2-12-28044/13 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Toomas Talviste Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht

17. detsember 2012 Pärnu Maakohtu Pärnu Rüütli tn kohtumaja kantselei kaudu Tsiviilasja number 2-12-28044 Tsiviilasi K.M. hagi A.M. vastu elatise nõudes Tsiviilasja hind 1389.28 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja K.M., isikukood, elukoht, lepinguline esindaja K.J. Kostja A.M., isikukood, elukoht Kohtuistungi toimumise aeg

11. detsember 2012 RESOLUTSIOON Rahuldada K.M. hagi A.M. vastu. Välja mõista A.M.lt (M., isikukood) elatise võlgnevus K.M. (isikukood) ülalpidamiseks ajavahemiku 18.07.2011 – 11.05.2012 (k.a) eest summas 1389 (üks tuhat kolmsada kaheksakümmend üheksa) eurot ja 28 (kakskümmend kaheksa) senti. Nimetatud summa tuleb kostjal tasuda K.M. arveldusarvele nr, selgitusega „elatisraha“.

Võtta vastu hageja loobumine elatise nõudest alates tema täisealiseks saamisest (12.05.2012).

Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Taotledes menetlusabi, peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks menetlusabi taotletakse, eelkõige esitama kaebuse. Apellatsioonkaebus võetakse ringkonnakohtu menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud

Tsiviilasi nr 2-12-28044

2 (3) tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui selles ei taotleta selle lahendamist istungil.

Asja sisu kirjeldus, esitatud nõuded, väited ja tõendid

Hageja nõuded, väited ja tõendid 18.07.2012 esitas hageja K.M. kohtule hagiavalduse A.M. vastu elatise nõudes. Hageja jätkab täisealiseks saanuna (12.05.2012) õpinguid keskhariduse omandamiseks xxxxx xxxxxxxxxxxxxxxx. Hagiavalduse kohaselt ei ole kostja hageja ülalpidamisel osalenud alates 2009.a jaanuarist. Elatist soovitakse 200 eurot kuus alates 18. juulist 2011, s.t tagasiulatuvalt ühe aasta eest. 11.12.2012 kohtueelistungil (mis jätkus vahetult kohtuistungiga) muutis hageja oma nõuet, vähendades seda oluliselt. Hageja palus kostjalt välja mõista elatise võlgnevuse ajavahemiku 18.07.2011 – 11.05.2012 (k.a) eest sel ajal kehtinud miinimummääras, alates täisealiseks saamisest nõutava elatise osas hageja oma nõudest loobus.

Kostja seisukohad, vastuväited ja tõendid 17.10.2012.a esitas kostja vastuse, milles märkis, et oma vastuväited esitab ta kohtuistungil. Samuti märkis kostja, et on toetanud tütart kui käis xxxxxx tööl. Kõik vara on jätnud hageja emale K.J.le, kuna tütar jäi ema juurde elama. K.J.le jäetud korter on müüdud 39 500 euroga, millest kostja ei saanud sentigi. Kostja leiab, et see ongi elatusraha.

11.12.2012.a kohtueelistungil selgitas kostja täiendavalt, et tal ei ole tööd ja ta ei saa (kuigi tahaks) tütart toetada. Teisi ülalpeetavaid kostjal ei ole ning samuti ei ole tal tuvastatud töövõimetust. Kostja selgitas, et proovib leida töökoha ja loodab oma last siiski toetada. Kostja kinnitas, et alates 18.07.2011 ei ole ta hagejat ülal pidanud, kuigi on seda teinud varasemalt oma võimaluste piires.

Kohaldatav õigus, tuvastatud asjaolud, kohtu seisukohad

Perekonnaseaduse (PkS) § 96 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma muuhulgas ka täisealised esimese astme ülenejad sugulased. PkS § 97 p 1 ja 2 kohaselt ülalpidamist on muuhulgas õigustatud saama alaealine laps ning ka laps, kes täisealiseks saanuna jätkab keskhariduse omandamist gümnaasiumis. PkS § 99 lg 1 ja 2 kohaselt ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadusest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, kusjuures alaealise ülalpeetava puhul arvestatakse muuhulgas ka tema kasvatamise kulutusi.

PkS § 101 lg 1 alusel ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (kuni 31.12.2011 139.01 EUR, 2012. aastal 145 EUR). Kohus peab vajalikuks märkida, et kuivõrd elatist nõutakse antud juhul miinimummääras, ei ole kohtupraktikas juurdunud põhimõtte kohaselt üldse vajalik tõendada lapse vajaduste loetelu. Sellisel juhul saab väiksemas summas elatist välja mõista vaid PkS §

102 lg 2 nimetatud juhtudel – kohustatud isik on töövõimetu või on tal teisi ülalpeetavaid alaealisi lapsi. Kostja kinnitusel selliseid asjaolusid ei esine.

PkS § 108 kohaselt võib õigustatud isik nõuda muuhulgas ülalpidamiskohustuse täitmist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Kuivõrd haginõue ulatub

18. juulisse 2011 (esialgne hagi esitati 18.07.2012) siis peab kohus tulenevalt Riigikohtu

Tsiviilasi nr 2-12-28044

3 (3) lahenditest tsiviilasjades nr 3-2-1-37-11 ja 3-2-1-33-11 kuni kohtuotsuse tegemiseni elatist tagasiulatuvalt välja mõistes arvama kostjalt väljamõistetavast elatisest maha summad, mille ulatuses oli kostja lapse ülalpidamiskohustust sel perioodil täitnud. Sama otsuse kohaselt tuleb maakohtul otsuse selguse ja täidetavuse huvides tuleb hagi täielikul või osalisel rahuldamisel elatis tagasiulatuva perioodi eest ühekordse summana välja mõista. Tõendeid või väiteid kostja poolt elatise tasumise kohta sel perioodil pooled esitanud ei ole. Kuna kostja kohustus elatise tasumiseks perioodil 18.07.2011 – 11.05.2012 oli 1389.28 eurot (139.01 x 5 kuud ja 14 päeva 31-päevasest kuust (18.07.2011 – 31.12.2011) = 757.83 eurot + 145 EUR x 4 kuud ja

11 päeva 31-päevasest kuust (1.01.2012 -11.05.2012) = 631.45), siis tuleb eelneva põhjal kostjalt välja mõista senine elatise võlgnevus 1389.28 eurot. Hageja on soovinud elatise maksmist oma arvelduskontole, kostja selles osas vastuväiteid esitanud ei ole. Seega tuleb elatise tasumine selliselt määrata. Sisuliselt on tegemist tavapärase kohtuotsuse täitmise viisi kindlaksmääramisega tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 445 lg 1 mõttes elatise asjades.

TsMS § 429 lg 1 kohaselt võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni. Kuigi hagist loobumine lahendatakse üldjuhul määrusega, võib kohus teha seda ka otsuses TsMS § 442 lg 5 alusel. Antud juhul on hageja kohtueelistungil loobunud elatist nõudest alates enda täisealiseks saamisest, kostja sellele vastuväiteid ei esitanud. Kohus leiab, et loobumine tuleb vastu võtta, see ei ole vastuolus avaliku huviga täisealise isiku puhul.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 164 lg 1 kohaselt jäävad menetluskulud hagilises perekonnaasjas poolte endi kanda, sama paragrahvi teises ja kolmandas lõikes nimetatud erandlikke asjaolusid menetluskulude muul viisil jagamiseks pooled esile toonud ei ole. Samas ei ole kohtule teada, et pooled oleks üldse asjas menetluskulusid kandnud.

Toomas Talviste Kohtunik