2-11-61018/27 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

Kohtuasi 2-11-61018

1(4)

KOHTUMÄÄRUS Eesti Vabariigi nimel

Kohus Harju Maakohus, Tartu maantee kohtumaja

Kohtunik Raivo Einula

Määruse kuupäev 14. detsember 2012. a

Kohtuasja number 2-11-61018

Tsiviilasi OÜ TAhagi WIOÜ vastu võlgnevuse nõudes

Menetlustoiming Kompromissi kinnitamine ja riigilõivu tagastamine. Lõpplahend.

Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: OÜ TA(registrikood XXX, asukoht XXX) Hageja seaduslik esindaja: RT (XXX)

Kostja: WIOÜ (registrikood XXX, asukoht XX) Kostja seaduslik esindaja: IP(XXX) Kostja lepinguline esindaja: Jaanus Silm (epost: jaanus.silm@jasitex.ee; jaanus@bld.ee ) Avalduse läbivaatamine kirjalik menetlus R e s o l u t s i o o n

1. Kinnitada kohtulik kompromiss, mille kohaselt: 1.1 OÜ TA annab tervenisti ja täies ulatuses koos kõrvalnõuetega käesolevaga OÜ WI üle nõudeõiguse AS J vastu, mis tuleneb OÜ TA ja AS J vahel 1.08.2010.a. sõlmitud logistikateenuse osutamise lepingu alusel OÜ TA poolt AS J osutatud veoteenuse eest esitatud arvetest nr 508 ja 576. Üleantava põhinõude summa on kokku 52 568,59 (viiskümmend kaks tuhat viissada kuuskümmend kaheksa eurot ja 59 senti) eurot, millele lisanduvad viivised. Omandiõigus nõudele läheb üle käesoleva kompromissi kinnitamisega kohtu poolt. 1.2 OÜ WI tasub OÜ TA AS J vastu suunatud nõudeõiguse eest 5 000,00 (viis tuhat) eurot 10 (kümne) kalendripäeva jooksul alates käesoleva

Kohtuasi 2-11-61018

2(4) kompromissi kinnitamise määruse jõustumisest OÜ TA arveldusarvele nr XXXXXXXXXXX AS-is Swedbank. 1.3 OÜ TA edastab nõuet tõendavad dokumendid (leping, arved ja kohtumäärused) 10 (kümne) kalendripäeva jooksul alates käesoleva kompromissi kinnitamise määruse jõustumisest OÜ WI, aadressile XXX või elektroonselt aadressile XXX. 1.4 OÜ WI kinnitab, et ta ei oma mittemingisuguseid nõudeid OÜ TA vastu ning samuti kinnitab OÜ TA, et ta ei oma mittemingisuguseid nõudeid OÜ WI vastu v.a. käesolevast kokkuleppest tulenevad nõuded. 2. Lõpetada menetlus kohtuasjas nr 2-11-61018 seoses poolte kompromissi kinnitamisega. 3. Käesoleva kohtumääruse jõustumisel Riigi Tugiteenuste Keskusel tagastada OÜ TA tema poolt hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust pool, so 1 278,23 (üks tuhat kakssada seitsekümmend kaheksa eurot ja 23 senti) eurot. Riigilõiv tagastada OÜ TA pangakontole nr XXXXXXXXXXX. OÜ TA on tasunud riigilõivu 192 eurot 13.12.2011. a Rahandusministeeriumi kontole nr 221023778606 (viitenumber 2900072369, selgitus: Riigilõiv Osaühingu TA avalduse eest WI..), lisaks 1 806,46 eurot 28.02.2012. a maksekorraldusega nr 1790 Rahandusministeeriumi kontole nr 221023778606 (viitenumber 2900072123, selgitus: Riigilõiv – hagi OÜ TA vesrus WIOÜ). Rein Tali on tasunud riigilõivu 174 eurot 13.12.2011. a Rahandusministeeriumi kontole nr 221023778606 (viitenumber 2900072369, selgitus: Riigilõiv Osaühingu TA avalduse eest WI..). OÜ TA on tasunud riigilõivu 192 eurot 13.12.2011. a Rahandusministeeriumi kontole nr 221023778606 (viitenumber 2900072369, selgitus: Riigilõiv Osaühingu TA avalduse eest WI..). OÜ TA on tasunud riigilõivu 192 eurot 13.12.2011. a Rahandusministeeriumi kontole nr 221023778606 (viitenumber 2900072369, selgitus: Riigilõiv Osaühingu TA avalduse eest WI..).

Edasikaebamise kord

1. Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul arvates käesoleva määruse kättetoimetamisest menetlusosalisele. 2. Kohtumääruse peale määruskaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu €50. Kui nimetatud määruskaebus esitatakse elektrooniliselt veebilehe www.etoimik.ee kaudu, tasutakse riigilõivu €25. 3. Määruskaebuse esitamisel tuleb riigilõiv tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 221023778606 Swedbank AS-is või arvelduskontole nr 10220034796011 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr 333416110002 Danske Bank A/S Eesti filiaalis. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2900072686 ning selgitus: „tsiviilasja number, riigilõiv määruskaebuse esitamisel“. Maksekorraldus riigilõivu tasumise kohta tuleb esitada kohtule.

Kohtuasi 2-11-61018

3(4) Menetluskulude jaotus Poolte menetluskulud jäävad poolte endi kanda (TsMS § 168 lg 3).

Menetluse käik ja kohtumääruse põhjendused

1. Pärnu Maakohtusse esitas 13.12.2011. a OÜ TA maksekäsu kiirmenetluse avalduse WIOÜ vastu 6 400 euro nõudes, tsiviilasja numbriks sai 2-11-61018. Samal kuupäeval esitas Pärnu Maakohtusse OÜ TA teise maksekäsu kiirmenetluse avalduse WIOÜ vastu 5 800 euro nõudes, tsiviilasja numbriks sai 2-11-61031. Lisaks esitas OÜ TA Pärnu Maakohtusse samal kuupäeval maksekäsu kiirmenetluse avalduse WIOÜ vastu 6 400 euro nõudes, tsiviilasja numbriks sai 2-11-61025 ning veel ühe maksekäsu kiirmenetluse avalduse WIOÜ vastu 6 400 euro nõudes, millise tsiviilasja numbriks sai 2-11-61030. Kõikide avalduste aluseks on 15.04.2011. a poolte vahel sõlmitud nõude loovutamise leping. Kuna võlgnik esitas makseettepanekutele vastuväited, anti asjad üle Harju Maakohtule hagimenetluses jätkamiseks. 2. 5.03.2012. a määrusega liideti tsiviilasjad 2-11-61031 ja 2-11-61018 ühte menetlusse ja tsiviilasja numbriks jäi 2-11-61018. 3. 7.03.2012. a määrusega liideti tsiviilasjad 2-11-61018 ja 2-11-61025 ühte menetlusse ja tsiviilasja numbriks jäi 2-11-61018. 4. 9.03.2012. a määrusega liideti tsiviilasjad nr 2-11-61018 ja 2-11-61030 ühte menetlusse ja tsiviilasja numbriks jäi 2-11-61018. 5. TsMS § 439 (Hagi lahendamise piirid) kehtestab, et kohus ei või otsuses ületada nõude piire ega teha otsust nõude kohta, mida ei ole esitatud. 6. TsMS § 5 (Menetluse toimumine poolte esitatu alusel) lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. TsMS § 5 lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. 7. TsMS § 3 (Õigus pöörduda kohtusse) lg 1 sätestab, et kohus menetleb tsiviilasja, kui isik pöördub seaduses sätestatud korras kohtusse oma eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks. 8. 14.12.2012. a esitasid pooled kohtule kompromissilepingu kinnitamiseks. Kompromissilepingus on pooled läbivalt hageja nimeks märkinud AS TA, mille registrikoodiks on XXX ja asukohaks XXX, kuid Äriregistri andmetel nimetatud andmetega on äriühinguks OÜ TA. Lisaks on kohus kontrollinud, et äriühingut AS TA ei eksisteeri Eesti Äriregistris. Seetõttu peab kohus vajalikuks parandada poolte kohtule esitatud kompromissilepingus hageja nime aktsitaseltsist osaühinguks, asudes seisukohale, et nimetatu puhul on tegemist menetlusosaliste poolse eksimusega kirjaveana, mis ei mõjuta kompromissilepingu sisu. Kompromissilepingu kohaselt jäävad poolte menetluskulud poolte endi kanda. Lisaks palub hageja tagastada pool hagi esitamisel tasutud riigilõivust s.o. 1 278,23 eurot hageja kontole nr XXXXXXXXXXX AS-is Swedbank. 9. Eeltoodu alusel ja juhindudes TsMS § 430 lõigetest 1 ja 2 ning § 428 lõike 1 p 4 paluvad pooled seega kompromiss kinnitada, kajastada

Kohtuasi 2-11-61018

4(4) kompromissi kinnitavas kohtumääruses kompromissi tingimused ning lõpetada kohtuasja nr 2-11-61018 menetlus. 10. Vastavalt TsMS § 428 lg 1 p 4 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS § 430 lg 3 kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. 11. Kohus leiab, et käesolevas tsiviilasjas ei ole kompromiss vastuolus heade kommetega ega seadusega ega riku olulist avalikku huvi, lähtudes poolte huvidest ning nende heast tahtest, mistõttu tuleb kompromiss kinnitada ja menetlus lõpetada. Kompromissi on võimalik täita. 12. TsMS § 174¹ lg 1 kohaselt asja menetluse lõpetamise korral kompromissi tõttu määrab kohus menetluse lõpetamise määruses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. TsMS § 168 lg 3 kohaselt, kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Kohus määrab jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda, kuna pooled on kompromissilepingus nii kokku leppinud. 13. TsMS § 432 sätestab, et kui menetlus on lõpetatud kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. 14. TsMS § 432 alusel ei saa hageja menetluse lõpetamise korral uuesti pöörduda kohtusse hagiga samade kostjate vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle.

Raivo E i n u l a Kohtunik