmisele täitemenetluse seadustiku alusel (TMS § 2 lg 1 p 1).

TsMS § 168 lg 3 sätestab, et kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled leppisid kokku, et kumbki pool kannab oma menetluskulud ise.

TsMS § 661 lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada. Pooled on kokku leppinud määruskaebuse esitamise õiguse välistamises.

Fred Fisker kohtunik